Ol Tok Blong Lav We i Singaotem Ol Man We Oli Taed Blong Kam
“Yufala evriwan we yufala i stap hadwok tumas, yufala i stap karem ol hevi samting, yufala i kam long mi. Bambae mi mi givim spel long yufala.”—MATYU 11:28.
1. ?Jisas i luk wanem samting long Galili taem hem i mekem namba tri trep blong prij?
LONG stat blong yia 32 K.T., Jisas i stap mekem namba tri trep blong hem raon long Galili blong prij. Hem i go long olgeta taon mo velej, mo hem ‘i stap tij insaed long ol haos blong prea blong olgeta. Hem i stap talemaot gud nyus blong kingdom. Mo i stap mekem olgeta we oli gat sik mo olgeta we bodi blong olgeta i nogud, oli gud bakegen.’ Taem hem i stap mekem olsem, hem i luk plante man we oli stap, nao “hem i sore tumas long olgeta, from we olgeta oli trabol tumas, oli no moa gat paoa, oli olsem ol sipsip we oli no gat man blong lukaot long olgeta.”—Matyu 9:35, 36.
2. ?Olsem wanem Jisas i halpem ol man?
2 Be, Jisas i no harem nomo se i sore long bigfala hif blong man ya, hem i go moa. Afta we hem i talem long ol disaepol blong hem blong prea long “masta blong garen ya,” Jeova God, hem i sanem olgeta oli goaot blong halpem ol man ya. (Matyu 9:38; 10:1) Biaen, hem wan i mekem promes long ol man ya long saed blong trufala rod blong winim ol trabol mo haremgud. Wetem fasin lav, hem i singaotem olgeta oli kam, i se: “Yufala evriwan we yufala i stap hadwok tumas, yufala i stap karem ol hevi samting, yufala i kam long mi. Bambae mi mi givim spel long yufala. Yufala i mas putum yok blong mi long solda blong yufala, blong yufala i mekem wok blong mi. Mo yufala i mas lan long mi, from we mi mi wan kwaet man, tingting blong mi i stap daon. Nao bambae yufala i faenem we tingting blong yufala i gat spel.”—Matyu 11:28, 29.
3. ?From wanem tok blong Jisas blong singaotem ol man oli kam long hem, i stret long taem blong yumi tu?
3 Tede yumi laef long wan taem we plante man oli harem se oli stap karem ol samting we oli hevi tumas. (Rom 8:22; 2 Timote 3:1) Samfala oli mas yusum bighaf blong taem mo paoa blong olgeta blong stap laef nomo, mekem se oli no moa gat taem mo paoa blong spenem wetem famle, ol fren, mo long sam narafala samting. Plante oli gat wan strong sik, plante trabol, tingting blong olgeta i foldaon, no sam narafala problem long saed blong bodi no filing, we oli kam olsem samting we i hevi tumas blong karem. Samfala we oli harem nogud olsem, oli joen fulwan long ol pleplei, kakae, dring, mo samfala oli tekem drag, blong traem haremgud lelebet. Be, oli no winim wan samting from ol fasin ya, oli jes mekem moa trabol mo hadtaem i kamaot long olgeta bakegen. (Rom 8:6) I klia se, tok blong Jisas we i singaotem ol man wetem lav, i stret long ol man tede olsem we i stret long ol man long taem bifo.
4. ?Wanem sam long ol kwestin we yumi mas tingbaot blong haremgud long toktok we Jisas i talem long kaen fasin blong singaotem ol man oli kam long hem?
4 Be, ?wanem samting i kasem ol man long taem blong Jisas blong mekem olgeta oli “trabol tumas, oli no moa gat paoa,” mo i pulum Jisas blong i sore long olgeta? ?Wanem ol hevi samting mo baden we oli stap karem? ?Mo olsem wanem tok blong Jisas blong singaotem olgeta oli kam, i save halpem olgeta? Ansa blong ol kwestin ya i save halpem yumi bigwan, blong yumi haremgud tu long ol tok blong Jisas we i singaotem ol man we oli taed blong oli kam long hem.
Olgeta We Oli ‘Hadwok Tumas Mo Oli Stap Karem Ol Hevi Samting’
5. ?From wanem i stret we aposol Matyu nao i raetem store blong samting ya we i kamaot taem Jisas i stap prij?
5 Yumi intres blong luk se Matyu nomo i tokbaot taem ya long minista wok blong Jisas. Bifo, Matyu, we narafala nem blong hem se Livae, i wan man blong tekem mane blong takis. From samting ya, hem i savegud wan baden we ol man ya oli stap karem. (Matyu 9:9; Mak 2:14) Buk ya Daily Life in the Time of Jesus i talem se: “Ol takis we [ol man Jyu oli] mas pem wetem mane, olting no wetem wok, oli hevi tumas. Mo oli hevi moa from we i gat tu kaen takis blong pem wantaem, takis blong gavman mo takis blong jyos. Mo tufala evriwan i bigwan.”
6. (a) ?Wanem fasin blong pem takis we ol man oli mas folem long taem blong Jisas? (b) ?From wanem ol man blong tekem mane blong takis oli no gat gudnem? (c) ?Pol i luk se hem i nidim blong talem wanem samting bakegen long ol Kristin fren blong hem?
6 Samting we i mekem baden long olgeta i hevi moa, hemia ol loa long saed blong takis long taem ya. Ol haeman long gavman blong Rom, oli givim wok blong karem mane blong takis long ol man long ol wanwan velej, we oli pem ol haeman ya from. Biaen, ol man ya oli pem narafala man long velej blong olgeta, blong lukaot long wok blong tekem mane blong takis. Evri man we oli stap wok aninit long plan ya we tri man i stap kasem mane from, oli harem se oli gat raet blong ademap smol mane blong olgeta wanwan bakegen, antap long pei we oli kasem. Wan eksampel, Luk i tokbaot “wan man blong tekem mane blong takis, we i wan bigman blong olgeta, mo i rij tumas, nem blong hem, Sakias.” (Luk 19:2) ‘Bigman ya blong tekem mane blong takis,’ Sakias, mo olgeta we oli stap wok aninit long hem, oli kam rij from mane blong ol man we oli stap trabol tumas. Plan ya blong kasem mane, we i spolem ol man mo i stanap long kruked fasin, i mekem se ol narafala man oli luk ol man ya blong tekem mane blong takis olsem ol man nogud mo olsem ol woman blong rod, mo plante taem ating oli gat raet blong tingting olsemia. (Matyu 9:10; 21:31, 32; Mak 2:15; Luk 7:34) Ol man oli harem se baden ya i hevi tumas, we kolosap oli no moa save karem. Taswe, yumi no sapraes we aposol Pol i luk se hem i nidim blong talem bakegen long ol Kristin fren blong hem, se oli no mas harem nogud tumas aninit long rul blong ol man Rom. Be oli mas ‘stretem ol kaon blong olgeta. Long man we i tekem takis, oli mas pem takis. Long man we i tekem kastom, oli mas pem kastom.’—Rom 13:7a; skelem wetem Luk 23:2.
7. ?Olsem wanem loa we ol man Rom oli folem blong givim panis long ol man i ademap moa hevi samting long olgeta?
7 Mo tu, Pol i talem bakegen long ol Kristin ya se, “long man we i stret blong yufala i ona long hem, yufala i mas ona long hem. Long man we i stret blong yufala i obei long hem, yufala i mas obei long hem.” (Rom 13:7b) Ol man oli savegud se ol loa we ol man Rom oli folem blong givim panis long ol man, oli strong bitim mak mo oli no gat sore. Blong fosem ol man blong obei long olgeta, oli wipim mo kilim olgeta, putum olgeta long kalabus blong longtaem, mo samtaem oli kilim man i ded blong panisim hem. (Luk 23:32, 33; Ol Wok 22:24, 25) Ol lida blong ol man Jyu tu, oli gat raet blong givim panis olsem, sipos oli ting se i nidim. (Matyu 10:17; Ol Wok 5:40) Ol fasin ya oli rili daonem, mo mekem i strong tumas long ol man we oli stap laef long taem ya.
8. ?Olsem wanem ol lida blong skul oli putum wan hevi baden long ol man?
8 Be, samting we i moa nogud i bitim takis mo loa blong ol man Rom, hemia baden we ol man oli karem from ol lida blong skul long taem ya. Ating hemia nao samting we Jisas i tingting moa long hem, taem hem i talem se ol man oli stap ‘hadwok tumas, oli stap karem ol hevi samting.’ Jisas i talem se ol lida blong skul oli no givim hop mo mekem i isi long ol man ya we oli harem nogud. Oli “stap putum ol hevi samting long solda blong ol man, we i had blong ol man oli karem, be oli no save mekem wan samting nating blong givhan long ol man, blong oli karem ol hevi samting ya.” (Matyu 23:4; Luk 11:46) Long ol Gospel, yumi luk klia, fasin blong ol lida blong skul ya, antap moa ol tija blong Loa mo ol Farisi. Oli wan kampani blong man we oli flas, oli no gat sore, mo oli gat tu fes. Oli lukluk daon long ol man nating, olsem ol man we oli no gat save mo we oli doti. Mo oli no laekem nating ol man blong narafala kantri we oli stap raonabaot long olgeta. I gat wan tok long saed blong fasin blong olgeta ya we i talem se: “Wan man we i putum tumas samting long baksaed blong wan hos blong i karem, hem i brekem loa. Be ?olsem wanem long wan man we i putum 613 loa long ‘ol man blong graon’ we oli no gat save long saed blong skul? Mo biaen, hem i no givhan nating long olgeta, be hem i jajem olgeta nomo se oli no bilif long God.” Yes, trufala baden i no Loa blong Moses, be plante tumas kastom we oli fosem ol man blong folem.
Stampa Samting We i Givim Hadtaem
9. ?Olsem wanem laef blong ol man long taem blong Jisas i defren long taem blong King Solomon?
9 Samtaem, rod blong kasem naf mane blong laef i save kam olsem wan hevi samting long ol man, mekem se fasin pua i kasem plante ples. Folem Loa blong Moses, ol man Isrel oli mas pem ol takis we oli no hevi tumas. Biaen, long taem we Solomon i rul, ol man oli yusum plante mane blong mekem sam bigfala wok we i blong ful nesen, olsem bildim tempel mo sam narafala bigfala haos bakegen. (1 King 7:1-8; 9:17-19) Nating se i olsem, Baebol i talem long yumi se ol man oli stap “kakae mo dring mo oli glad tumas. . . . Mo Juda mo Isrel oli stap sefgud, wanwan long olgeta oli stap sidaon aninit long rop ya blong mekem waen blong olgeta mo aninit long prapa figtri blong olgeta, stat long Dan go kasem Bereseba, long olgeta dei blong Solomon.” (1 King 4:20, 25) ?Wanem samting i mekem se taem ya i defren?
10. ?From wanem laef blong ol man Isrel long faswan handred yia i defren?
10 Taem nesen ya i gohed blong holemstrong long trufala wosip, oli haremgud from we Jeova i glad long olgeta. Oli kasem blesing ya we oli stap sef mo oli gat plante samting, nating se nesen ya i stap spenem plante mane. Be, Jeova i givim woning se sipos “oli no gohed blong folem [hem] mo oli no holem ol loa [blong hem],” bambae ol samting i jenis mo bambae oli kasem plante trabol. Yes, “Isrel [bambae] i kam samting blong sem mo samting blong jikim, long ae blong olgeta man raonabaot.” (1 King 9:6, 7) Ol samting oli kamaot stret olsem tok ya i talem. Isrel i kam aninit long rul blong narafala kantri, mo kingdom ya, we bifo i gat bigfala paoa, i kam olsem wan ples we i stap aninit long paoa blong ol man nara kantri. !Oli rili kasem nogud frut from we oli lego ol wok we oli mas mekem long saed blong speret!
11. ?From wanem Jisas i harem se ol man “oli trabol tumas, oli no moa gat paoa, oli olsem ol sipsip we oli no gat man blong lukaot long olgeta”?
11 Olgeta samting ya oli halpem yumi blong kasem save from wanem Jisas i luk ol man olsem we oli “trabol tumas, oli no moa gat paoa.” Hemia ol man Isrel, ol man blong Jeova, we oli stap traem blong folem ol loa blong God, mo wosip long hem long fasin we hem i wantem. Be, oli harem nogud mo tingting i foldaon, i no from ol bigfala paoa blong politik mo bisnes nomo we oli stap spolem olgeta, be tu, from ol lida blong skul long medel blong olgeta, we oli lego trufala wosip. Ol man oli olsem “ol sipsip we oli no gat man blong lukaot long olgeta,” from we i no gat wan man we i tingbaot olgeta mo we i rere blong stanap mo toktok from olgeta. Oli nidim help blong laef tru long ol hadtaem we oli strong tumas. !Tok we Jisas i talem wetem lav mo long kaen fasin blong singaotem olgeta, i kam long stret taem!
Jisas i Singaotem Ol Man Tede Blong Kam
12. ?Wanem ol hevi samting we ol man blong God mo sam narafala man we oli gat gudhat tede oli stap karem?
12 Long plante rod, samting ya i sem mak tede. Plante man we oli gat gudhat, oli traem kasem naf mane blong laef long wan fasin we i stret nomo. Be oli faenem se wol ya we i fulap long kruked fasin, i mekem i strong tumas mo i askem tumas samting long olgeta, mekem se i hevi tumas blong oli karem. Olgeta ya tu, we oli givim laef blong olgeta long Jeova finis, oli no fri long ol samting ya. Ol ripot oli soem se sam man blong Jeova, oli luk se i stap kam hadwok moa blong karem ol responsabiliti blong olgeta, nating se oli wantem tumas blong mekem olsem. Oli harem se oli stap karem wan samting we i hevi tumas, oli taed, mo oli no moa gat paoa. Samfala oli kasem mak ya we oli harem se, sipos oli save lego evri samting nomo mo ronwe samples blong haed smoltaem, ale samting ya bambae i givim spel long tingting blong olgeta gogo oli naf blong gohed bakegen. ?Samtaem yu yu harem olsemia? ?Yu yu save wan man kolosap long yu we i gat tingting olsem? Yes, toktok blong Jisas we i singaotem ol man long kaen fasin blong oli kam long hem, i gat bigfala mining long yumi tede.
13. ?From wanem yumi save sua se Jisas i save halpem yumi blong faenem spel mo haremgud?
13 Bifo we Jisas i toktok wetem fasin lav blong singaotem ol man oli kam long hem, hem i talem se: “Papa, yu yu bin putum olgeta samting long han blong mi finis. Mo i no gat man we i save mi, mi Pikinini blong yu. Yu Papa, yu nomo yu save mi. Mo i no gat man we i save yu, Papa. Mi, mi Pikinini blong yu, wetem ol man we mi mi jusumaot blong soemaot yu long olgeta, mifala nomo i save yu.” (Matyu 11:27) From nambawan fasin fren ya we Jisas i gat wetem Papa blong hem, yumi save sua se sipos yumi obei long toktok blong Jisas we i singaotem yumi mo yumi kam disaepol blong hem, yumi wanwan i save gat wan gudfala fasin fren wetem Jeova, ‘God ya we i stampa blong givhan.’ (2 Korin 1:3; skelem Jon 14:6.) Antap moa, from we ‘olgeta samting oli stap long han blong Jisas Kraes,’ hem nomo i gat paoa mo raet blong mekem ol samting we yumi stap karem, oli no hevi tumas. ?Ol weswan samting? Ol hevi samting we politik, ol bisnes, mo ol skul we oli fulap long kruked fasin, oli putum long yumi. Mo tu, ol hevi samting we yumi mas karem from we yumi sinman mo yumi mestem plante taem. !Samting ya nomo i leftemap tingting blong yumi bigwan mo i mekem yumi haremgud moa!
14. ?Jisas i save givim spel long ol man from wanem hadwok?
14 Jisas i gohed blong talem se: “Yufala evriwan we yufala i stap hadwok tumas, yufala i stap karem ol hevi samting, yufala i kam long mi. Bambae mi mi givim spel long yufala.” (Matyu 11:28) Jisas i no stap tok agens long fasin blong wokhad, from we plante taem hem i givim advaes long ol disaepol blong hem se oli mas traehad long wok we oli stap mekem. (Luk 13:24) Be, fasin blong “hadwok tumas” (“wok strong tumas,” Kingdom Interlinear) i minim wok we i gohed longtaem, i mekem man i taed, mo plante taem i no karem bigfala frut. Mo “karem ol hevi samting,” hemia i min se man i karem wan samting we i hevi tumas, i bitim samting we hem i naf blong karem. Blong soem tu defren mining blong hadwok, yumi save tingbaot tu man we tufala i stap digim hol, wan i digim hol blong faenem gol, mo narawan i stap digim hol olsem wan wok we oli fosem hem blong mekem long kalabus. Tufala ya i hadwok long sem fasin. Be, wan long tufala ya, hem i glad nomo blong mekem wok ya, narawan i luk wok ya olsem samting we i neva save finis mo i blong les nomo. Samting we i mekem tufala i defren se, wok blong wan man i gat mining, mo narawan, wok blong hem i blong nating nomo.
15. (a) ?Wanem sam kwestin we yumi save askem long yumi wanwan sipos yumi harem se yumi stap karem wan hevi samting long solda blong yumi? (b) ?Yumi save talem wanem long saed blong stampa blong ol baden blong yumi?
15 ?Yu yu harem olsem we yu stap “hadwok tumas mo karem ol hevi samting,” mo we i gat plante tumas samting we oli stap tekem taem mo paoa blong yu? ?Ol baden we yu stap karem, oli hevi tumas long yu? Sipos yes, maet i save givhan long yu blong askem ol kwestin ya long yu wan se, ‘?Mi mi stap hadwok tumas from wanem samting? ?Wanem kaen hevi samting nao mi stap karem?’ Long saed ya, wan man we i eksplenem mining blong Baebol, i talem kolosap 80 yia i pas finis, se: “Sipos yumi tingbaot ol baden blong laef, i gat tu kaen. Wan, hemia ol baden we yumi nomo i putum long yumi, mo narawan, hemia ol baden we yumi no save blokem olgeta: sam we oli kamaot from ol fasin blong yumi, mo sam we oli no kamaot from ol fasin blong yumi.” Nao hem i ademap se: “Afta we yumi wanwan i skelemgud fasin blong yumi, plante bambae oli sapraes blong faenemaot se bighaf blong ol baden blong yumi, hemia olgeta we yumi nomo i putum long yumi.”
16. ?Wanem sam baden we yumi nomo i save putum long yumi long fasin we i no waes?
16 ?Wanem sam long ol baden we maet yumi nomo i putum long yumi bakegen? Tede yumi laef long wan wol we i fulap long fasin blong wantem plante tumas samting, ronem ol pleplei, mo ol rabis fasin. (2 Timote 3:1-5) Ol Kristin we oli givim laef blong olgeta long Jeova finis, olgeta tu oli stap fesem ol traem oltaem, we oli stap pulum olgeta blong folem ol fasin mo laef blong ol man blong wol ya. Aposol Jon i tokbaot fasin blong man blong “wantem tumas ol rabis samting we tingting blong hem i wantem, mo i wantem tumas ol samting we ae blong hem i luk, mo i flas tumas long ol samting we hem i gat.” (1 Jon 2:16) Ol fasin ya oli gat strong paoa blong pulum man, mo oli save kasem yumi isi nomo. I gat samfala we oli gat ol bigfala kaon, jes blong haremgud moa long sam pleplei blong wol, no blong folem wan spesel fasin blong laef. Biaen, oli faenemaot se oli stap spenem plante tumas haoa long wok blong olgeta, no maet oli tekem sam narafala wok antap, blong traem kasem naf mane blong pembak ol kaon blong olgeta.
17. ?Wanem samting i save mekem se i hadwok moa blong karem ol hevi samting, mo olsem wanem blong winim samting ya?
17 Maet wan man i tingting se i no rong blong gat, no blong mekem, sam samting we ol narafala man oli gat no oli stap mekem. Be i impoten blong skelemgud samting ya, blong luk sipos hem i stap ademap moa hevi samting we hem i no nidim, long baden blong hem. (1 Korin 10:23) From we wan man i save karem sam samting nomo, hem i mas sakemaot wan samting blong mekem se hem i naf blong karem wan narafala samting. Plante taem, faswan samting we yumi sakemaot, hemia samting we yumi nidim blong stap strong long saed blong speret—stadi Baebol yumi wanwan, kam long ol miting, mo joen long wok blong prij. From samting ya, yumi kam slak long saed blong speret, mo biaen, i kam had moa blong karem ol hevi samting. Jisas Kraes i givim woning agensem denja olsem, taem hem i talem se: “Yufala i mas lukaot gud. Sipos yufala i letem tingting blong yufala i kam slak, from we yufala i stap ronem lafet, mo yufala i stap drong mo yufala i stap tingting tumas long laef ya long wol, bambae dei ya blong mi i kam kasem yufala wantaem, olsem we trap i sat.” (Luk 21:34, 35; Hibrus 12:1) I hadwok blong luksave wan trap mo ronwe long hem, taem yumi stap karem tumas hevi samting mo yumi taed.
Haremgud Mo Spel Long Tingting
18. ?Jisas i wantem givim wanem long ol man we oli kam long hem?
18 Wetem fasin lav, Jisas i wantem givhan, nao hem i talem rod blong winim samting ya, i se: “Yufala i kam long mi, . . . Bambae mi mi givim spel long yufala.” (Matyu 11:28) Tok ya “spel” long ples ya mo ‘spel long tingting’ long vas 29, oli kamaot long wan Grik wod we Septuagint Baebol i yusum blong tanem Hibru wod we i minim “sabat” no “fasin blong holem sabat dei.” (Eksodas 16:23) Taswe, Jisas i no promes se olgeta we oli kam long hem bambae oli no moa gat wok. Be hem i promes se bambae hem i givim spel long olgeta, blong bambae oli naf blong mekem ol wok we oli mas mekem, mo we oli laenap wetem stampa tingting blong God.
19. ?Olsem wanem wan man i save ‘kam long Jisas’?
19 Be, ?olsem wanem wan man i save ‘kam long Jisas’? Jisas i talem long ol disaepol blong hem, se: “Sipos wan man i wantem kam biaen long mi, hem i mas livim ol samting we hem nomo i wantem, nao hem i mas karem pos ya we hem i save ded long hem, mo i mas biaen long mi oltaem.” (Matyu 16:24, NW) Taswe, blong kam long Jisas, yumi mas lego samting we yumi nomo i wantem blong mekem samting we God mo Kraes i wantem. Yumi agri blong karem sam responsabiliti, mo blong gohed oltaem blong mekem olsem. ?Samting ya i had tumas? ?Samting we yumi mas lego long hem, i sas tumas long ae blong yumi? I gud yumi tingbaot tok we Jisas i talem, afta we hem i singaotem ol man we oli taed blong oli kam long hem.
?Yu Yu Save Rimemba?
◻ ?Long wanem fasin ol man long taem blong Jisas oli karem wan samting we i hevi tumas?
◻ ?Wanem trufala stampa blong hadtaem we ol man ya oli kasem?
◻ ?Olsem wanem blong skelem yumi wanwan sipos yumi harem se yumi stap karem tumas hevi samting?
◻ ?Wanem sam baden we yumi nomo i save putum long yumi long fasin we i no waes?
◻ ?Olsem wanem yumi save kasem spel we Jisas i promes blong givim?
[Tok blong pija long pej 15]
?Wanem sam baden we yumi nomo i save putum long yumi?
[Foto Credit Line blong pija long pej 15]
Courtesy of Bahamas Ministry of Tourism