‘Yok Blong Mi i Isi Mo Ol Samting We Mi Givim Blong Karem Oli No Hevi’
“Yufala i mas putum yok blong mi long solda blong yufala. . . . Mo yufala i mas lan long mi.”—MATYU 11:29.
1, 2. (a) ?Wanem samting long laef we yu yu faenem se i givim spel long yu? (b) ?Yumi mas mekem wanem blong kasem spel ya we Jisas i promes blong givim?
WAN gudfala swim long kol wora long en blong wan hot dei we yu swetgud. Wan gudfala slip long en blong wan longfala trep we i mekem yu yu taed. !Ol samting ya oli rili mekem yumi haremgud! Hemia sem filing we yumi gat taem wan man i tekemaot wan hevi samting we yumi stap karem, no taem yumi kasem fogif from wan sin no mastik we yumi mekem. (Proveb 25:25; Ol Wok 3:19) Spel we yumi kasem from ol nambawan samting olsem i mekem yumi haremgud bakegen, mo givim paoa long yumi blong gohed moa.
2 Olgeta we oli stap karem tumas hevi samting mo oli taed, oli save kam long Jisas, from we hem i promes blong givim samting ya long olgeta—hemia spel. Be, blong faenem spel we yumi wantem tumas, i gat wan samting we yumi mas rere blong mekem. Jisas i talem se: “Yufala i mas putum yok blong mi long solda blong yufala, . . . Mo yufala i mas lan long mi, . . . Nao bambae yufala i faenem we tingting blong yufala i gat spel.” (Matyu 11:29) ?Wanem yok ya? ?Olsem wanem hem i save karem spel?
Wan Yok We i Isi
3. (a) ?Wanem ol defren kaen yok we ol man oli stap yusum long taem blong Baebol? (b) ?Ol yok ya oli pijatok blong wanem samting?
3 Jisas mo ol man we oli lesin long hem oli savegud wanem ya wan yok, from we ol man long taem ya oli man blong wokem garen. Wan yok, hem i wan longfala wud we i benben smol long tu ples blong hem, blong mekem se wud ya i save sidaon gud antap long nek blong tu anamol blong wok, olsem buluk. Hem i save holemtaet tufala blong tufala tugeta i save pulum wan aean blong brebrekem graon long garen, wan kat, no sam narafala hevi samting bakegen. (1 Samuel 6:7) I gat yok we oli yusum blong ol man tu. Yok ya, hem i wan wud we i gokros long tufala solda blong man, mo long tufala en blong wud ya oli hangem sam hevi samting. Wetem ol yok ya, ol man blong wok oli naf blong karem plante hevi samting. (Jeremaea 27:2; 28:10, 13) From we yok i joen wetem ol hevi samting mo hadwok, plante taem Baebol i yusum hem olsem wan pijatok blong tokbaot paoa blong rul mo bos long narafala.—Dutronome 28:48; 1 King 12:4; Ol Wok 15:10.
4. ?Yok ya we Jisas i rere blong givim long ol man we oli kam long hem, i minim wanem?
4 Taswe, taem Jisas i singaotem ol man oli kam long hem blong kasem spel, ?wanem yok nao we hem i askem olgeta blong karem? Tingbaot we hem i talem se: “Yufala i mas putum yok blong mi long solda blong yufala . . . Mo yufala i mas lan long mi.” (Matyu 11:29) Wan man we i stap lan, hem i wan disaepol. Taswe, blong tekem yok blong Jisas i minim blong kam wan disaepol blong hem. (Filipae 4:3) Be, samting ya i minim moa bitim fasin blong save ol tijing blong hem nomo. I mas gat aksin we i laenap wetem ol tijing ya—yumi mas mekem ol wok we Jisas i bin mekem mo laef long sem fasin we hem i laef long hem. (1 Korin 11:1; 1 Pita 2:21) I nidim fasin we yumi rere blong letem hem i bos long yumi, mo yumi glad blong stap aninit long olgeta we hem i givim raet long olgeta blong lidim yumi. (Efesas 5:21; Hibrus 13:17) I minim se yumi mas kam wan Kristin we yumi givim laef blong yumi i go long God, tekem baptaes, mo agri blong tekem olgeta jans mo wok we oli laenap wetem promes blong givim laef blong yumi. Hemia nao yok we Jisas i save givim long olgeta we oli kam long hem blong haremgud mo kasem spel. ?Yu yu rere blong tekem yok ya?—Jon 8:31, 32.
5. ?From wanem yumi save se taem yumi karem yok blong Jisas yumi no save harem nogud?
5 Karem wan yok mo faenem spel long semtaem—?tufala samting ya oli agensem tufala, no? No gat, from we Jisas i talem se yok blong hem i “isi.” Wod ya i minim se i no strong, i kaen, mo yumi save haremgud long hem. (Matyu 11:30; Luk 5:39; Rom 2:4; 1 Pita 2:3) From we Jisas i wok olsem wan kapenta, ating hem i bin mekem sam yok mo sam wud blong tantanem graon. Taswe, hem i save olsem wanem blong katem yok blong mekem i sidaon gud long ol anamol. Olsem nao, ol anamol ya oli save wok strong we oli no harem nogud long yok ya. Maet samtaem Jisas i bin kavremap ol yok ya wetem wan kaliko no skin blong buluk. Plante yok oli olsem, blong mekem se oli no rabem nek blong anamol tumas mo mekem wan soa. Long sem fasin, yok ya we Jisas i wantem givim long yumi, hem i “isi.” Yes, wan disaepol blong hem i mas mekem sam samting mo karem sam responsabiliti. Be samting ya i no strong tumas we i mekem hem i harem nogud. I olsem samting we i givim spel long hem. Ol loa blong Papa blong Jisas long heven, Jeova, oli no hevi tumas tu.—Dutronome 30:11; 1 Jon 5:3.
6. ?Maet Jisas i minim wanem taem hem i talem se: “Putum yok blong mi long solda blong yufala”?
6 I gat wan narafala samting we i mekem se yok blong Jisas i “isi,” i no hevi blong karem. Taem hem i talem se: “Yufala i mas putum yok blong mi long solda blong yufala,” tok ya i save minim tu defren samting. Sipos hem i stap tingbaot yok we i naf long tu anamol, olsem hemia we i save joenem tu anamol tugeta blong tufala i pulum wan hevi samting, ale i minim se hem i stap singaotem yumi blong kam aninit long sem yok wetem hem. !Hemia wan nambawan blesing—we Jisas i stap kolosap long saed blong yumi blong pulum ol hevi samting wetem yumi! Folem narafala mining, sipos Jisas i stap tingting long yok ya we i olsem wan longfala wud we wan man blong wok i karem long solda blong hem, ale i minim se hem i wantem givim ol samting mo soemaot rod long yumi, blong mekem i moa isi mo blong mekem yumi naf, blong karem ol hevi samting we yumi mas karem. Nomata weswan long tufala mining ya Jisas i stap tingting long hem, yok blong hem i wan rod blong kasem trufala spel, from we hem i talem long yumi se: “Mi mi wan kwaet man, tingting blong mi i stap daon.”
7, 8. ?Wanem mastik samfala oli mekem taem oli harem se evri samting oli hevi tumas blong karem?
7 Oraet, ?be yumi mas mekem wanem sipos yumi harem se ol problem blong laef oli hevi tumas we yumi no moa save karem, mo yumi stap harem nogud tumas we yumi no moa save gohed? Maet samfala oli gat rong tingting ya se yok we yumi karem olsem ol disaepol blong Jisas Kraes i hadwok tumas mo i askem yumi blong mekem tumas samting, nating se ol hevi samting oli ol narafala samting long laef blong yumi evri dei. Samfala man we oli gat tingting olsem, oli no moa kam long ol Kristin miting, mo oli no moa joen long wok blong prij, from we oli ting se long fasin ya bambae oli spel smol. Be, samting ya i wan bigfala mastik.
8 Yumi save se yok ya we Jisas i wantem givim long yumi, hem i “isi.” Sipos yumi no putumgud yok ya long solda blong yumi, maet hem i stap rabem nek blong yumi. Sipos i olsem, yumi mas jekemgud yok ya we i stap long solda blong yumi. Sipos wan samting i mekem se yok i no stap stret no i brobrok smol, bambae yumi mas hadwok moa blong karem, mo samting ya bambae i mekem yumi harem i soa. Hemia i min se, sipos ol tiokratik wok oli stat kam olsem wan hevi samting long yumi, yumi mas jekem blong luk sipos yumi stap karem ol wok ya long fasin we i stret. ?Wanem nao i stap pusum yumi blong mekem ol samting ya we yumi stap mekem? ?Yumi reregud taem yumi go long ol miting? ?Yumi reregud long bodi mo long tingting taem yumi joen long wok blong prij? ?Yumi gat gudfala fasin fren wetem ol narafala insaed long kongregesen? Mo, samting we i moa impoten, ?olsem wanem long fasin fren blong yumi wetem Jeova God mo Pikinini blong hem, Jisas Kraes?
9. ?From wanem Kristin yok i neva mas kam wan samting we yumi no naf blong karem?
9 Taem yumi tekem yok we Jisas i wantem givim long yumi wetem fulhat blong yumi, mo yumi lanem blong karem yok ya long fasin we i stret, i no gat wan risen we i save mekem hem i kam hevi tumas we yumi no naf blong karem. Sipos yumi traem mekem wan pija long tingting blong yumi—Jisas we i stap aninit long semfala yok wetem yumi—ale, i no hadwok blong luksave hu nao i stap karem bighaf blong ol hevi samting blong yumi. I sem mak olsem wan smol pikinini we i jes stat wokbaot, i stap holem handel blong kat blong hem. Hem i ting se hem nao i stap pusum kat ya i go long fored, be samting we i tru se, mama blong hem i stap pusum. Papa blong yumi we i gat lav, Jeova God, i save ol samting we yumi no naf blong mekem, mo i luksave taem yumi sot long paoa. Taswe, hem i stap givhan long yumi olsem yumi nidim, tru long Jisas Kraes. Pol i talem se: “God blong mi we i rij tumas, mo i gat olgeta paoa long heven, hem bambae i lukaot long yufala we i joen long Jisas Kraes, i givim olgeta samting long yufala we yufala i sot long hem.”—Filipae 4:19; skelem wetem Aesea 65:24.
10. ?Wanem ekspiryens blong wan we hem i tinghevi long wok blong hem olsem wan disaepol?
10 Plante Kristin we oli givim laef blong olgeta long God finis, oli luksave samting ya long laef blong olgeta. Olsem wan eksampel, i gat Jenny, we i mekem wok blong haftaem paenia evri manis, mo long semtaem, hem i stap wok fultaem long wan wok we i karem fulap paoa blong hem. Hem i faenem se ol samting ya oli hevi long hem. Be, hem i harem se wok blong paenia i givhan bigwan long hem blong skelemgud ol samting long laef. Taem hem i givhan long ol man blong lanem trutok blong Baebol, mo taem hem i luk we oli jenisim laef blong olgeta blong mekem se God i save agri long olgeta—samting ya i mekem hem i glad moa bitim ol narafala samting long bisi laef blong hem. Hem i agri fulwan wetem ol tok blong proveb we i talem se: “Blesing blong Jeova, hemia nao samting we i mekem man i rij. Mo hem i no givim soa wetem.”—Proveb 10:22.
Ol Samting Blong Karem We Oli No Hevi
11, 12. ?Jisas i minim wanem taem hem i talem se: “Ol samting we mi givim long yufala blong yufala i karem, oli no hevi”?
11 Antap long promes blong Jisas se yok blong hem i “isi,” hem i talem se: “Ol samting we mi givim long yufala blong yufala i karem, oli no hevi.” Wan yok we i “isi” i mekem wok i moa isi long yumi. Be antap long hemia, sipos ol samting we yumi karem oli no hevi, bambae wok ya i kam wan samting we yumi haremgud tumas long hem. ?Be, wanem tingting blong Jisas taem hem i talem tok ya?
12 Traem tingbaot sipos wan man blong wokem garen i wantem yusum ol anamol blong hem blong mekem wan narafala wok, olsem sipos hem i no moa wantem we oli brebrekem graon, be hem i wantem we oli pulum wan kat. ?Bambae hem i mekem wanem? Fastaem hem i mas karemaot aean ya blong brebrekem graon, nao hem i mas fasem kat biaen long tufala anamol blong hem. Hem i krangke sipos hem i livim aean blong brebrekem graon i stap mo hem i fasem kat i go wetem, biaen long ol anamol ya. Long sem fasin, Jisas i no stap talem long ol man blong putum ol hevi samting we hem i givim, antap long ol hevi samting we oli stap karem finis. Hem i talem long ol disaepol blong hem, se: “I no gat man blong wok we i save wok blong tu masta wantaem.” (Luk 16:13) Taswe, Jisas i stap talem long ol man se oli mas jusum. ?Bambae oli gohed blong karem ol hevi samting we oli gat, no bambae oli lego ol hevi samting ya mo agri blong karem samting we hem i wantem givim? Wetem lav, Jisas i talem samting we i save pulum olgeta blong mekem stret disisen: “Ol samting we mi givim long yufala blong yufala i karem, oli no hevi.”
13. ?Wanem ol hevi samting we ol man long taem blong Jisas oli stap karem, mo wanem risal blong samting ya?
13 Long taem blong Jisas, ol man oli stap hadwok from ol hevi samting we ol strong rula blong Rom mo ol lida blong skul, we oli laekem blong soem olgeta mo oli gat tu fes, oli putum long olgeta. (Matyu 23:23) Blong traem sakemaot strong rul blong ol man Rom, samfala man oli traem blong jenisim ol samting, olgeta nomo. Oli joen long politik, be biaen oli kasem bigfala trabol nomo. (Ol Wok 5:36, 37) Sam narafala oli wantem tumas blong mekem laef blong olgeta i kam moagud, ale oli joen fulwan long fasin blong ronem ol sas samting. (Matyu 19:21, 22; Luk 14:18-20) Taem Jisas i singaotem ol man blong oli kam ol disaepol blong hem blong bambae oli faenem rod blong haremgud, i no olgeta evriwan we oli wantem samting ya. Samfala oli no suagud se oli wantem lego ol hevi samting we oli stap karem, nating se oli hevi tumas, blong karem ol samting we Jisas i wantem givim. (Luk 9:59-62) !Wan bigfala mastik ya we i karem nogud frut!
14. ?Olsem wanem ol wari blong laef mo fasin blong wantem tumas ol sas samting, oli save kam olsem wan samting we i hevi tumas long yumi?
14 Sipos yumi no lukaotgud, yumi save mekem semfala mastik tede. Taem yumi kam disaepol blong Jisas, yumi lego fasin blong traem kasem ol mak we ol man blong wol oli traem kasem, mo ol samting we oli ting se i impoten. Yumi no lego fasin blong wok had blong kasem ol samting we yumi nidim evri dei, be yumi no mekem ol samting ya oli kam faswan samting long laef blong yumi. Nating se i olsem, ol wari blong laef mo ol samting we oli save mekem yumi haremgud long saed blong bodi, oli save pulum yumi we oli gat strongfala paoa long yumi. Sipos yumi no lukaotgud, fasin blong wantem tumas ol samting ya i save blokem trutok ya we fastaem yumi glad tumas long hem. (Matyu 13:22) Yumi save kam bisi tumas blong kasem ol samting ya we yumi wantem, mekem se yumi luk ol Kristin responsabiliti olsem wan wok we yumi taed long hem, mo yumi wantem finisim wok ya kwiktaem blong mekem ol narafala samting. Tru ya, sipos yumi mekem wok blong God wetem wan tingting olsem, yumi no save kasem spel from.
15. ?Jisas i givim wanem woning long saed blong fasin blong wantem tumas ol samting blong bodi?
15 Jisas i mekem i klia se wan laef we yumi haremgud long hem, i no kamaot from fasin blong traehad blong kasem ol samting we yumi nomo i wantem. Be hem i kamaot from fasin blong jusumaot ol samting we oli moa impoten long laef. Hem i givim woning se: “I nogud yufala i stap tingting tumas from laef blong yufala, se ‘?Bambae yumi kakae wanem?’ no ‘?Bambae yumi dring wanem?’ no ‘?Olsem wanem long bodi blong yumi? ?Bambae yumi kasem klos blong yumi olsem wanem?’ Ol tingting ya oli rong olgeta, from we laef blong yufala i moa long kakae, mo bodi blong yufala i moa long klos.” Biaen, hem i pulum tingting blong yumi i go long ol pijin long skae, i talem se: “Olgeta ya oli no planem garen, oli no go karem kakae i kam, mo oli no putumgud kakae i stap long haos. Be Papa blong yufala long heven i stap givim kakae long olgeta.” Long saed blong ol flaoa we oli stap gru olbaot, hem i talem se: “Olgeta ya oli no wok mo oli no somap klos blong olgeta. Be mi mi talem long yufala, King Solomon ya bifo we hem i bigfala haeman, be klos blong hem i no flas olsem ol flaoa ya.”—Matyu 6:25-29.
16. ?Wanem frut i bin kamaot long laef blong plante man from fasin blong ronem ol sas samting?
16 ?Yumi save lanem wanem samting from ol klia pijatok ya? Plante man oli luk se taem oli wok had moa blong kasem moa samting blong mekem laef blong olgeta i kam moagud, oli stat blong ronem moa ol samting blong wol ya, nao ol samting we oli stap karem oli kam hevi moa long solda blong olgeta. Wol ya i fulap long ol bigfala bisnesman we oli kasem plante samting olsem oli wantem, be oli karem nogud frut tu, taem famle blong olgeta i seraot, mared blong olgeta i brokdaon, helt blong olgeta i kam nogud, mo plante moa samting bakegen. (Luk 9:25; 1 Timote 6:9, 10) Wan man we i kasem Nobel Praes from bigfala wok blong hem we i givhan long ol man, Albert Einstein, i bin talem se: “Olgeta samting we wan man i gat, fasin we hem i soem se hem i stap win, ol gudfala toktok we i leftemap hem long fored blong ol narafala, mo fasin blong haremgud long ol sas samting—long tingting blong mi, olgeta samting ya oli krangke nomo. Mi bilif se wan laef we i isi mo i no flas, hemia nao beswan samting long yumi evriwan.” Tok ya i sem mak long klia advaes we aposol Pol i givim, se: ‘Fasin blong stap fasgud long God mo haremgud long wanem samting we yumi gat, hemia rod blong kasem plante samting.’—1 Timote 6:6.
17. ?Baebol i leftemap wanem kaen fasin blong laef?
17 I gat wan impoten samting we yumi no mas mestem. Nating se “wan laef we i isi mo i no flas” i gud moa long plante rod, i no samting ya nomo we i save mekem yumi haremgud. I gat plante man we oli gat wan laef we i isi from we oli no gat rod blong jenisim, be oli no haremgud mo oli no glad nating. Baebol i no stap talem se yumi mas sakemaot olgeta samting long saed blong bodi we yumi save haremgud long olgeta, mo stap olsem wan man we i ronwe long ol narafala mo i go stap hem wan long wan ples. Stampa poen, hemia fasin fasgud long God, i no fasin blong haremgud long ol samting we yumi gat. Taem yumi joenem tufala samting ya, long taem ya nomo, yumi save “kasem plante samting.” ?Wanem ol samting ya? Long semfala leta, Pol i gohed blong talem se olgeta ya we oli ‘no putum tingting blong olgeta long ol mane blong olgeta, samting we i no save stap longtaem, be oli putum tingting blong olgeta i stap strong long God nomo,’ oli “stap putumgud plante gudgudfala samting, i olsem we oli stap wokem wan faondesen blong laef, we i save stap strong oltaem. Nao bambae oli save kasem laef ya we i prapa wan.”—1 Timote 6:17-19.
18. (a) ?Olsem wanem yumi save faenem trufala spel? (b) ?Yumi mas gat wanem tingting long saed blong ol jenis we maet yumi mas mekem?
18 Spel bambae i save kam long yumi sipos yumi lanem blong lego ol hevi samting we yumi wanwan i stap karem, mo karem ol samting we Jisas i wantem givim we oli no hevi. Plante we oli jenisim sam samting long laef blong olgeta blong mekem se oli save joen moa long wok blong Kingdom, oli faenem finis rod blong laef we i hapi mo we oli haremgud long hem. I tru se, blong mekem olsem, wan man i nidim strong bilif mo strong tingting, mo maet i gat sam samting we oli save blokem hem tu. Be Baebol i mekem yumi tingbaot se: “Man we i stap lukluk win, bambae hem i neva sakem sid. Mo man we i stap lukluk ol klaod, bambae hem i neva kasem kakae long garen blong hem.” (Eklesiastis 11:4) Plante samting oli no hadwok tumas taem yumi tekem wan disisen blong mekem olgeta. I luk olsem se, samting we i hadwok moa, i blong mekem disisen ya. Maet yumi save kam taed from we yumi traehad tumas blong faet agensem disisen blong mekem wan hadwok. Sipos yumi mekem tingting blong yumi i strong mo agri blong mekem wok ya, maet yumi sapraes blong luk se hem i karem plante blesing. Man blong raetem Sam ya i talem se: “Yufala i traem testem, mo luk we Jeova i gud.”—Ol Sam 34:8, NW; 1 Pita 1:13.
“Tingting Blong Yufala i Gat Spel”
19. (a) ?Taem ol fasin blong wol ya oli kam moa nogud, yumi save se bambae yumi kasem wanem? (b) ?Taem yumi stap aninit long yok blong Jisas, yumi save sua long wanem samting?
19 Aposol Pol i talem bakegen long ol disaepol long faswan handred yia se: “Long rod blong go insaed long nyufala wol ya we God i king long hem, yumi save kasem plante trabol.” (Ol Wok 14:22) Samting ya i tru tede tu. Taem ol fasin blong wol ya oli gohed blong kam nogud moa, olgeta we oli traehad blong folem stret fasin long laef blong olgeta mo we oli fasgud long God, bambae oli kasem moa hadtaem. (2 Timote 3:12; Revelesen 13:16, 17) Be, yumi gat sem tingting olsem Pol, taem hem i talem se: “Plante taem, mifala i gat trabol, be neva se tingting blong mifala i foldaon. Sam taem, mifala i no save rod, be neva se mifala i lus olgeta. Ol man oli stap ronem mifala, be neva se mifala i no gat fren blong mifala. Ol man oli stap kilim mifala, be neva se mifala i ded olgeta.” Risen, hemia se, yumi save trastem Jisas Kraes blong givim paoa long yumi we i bigfala tumas, i no blong yumi. (2 Korin 4:8, 9) Taem yumi agri wetem fulhat blong yumi blong tekem yok ya blong kam wan disaepol blong Jisas, bambae yumi luk we promes ya blong hem i kamtru long yumi, se: “Bambae yufala i faenem we tingting blong yufala i gat spel.”—Matyu 11:29.
?Yu Yu Save Eksplenem?
◻ ?Wanem yok ya we i isi we Jisas i wantem givim?
◻ ?Yumi mas mekem wanem sipos yumi harem se yok blong yumi i stap kam hevi tumas?
◻ ?Jisas i minim wanem taem hem i talem se: “Ol samting we mi givim long yufala blong yufala i karem, oli no hevi”?
◻ ?Olsem wanem yumi save lukaotgud se ol samting we yumi stap karem oli no kam hevi tumas?