Ol Yangfala Oli Askem . . .

Pleplei Long Fasin Nogud Blong Seks—?Wanem i Rong Long Fasin Ya?

Lauraa i tingtingbak nao i talem se: “Wan dei boefren blong mi i kam luk mi taem mama blong mi i no stap long haos, jes blong lukluk TV nomo. Long stat, hem i holem han blong mi nomo. Afta, hem i stat blong tajem ol narafala ples blong bodi blong mi. Mi fraet blong talem long hem blong stop; mi ting se sipos mi talem, bambae hem i kam kros mo bambae i wantem go.”

OLSEM nao, Laura mo boefren blong hem tufala i stat long wan rod we tufala i godaon mo godaon moa long fasin nogud. Fasin blong kiskis wetem strong filing i mekem rod blong sam fasin we oli nogud moa, we oli no gat raet blong mekem. Be, smol nomo long wol tede, bambae oli ting se fasin olsem i nogud. !Yes, ol stadi oli soem se bighaf blong ol yangfala long Yunaeted Stet oli mekem nogud long saed blong seks bifo oli gat 19 yia! Samfala oli ting se fasin blong kis plante mo fasin blong tajem ol haf blong bodi we i tabu blong tajem, hemia sam rod blong pasem taem nomo, we oli no save mekem trabol. Samfala yangfala oli flas taem oli tokbaot mak we oli bin kasem long fasin blong olgeta long saed blong seks.

Yumi sore blong talem se, sam yangfala Kristin oli foldaon long ol fasin nogud olsem. Ating oli ting se sipos oli no kasem mak we “oli mekem nogud long saed blong seks,” be i oraet nomo.

Spolem Yu Long Saed Blong Speret

Samting ya i no tru nating. Baebol i agensem olgeta we oli mekem ol fasin we oli no gat raet blong mekem, taem oli stap kampani wetem wan man no woman. Wanem we samfala oli talem se i fasin blong kiskis mo tajem narafala nomo we i no save “mekem trabol,” i save kam wanem we Baebol i talem se hem i fasin we i no klin, nogud fasin no rabis fasin long saed blong seks. Ol samting ya oli ol bigfala rong, mo oli save lidim man i go long wan rod we oli mas sakemaot hem long Kristin kongregesen from.—Galesia 5:19, 21.

From samting ya, pleplei long fasin nogud blong seks i no wan samting blong ting nating long hem. Hem i samting long saed blong ‘bodi blong yu mo long tingting blong yu we i mekem yu yu doti long fes blong God’—samting we i save spolem bigwan, fasin fren blong yu wetem Jeova. (2 Korin 7:1) Biaen, hem i save mekem tingting blong yu tu i kam ‘olsem we i doti mo yu lego fasin ya we yu stap laekem Kraes tumas, long fasin we i stret nomo, i klin nomo.’ (2 Korin 11:3) Wan yangfala we i letem narafala blong lidim hem blong mekem ol nogud fasin, no we i lidim wan narafala blong mekem, i no save soemaot Kristin fasin blong ‘laekem tumas ol man. Fasin ya i stap kamaot taem we tingting blong man i klin, i no stap jajem hem, mo bilif blong hem i no blong gyaman.’—1 Timote 1:5, 19.

Wan we i go bitim mak long fasin blong soem filing, i save harem nogud long tingting blong hem from. Hemia from we “ol defren fasin blong ol man blong tajem narafala . . . oli save soem sem dip mo strong filing olsem fasin blong seks i soem,” olsem wan haf blong magasin ya Seventeen i talem. Taswe nating se fasin blong kis mo tajem bodi blong narafala i save mekem man i haremgud, biaen ol gel speseli, oli save faenem se fasin ya i save mekem olgeta oli harem nogud long filing blong olgeta, mo tingting blong olgeta i save foldaon. Magasin ya Journal of Marriage and the Family i makem se: “Ol woman oli talemaot filing blong fraet, tingting i jajem olgeta, wari, sem, mo harem nogud bigwan.”

?Hem i Fasin Lav?

Tingbaot wanem Baebol i talem long Proveb japta 7, we i tokbaot wan yangfala man we wan woman blong rod i traem switim hem. Woman ya we i stap mekem rabis fasin i talem long yangfala man ya, se: “Yu kam, bambae yumitu serem lav blong yumitu gogo moning i kam. Bambae yumitu haremgud blong talemaot lav blong yumitu.” Yangfala man ya i letem tingting ya se i gat wan we i laekem hem, i pulum hem. Be rili woman blong rod ya i “lidim hem i go krangke wetem plante toktok blong pulum hem. Wetem maot blong hem, hem i switim boe ya.” Yes, woman ya i no gat trufala lav long yangfala man ya; man ya i wan man blong mekem bisnes wetem hem nomo. Woman ya i wantem yusum hem fulwan blong kasem samting we hem nomo i wantem.—Proveb 7:18-21.

Long sem fasin, plante yangfala tede—speseli ol gel—ol man oli yusum olgeta. I tru moa long ol gel se, kolosap evritaem wan man i mas pulum olgeta blong oli bitim mak, we oli mekem samting we i no stret. Folem buk ya The Compleat Courtship we Nancy Van Pelt i raetem, “wan stadi i soem se bigfala toktok we [ol boe oli yusum] se: ‘Sipos yu laekem mi, bambae yu letem mi mi stap kolosap moa long yu.’” Woman we i raetem buk ya i talem se ol man oli bin yusum tok ya “stat long taem bifo i kam.”

Be sipos wan man i pulum yu blong mekem sam fasin we oli no klin mo we Hae God i putum tabu long olgeta, ?hem i rili soem se hem i laekem yu? No gat, Tok blong God i no talem olsem. Buk ya i mekem yumi tingbaot se trufala ‘lav . . . i no mekem ol samting we oli agensem gudfala fasin.’ (1 Korin 13:4, 5) Woman ya blong raetem ol buk Nancy Van Pelt i askem se: “Sipos hem i kasem wanem hem i wantem, ?bambae yu gat wanem pruf blong soem se hem i laekem yu taem samting ya i finis? Ating i moa tru se hem i yusum yu.”—Skelem wetem 2 Samuel 13:15.

Taem wan boe i fosem wan gel blong agensem trening we hem i bin kasem olsem wan Kristin mo blong agensem voes blong hat mo tingting blong hem, boe ya i pruvum se eni tok we hem i bin talem long gel ya se i laekem hem tru, i gyaman nomo. Mo sipos boe ya i stap talem se hem i wan Kristin, hem i pruvum se Kristin fasin blong hem i gyaman. Wan gel we i foldaon long fasin olsem, hem i letem hem blong boe i yusum hem nomo blong kasem samting we hem i wantem, mo blong spolem nem mo respek blong hem. Nogud moa, hem i mekem wan fasin we i no klin, ating rabis fasin long saed blong seks, we i wan bigfala fasin blong brekem loa blong God.—1 Korin 6:9, 10.

I tru, sam gel oli rere blong joen long wan fasin olsem. Be taem tufala i agri blong mekem wan samting we i rong, i no mekem samting ya i kam stret. Proveb 14:12 i talem se: “I gat wan rod we i luk olsem se i stret long ae blong man, be biaen ol rod blong ded oli olsem en blong hem.”

Spolem Fasin Fren

Maet samfala oli harem se ol fasin blong soem lav oli mekem wan fasin fren i kam strong moa. Be, sipos yu mekem samting nogud we yu no gat raet blong mekem long saed blong seks, samting ya i no save mekem fasin fren i kam dip moa. Hem i mekem fasin fren ya i kam olsem nating nomo. Antap moa, wan samting we i sua blong kamaot from se, i brekemdaon respek mo fasin tras we tufala i gat long tufala. Wan gel we i mekem ol fasin we oli no klin, i talem se: “Biaen long samting ya, mi gat ol nogud filing long boe ya.”

Taem wan man mo wan woman tufala i stap fren, tufala i mas lukaotgud blong no bitim mak long fasin blong soemaot lav, sipos no, tufala i save harem nogud afta we tufala i mared tu. Bos long tingting, longfala tingting, mo fasin blong no tingbaot yumi wan, oli stampa fasin blong haremgud long saed blong seks insaed long mared. (1 Korin 7:3, 4) Be taem oli stap fren, sam man mo woman oli stat folem rod we oli no moa wantaem blokem ol samting we olgeta nomo oli wantem, oli sakemaot fasin blong bos long tingting, mo oli no tingbaot ol filing blong narafala. Samting ya i save mekem se stat blong wan mared i nogud.

Taem fasin blong kiskis mo tajem bodi blong narafala wetem strong filing i stat, plante taem fasin blong toktokgud tugeta i stop. Ol fasin we oli no soemaot gudfala tingting nating, mo we oli blong mekem filing long saed blong seks i kam antap nomo, oli tekem ples blong fasin blong tokbaot ol samting we tufala i nidim blong tokbaot, tufala nomo—long saed blong ol mak we tufala i wantem kasem, samting we oli wantem, mo ol filing blong tufala. Proveb 15:22 i givim woning se: “Olgeta plan blong man oli save foldaon sipos oli no toktokgud tugeta fastaem.” Sipos man mo woman oli no stanemap wan gudfala faondesen blong mared taem oli stap fren, bambae oli harem nogud bigwan mo oli harem se oli gat fol taem oli mared.

Kilimaot Ol Nogud Samting We Tingting i Wantem

Wan narafala poen blong tingbaot hem i rul blong Baebol we i stap long Kolosi 3:5: “Kilimaot ol nogud fasin ya blong yufala, we oli blong wol ya nomo. Hemia ol fasin olsem. Ol man oli stap mekem nogud wetem woman, ol woman oli stap mekem nogud wetem man, mo olgeta oli stap mekem ol samting blong sem. Ol man oli stap wantem woman tumas, ol woman oli stap wantem ol man tumas, mo olgeta oli stap wantem tumas ol sin. Mo olgeta oli stap wantem tumas evri samting, be fasin ya, we man i stap wantem evri samting, hemia i olsem nomo we hem i stap mekem wosip long ol narafala god.” Fasin blong kiskis mo tajem bodi blong narafala i no putumaot ol “fasin blong wantem tumas ol sin,” be i mekem samting ya i kam antap moa. Wan yangfala we nem blong hem Jack, i talemaot wanem i hapen wetem woman we bambae hem i mared wetem, se: “Long stat, mitufala i jes kis nomo. Be afta, i kam kis wetem strong filing mo tajem bodi blong narafala, ale wan taem mitufala i go kasem mak ya we kolosap mitufala i mekem nogud long saed blong seks. Mi save se wanem we mitufala i stap mekem i no stret long ol rul blong Jeova.”

Wan yangfala we nem blong hem Vera, we i foldaon long nogud fasin olsem, i talem se fasin blong kis mo tajem ol haf blong bodi blong narafala we i tabu blong tajem, i mekem hem i wantem blong “mekem fasin nogud long saed blong seks.” Samtaem samting ya i hapen stret. Baebol i soemaot se, fasin blong mekem sin i save mekem se voes blong tingting blong man i no moa jajem hem. (Hibrus 3:13) Taem wan i stap mekem fasin ya we hem i no gat raet blong mekem, ol fasin oli save kam nogud kwiktaem. Taem tufala i mekem wan fasin we i pulum tufala blong wantem seks, samting ya i save lidim tufala i go long wan narafala fasin we i moa nogud. Laura (we yumi tokbaot finis), i talem se: “Bifo yu kasem save, yu foldaon finis long fasin blong tajem ol haf blong bodi blong narafala we i tabu blong tajem. Mo sam menet nomo biaen, yu foldaon long fasin nogud blong seks. Hemia nao wanem i bin hapen long mi.”

Yumi sore blong talem, sem samting i bin hapen long bigfala namba blong ol yangfala. Olsem wan proveb blong bifo i talem: “?Yu ting se man i save pulum faea i kam kolosap long bodi blong hem, be i no save bonem kaliko we i stap kavremap bodi blong hem?” (Proveb 6:27) Ansa i klia nomo. Mo long saed blong ol yangfala Kristin, oli mas tinghevi long woning blong God se: “Yufala i no mastik long samting ya. I no gat man i save gyaman long God. Wanem sid we man i planem fastaem long garen blong hem, be frut blong hem nomo, man ya bambae i kakae.”—Galesia 6:7.

Antap moa, Tok blong God i talem se: “Man we i stap ronem woman, mo man we i stap mekem fasin nogud blong man wetem woman mo man we i stap wantem evri samting, hem bambae i lus. Man we i stap wantem evri samting, hem i olsem nomo long man we i stap mekem wosip long ol narafala god. I no gat wan man olsem we bambae i save go insaed samtaem long nyufala wol ya we Kraes mo God, tufala i King long hem.” (Efesas 5:5) Ale, pleplei we i lidim man blong foldaon long nogud fasin blong seks, i wan samting we i save mekem bigfala trabol i kamaot, mo i save mekem se wan Kristin man no woman i lusum hop blong hem blong laef we i no save finis long nyufala wol blong God.—Revelesen 22:15.

[Futnot]

[Tok blong makem poen pija long pej 26]

Sipos yu mekem samting nogud we yu no gat raet blong mekem long saed blong seks, samting ya i save mekem fasin fren i kam olsem nating nomo.

[Tok pija long pej 25]

Fasin blong joen olsem wan grup blong mekem ol gudfala samting i save halpem yu blong no stap long ol ples we oli save pulum yu blong foldaon