Sam Nius Blong Wol
Ol Solwota Oli Stap Long Denja
Niuspepa ya The Journal of Commerce i ripotem se, bitim 1,600 man blong sayens we oli stadi long solwota mo man we oli protektem anamol, we oli stap long 65 nesen blong wol, oli kam tugeta blong “tekem aksin” blong protektem ol solwota blong wol blong man i no moa spolem. Elliot Norse, we i stadi long ol laef samting blong solwota, i talem se: “Solwota i stap long bigfala denja. Mifala i no bin tingting se denja ya i bigwan tumas olsem.” Wan eksampel we oli givim hemia long saed blong wan haf blong solwota blong Gulf blong Meksiko. Ples ya we i bigwan olsem 18,000 skwea kilometa, ol man oli kolem se eria we i ded. Nem ya i stret nomo from we i no moa gat fis, naura blong solwota, mo ol narafala anamol blong solwota, i stap long hem. Ol man blong sayens oli traem faenem se problem ya i stat olsem wanem. Nao oli faenemaot se i gat plante nalumlum long solwota ya we oli stap laef from ol kakae we oli kamaot long Misisipi Reva. Plante taem ol kakae ya oli fulap long ol doti blong ol taon mo plantesin we oli stap klosap long reva ya. Nao, taem ol nalumlum ya oli ded, oli folfoldaon olbaot long botom blong solwota. Sloslou ol nalumlum ya oli stat rotin, mo samting ya i karemaot oksijen we i stap olbaot long botom blong solwota. Dokta Nancy Rabalais, wan woman we i stadi long laef blong solwota, i talem se: “Olgeta laef samting we oli no save aot long ples ya, sloslou oli ded.”
Ded From Tabak
Raonabaot 1.1 bilyan man long wol oli smok tabak, olsem Profesa Judith Mackay, blong Esien Konsaltansi blong Tabak Kontrol, i talem. British Medical Journal, i ripotem se, long namba ten wol konfrens long saed blong tabak mo helt, oli faenem se long 1990 i gat samwe tri milyan man oli ded from tabak. Oli ting se namba ya bambae i mas kam antap moa yet, go kasem ten milyan, bitwin long yia 2025 mo 2030. Journal i gohed blong talem se long ol nekis toti yia, namba blong ol man we oli ded from fasin blong smok tabak, bambae i jenis bigwan long ol rij kantri mo ol pua kantri tu. Profesa Richard Peto, we i stadi long saed blong meresin long Oksfod Yunivesiti, i talem se: “Long Jaena nomo, namba blong ol man we oli ded from tabak i bitim eni narafala kantri.”
Wan Yia Blong Badlak Long Ol Man Blong Talem Fiuja
Wan niuspepa blong Frankfut, Nassauische Neue Presse, i talem se ol man long Jemani we oli wok blong talem fiuja klosap oli “blaen evriwan” long 1997. Wan kampani we nem blong hem GWUP (Association for Scientific Research Into the Parasciences), i folem 70 tok we ol man blong fiuja oli talemaot. Hem i faenemaot se i no gat wan long ol tok ya we oli kamtru. I no gat wan man blong talem fiuja we i talemaot ol samting blong sapraes we oli bin hapen long yia 1997. I no gat wan long olgeta we i bin talemaot se bambae Prinses Diana i ded. Plante long ol man blong talem fiuja oli fraet blong mestem, taswe oli stap talemaot nomo wanem bambae i hapen long fasin blong laef blong man, olsem ol trabol long saed blong ekonomi mo politik. Edgar Wunder, blong GWUP, i talem se: “Hemia ol samting we eniman blong ridim niuspepa i naf blong faenemaot hem wan nomo.”
Bigfala Denja From Nogud Fasin Long Saed Blong Seks
Stat long 1994 go kasem 1996, ol man blong stadi long Rhode Island Hospital mo Boston City Hospital, long Yunaeted Stet, oli askem kwestin long 203 sikman we oli gat gem ya blong HIV, blong tokbaot fasin blong laef blong olgeta long saed blong seks. ?Stadi ya i soemaot wanem? The New York Times i ripotem se: “Foti pesen blong ol man we oli gat HIV oli no bin talemaot long ol man we i slip wetem olgeta, se oli gat sik ya. Mo bighaf blong ol foti pesen ya oli no stap yusum kondom oltaem.” Ol man blong stadi oli talem se fasin ya blong no talemaot se oli gat gem blong HIV i hapen plante taem. Dokta Michael Stein, blong Brown Yunivesiti Medikal Skul, long Providens, Rhode Island, i talem se: “Hemia i no kamaot from we man i no gat save long gem ya. Ol man oli savegud se gem blong HIV we i stap long olgeta, i save pas i go long narafala man. [Oli] savegud samting ya. Hemia bisnes blong ol man wanwan.”
Fiuja Plan Blong Wol Long Saed Blong Kakae i Sot
Wan niuspepa i talem se stadi we Johns Hopkins University i mekem, i soemaot se “sipos namba blong ol man long wol i gohed blong gru bigwan moa long ol yia we oli kam, be namba blong ol kakae we yumi kasem long ol garen blong yumi oli no kam bigwan moa, ale, long yia 2025 bambae i no gat inaf kakae long wol blong fidim olgeta 8 bilyan man we oli hanggri.” Ol man we oli wok long stadi ya, oli talemaot se “ol woman oli mas daonem namba blong ol pikinini we oli karem, i go kasem tu pikinini nomo long wan woman.” Sipos oli no mekem olsem, ol man oli mas dabolem namba blong ol kakae long yia 2025 blong mekem se i gat “inaf gudfala kakae” blong olgeta man oli stap helti gud. Sam narafala problem bakegen olsem sot long wota, doti long graon, mo fasin blong yusum gudfala graon bitim mak, mo weta we i jenis, oli mekem plan ya i hadwok moa. Tede, ol man oli planem inaf kakae blong fidim olgeta 6 bilyan man we oli laef naoia long wol. Nating se i olsem, samwe 18 milyan man oli ded evri yia from we oli no gat kakae.