Helt Blong Man Long Ful Wol i Kamgud Moa—Be i No Long Olgeta Man

LONG ripot ya The World Health Report 1998, World Health Organization (WHO) i talem se long ful wol, helt blong ol man i kam gud moa mo ol man oli laef i stap longtaem moa. Ripot ya i givim sam eksampel blong samting ya.

I isi moa long plante man tede, i bitim eni taem bifo, blong kasem ol samting we oli nidim blong stap klin, gat wan wota saplae we i sefgud, mo rod blong kasem kea mo meresin we oli nidim taem oli sik. Antap long samting ya, bighaf blong olgeta pikinini long wol oli kasem stik meresin we i blokem ol sikis bigfala sik blong pikinini.a Samting ya i mekem se namba blong ol pikinini we oli ded from ol sik ya i godaon. Long 1955, 21 milian pikinini oli ded we oli no kasem 5 yia yet. Namba ya i godaon kasem 10 milian long 1997. Mo tu, long sam rij kantri, long ol yia we oli jes pas, namba blong ol man we oli ded from sik blong hat, i godaon.

Be ripot ya i ademap se, helt i no stap kam gud moa long evri ples long wol. Sik ya AIDS i gohed blong kilim plante man i ded. Bifo long 1981, ol man oli no gat save long sik ya. Be biaen long taem ya, samwe long 11.7 milian man oli ded from AIDS. Mo i no gat hop yet se oli save winim sik ya. Long 1996, 400,000 pikinini we oli no gat 15 yia yet oli kasem jem ya HIV. Long 1997 namba blong ol pikinini we oli gat sem yia mo we oli kasem sik ya, i klosap 600,000.

Fasin Pua i Stap Yet Olsem Wan Denja Long Helt

Ol plante milian man we oli kalabus long fasin pua oli no luk se helt blong olgeta i kam gud moa. Bighaf blong olgeta oli laef long ol pua kantri we ol trabol from ol sik oli plante, oli no gat hop, mo laef i sot. Dokta Hiroshi Nakajima, we bifo hem i daerekta jenerol blong WHO, i talem se: “Helt blong ol man we oli rij i defren olgeta long helt blong ol man we oli pua, i sem mak nomo olsem 50 yia bifo.” Sore tumas, be samting ya bambae i kam moa nogud yet, from we, olsem wan man blong stadi we i wok blong WHO i talem, “ol pua kantri oli kasem dabol trabol. Oli mas faet agensem ol niufala sik mo antap long samting ya oli mas faet agensem ol tropikal sik tu, we oli stap yet.

Nating se i olsem, olgeta tu oli save mekem se helt blong olgeta i kamgud moa. Yes, naoia oli save blokem sam sik we bifo oli kilim plante milian man i ded. Wan eksampel, Dokta Nakajima i talem se: “Bitim 2 milian pikinini oli ded evri yia from ol sik we oli save blokem wetem stik meresin.” Dokta Nakajima i talem se fasin we helt blong ol rijman i moagud i winim ol puaman, i mas finis, mo hem i gohed blong talem se: “Naoia i taem blong luksave se helt i wan bisnes we olgeta kantri long wol oli mas wok tugeta blong stretem.” Wol ya i mas kwik blong “joen tugeta blong winim ol problem blong helt, stanap long fasin we i stret blong olgeta man, mekem i sem mak nomo long olgeta man, mo gat fasin joengud long wan tingting nomo.”

Nating se fasin blong joengud tugeta i tekem taem, The World Health Report 1998 i talem se i gat plante samting we ol wanwan nesen oli save mekem blong bambae helt blong ol man i kam gud moa. ?Oli save mekem wanem? Ol nesen ya oli mas tijim ol man blong “mekem laef blong olgeta i kam gud moa mo blong gat ol fasin we oli gud long helt blong olgeta” we oli save blokem mo daonem sik. WHO Constitution i talem olsem: “Blong mekem se helt blong ol man i kamgud moa, i impoten tumas blong ol man oli gat wan tingting nomo we i stanap long save mo oli mas wok tugeta.”

[Futnot]