Wan Bigfala Trabol Long Saed Blong Wota—?Ol Man Oli Mekem Wanem?

Fulwol i gat trabol long saed blong wota. Samting ya i mekem se laef blong plante bilian man i stap long denja. ?Ol man oli mekem wanem blong kasem wota we i naf long olgeta?

SAOT AFRIKA: Nem blong wan stori long niuspepa ya (Science) i talem se: “Ol Puaman Blong Taon Ya Durban Oli Jes Gat Wota.” Ripot ya i talem se ol puaman we oli laef long taon ya, oli no bin gat inaf wota blong plante yia finis, from rul blong ol gavman ya blong bifo, we oli seraotem ol waet man long ol blak man. Ripot ya i talem se long 1994, “250,000 famle long Durban oli no gat klin wota mo gudfala toelet.”

Blong mekem se laef blong ol man long taon ya i kamgud, wan man we i wok long saed blong wota, i statem wan plan long 1996, we i mekem se wanwan haos i save kasem 200 lita wota evri dei. ?Wanem samting i kamaot from niufala plan ya? Ripot i talem se: “Long ol tri milian haf man long Durban, 120,000 nomo oli no gat klin wota.” Naoia ol man blong taon ya oli no moa nid blong wokbaot longwe blong kasem wota blong olgeta. Hemia wan bigfala jenis long laef blong ol man ya, from we bifo oli stap wokbaot bitim wan kilometa blong kasem wota blong olgeta.

Niuspepa ya (Science) i eksplenem long saed blong ol toelet se, oli jenisim “ol bus toelet” i kam ol toelet we oli gat tu hol blong olgeta, wan i ples blong sitsit mo narawan i ples blong pispis. Olsem nao, ol sitsit oli save drae mo lus kwiktaem.” Long stat blong yia 2008, oli mekem finis klosap 60,000 toelet olsem, mo oli plan se long tu yia, bambae evri haos i gat prapa toelet blong hem.

Brasil: Long taon blong Salvador, plante handred pikinini oli kasem sik ya sitsitwota from we i no gat dren wota, mo tu oli no gat gudfala toelet.a Blong mekem se laef blong olgeta i kamgud, ol man oli putum ol paep blong tekemaot dren wota long bitim 300,000 haos. Sipos yumi joenem ol paep ya long wan laen, bambae oli longfala olsem 2,000 kilometa. ?Wanem frut i kamaot? Namba blong ol man long taon ya we oli kasem sitsitwota i kamdaon 22 pesen, mo long ol ples we bifo sik ya i bigwan tumas, namba i kamdaon 43 pesen.

India: Long sam ples long wol, i gat sam taem blong yia we ol man oli gat plante wota; be oli no mekem sam rod blong holem wota ya i stap gud blong yusum long taem we oli no moa gat wota. Be long yia 1985, wan grup blong ol woman India long ples ya Gujarat, we i stap long notwes blong eria we oli kolem Dholera, oli gat wan plan blong holem wota i stap gud. Oli mekem wan grup blong digim wan hol blong wota. Hol ya i bigwan olsem fil blong futbol. Biaen, oli stretem ol hevi plastik olsem tapolen insaed long hol ya, blong mekem se wota i no ronaot. Samting ya we oli mekem i wokgud. Plante manis afta long rentaem, oli gat wota yet nating se oli givimaot wota ya tu long “ol man raonabaot long olgeta.”

Jili: Hemia wan kantri long Saot Amerika we i longfala olsem 4,265 kilometa. Long saed i go long wes i gat Solwota blong Pasifik, mo long saed i go long is i gat ol hil blong Andes. Gavman blong kantri ya i bos long wota, mo i lukaot long wok ya blong digim ol rod blong wota mo bildim ol stonwol blong blokem ol reva. ?Wanem i kamaot from? Naoia, 99 pesen blong ol man we oli laef long ol taon mo 94 pesen blong olgeta we oli laef afsaed long ol taon, oli gat wota.

Wan Rod Nomo Blong Stretem Trabol Ya Fulwan

I luk olsem se ol kantri wanwan oli gat prapa wei blong olgeta blong traem winim problem ya blong wota. Long sam kantri we i gat plante win, oli yusum ol winmil blong pulum wota aninit long graon i kam antap, mo blong wokem lektrik tu. Long ol kantri we oli rij, oli tanem solwota i kam gudfala wota blong dring, mo samting ya i wokgud. Long plante ples, oli digim ol bigbigfala lek blong holem wota blong ren mo oli blokem plante reva. Hemia wan gudfala rod, from we, nating se san i pulum 10 pesen blong ol wota ya i go antap, be oli gat wota yet.

Ol Witnes blong Jeova we oli wokem Wekap! ya, oli bilif fulwan se i no ol man we bambae oli stretem fulwan trabol ya long saed blong wota, be God nomo. Baebol i talem se: “Wol ya wetem olgeta gudgudfala samting blong hem oli blong Hae God [Jeova]. Graon ya wetem olgeta samting we i stap long hem oli blong hem nomo. Hem i putum graon ya long medel solwota, i putum fandesen blong hem daon olgeta aninit long dip solwota.”—Ol Sam 24:1, 2.

Tru ya, God i givim wok long ol man, blong oli lukaotgud long wol ya. (Jenesis 1:28) Be man i no lukaotgud long ol samting long wol ya, mo i spolem ol samting tu. Hemia i soemaot klia samting we Baebol i talem, se: “Man i no naf blong jusum wanem rod hem i mas wokbaot long hem.”—Jeremaea 10:23, NW.

?Jeova bambae i mekem wanem blong olgeta samting long wol ya oli kam olsem we hem i bin wokem fastaem? Baebol i talem se tingting blong God hemia blong “mekem olgeta samting oli kam niuwan bakegen.” (Revelesen 21:5) Tingbaot wan wol we i no moa gat puaman, i no moa gat drae taem, mo man i no moa sot long wota. Tingbaot wan wol we ren i no moa foldaon gogo wota i ron bigwan, olsem tede, we wota i kilim plante taosen man long wol oli ded evri yia. !Aninit long rul blong Kingdom blong God, God bambae i mekem ol promes blong hem oli kamtru! Jeova i talem se: “Tok blong mi bambae i wok long sem fasin. Bambae hem i mekem olgeta samting we mi mi mekem plan se i mas mekem, we i no mestem wan long olgeta, bambae hem i mekem evri samting we mi mi sanem hem blong i mekem.”—Aesea 55:11.

?Yu yu wantem lanem moa long saed blong stamba tingting blong God blong mekem wol blong yumi i kamgud bakegen, olsem Tok blong hem Baebol i talem? Haf we i kam biaen bambae i eksplenem olsem wanem blong mekem samting ya.

[Futnot]

[Tok blong makem poen long pej 5]

“Taem i no moa gat wota, i no moa gat laef. . . . Yumi nidim wota blong stap laef.”—Michael Parfit, man we i raetem stori long National Geographic

[Tok blong makem poen long pej 6]

Blong kasem wan tan blong raes, ol faktri oli nidim 1,000 tan blong wota

[Tok blong makem poen long pej 6]

“Seventi pesen blong olgeta wota we ol man long wol oli yusum, oli putum long garen blong olgeta.”—Plan B 2.0, Lester R. Brown i talem ripot ya

[Tok blong pija long pej 7]

?Hamas klin wota i stap yet blong yusum?

Olgeta wota

97.5%

Solwota

2.5%

Freswota

99% I stap long ol aes mo sno, sipos no, i stap aninit long graon

1% I stap blong klosap seven bilian man mo plante plante narafala laef samting oli yusum

[Tok blong pija long pej 7]

Oli putum ol paep blong ol man oli save kasem wota we i klin, Durban, Saot Afrika

[Credit Line]

Courtesy eThekwini Water and Sanitation Programme

[Tok blong pija long pej 7]

Ol woman oli digim ples blong holem wota blong ren, Rajasthan, India, 2007

[Credit Line]

© Robert Wallis/Panos Pictures

[Tok blong pija long pej 7]

Ol man ples oli wokem sam niufala rod blong kasem wota saplae long vilej blong olgeta klosap long Copán, Honduras

[Credit Line]

© Sean Sprague/SpraguePhoto.com