!Baptaes! !Baptaes! !Baptaes!—?Be From Wanem?
“LONG sam manis nomo mi bin baptaesem moa long ten taosen man, woman, mo pikinini.” Hemia tok we Jesuit misinari ya Francis Xavier i raetem blong tokbaot wok blong hem long kingdom blong Travanko, India. “Mi go long ol wanwan velej mo mi mekem ol man oli kam Kristin. Mo long ol ples we mi go long hem mi livim ol prea blong mifala mo ol loa we oli stap long prapa lanwis blong ol man ples ya.”
From bigfala paoa blong ol leta blong Francis Xavier, King John blong Potugal i givim oda se oli mas ridim long bigfala voes long ol ples blong givim spesel tok long kingdom blong hem. Leta ya blong Janewari 1545 we yumi jes tokbaot oli bin agri long hem tu blong mekem i kam olsem wan buk. ?Wanem samting i kamaot from? Manfred Barthel i raetem long buk blong hem The Jesuits—History & Legend of the Society of Jesus se, “I no longtaem plante studen long Yurop, ‘oli godaon long ni blong olgeta mo oli stap krae,’ oli stap singaot bigfala blong go long India mo jenisim ol hiten man.” Hem i gohed i se: “Tingting ya se maet i nidim moa long tu man blong karem tabu wora mo wan bag we i fulap long ol traket blong jenisim fulwan kingdom i no bin kamaot long plante man long taem ya.”
?Wanem frut blong fasin ya blong jenisim laef blong ol hiten man? Jesuit Nikolas Lancilloto i talemaot stret ripot i go long Rom se: “Plante long olgeta we oli baptaes oli gat sam strong filing we i stap haed we i stap pusum olgeta. Ol slef blong Arab mo ol Hindu oli hop blong kasem fasin fri blong olgeta long fasin ya blong baptaes no oli hop se baptaes bambae i lukaot long olgeta taem oli stap wetem wan masta we fasin blong hem i strong no oli hop se bambae i mekem i isi blong oli kasem wan nyufala klos no wan flas hat. Plante oli mekem olsem blong ronwe long sam panis. . . . Man we i strong long ol prapa bilif blong hem blong lukaot rod blong sef long ol tijing blong yumi oli olsem krangke man. Plante oli tanem baksaed long nyufala bilif blong olgeta mo i no longtaem afta we oli baptaes oli gobak bakegen long ol hiten bilif we oli folem bifo.”
Long Yurop long taem ya, ol man we oli wokbaot blong faenem ol nyufala ples tu oli laekem blong jenisim mo baptaesem ol hiten man. Oli talem se Christopher Columbus i baptaesem faswan “man India” we hem i bin faenem hem long Karibin. The Oxford Illustrated History of Christianity i talem se: “Faswan bigfala rul we Hae gavman blong Spen i putumap i blong jenisim ol man ples. Long ol yia 1500 kasem yia 1600, ol seven milyan man India we oli stap aninit long gavman blong Spen, oli tekem nem ya, ol Kristin. Long ples we yumi kaontem ol man we oli jenis (Pedro de Gante, wan man we i famle wetem haeman ya Charles 5, we i bin joenem ol misinari, i talem se hem i baptaesem 14,000 man long wan dei we wan man nomo i bin givhan long hem), i klia nomo se oli no bin tijimgud ol man ya.” Plante taem ol jenis olsem long saed blong toktok nomo i joen wetem ol raf fasin, blong spolem narafala man, mo oli mekem ol nogud fasin long ol man ples.
Tingting ya se baptaes i impoten tumas i mekem se ol man we oli wokbaot blong faenem ol nyufala kantri mo ol misinari oli gohed long wok blong olgeta. Long 1439, Pop Eugenius 4 i mekem wan bigfala toktok long Kaonsel blong Florens we i talem se: “Tabu Baptaes i kam fasples long ol tabu saen we oli mekem insaed long skul, from we hem i doa blong laef long saed blong speret; from samting ya yumi kam olsem ol memba blong Kraes mo blong joengud wetem Jyos. Mo from faswan man, ded i kasem evriwan, taswe sipos yumi no bon bakegen long wora mo long Tabu Speret, yumi no save go insaed long kingdom blong Heven.”
Be, defren tingting i kamaot, olsem fasin blong baptaes blong hu nao i stret. The Encyclopedia of Religion i makemgud samting ya i se, “From we baptaes i faswan step blong go joen wetem jyos, ol narafala jyos tu oli hareap blong talem se ol man oli mas baptaes blong joen long olgeta, wanwan long olgeta oli talem se oli stret skul we i laenap wetem Kristin tijing mo oli toktok agens long ol narafala se oli no holem stret tijing mo oli stap seraotem ol man. I klia se ol defren skul ya wanwan bambae oli jenisim smol ol fasin blong baptaes.”
Be, fasin ya blong baptaes, i kamaot bifo we Kristin bilif i stat. Samting ya i kamaot long Babilon mo long Ijip blong bifo, long ples ya oli ting se ol kolkol wora blong Nael i save givim moa paoa mo mekem olgeta oli laef blong olwe. Ol man Gris tu oli bilif se baptaes i save mekem olgeta oli kam nyufala man bakegen no fasin blong baptaes bambae i save givim laef we i no save finis long man we i jes kam insaed long jyos. Skul blong ol man Jyu long Kumran i mekem fasin blong baptaes olsem faswan step we wan man i mas mekem blong i save joen wetem grup blong olgeta. Oli talem se ol hiten man we oli wantem jenis i kam long skul blong ol man Jyu oli mas sakomsaes mo seven dei biaen oli mas baptaes we oli draon fulwan long wora long fored blong ol narafala man.
I klia nomo, plante man oli bin tingbaot baptaes olsem wan impoten samting long plante yia. ?Be olsem wanem tede? ?I stret blong mekem long taem blong yumi? Sipos yes, ?from wanem? ?Tru ya, bambae yu yu baptaes?