Loa Blong Kraes

“Mi mi . . . stap aninit long Loa blong Kraes.”​—1 KORIN 9:​21.

1, 2. (a) ?Maet ol man oli save mekem wanem blong blokem plante mastik blong olgeta? (b) ?Krisendom i no lanem wanem samting long histri blong skul blong ol man Jyu?

“OL MAN mo ol gavman oli no bin lanem wan lesen nating long ol samting we oli hapen long ol yia bifo. Oli no folem ol rul we histri i tijim long olgeta.” Hemia tok blong wan man Jemani we i gat bigfala save long waes blong wol long ol yia 1800. Yes, i gat wan tok i talem se histri blong man i olsem wan “krangke samting we i stap gohed nomo.” Hem i olsem ol bigfala mastik mo trabol, we wan i folem narawan, mo i gohed olsem. Plante long ol mastik mo trabol ya, ol man oli save blokem, sipos oli bin rere blong lanem sam samting from ol mastik blong bifo.

² Sem mak nao, stadi ya long saed blong loa blong God i soem se i gat sam narafala man we oli no bin lanem wan samting long ol mastik blong bifo. Jeova God i putumap wan narafala loa we i moa gud​—loa blong Kraes​—blong tekem ples blong Loa blong Moses. Be, ol lida blong ol skul blong Krisendom, we oli talem se oli tijim mo folem loa ya, oli no lanem wan samting nating long ol bigfala mastik blong ol Farisi. Taswe, Krisendom i twistim loa blong Kraes mo i yusum long fasin we i no stret, sem mak olsem skul blong ol man Jyu i mekem long Loa blong Moses. ?Olsem wanem oli save mekem samting ya? Fastaem, i gud yumi tokbaot loa ya blong Kraes​—hem i wanem, hem i lidim hu mo olsem wanem, mo wanem i mekem se loa ya i defren long Loa blong Moses. Biaen, bambae yumi luk olsem wanem Krisendom i yusum loa blong Kraes long fasin we i no stret. !Olsem nao, bambae yumi lanem lesen long ol samting we oli hapen long ol yia bifo, mo yumi kasem blesing from!

Nyufala Kontrak

3. ?Jeova i mekem wanem promes long saed blong wan nyufala kontrak?

³ Jeova God nomo i save mekem wan samting we i moagud bitim wan Loa we i stretgud olgeta. Kontrak blong Loa blong Moses i stretgud olgeta. (Ol Sam 19:7) Nating se i olsem, Jeova i promes se: “!Yufala i luk! Ol dei . . . oli stap kam. Nao bambae mi mi mekem wan nyufala kontrak wetem ol man Isrel mo ol man Juda. Bambae hem i no olsem kontrak ya we mi mekem wetem ol olfala blong olgeta bifo.” Ol Ten Komanmen​—bigfala samting long Loa blong Moses​—oli raetem long ston. Be long saed blong nyufala kontrak, Jeova i talem se: “Bambae mi mi putum loa blong mi insaed long olgeta, bambae mi mi raetemdaon loa ya long hat blong olgeta.”​—Jeremaea 31:31-​34.

4. (a) ?Wanem Isrel i joen long nyufala kontrak? (b) ?Wetem Isrel long saed blong speret, hu bakegen i stap aninit long loa blong Kraes?

⁴ ?God i mekem nyufala kontrak ya wetem hu? I klia se, i no ol prapa “man Isrel,” we oli sakemaot Man blong stanemap kontrak ya. (Hibrus 9:​15) Be hem i nyufala “Isrel,” “Isrel blong God,” wan nesen blong ol man Isrel long saed blong speret. (Galesia 6:​16; Rom 2:​28, 29) Biaen, wan “bigfala hif blong man,” we olgeta tu oli wantem wosip long Jeova, oli joen wetem smol grup blong ol tabu Kristin ya. Ol man ya oli kamaot long olgeta kantri. (Revelesen 7:​9, 10; Sekaraea 8:​23) Nating se God i no mekem nyufala kontrak wetem olgeta, be olgeta tu oli stap aninit long loa. (Skelem wetem Levitikas 24:22; Namba 15:15.) Oli kam olsem ‘ol sipsip blong wan kampani’ we ‘wan man nomo i stap lukaot long olgeta.’ From samting ya, Pol i raetem se, olgeta evriwan oli kam “aninit long Loa blong Kraes.” (Jon 10:16; 1 Korin 9:​21) Pol i kolem nyufala kontrak ya se, wan ‘kontrak we i moa gud.’ ?From wanem? Wan samting we i mekem i moagud, se hem i stanap long ol promes we oli kamtru finis. Hem i no stanap long ol samting we oli olsem sado nomo blong ol samting we bambae oli kam.​—Hibrus 8:6; 9:​11-​14.

5. ?Wanem risen blong nyufala kontrak ya? ?Mo from wanem bambae nyufala kontrak ya i karem gudfala frut?

⁵ ?Wanem risen blong stanemap kontrak ya? Hem i blong mekem wan grup blong ol king mo pris, we bambae oli givim blesing long olgeta man. (Eksodas 19:6; 1 Pita 2:9; Revelesen 5:​10) Kontrak blong Loa blong Moses i no mekem wan nesen olsem, we i stret olsem God i bin promes, from we ol man Isrel olsem wan grup, oli rebel, mo oli lusum jans ya. (Skelem wetem Rom 11:17-​21.) Be, nyufala kontrak i sua blong mekem samting ya, from we hem i joen wetem loa we i defren olgeta. ?I defren olsem wanem?

Loa We i Mekem Man i Fri

6, 7. ?Olsem wanem loa blong Kraes i save mekem man i fri moa bitim Loa blong Moses?

⁶ Plante taem, loa blong Kraes i joen wetem fasin fri. (Jon 8:​31, 32) Baebol i tokbaot loa ya se hem i ‘loa blong ol man we oli fri’ mo ‘loa we i stret olgeta, we i save mekem man i fri.’ (Jemes 1:​25; 2:​12) I tru, man i no save fri olgeta. Nating se i olsem, loa blong Kraes i mekem man i moa fri, i bitim Loa blong Moses bifo. ?Olsem wanem?

⁷ Wan samting se, i no gat wan man i bon aninit long loa blong Kraes. Ol samting olsem kala blong skin mo ples we man i bon long hem, oli no impoten. Ol trufala Kristin oli jusum long hat blong olgeta blong karem yok ya, we oli obei long loa ya. Taem oli karem yok ya, oli faenem se wok blong hem i isi, i no hevi tumas. (Matyu 11:28-​30) Tingbaot se, wan risen blong Loa blong Moses i blong tijim ol man se oli gat sin, mo se oli nidim tumas wan sakrifaes blong pemaot olgeta. (Galesia 3:​19) !Be, loa blong Kraes i tijim se Mesaea i kam finis, i pemaot ol man wetem laef blong hem, mo i openem rod blong yumi kam fri long sin mo ded we i hevi tumas long yumi! (Rom 5:​20, 21) Sipos yumi wantem kasem blesing ya, yumi mas ‘soem bilif’ long sakrifaes ya.​—Jon 3:​16.

8. ?Loa blong Kraes i joen wetem wanem? ?Be from wanem man i no nidim blong lanem baehat plante handred rul blong folem loa ya?

⁸ Blong ‘soemaot bilif’ i minim se yumi mas folem loa blong Kraes. Yumi mas obei long olgeta samting we Kraes i bin talem. ?I minim se yumi mas lanem baehat plante handred loa mo rul? No gat. Moses, man blong mekem olfala kontrak i stanap, i raetemdaon Loa blong Moses. Be Jisas, Man blong mekem nyufala kontrak i stanap, i neva raetemdaon wan loa nating. Hem i mekem loa ya i wok long laef blong hem. Wetem laef blong hem we i stretgud olgeta, hem i soem wan eksampel long evriwan blong folem. (1 Pita 2:​21) Maet hemia nao risen from wanem Baebol i tokbaot fasin blong wosip blong ol faswan Kristin olsem “Rod.” (Ol Wok 9:2; 19:​9, 23; 22:4; 24:22) Olgeta oli luk we laef blong Kraes i soemaot eksampel blong loa blong Kraes. Blong folem Jisas i minim se oli mas folem loa ya. Bigfala lav we oli gat long hem i minim se loa ya i stap olsem wan samting we oli raetem long hat blong olgeta, olsem profet tok i talem. (Jeremaea 31:33; 1 Pita 4:8) Mo man we i obei from we hem i gat lav, hem i neva harem se narafala i fosem hem. Hemia wan narafala risen from wanem Baebol i kolem loa blong Kraes se ‘loa blong ol man we oli fri.’​—Jemes 2:​12.

9. ?Wanem bigfala tingting biaen long loa blong Kraes? ?Mo long wanem rod loa ya i joen wetem wan nyufala loa?

⁹ Lav i impoten long Loa blong Moses, mo hem i stampa blong Kristin loa tu. Loa blong Kraes i karem wan nyufala loa​—ol Kristin oli mas gat lav we oli rere blong lego sam samting we olgeta nomo oli wantem, blong givhan long narafala. Oli mas laekem narafala, olsem Jisas i mekem. Hem i givim laef blong hem from ol fren blong hem. (Jon 13:34, 35; 15:13) Taswe, maet yumi save talem se loa blong Kraes i soem tiokratik rod long fasin we i hae moa, i bitim we Loa blong Moses i soem. Olsem Wajtaoa i soemaot bifo: “Tiokratik i minim se God i rul. God i stampa blong Lav. Taswe, tiokratik i minim rul we i stanap long lav.”

Jisas Mo Ol Farisi

10. ?Olsem wanem tijing blong Jisas i defren long tijing blong ol Farisi?

¹⁰ Yumi no sapraes se Jisas i no agri wetem ol lida blong skul blong ol man Jyu long taem blong hem. Wan ‘loa we i stret olgeta, we i mekem man i fri,’ i no stap nating long tingting blong ol tija blong Loa mo ol Farisi. Oli yusum ol prapa rul blong olgeta, blong traem kontrolem ol man. Ol tijing blong olgeta oli strong tumas long ol man, oli jajem man, mo oli no givhan nating. !Tijing blong Jisas i defren olgeta! !Hem i leftemap tingting mo i givhan long man! Hem i tingbaot laef blong ol man, mo i givhan long saed blong ol prapa nid mo wari blong ol man. Hem i tij long fasin we i isi long ol man blong kasem save long hem, mo i soem trufala filing long ol man. Hem i yusum ol samting we oli stap hapen long evri dei laef olsem pijatok, mo i yusum Tok blong God blong pruvum ol samting we hem i talem. From samting ya, “ol man oli sapraes long tok blong hem.” (Matyu 7:​28) !Yes, ol tijing blong Jisas oli kasem hat blong olgeta!

11. ?Olsem wanem Jisas i soem se oli mas folem Loa blong Moses long fasin we i no strong tumas mo wetem sore?

¹¹ Jisas i no ademap moa rul antap long Loa blong Moses. Be hem i soem olsem wanem ol man Jyu oli mas folem Loa ya​—oli no mas mekem i strong tumas long narafala mo oli mas soem sore. Eksampel, tingbaot taem ya we wan woman we i gat sik blong woman i kam kolosap long Jisas. Loa blong Moses i talem se sipos woman olsem i tajem wan man, man ya i kam doti long fes blong God. !From samting ya, hem i no mas stap kolosap long ol man nating! (Levitikas 15:25-​27) Be hem i wantem tumas blong kamgud bakegen. Taswe, hem i wokbaot tru long bigfala hif blong man mo i tajem klos blong Jisas. Wantaem nomo, blad blong hem i no moa ron. ?Olsem wanem? ?Jisas i stretem hem from we hem i brekem Loa blong Moses? No gat. Jisas i kasem save long trabol blong hem mo i soemaot bigfala tingting we i stap insaed long Loa​—hemia lav. Wetem filing, hem i talem long woman ya se: “Dota blong mi, bilif blong yu i mekem yu yu gud bakegen. Yu go, tingting blong yu i stap kwaet. Sik blong yu i finis nao.”​—Mak 5:​25-​34.

?Loa Blong Kraes i Letem Man Blong Mekem Eni Samting We Hem i Wantem?

12. (a) ?From wanem yumi no mas ting se Kraes i letem man blong mekem eni samting we hem i wantem? (b) ?Wanem i soem se fasin blong putumap plante rul i lidim man blong lukaot rod blong no obei long ol rul ya?

¹² ?From we loa blong Kraes i blong ‘ol man we oli fri,’ i stret blong ting se hem i wan loa we i letem man blong mekem eni samting we hem i wantem, be ol Farisi, wetem ol kastom blong olgeta we oli no raetem, oli blokem ol man blong no mekem plante nogud fasin? I no stret blong tingting olsem. Ol loa we ol man oli putumap tede oli soem se, plante taem, moa we man i putumap loa, moa we ol man oli faenem rod blong brekem.a Long taem blong Jisas, bigfala namba blong ol rul we ol Farisi oli ademap, oli pulum ol man blong traem faenem rod blong no obei long ol rul ya, mo blong mekem ol wok long fasin we i no gat filing no lav, mo blong mekem gyaman fasin olsem se oli stret man blong haedem ol rabis tingting blong olgeta.​—Matyu 23:23, 24.

13. ?From wanem man we i folem loa blong Kraes i mekem ol fasin we oli gud moa bitim man we i folem ol narafala loa we oli raetemdaon?

¹³ Defren olgeta, loa blong Kraes i no sapotem ol tingting ya. Taem yumi obei long loa from we yumi laekem Jeova, mo yumi obei long sem fasin olsem Kraes we i rere blong lego laef blong hem blong soemaot lav, bambae yumi mekem ol fasin we oli hae moa long ol fasin we yumi gat taem yumi folem loa we oli raetem. Sipos yumi gat lav, yumi no save lukaot rod blong no obei. Lav i blokem yumi blong no mekem ol samting we oli save spolem narafala, we maet loa we oli raetemdaon i no talem stret se i nogud. (Lukluk Matyu 5:​27, 28.) Taswe, loa blong Kraes bambae i pusum yumi blong mekem i gud long ol narafala​—givim presen, tekem olgeta i kam long haos blong yumi, mo soem lav​—long ol rod we olgeta loa we oli raetemdaon oli no save pusum yumi blong mekem.​—Ol Wok 20:35; 2 Korin 9:7; Hibrus 13:16.

14. ?Fasin blong folem loa blong Kraes i mekem wanem long Kristin kongregesen blong faswan handred yia?

¹⁴ Taswe, taem ol faswan memba blong Kristin kongregesen oli gohed blong folem loa blong Kraes, i gat filing mo lav long medel blong olgeta. I no gat plante man we oli strong tumas, oli jajem narafala, mo oli gat fasin tu fes, olsem we i gat long ol haos prea long taem blong olgeta. !Ol memba blong nyufala kongregesen ya oli rili save harem se oli folem ‘loa blong ol man we oli fri’!

15. ?Long faswan handred yia, olsem wanem Setan i traem mekem Kristin kongregesen i kam doti?

¹⁵ Be, Setan i wantem tumas blong mekem ol nogud fasin oli kam insaed long Kristin kongregesen, blong i kam doti olsem ol man Isrel oli kam doti bifo. Aposol Pol i givim woning se sam man we oli olsem wael dog, bambae ‘oli gyaman blong lidim ol man oli go krangke,’ mo oli ronem ol sipsip blong God. (Ol Wok 20:29, 30) Pol i mas stanap strong agensem ol man ya we oli folem tingting blong skul blong ol man Jyu. Oli laekem moa blong stap olsem slef blong Loa blong Moses, we Kraes i mekem i kamtru fulwan, bitim we oli obei long loa blong Kraes we i save mekem olgeta oli fri long plante rod. (Matyu 5:​17; Ol Wok 15:1; Rom 10:4) Afta we laswan aposol i ded, i no moa gat wan man blong faet agensem fasin ya we oli lego trufala bilif mo agensem hem. Taswe, ol nogud fasin oli kam antap bigwan.​—2 Tesalonaeka 2:​6, 7.

Krisendom i Mekem Loa Blong Kraes i Kam Doti

16, 17. (a) ?Wanem sam nogud fasin we oli gohed insaed long Krisendom? (b) ?Olsem wanem ol loa blong Katolik Jyos oli spolem stret tingting long saed blong seks?

¹⁶ Olsem skul blong ol man Jyu, Krisendom tu i gat plante nogud fasin insaed long hem, i no wan nomo. Hem tu i foldaon long ol gyaman tijing mo ol rabis fasin long saed blong seks. Mo sloslou, ol traehad blong hem blong protektem ol sipsip blong hem long ol narafala tijing, oli spolem enikaen smosmol klin wosip we i stap insaed long hem. Oli putumap plante loa we oli strong tumas mo oli no stanap long Baebol.

¹⁷ Katolik Jyos i bin stap olsem bigfala jyos we i mekem plante loa i stanap. Ol loa blong olgeta long saed blong seks oli no stret nating. Buk ya, Sexuality and Catholicism i talem se, jyos i tekem waes blong ol Stoik long Gris, we i blokem olgeta fasin blong haremgud. Ale, jyos i tijim se olgeta fasin blong seks, wetem seks bitwin hasban mo waef tu, oli sin. (Ridim narafala tingting long Proveb 5:​18, 19.) Oli talem se fasin blong slip tugeta i blong mekem pikinini nomo, i no blong haremgud. Taswe, loa blong jyos i putum tabu long olgeta fasin blong blokem woman blong i no karem pikinini. Oli talem se fasin ya i wan bigfala sin. Sipos wan man i mekem sin ya, samtaem hem i mas kasem panis we jyos i givim blong plante yia. Mo tu, oli putum loa se, ol pris oli no gat raet blong mared. Loa ya i mekem se i gat plante fasin nogud long saed blong seks i kamaot, olsem fasin blong mekem nogud long ol pikinini.​—1 Timote 4:​1-3.

18. ?Wanem samting i kamaot from plante loa we jyos i putumap?

¹⁸ Taem ol loa blong jyos oli stap kam plante, oli raetemdaon long ol buk. Ol buk ya oli mekem se ol tok blong Baebol i no moa klia long tingting blong ol man, mo ol buk ya oli tekem ples blong Baebol. (Skelem wetem Matyu 15:​3, 9.) Olsem skul blong ol man Jyu, Katolik jyos i putum tabu long olgeta narafala buk blong wol mo oli ting se ol buk ya oli denja. I no longtaem biaen, tingting ya i go bitim mak, i no olsem ol waes advaes blong Baebol long bisnes ya nating. (Eklesiastis 12:12; Kolosi 2:8) Jerome, wan man blong raetem ol buk blong jyos long ol yia 300 K.T., i talem se: “O Masta, sipos mi karem no ridim sam buk blong wol bakegen, bambae i olsem se mi sakemaot yu.” Biaen, jyos i stat blong jekem ol buk​—ol buk tu we oli no tokbaot Baebol. Taswe, oli tok nogud long man we i stadi long ol sta, Galileo, we i laef long ol yia 1600, from we hem i raetem se wol i goraon long san. Jyos i strong blong mekem laswan disisen long evri samting​—long ol kwestin long saed blong stadi blong ol sta tu. Be, fasin ya blong jyos i mekem se plante man oli no moa bilif long Baebol.

19. ?Olsem wanem ol haos blong ol pris oli leftemap fasin blong bos strong long narafala man?

¹⁹ Fasin ya blong jyos blong putumap plante rul, i strong insaed long ol haos blong ol pris. Long ol haos ya, i gat ol man we oli stadi blong kam pris, we oli seraot long ol man blong wol, blong oli stap laef long fasin we oli lego ol samting we oli save haremgud long hem. Bighaf blong ol haos blong ol Katolik pris oli folem “Loa Blong Sen Benedict.” Hed pris (nem blong hem “abot” we i kamaot long Aramaek wod we i minim “papa”) i rul fulwan antap long ol narafala pris. (Skelem wetem Matyu 23:9.) Sipos wan pris long haos i kasem wan presen long papa mo mama blong hem, abot no hed pris i mekem disisen sipos pris ya no wan narafala pris bambae i kasem presen ya. Antap long loa we i agensem ol doti tok, wan loa i putum tabu long ol tok plei mo ol tok we i no impoten, i se: “Wan disaepol i no save talem ol tok olsem.”

20. ?Wanem i soem se ol Protestan skul tu oli putumap ol strong rul we oli no stanap long Baebol?

²⁰ Protestan skul i traem blong jenisim ol tijing blong Katolik we oli no stanap long Baebol. Be smoltaem biaen, hem tu i stap putumap ol strong rul we oli no stanap long loa blong Kraes. Eksampel, Jean Calvin, man we i lidim wok ya blong jenisim plante samting long jyos, oli kolem hem, “man blong putumap ol loa long Jyos ya we oli mekem i kam nyuwan bakegen.” Hem i putumap plante strong rul blong lidim Jyos long Jeniva, mo “Ol Elda” oli stap blong mekem sua se ol man oli folem. Calvin i talem se, “wok” blong ol elda ya, “i blong bos long laef blong evriwan.” (I defren long samting we 2 Korin 1:​24 i talem.) Jyos i bos long ol hotel, mo i talem ol poen we ol man oli save storeyan long olgeta. Oli panisim strong ol man we oli mekem ol rong, olsem singim wan singsing we i blong laf nomo, no danis.b

Lanem Samting From Ol Rong Blong Krisendom

21. ?Wanem samting i bin kamaot from fasin blong Krisendom blong ‘bitim mak blong ol tok we Baebol i talem finis’?

²¹ ?Olgeta rul mo loa ya oli protektem Krisendom long ol rabis fasin? !No gat! !I defren olgeta! Tede, Krisendom i seraot long plante handred narakaen grup blong wosip. I gat ol grup we oli putum ol strong rul bitim mak, mo ol grup we oli akseptem enikaen fasin nomo. Long ol defren rod, olgeta evriwan ‘oli bitim mak blong ol tok we Baebol i talem finis.’ Oli letem tingting blong man i kontrolem ol sipsip mo i winim loa blong God.​—1 Korin 4:6.

22. ?From wanem fasin ya we Krisendom i no folem loa blong Kraes i no mekem se loa ya i lus olgeta?

²² Be nating se Krisendom i mekem ol nogud fasin ya agensem loa blong Kraes, loa ya i no lus. Jeova God i no save letem man blong spolem loa blong hem olgeta. Tede, ol trufala Kristin oli stap aninit long Kristin loa ya yet. Mo oli gat bigfala jans blong mekem loa ya i wok long laef blong olgeta. Be naoia, we yumi bin luklukgud long samting we skul blong ol man Jyu mo Krisendom oli mekem long loa blong God, maet yu wantem save se, ‘?Olsem wanem blong folem loa blong Kraes, mo long semtaem, no mekem Tok blong God i doti wetem ol tingting mo rul blong man we oli spolem bigfala tingting biaen long loa blong God? ?Loa blong Kraes i mas givim wanem stret tingting long yumi tede?’ Haf we i kam biaen bambae i givim ansa long ol kwestin ya.

[Ol futnot]

?Bambae Yu Ansa Olsem Wanem?

◻ ?Wanem bigfala tingting biaen long loa blong Kraes?

◻ ?Olsem wanem fasin blong Jisas blong tij i defren long fasin blong ol Farisi?

◻ ?Olsem wanem Setan i yusum tingting ya blong putumap ol strong rul, blong mekem Krisendom i kam doti?

◻ ?Wanem sam gudfala frut we oli kamaot taem yumi folem loa blong Kraes?

[Tok blong pija long pej 16]

Jisas i folem Loa blong Moses long fasin we i no strong tumas mo wetem sore