Bigfala Trabol Blong Tede Evriwan i No Kasem Sem Samting

“Yumi bilif long ol trutok ya we oli stret nomo, se God i wokem olgeta man blong oli sem mak. Evri man i gat Raet we narafala man i no save tekemaot long hem, olsem Laef, Fasin Fri mo fasin blong wantem kasem Glad.”​—Declaration of Independence, we Yunaeted Stet i stanemap long 1776.

“Taem wan man i bon, hem i fri mo hem i gat raet blong kasem samting we i sem mak long narafala man.”—Declaration of the Rights of Man and of the Citizen, we France’s National Assembly i tekem long 1789.

“Taem wan man i bon, hem i fri mo hem i gat raet blong kasem respek mo samting we i sem mak long narafala man.”—Universal Declaration of Human Rights, we General Assembly blong Yunaeted Nesen i tekem long 1948.

OL TOK ya oli soemaot klia se, olgeta man long wol oli wantem gat raet blong mekem samting olsem narafala man. Be, sore tumas, kam kasem tede, ol man oli mas talem bakegen mo bakegen se, evri man i gat raet blong kasem samting we i sem mak long narafala man. Hemia i pruvum se fasin ya blong mekem i sem mak long evri man, hem i wan fasin we i lus.

Naoia we yumi kam klosap long en blong ol yia 1900, ?i gat man i save pruvum se ol samting oli jenis, oli stat kam moa gud? ?Ol sitisen blong Yunaeted Stet mo Franis, no ol 185 kantri we oli memba blong Yunaeted Nesen, oli save talem se oli kasem olgeta raet ya we oli talem se oli bon wetem?

I tru, tingting ya se olgeta man oli sem mak, hem i “stret nomo.” Be, nating se i olsem, i no olgeta man evriwan we oli kasem raet blong olgeta long saed blong “Laef, Fasin Fri mo fasin blong wantem kasem Glad.” Eksampel: ?Yumi save talem se olgeta man oli stap kasem samting we i sem mak taem yumi tingbaot se i gat wan dokta nomo blong 2,569 man long Afrika, be long Yurop i gat wan dokta blong 289 man? Taem yumi harem se wan long evri tri boe mo wan long evri tu gel long India bambae oli gruap we oli no save rid mo raet, be long sam ples olsem Japan, Jemani mo Engglan, klosap evri pikinini oli go long skul, ?yumi save talem se ol man oli stap kasem ol raet long saed blong fasin fri mo fasin blong kasem glad?

Long ol kantri blong Sentrol Amerika, pei we wanwan man i kasem hem i 1,380 dola, mo long Franis hem i 24,990 dola. ?Olsem wanem? ?Yu ting se ol man long tufala kantri ya oli stap kasem “respek mo samting we i sem mak”? Wan bebi gel we i bon long Afrika i gat jans blong laef go kasem 56 yia, be wan bebi gel we i bon long Not Amerika i gat jans blong laef kasem 79 yia. ?Olsem wanem? ?Yumi save talem se laef blong tufala ya i sem mak?

I gat defren haf blong fasin ya we man i no kasem samting we i sem mak. Eksampel, fasin blong laef we olgeta man i gat i defren, jans we man i gat blong kasem gudfala helt mo edukesen oli defren. From we ol man oli defren long saed blong politik, kala blong skin, no jos, samtaem ol samting ya i mekem se oli no kasem respek mo fasin fri we i sem mak. Nating se i gat fulap toktok long saed blong fasin ya we evri man i sem mak, yumi laef long wan wol we i no gat fasin blong mekem sem mak long olgeta man. Olsem wan strong sik​—“wan bigfala trabol we i kavremap olgeta ples”​—fasin ya blong no kasem samting we i sem mak i kasem olgeta man, nomata oli wanem kaen man. Trabol we i kamaot from fasin ya, i mekem man i safa bigwan long fasin pua, sik, fasin blong no kasem gudfala edukesen, hadtaem blong faenem wok, mo fasin seraot long ol defren grup.

“God i wokem olgeta man blong oli sem mak nomo.” !Hemia wan tingting we i nambawan! Be sore tumas we fasin ya i no stap hapen tede.

[Foto Credit Line Blong Pija Long Pej 3]

UN PHOTO 152113/SHELLEY ROTNER