“Oupwe Mamasa”!
“Iwe, minne upwe apasa ngenikemi, upwe pwal apasa ngeni aramas meinisin: ‘Oupwe mamasa.’ ”—MARK 13:37.
1, 2. (a) Ifa ewe lesen emon mwan a kaeo ussun tumunun an pisek? (b) Met sia kaeo ussun ach sipwe chok nennelo seni an Jises kapas awewe ussun emon chon sola?
JUAN a isoni an kewe pisek mi auchea lon imwan we. A iseniirelong fan an we pet—me ren an ekiek, ina ewe leeni mi murinno seni meinisin. Iwe nge, lupwen i me puluwan ra onnut le pwin, emon chon sola a tolong lon ewe ruumw. Ewe chon sola a ussun ita silei ia epwe kutta me ie ewe pisek mi auchea. A anifelong me a angei ekkewe pisek mi auchea meinisin seni fan ewe pet pwal ewe moni Juan a fen iselong lon sikkin an chepel unukkun ewe pet. Sorotan ewe soran Juan a silei pwe emon a solani an kewe pisek meinisin. Epwe chechchemeni ewe lesen mi lamot: Emon mwan mi onnut ese tongeni tumunu an kewe pisek mi auchea.
2 A ussun we chok ren pisekich lon pekin ngun. Sise tongeni tumunu ach apilukuluk me ach luku ika sia onnutulo. Ina ewe popun ren an Paul peseikich: “Iei minne, sisap okonnut usun ekkewe ekkoch, nge sipwe mamasa o forfichi.” (1 Tesalonika 5:6) Ren an epwe affata ewe lamoten ach sipwe chok nennelo, Jises a awewe won emon chon sola. A awewe won ekkewe mettoch repwe emmwen ngeni an feito ussun chok emon Sou Kapwung, me a ourourakich: “Iei minne oupwe chok mamasa, pun ouse sinei ranin an noumi Samol epwe feito. Nge iei chok oupwe sinei, ika ewe mastaan im mi sinei tefenipwin chon sola epwe feito, epwe fakkun mamasa, o esap mut ngeni an epwe amokalong lon imwan we. Iei popun ami oupwe pwal ammolata, pun ouse sinei menni fansoun ewe Noun Aramas epwe feito.” (Mattu 24:42-44) Emon chon sola esap appioni ineet epwe feito. A mochen feito lupwen aramas rese mmonleta. Ussun we chok, ussun Jises a fen apasa, ‘sise sinei menni fansoun’ epwe fis sopwoloon ei otot.
“Ousap Onnutulo, Nge Oupwe Uta Fan Nukuchar Lon Ami Luku”
3 Ren ekkewe kapas mi makketiu lon ewe puken Luk, Jises a alollofengenni ekkewe chon Kraist ngeni ekkewe chon angang mi wikkiti an ar we masta liwinto seni eu apupulu. Repwe mammasa pwe lupwen ewe masta a war, repwe chok nennelo, me repwe mmonleta le etiwa i. A ekis wewe chok an Jises apasa: “Epwe pwato lon klok mi ami ousap ekieki.” (Luk 12:40) Neman a tongeni pout seni ekkoch atapwalapwalen ewe fansoun mwirin ar angang ngeni Jiowa ren chommong ier. Eli ra fen poputa le eani ekiek pwe ewe sopwoloon a chuen towau senikich. Ena esin ekiek a tongeni okullukich seni mettochun ngun ngeni ekkewe mettochun aion, nge ir mi tongeni efisi ach mochen onnutulo lon pekin ngun.—Luk 8:14; 21:34, 35.
4 Sia tongeni angei pwal eu lesen seni an Jises kapas awewe. Inaamwo ika ekkewe chon angang rese fen silei kulokun an ewe masta feito nge, ra fen silei pwinin an feito. Epwe weires ar nennelo unusen ena pwin lupwen ra ekieki pwe epwe feito lon pwal eu pwin. Nge ra fen silei menni pwin ewe masta epwe feito, me ar silei a fen apochokkuleereta pwe repwe tongeni chok nennelo. A ekis ussun we chok ifa ussun ekkewe oesini lon Paipel ra pwaralo pwe sia nonnom lon ekkewe ranin le sopwoloon; nge rese affata ngenikich ranin are kulokun ewe sopwoloon. (Mattu 24:36) Ach luku pwe ewe sopwoloon epwe feito a fen alisikich ach sipwe chok nennelo, nge ika sia luku pwe ranin Jiowa a arapoto, epwe pochokkulelo ach mochen mammasa.—Sefanaia 1:14.
5 Paul a pesei ekkewe chon Korint: “Ousap onnutulo, nge oupwe uta nukuchar lon ami luku.” (1 Korint 16:13, NW) Ewer, ach sipwe chok nennelo a riri ngeni ach uta nukuchar lon an chon Kraist luku. Ifa ussun sipwe chok nennelo? Ren ach angei eu sile mi alollol ussun an Kot we Kapas. (2 Timoti 3:14, 15) Eu kokkotun kaeo mi murinno me ach fiffiti ekkewe mwich repwe apochokkula ach luku, me ach chechchemeni pwe ranin Jiowa we mi arapoto a wewe ngeni eu kinikinin ach luku mi lamot. Iwe, ina ewe popun a murinno ngenikich ach sipwe enniwili ekkewe wokisin lon ewe Paipel mi anneta pwe sia arap ngeni ewe sopwoloon ei otot pwe sisap monukalo ekkewe poraus mi enlet ussun ena sopwoloon mi feffeito.a A pwal och ach sipwe nennengeni ekkewe mettoch ra fiffis won fonufan mi apwonueta ekkewe oesini lon Paipel. Emon pwiich we lon Tois a makkei: “Iteiten fansoun ua katon porausen fonufan—porausen maun, chechchechin fonu, me limengauoloon ach ei fonufan—a menlapei ngeniei pwe sia arap ngeni ewe sopwoloon.”
6 Lon Mark sopwun 13, sia kuna pwal eu porausen an Jises pesei noun kewe pwe repwe chok nennelo. Me ren ei sopwun, Jises a alollofengenni nonnumuur we ngeni nonnomun emon chon masen asam lupwen a wikkiti liwintoon noun we masta mwirin an sai mi towau. Ewe chon masen asam ese silei kulokun an ewe masta liwinto. A chok wiisen mammasa. Jises a awewe pwe ewe masta a tongeni liwinto atun eu me lein ekkewe ruaanu fansoun mammas le pwin. Ewe aruaanun fansoun mammas a poputa orun kulok ulungat me a wes lupwen ewe akkar a tota. Lon ena fansoun mammas, ewe chon masen asam epwe tongeni mecheresin onnutulo. Soun fiu ra eani luku pwe ewe awa mwen ewe akkar epwe tota ina ewe fansoun chon koputer resap mammasaochu. Ussun we chok, lon ei saingoon kinikinin ekkewe ranin le sopwoloon, lupwen unusen fonufan a chok onnutulo lon pekin ngun, neman ina ewe fansoun mi weires seni meinisin ach sipwe chok nennelo. (Rom 13:11, 12) Iwe, lon an kapas awewe, Jises a peppeseikich: “Tumunukemi o mamasa . . . Iei minne, oupwe chok mamasa . . . Iwe, minne upwe apasa ngenikemi, upwe pwal apasa ngeni aramas meinisin: Oupwe mamasa.”—Mark 13:32-37.
7 Fan chommong atun an angangen afalafal me mwirin an manausefal, Jises a pesei aramas pwe repwe mammasa. Pwungun pwe arapakan fansoun meinisin ewe Paipel a awewe won ewe sopwoloon ei otot, sia kuna eu kapasen ourour pwe sipwe chok nennelo are pwe sipwe mammasa.b (Luk 12:38, 40; Pwarata 3:2; 16:14-16) A ffat pwe ach monululo lon pekin ngun eu minen efeiengau. Mi lamot ngenikich meinisin ekkena kapasen ourour!—1 Korint 10:12; 1 Tesalonika 5:2, 6.
Ulumon Aposel Mi Onnutulo
8 A lamot pwe sisap chok achocho pwe sisap onnutolo, ussun chok sia kuna seni met a fis ngeni Piter, Jemes, me Jon. Ekkeei ulumon ir aramas mi achocho ngeni mettochun ngun me ra tapweilo lon ipwen Jises fan tuppwol me ra tongei i. Iwe nge, lon ewe pwinin Nisan 14, 33 C.E., ra onnutulo. Lupwen Jises a towu seni ewe ruumw asan mwirin ewe Pasofer, ekkewe ulumon aposel ra fiti Jises lupwen a feilo ngeni ewe malamalen Ketsemeni. Jises a ereniir: “Nguni a fakkun lolilen, usun chok ngeni malo. Ami oupwele nonnom ikei o etiei le mamasa.” (Mattu 26:38) Fan ulungat Jises a iotek ngeni Seman we lon lang, me fan ulungat a liwinto reer me a kuna pwe ra onnutulo.—Mattu 26:40, 43, 45.
9 Met popun ekkeei ulumon mwan mi tuppwol ra kkuf ren ar mochen alisi Jises lon ena pwinin? Molulun inisir eu mettoch a efisi ar onnutulo. A pwiniitiir, neman a lu seni lukenipwin me “a choutiu meser.” (Mattu 26:43) Iwe, nge Jises a apasa: “Oupwe mamasa o iotek, pwe oute tolong lon sosot. Ngun a fen mochen, nge fituk a apwangapwang.”—Mattu 26:41.
10 Ese mwaal pwe Jises a pwal molulu lon ena pwin mi lamot, nge ese onnutulo. A aea ewe fansoun mwen an ares fan iten an epwe iotek seni lon letipan. Ekkoch ran me mwan, Jises a pesei noun kewe pwe repwe iotek: “Nge ami oupwe mamasa fansoun meinisin, o ikiotek, pwe oupwe pochokul, o oupwe ngaselo seni ekkewe mettoch meinisin mi epwe fis; o ami oupwe uta mwen mesen ewe Noun-Aramas.” (Luk 21:36; Efisus 6:18) Ika sia auselinga an Jises fon me fori alon an leenien appiru mi weneiti iotek, ach kewe tingor seni lon letipach epwe alisata ach sisap onnutulo lon pekin ngun.
11 Ren enletin, Jises a weweiti met noun kewe chon kaeo resaamwo weweiti, pwe epwe ares me kuna ewe kapwungun malo. An we sossot epwe wes won efoch iraan nninni. Jises a ouroura noun kewe aposel ussun ekkeei mettoch, nge resaamwo tongeni weweiti met a apasa ngeniir. Iwe, ra onnutulo atun Jises a nennelo ren an epwe iotek. (Mark 14:27-31; Luk 22:15-18) Ussun chok ekkewe aposel, fitukach a apwangapwang me a wor ekkewe mettoch sisaamwo silei ussun. Iwe nge, ika sise chuen miritiiti atapwalapwalen ach keei ran, sia tongeni onnutulo lon pekin ngun. Sisap onnutulo ika sipwe chok mammasa.
Ulungat Lapalap Mi Lamot
12 Ifa ussun sipwe tongeni amwochu ach miritiiti atapwalapwalen ekkeei ran? Sia fen kuna ewe lamoten iotek me ewe lamoten ach ekkekieki ranin Jiowa we. Pwal och, Paul a fos ussun ulungat lapalap mi lamot sipwe amaaraata. A apasa: “Nge, pokiten kich chon le ran, sipwe forfichi, sipwe ufouf ewe sekit itan luku me tong, sipwe pwal imweim ewe akkau itan apilukuluk allimen amanauen ngunuch, ren ach Samol Jises Kraist.” (1 Tesalonika 5:8) Sipwe pwungupwungfengen won ifa ussun luku, apilukuluk, repwe alisata ach sipwe chok nennelo lon pekin ngun.
13 Sipwe eani eu luku mi nukuchar pwe Jiowa a nonnom me a “liwini ngeni ir ekkewe mi kukutta i.” (Ipru 11:6) Pwonutaan ei oesini lon ewe aewin senturi a apochokkula ach luku lon pwonutaan ewe oesini lon ach ei fansoun. Me ach luku a efisi ach ekkekieki ranin Jiowa we. Sia fokkun luku pwe “[ewe langepwi] epwe fokun pwonueta, nge esap mang.”—Apakuk 2:3.
14 Ach luku mi nukuchar a ussun chok eu “angkon ngunuch” mi atufichi ach likiitu fan osukosuk pwal mwo nge lupwen sia chuen witiwit fan iten pwonuetaan ekkoch me lein an Kot kewe pwon. (Ipru 6:18, 19) Pwiich we Margaret, emon mi kepit mi lap seni 90 ierin, a fen papatais lap seni 70 ier me lom. A apasa: “Lupwen puluwei we a uri kanser lon 1963 me epwe malo, ua ekieki pwe epwe fokkun murinno ika ewe sopwoloon epwe muttir fisita. Nge iei, ua miritiiti pwe ua fen ekieki ussun minne epwe murinno fan itei chok. Sise fen weweiti lon ena fansoun ifa ussun ewe angang epwe watteelo won unusen fonufan. Pwal iei mwo, mei chuen wor chommong fonu ia ewe angang a keran poputa ie. Iwe, ua pwapwa pwe Jiowa a fen pwaralo mosonottam.” Ewe aposel Paul a alukulukukich: “Riaffou epwe efisata likiitu, o likiitu epwe efisata manauoch, o manauoch epwe efisata apilukuluk allim. Iwe, ewe apilukuluk allim esap alichipungukich.”—Rom 5:3-5.
15 An chon Kraist tong eu lapalap mi fokkun murinno popun, pun ina ewe minen mwokutukut fan iten mettoch meinisin sia fori. Sia angang ngeni Jiowa pokiten sia tongei i, ese lifilifil ineet epwe pwonueta an kewe pwon. Tong fan iten chon oruch kewe a amwokutukich le afalafala ewe kapas allim ussun ewe Muu, ese lifilifil ttamen ewe fansoun lusun Kot a mochen pwe sipwe afalafal me fan fitu sipwe liwiniiti ekkewe aramas sia fen fos ngeni. Paul a makkei: “Luku, apilukulukoch, o tong, ekkeei ulungat sokkun ra nonnom, nge ewe a lap me leir tong.” (1 Korint 13:13) Tong a alikiitukich me a alisata ach sipwe chok nennelo. “Tong . . . a apilukuluku mettoch meinisin, a pwal likiitu fan mettoch meinisin. Tong esap muchulo.”—1 Korint 13:7, 8.
“Amwochu Minne Mi Nonnom Reom”
16 Sia manau lon eu fansoun mi lamot lupwen met a fiffis won fonufan a akkachema ngenikich pwe sia manau atun ewe saingoon kinikinin ekkewe ranin le sopwoloon. (2 Timoti 3:1-5) Esap iei ewe fansoun sipwe achanu nge sipwe ‘amwochu minne a nonnom rech.’ (Pwarata 3:11) Ren ach “tipatchem me ononoto ngeni iotek,” me, ren ach amaaraata luku, apilukuluk, me tong, sipwe mmonleta ngeni sossot. (1 Piter 4:7) A mmen watte ewe angangen ach Samol sipwe achocho ngeni. Ach achocho ngeni ekkewe sokkun foffor mi fich ngeni Kot epwe alisata ach sipwe chok nennelo.—2 Piter 3:11.
17 Jeremaia a makkei: “Ewe Samol mi Lapalap i wisei, iei mine upwe eani apilukuluk. Ewe Samol mi Lapalap a och ngeni chokewe mi eani i apilukuluk, ngeni chokewe mi kutta i. A murina pwe aramas repwe witiwit fan mosonoson, pwe ewe Samol mi Lapalap epwe amanauer.” (Kolun Kechu 3:24-26) Ekkoch leich ra fen witiwit eu fansoun mwochomwoch. Pwal ekkoch ra fen witiwit ren chommong ier ren ar repwe kuna an Jiowa amanau. A chok mwochomwoch ena fansoun witiwit lupwen sia alollo ngeni ewe fansoun esap muchulo lon mwach kkan! (2 Korint 4:16-18) Atun sia witiwiti ena fansoun Jiowa a fen filata, sia tongeni amaaraata ekkewe lapalapen chon Kraist me alisi ekkewe ekkoch ar repwe etiwa ewe enlet. Amwo pwe kich meinisin sipwe mammasa. Sipwe appiru an Jiowa mosonottam fan kilisou ren ewe apilukuluk a fen ngenikich. Me atun sia mammasa fan tuppwol, amwo sipwe amwochunuku ewe apilukulukun manau esemuch. Iwe, ina ussun ekkewe oesini repwe weneitikich: “[Jiowa] epwe seikuketa pwe kopwe fonueni ewe fonu; kopwe nennengeni poutmwalin ekkewe aramas ingau.”—Kol Fel 37:34.
[Footnotes]
a Epwe alisuk om kopwe enniwili ekkewe wonu minen annet pwe sia nonnom lon “ekkewe ranin le sopwoloon” mi awewe won lon Ewe Leenien Mas minen May 1, 2000, pekin taropwe 24,25.—2 Timoti 3:1.
b Ewe soukaeo kapas, W. E. Vine, a awewe pwe ewe kapas lon fosun Krik, “nennelo,” a titchikin wewe ngeni ‘asualo onnut,’ me ewe kapas “ese chok awewei pwe sia nennelo, nge pwe sia mammasa ussun och mettoch sia ekkekieki.”
Ifa Ussun Kopwe Polueni?
• Ifa ussun sia tongeni apochokkula ach luku pwe sia arap ngeni sopwoloon ei otot?
• Met sia tongeni kaeo seni minne Piter, Jemes me Jon ra fori?
• Ikkefa ekkewe ulungat lapalap mi alisata ach mammasa?
• Met popun iei ewe fansoun sipwe ‘akkamwochu minne a nom rech’?
3. Ifa ussun Jises a aiti ngenikich ewe lamoten ach sipwe chok nennelo ren an awewe won ekkewe chon angang mi wikiti an ewe masta liwinto mwirin eu apupulu?
4. Menni luku epwe amwokutukich ach sipwe mammasa, me ifa ussun Jises a pwaralo ei poraus?
5. Met sipwe fori ika sipwe auselinga an Paul kapas pwe ‘sisap onnutulo’?
6. Ifa ussun Jises a awewe won ifa ussun a kan pout senikich ach mammasaochu lon pekin ngun mwirin och fansoun?
7. Ifa eu minen efeiengau, me ifa ewe fon lon Paipel sia alleani fan chommong?
8. Lon ewe malamalen Ketsemeni, met ulumon noun Jises kewe aposel ra fori lupwen Jises a tingor pwe repwe eti i le mammasa?
9. Met a alisata ar molulu?
10, 11. (a) Inaamwo ika a molulu nge, met a fen alisi Jises an epwe mammasa lon ewe malamalen Ketsemeni? (b) Met sipwe kaeo seni met a fis ngeni ekkewe ulumon aposel lupwen Jises a tingor pwe repwe eti i le mammasa?
12. Ikkefa ekkewe ulungat lapalap Paul a ariri ngeni ach ononoto?
13. Ifa ewe lamoten luku ika ach sisap onnutulo?
14. Ifa ussun apilukuluk a lamot pwe sipwe chok nennelo?
15. Ifa ussun tong epwe amwokutukich pwal mwo nge lupwen a ussun ita pwe sia fen witiwit ren och fansoun langattam?
16. Sisap achanu nge sipwe amarata menni ekiek?
17. (a) Met popun sisap choutiu pokiten met sia fen ekkekieki ese fisita? (Nengeni ewe box lon pekin taropwe 21.) (b) Ifa ussun sia tongeni appiru Jiowa, me met sokkun ekkewe feioch ra wikiti chokkewe mi appiru Jiowa?
[Box Article on page 29]
“Pwapwa Emonnewe Mi Nonnom Fan Osukusuk.”—Taniel 12:12, NW
Anchangei mwo pwe emon chon mas a ekieki pwe emon chon sola epwe feito sola seni ewe leeni a mammasa. Lupwen a pwinilo, ewe chon mas a auselingoch ren an epwe rongorong och akurang mi pwalo pwe a war ewe chon sola. Ren fitu awa a chok akkauseling me nennengeni. A mecheres ach weweiti ifa ussun a tongeni tup ren och akurang—ewe asapwal mi enien lon ekkewe ira are emon kattu a sunguri och pisek.—Luk 12:39, 40.
A ekis ussun we chok met epwe tongeni fis ngeni chokkewe mi “witiwiti pwatoon ach Samol Jises Kraist.” (1 Korint 1:7) Ekkewe aposel ra ekieki pwe Jises epwe muttir chok ‘aliwinisefalli ngeni Israel ewe mu’ mwirin an manausefal. (Fofor 1:6) Fite ier mwirin, Paul a achema ngeni ekkewe chon Kraist lon Tesalonika pwe nonnomun Jises epwe chuen fis lon mwach kkan. (2 Tesalonika 2:3, 8) Iwe nge, an ese fisita minne ra ekkekieki ese fen efisi ar likitalo ewe aal mi aleni manau esemuch.—Mattu 7:13.
Lon ach ei fansoun, lichipung pokiten an a ussun ita a mang sopwoloon ei otot esap efisata ach sisap chuen mammasaochu. Emon chon mas mi mammasaochu a tongeni tup ren och akurang, nge epwe chuen chok mammasa! Pun ina wiisan. A ussun we chok ngeni ekkewe chon Kraist.
[Picture on page 26]
En mi luku pwe ranin Jiowa a arap ngenikich?
[Pictures on page 27]
Mwich, iotek, me lipwakoch le kaeo epwe alisata ach mammasa
[Picture on page 30]
Ussun chok Margaret, amwo sipwe mosonottam me tinikken le angang atun sia mammasa