Weween Ach Sipwe Tongei Chon Oruch
“Kopwe tongei chon orum usun chok pwisin en.”—MATTU 22:39.
MET Jiowa a kütta seni chon fel ngeni I? Jises a menlapei pölüen ena kapas eis lon ekkewe kapas mi mecheres nge mi alolloon. A apasa pwe ewe allük mi lapalap seni meinisin ina ach sipwe tongei Jiowa ren unusen letipach, ngünüch, ekiekich, me pöchökkülach. (Mattu 22:37; Mark 12:30) Ussun met sia fen käeö lon ewe lesen mesemwan, tong ngeni Kot a weneiti ach äkkälleäsochis ngeni, me akkapwönüetä an kewe allük pun ina pölüen än Kot tongekich. Fän iten ir kewe mi tongei Kot, ese chöürek ar föri letipan nge a fen atoto rer pwapwa.—Kol Fel 40:8; 1 Jon 5:2, 3.
2 Jises a apasa pwe ewe oruuan allük mi lap seni meinisin a riri ngeni ewe äeüin allük: “Kopwe tongei chon orum usun chok pwisin en.” (Mattu 22:39) Mei wor popun ach sipwe nengenifichi ei allük. Sia fen sinneni ach ei fansoun ren pwäloon ewe sokkun tong mi sossor ese pwüngiöch lapalapan me ewe tong mi chök chei pwisin mochenin. Ewe aposel Paul a aweweni lapalapen “ekkewe ran le sopolon” pwe aramas repwe pwäralo tong nge esap lefiler pwe repwe fen tongei pwisin ir, moni me minne repwe pwisin pwapwa ren. Chommong “esap wor ar chen,” are lon pwal eü afföün Paipel a erä pwe aramas “esap wor pukun ar tong fan iten pwisin ar famili.” (2 Timoti 3:1-4) Jises a oesini: “Chommong . . . repwe pwal afangemafengen, repwe pwal oputfengen. . . . Chommong aramas epwe patapatelo ar tong.”—Mattu 24:10, 12.
3 Iwe nge, Jises ese apasa pwe meinisin aramas repwe patapatelo ar tong. Epwe chök okkor aramas repwe pwäralo ewe sokkun tong Jiowa mi pwapwaiti me fichiiti I. Ir kewe mi enletin tongei Jiowa repwe achocho le eäni an we ekiek ussun aramas. Iwe nge, iö mi chon oruch, ekkewe sipwe tongei? Ifa ussun sipwe pwäralo tong ngeni chon oruch? Ewe Paipel a tongeni älisikich le pölüeni ekkan kapas eis mi lamot.
Iö Mi Chon Ori?
4 Lupwen Jises a ereni ewe Farisi pwe ewe oruuan allük mi lap seni meinisin pwe epwe tongei chon orun ussun pwisin i, Jises a eäni fos mi titchik ussun eü allük lon Israel. A mak lon Lifitikos 19:18. Lon pwal ena chök sopwun, ra ereni ekkewe chon Jus pwe repwe nengeni ekkewe aramas me lükür ussun chon orur nge esap chök ekkewe chon Israel. Wokisin 34 a erä “Ewe chon ekis mi nom remi epwe usun chök eman re wilipos leimi. Kopwe echeni i usun püsin om echenuk, pun ämi oua fen piin wasöla lon ewe fanü Isip.” Ina minne, repwe echeni pwal mwo ekkewe esap chon Jus, äkkäeüin ekkewe chon ekis mi fen wiliti chon fel ngeni Jiowa.
5 Iwe nge, ekkewe nöüwisen chon Jus lon fansoun Jises ra eäni pwal eü ekiek mi sokkolo. Ekkoch ra äit ngeni aramas pwe ekkewe kapas “chiechian” me “chon orun” mi chök weneiti ekkewe chon Jus. Nge ika esap ir chon Jus repwe itä oputeer. Ekkena sense ra aweweei pwe mi lamot fän iten ekkewe chon fel ngeni Kot ar repwe oput chokkewe rese fel ngeni Kot. Eü puken awewe a erä, “Koput mi mämmääritä me chöüfetäl lon ena leeni mi kan apöchökküla me afalafala aramas ussun ena sokkun ekiek.”
6 Lon än Jises afalafal woon Chuuk, Jises a affata iö kewe sipwe tongei. A erä: “Oua fen rong pwe a apasa, ‘Kopwe tongei chon orum, o oput chon oput en.’ Nge ngang upwe apasa ngenikemi, Oupwe tongei chon oput ami, o iotekini ir mi eriaffoukemi, pwe oupwe noun Sememi we mi nonnom lang, pun a atota an akkar won ir mi ingau pwal ir mi murinno, o a apungatiu ut won ir mi pung pwal ir kewe rese pung.” (Mattu 5:43-45) Jises a menlapei ruu mettoch lon ekkeei wokisin. Äeüin, Jiowa emön Kot mi kisäseü me kirekiröch ngeni aramas mi mürinnö me ekkewe mi ngaü. Oruuan, sipwe äppirü än Jiowa we leenien äppirü.
7 Lon pwal eü fansoun, emön chon Jus mi silelap lon ewe Allük a eisini Jises: “Io mi chon ori?” Jises a pölüeni ren an apworausa eü kapas awewe ussun emön re Sameria a sereni emön chon Jus a feiengaü seni ekkoch chon solä me pwiliti seni meinisin pisekin kewe. Inaamwo ika lapengeni chon Jus ra oput chon Sameria, ei re Sameria a finitalo kinasan kewe me uweialo tori ewe imwen wasöla, ikewe a küna tümün ie. Ifa ewe lesen lon ei kapas awewe? Ach tong ngeni chon oruch a weneiti ekkewe aramas me lükün pwisin ach einang, fönü, are lamalam.—Luk 10:25, 29, 30, 33-37.
Met Weween ach Sipwe Tongei Chon Oruch
8 Tong ngeni chon orun, ussun tong ngeni Kot, esap chök eü memmeef nge a fen pachelong föfför. Chosaan ekkewe apwipwiin wokisin lon Lifitikos 19, ewe pesepes pwe nöün Kot kewe aramas repwe tongei chon orur ussun pwisin ir, epwe älisatä weweöchün ei pworaus. Ekkena wokisin a allük ngeni chon Israel pwe lon fansoun räs repwe mut ngeni ekkewe chon wöüngaü me ekkewe chon ekis ar repwe tongeni kini lon kiänin fönüer kewe. Resap pwal solä resap likotuputup are chofona ngeni chon orur. Lon ar kapwüng chon Israel resap aapap. Ika mi lamot ar repwe awora fön, a erä: “Kosap oput pwiüm lon lelukom.” Ekkeei allük pwal chommong ekkewe ekkoch allük ra longolong woon ei, a apasa: “Kopwe echeni chon arum usun püsin om echenuk.”—Lifitikos 19:9-11, 15, 17, 18.
9 Inaamwo ika ekkewe chon Israel repwe pwäratä tong ngeni ekkoch aramas, nge repwe chök pwal imulo seni ir kewe ra fel ngeni kot chofona. Jiowa a öüröürer seni ekkewe feiengaü me pwününgaüen chiechi mi ngaü. Awewe chök, ren ekkewe mwu chon Israel repwe asürelo me fönüeni fönüer, Jiowa a allük ngeniir: “Ousap pwüpwülü ngeniir, ousap pwal apwüpwülüa nöümi föpwül ngeni nöür mwan, ika nöümi mwan ngeni nöür föpwül. Pun repwe atoka nöümi seni ewe Samol mi Lapalap pwe repwe fel ngeni pwal ekoch kot. Mürin, ewe Samol mi Lapalap epwe song ngenikemi o müttir arosakemiila.”—Tuteronomi 7:3, 4.
10 Pwal ussun we chök, chon Kraist repwe tümünü seni ar resap riri ngeni ir kewe mi tongeni apwangapwangaalo ar lükü. (1 Korint 15:33) A fönökich: “Ousap iokfengen me ekkewe aramas mi lukulukumang,” ekkewe chon lükün ewe mwichefelin Chon Kraist. (2 Korint 6:14) Pwal eü, a fönöü chon Kraist ar repwe pwüpwülü “lon chok ewe Samol.” (1 Korint 7:39) Iwe nge, sisap oput chokkewe rese lükü Jiowa. Kraist a mälo fän iten chon tipis meinisin, me chommong ekkewe ra pin föfföringaü ra siwili manauer me chäsefäl ngeni Kot.—Rom 5:8; 1 Korint 6:9-11.
11 Sia tongeni unusen pwäralo ach tong ngeni chokkewe rese angang ngeni Kot ika sipwe äppirüfichi Jiowa. Inaamwo ika Jiowa a oput föfföringaü, a pwäratä tong mi kirekiröch ngeni meinisin ren an etiwa aramasangaü ar repwe kul seni ar föfför mi ngaü me küna manau esemuch. (Isikiel 18:23) Jiowa a mochen pwe “aramas meinisin repwe tori aier.” (2 Piter 3:9) Letipen Kot pwe “aramas meinisin repwe kuna amanauen ngunur o sineifichi minne mi enlet.” (1 Timoti 2:4) Ina ewe popun Jises a awisa ngeni nöün kewe chon käeö ar repwe afalafal, asukula me föralo chon käeö ngeni “chon fonu meinisin.” (Mattu 28:19, 20) Ren ach fiti ei angang, sia pwäralo ach tong ngeni Kot me chon oruch, pwal mwo nge ngeni chon oputakich!
Tong fän iten Pwiich Kewe lon Kraist
12 Ewe aposel Paul a makkei: “Sipwe fofor-murinno ngeni aramas meinisin, nge lapaloon ngeni chon ewe einangen luku.” (Kalesia 6:10) Wisach chon Kraist ach sipwe pwäralo tong ngeni pwiich kewe lon Kraist. Epwe ifa lamoten ei tong? Ewe aposel Jon a apöchökküla ei pworaus lupwen a mak: “Are emon a oput pwin Soulang, iwe i emon chon nielo aramas . . . Are emon epwe apasata, ‘Ua tongei Kot,’ nge a oput pwin Soulang, iwe, i emon mi chofona; pun are emon esap tongei pwin we mi a fen nengeni, iwe, esap tongeni tongei Kot mi ese mo nengeni.” (1 Jon 3:15; 4:20) Ekkeei kapas mi pöchökkül. Jises a erä pwe ekkena kapas “emon chon nielo aramas” me “emon mi chofona” a weneiti Setan ewe Tefil. (Jon 8:44) Sisap mochen pwe ekkena kapas repwe pwal weneitikich!
13 Ren ekkewe Chon Kraist mi enlet ‘Kot a fen aiti ngenir pwe repwe tongfengen lefiler.’ (1 Tesalonika 4:9) Sisap tongfengen “ren kapas chok, are ren chonmongo chok, pwe ren fofor o mi enlet.” (1 Jon 3:18) Ach tong “epwe enlet.” (Rom 12:9) Tong a amwökütükich ach sipwe kirekiröch, ümöümöüch, omusalo tipisin ekkoch, mosonottam me ese lolowo are sikäsini me ese pwal kütta pwisin letipan. (1 Korint 13:4, 5; Efisus 4:32) A pwal amwökütükich ach sipwe ‘angangfengen lefilach ren tong.’ (Kalesia 5:13) Jises a ereni nöün kewe chon käeö ar repwe tongfengen lefiler ussun chök a tonger. (Jon 13:34) Ina minne, a lamot emön Chon Kraist epwe tongeni fangolo manauan fän äsengesin pwiin kewe chon lükü.
14 Tong epwe akkom pwälo lon ewe familien chon Kraist, me äkkäeüin lefilen ekkewe mwan me fefin mi pwüpwülü. A mmen lüküchar ewe ririin pwüpwülü, ina popun, Paul a fen erä: “Epwe chok pwal iei usun ren mwan, pwe repwe tongei puluer usun chok pwisin inisir. Ewe mi tongei puluan a tongei pwisin i.” (Efisus 5:28) Sia pwal küna pwe Paul a apöchökkülasefäli ena kapasen fön lon Efisus 5:33. Emön mi echeni pwülüwan esap äppirü än ekkewe chon Israel lon fansoun Malakai kirikiringaü ngeni pwülüwer kewe. (Malakai 2:14) Epwe aücheani pwülüwan we. Epwe tongei i ussun chök Kraist a tongei ewe mwichefel. Tong epwe pwal amwökütü ewe fin pwüpwülü an epwe menniniti pwülüwan we.—Efisus 5:25, 29-33.
15 A ffat pwe ei sokkun tong, iei esissilen chon Kraist mi enlet. Jises a erä: “Epwe iei usun pwe aramas meinisin repwe sinei pwe ami nei chon kaeo, are mi wor ewe tong lefilemi.” (Jon 13:35) Ewe tongfengen lefilach epwe luki aramas ngeni Kot ewe sia tongei me tupuni. Ren chök awewe, nengeni pworausen ei familien Chon Pwäratä Jiowa seni Mozambique. “Ausamwo küna an a fis fän eü ei sokkun. Lon eü leonowasen, a fis eü watte asepwal, mwirin a püngümong rän me a pwal püng ut faü. Ewe watte äsepwäl a atai imwem me ekkewe os ra changelo. Pwiich kewe seni ekkewe mwichefel mi kan ngenikem ra feito me älisikem le kaüsefällitä imwem. Chon orum kewe ra mäirü me apasa. Ämi na lamalam a fokkun öch. Esap fän eü äm lamalam a älisikem. Äm aua eppi ngeniir ewe wokisin lon Jon 13:34, 35 lon Paipel. Iei chommong chon orum kewe ra käkkäeö ewe Paipel.”
Tong fän iten Emön me Emön Aramas
16 Ese weires ach sipwe tongei chon oruch kewe ika ra eü kumi. Nge a ekis weires le tongei emön me emön aramas. Ren chök awewe, an ekkoch aramas pwäratä tong ngeni chon orur mi chök aükük ren ar awora monien asor ngeni eü mwichen lamalam. Pwüngün pwe a mmen mecheres ach sipwe apasa pwe sia tongei chon oruch lap seni ach pwäratä tong ngeni chienach chon angang ese kan sanikich, are chon oruch mi mwänesol, are chiechiach mi alichippüngükich.
17 Lon ei mettoch tong ngeni emön me emön aramas, sipwe tongeni käeö seni Jises pun a unusen liosuni lapalapen Kot kewe. Inaamwo a feitiu fönüfan ren an epwe amoielo ewe tipis woon fönüfan, a pwäralo tong ngeni emön me emön aramas. Awewe chök a tongei emön fefin mi samau, emön mi rüpün pwötür me emön semirit. (Mattu 9:20-22; Mark 1:40-42; 7:26, 29, 30; Jon 1:29) Sipwe pwal pwäratä tong ngeni chon oruch kewe ren ach föfför ngeni emön me emön aramas sia kan sereni iteitan rän.
18 Iwe nge, sisap mönüki pwe ach tong ngeni chon oruch a riri ngeni ach tong ngeni Kot. Inaamwo ika Jises a älisi ekkewe mi wöüngaü, achikaratä ekkewe mi samau, me amöngööni ekkewe mi echik, me asukula ekkewe pwin aramas, nge ewe popun Jises a föri ekkeei mettoch pun a mochen älisi aramas ar repwe chäsefäl ngeni Jiowa. (2 Korint 5:19) Jises a föri mettoch meinisin fän iten lingen Jiowa, me a ekieki iteitan pwe i chon tupuni me chon äppirü Kot ewe a tongei. (1 Korint 10:31) Ren ach äppirü än Jises leenien äppirü, sipwe pwal tongeni pwäralo ewe tong enlet ngeni chon oruch me imulo seni ei fönüfan mi ngaü.
Ifa Ussun Sipwe Tongei Chon Oruch Ussun Chök Pwisin Kich?
19 Jises a apasa: “Kopwe tongei chon orum usun chok pwisin en.” Ese ngaü ach sipwe tümünü pwisin kich me eäni ekiek mi öch ussun pwisin kich. Ika ese pwüng ena, iwe, ewe allük esap pwal wor lamotan. Ewe sokkun tong ngeni pwisin kich mi pwüng esap ussun ewe sokkun tong mi chök kütta pwisin an pwapwa, ussun met aposel Paul a apasa lon 2 Timoti 3:2. Pun ei sokkun tong mi pwüng a ämeef ngeni emön pwisin aüchean. Emön sou käeö Paipel a awewe pwe “ewe ekiek pwüng ussun an emön tongei pwisin i a wewe ngeni pwe ena emön esap kon lulo an ekiek me epwe apasa pwe ‘Ngang nampa eü’ are ese fen kon tekisonatiu me ekieki pwe ‘Esor lamotei.’”
20 Ach sipwe tongei aramas ussun chök ach tongei pwisin kich a wewe ngeni ach sipwe äfänni aramas ussun chök ach mochen repwe äfännikich. Jises a apasa: “Iei minne, mettoch meinisin minne oua mochen pwe aramas repwe fori ngenikemi, epwe chok iei usun ami oupwe fori ngenir.” (Mattu 7:12) Jises ese apasa pwe sipwe kan ekiekifichi föfförün aramas ngenikich fän iten ach sipwe liwini ngeniir met ra fen föri ngenikich. Ren enletin, sipwe chök föri met sia mochen aramas repwe pwal föri ngenikich. Än Jises kapas ese chök weneiti chiechiach me pwiich kewe. A nöünöü ewe kapas “aramas” neman ren an epwe ämeef ngenikich pwe sipwe föri ina ussun ngeni meinisin aramas ese lifilifil.
21 Ach tongei chon oruch epwe tümünükich seni ach föri minne mi ngaü. Ewe aposel Paul a makkei: “Pun ekkewe alluk, ‘Kosap lisou, Kosap nielo aramas. Kosap sola, Kosap mochenia,’ o pwal ekkewe alluk meinisin, ra chok nonnomfengen lon ei kapas, ‘Kopwe tongei chon orum usun chok pwisin en.’ Tong esap föri och mi ingaü ngeni chon orun.” (Rom 13:9, 10) Tong epwe amwökütükich le kütta epwe ifa ussun sipwe föfförüch ngeni aramas. Ika sia tongei aramas, sia pwäratä pwe sia pwal tongei Jiowa Kot, ewe chon föri aramas lon pwisin liosun we.—Keneses 1:26.
Ifa Ussun Kopwe Pölüeni?
• Sipwe pwäralo tong ngeni iö, me pwata?
• Ifa ussun sipwe pwäralo tong ngeni chokkewe rese angang ngeni Jiowa?
• Ifa ussun ewe Paipel a awewe ussun ewe tong sipwe itä eäni fän iten pwiich kewe?
• Met weween ach sipwe tongei chon oruch ussun chök pwisin kich?
[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]
1. Ifa ussun sipwe pwäratä pwe sia tongei Kot?
2, 3. Pwata sipwe nengenifichi ei allük ren ach sipwe tongei chon oruch, me ikkefa ekkewe kapas eis a piitä?
4. Me ren Lifitikos sopwun 19, chon Jus repwe pwäratä tong ngeni iö kewe?
5. Me ren chon Jus met weween ewe tong ngeni chon orun?
6. Ikkefa ekkewe ruu pworaus Jises a menlapei lupwen a fos ussun tong ngeni chon orun?
7. Ifa ewe lesen sia käeö seni ewe kapas awewe ussun ewe re Sameria?
8. Me ren Lifitikos sopwun 19 ifa ussun emön epwe pwäralo tong?
9. Pwata Jiowa a allük ngeni chon Israel ar repwe imulo seni ekkoch mwu?
10. Sipwe tümünü seni met?
11. Ifa ussun sipwe unusen pwäralo ach tong ngeni chokkewe rese angang ngeni Jiowa, me pwata?
12. Met ewe aposel Jon a mak ussun ach tongei pwiich kewe?
13. Ifa ussun sipwe pwäralo ach tong ngeni pwiich kewe?
14. Ifa ussun sipwe pwäralo tong lon ewe famili?
15. Ach nengeni pwäloon tong ngeni pwiich kewe a amwökütükich le apasa me föri met?
16. Ifa sokkofesennin ach tongei eü kümiin aramas seni ach tongei emön me emön aramas?
17, 18. Ifa ussun Jises a pwäratä an tong ngeni emön me emön aramas, me met a amwökütü i an epwe föri ena?
19, 20. Met weween ach tongei chon oruch ussun chök pwisin kich?
21. Ach pwäralo tong ngeni aramas a pwäratä met?
[Lios lon pekin taropwe 31]
“Iö mi chon ori?”
[Lios lon pekin taropwe 30]
Jises a tongei emön me emön aramas