Saji ní Mɛi ní Yɔɔ Wiemɔ lɛ He Miishɛɛ lɛ Fɔɔ Bimɔ
Kɛji Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ lɛ, mɛni hewɔ eŋmɛ efɔŋfeemɔ gbɛ lɛ?
NYƆŊMƆ eŋmɛ efɔŋfeemɔ gbɛ, ni gbɔmɛi akpekpei abɔ ní yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe woɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛfãa tai, amɛŋmɛɛɔ okplɛmii ahe amɛshwieɔ gbekɛbii anɔ, amɛfiteɔ shikpɔŋ lɛ, ni amɛhaa hɔmɔ baa. Gbɔmɛi akpekpei abɔ shɛreɔ tawa ni amɛnáa flufla mli kansa, amɛkɛ amɛhe woɔ gbalafitemɔ mli ni amɛnáa bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai, amɛnuɔ dãa kɛtekeɔ nɔ ni amɛnáa mlɛbo hela, kɛ nibii krokomɛi. Gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ sumɔɔɔ diɛŋtsɛ ní afo efɔŋfeemɔ fɛɛ sɛɛ. Amɛmiitao ní ajie ehe toigbalamɔi lɛ kɛkɛ kɛya. Kɛ́ amɛmiikpá nɔ ni amɛdũ lɛ, kɛkɛ lɛ amɛmiibolɔ akɛ, “Mɛni hewɔ enɛ ba minɔ?” Ni amɛshwaa Nyɔŋmɔ, taakɛ Abɛi 19:3 lɛ kɛɔ lɛ: “Gbɔmɔ diɛŋtsɛ kwashiafeemɔ fiteɔ eshihilɛ, kɛkɛ lɛ emli efu NUNTSƆ lɛ.” (The New English Bible) Ni kɛ́ Nyɔŋmɔ tsĩ amɛ nɔ̃ fɔŋ feemɔ lɛ naa lɛ, amɛwieɔ amɛshiɔ lɛ akɛ ehe heyeli ní amɛyɔɔ ní amɛkɛfeɔ nakai lɛ yɛ amɛdɛŋ!
Yehowa yiŋtoo titri hewɔ ní eŋmɛ efɔŋfeemɔ gbɛ lɛ ji ní ekɛha Satan mpoatswaa ko hetoo. Satan Abonsam wie akɛ Nyɔŋmɔ nyɛŋ ená gbɔmɛi yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ní amɛye Lɛ anɔkwa yɛ kaa shishi. (Hiob 1:6-12; 2:1-10) Yehowa ŋmɛ Satan gbɛ koni ehi shi ní ená hegbɛ ní ekɛma mpoatswaa wiemɔ ní ewie lɛ nɔ mi. (2 Mose 9:16) Satan miiya nɔ ekɛ amanehului miiba amrɔ nɛɛ, ni eegbala gbɔmɛi kɛmiijɛ Nyɔŋmɔ he, ni eebɔ mɔdɛŋ ní ema mpoatswaa wiemɔ ní ewie lɛ nɔ mi. (Kpojiemɔ 12:12) Shi kɛlɛ, Hiob hiɛ emuuyeli mli. Nakai nɔŋŋ Yesu fee. Anɔkwa Kristofoi feɔ nakai bianɛ.—Hiob 27:5; 31:6; Mateo 4:1-11; 1 Petro 1:6, 7.
Masumɔ ní mahe shikpɔŋ nɔ paradeiso ní gbɔmɛi baahi nɔ kɛya naanɔ lɛ maye, shi ani ejeee nɔ ni hi tsɔ fe bɔ ni abaanyɛ ahe aye?
Jeee taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ. Ehi tsɔ fe bɔ ni abaanyɛ ahe aye akɛni adesai ehi shihilɛ fɔŋ nɛɛ mli aahu afii ohai abɔ lɛ hewɔ. Yehowa bɔ shikpɔŋ lɛ ni ekɛɛ adesai akɛ amɛwo lɛ obɔ kɛ hii kɛ yei ní ji jalɔi ní baakwɛ tsei kɛ kooloi ní yɔɔ wala mli yɛ nɔ lɛ anɔ, ní amɛbaa efɛo lɛ yi moŋ fe ní amɛaafite lɛ. (Kwɛmɔ baafai 12 kɛ 17.) Yɛ nɔ najiaŋ ní nakai Paradeiso ní awo shi yɛ he lɛ aaafee nɔ ni hi tsɔ fe bɔ ni aaanyɛ ahe aye lɛ, awerɛho shihilɛ ní yɔɔ bianɛ lɛ ehiii kwraa bɔ ni esa akɛ ekã he ehi shi. Paradeiso baaye najiaŋ.
Te mafee tɛŋŋ maha gbɔmɛi ní yeɔ fɛo ní amɛkɛɔ akɛ Biblia lɛ ji blema adesãi ni ekɛ jeŋ nilee kpãaa gbee lɛ ahetoo?
Shiwoi nɛɛ amli hemɔkɛyeli namɔ etsɔɔɔ akɛ aheɔ nɔ fɛɛ nɔ ayeɔ kɛkɛ. “Hemɔkɛyeli lɛ sane toiboo mli jɛɔ.” Kɛ́ okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, nilee ni yɔɔ mli lɛ bafeɔ faŋŋ ni ehaa hemɔkɛyeli daa.—Romabii 10:17; Hebribii 11:1.
Shitsaa kɛha Biblia mli blema nibii ataomɔ maa bɔ ni Biblia yinɔsane ja ha lɛ mli babaoo nɔ mi. Anɔkwa jeŋ nilee kɛ Biblia lɛ kpãa gbee. Anɔkwa saji ni nyiɛ sɛɛ lɛ yɛ Biblia lɛ mli jeeŋmɔ dani je lɛŋ woloŋlelɔi kpá shi ni amɛna: bɔ ni ato shihilɛi srɔtoi ní shikpɔŋ lɛ tsɔ mli beni etsakeɔ kɛyaa hiɛ lɛ naa aha, ákɛ shikpɔŋ lɛ yɛ kokoloo, ákɛ etsotsoro ŋwɛiniiaŋ ni emaaa nɔ ko nɔ, ni ákɛ loofɔji fãa gbɛ kɛjɛɔ he kome kɛyahiɔ he kroko.—1 Mose, yitso 1; Yesaia 40:22; Hiob 26:7; Yeremia 8:7.
Gbalɛi ní eba mli lɛ maa bɔ ni Biblia lɛ jɛ mumɔŋ lɛ nɔ mi. Daniel tsɔ hiɛ egba jeŋ hewalɛi lɛ ashitee kɛ amɛshigbeemɔ efɔ̃ shi, kɛ be mli ní Mesia lɛ baaba kɛ be ni abaagbe lɛ hu. (Daniel, yitsei 2, 8; 9:24-27) Ŋmɛnɛ, gbalɛi krokomɛi kã he amɛmiiba mli lolo, ni amɛhaa ayooɔ “naagbee gbii lɛ” faŋŋ. (2 Timoteo 3:1-5; Mateo, yitso 24) Nɛkɛ wɔsɛɛ be sane ní aleɔ nɛɛ bɛ adesai ahewalɛ mli. (Yesaia 41:23) Kɛ́ ootao nɔmimaa babaoo lɛ, kwɛmɔ The Bible—God’s Word or Man’s? kɛ Is There a Creator Who Cares About You?, woji ní Watchtower Bible and Tract Society fee lɛ amli.
Te mafee tɛŋŋ male bɔ ni afeɔ ahaa Biblia mli sanebimɔi ahetoo?
Esa akɛ okase Biblia lɛ ní ojwɛŋ nɔ, ní nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ obi Nyɔŋmɔ ní eha emumɔ lɛ akudɔ bo. (Abɛi 15:28; Luka 11:9-13) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ nilee eshwɛ nyɛteŋ mɔ ko lɛ, ékpa Nyɔŋmɔ ni haa mɛi fɛɛ faa ni ewieee mɔ ko hiɛ lɛ fai, ni aaaŋɔha lɛ.” (Yakobo 1:5) Agbɛnɛ hu, Biblia kasemɔ woji yɛ ní esa akɛ okase. Bei pii lɛ, mɛi krokomɛi adɛŋ yelikɛbuamɔ he hiaa, tamɔ be mli ní Filipo kɛ Etiopianyo lɛ kase nii lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 8:26-35) Yehowa Odasefoi kɛ mɛi ní yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ feɔ Biblia mli nikasemɔi yɛ mɛi lɛ ashiai amli ní amɛheee nɔ ko. Oyɛ hegbɛ ní obiɔ nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ eko.
Mɛni hewɔ mɛi pii teɔ shi woɔ Yehowa Odasefoi ni amɛkɛɔ mi akɛ mikɛ amɛ akakase nii lɛ?
Ate shi awo Yesu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni ewie akɛ abaate shi awo esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu. Beni mɛi komɛi ná Yesu nitsɔɔmɔ lɛ he miishɛɛ waa lɛ, jamɔ mli shitee-kɛ-wolɔi lɛ wie amɛshi amɛ akɛ: “Ani nyɛ hu alaka nyɛ? Ani onukpai lɛ loo Farisifoi lɛ ateŋ mɔ ko éhe enɔ éye?” (Yohane 7:46-48; 15:20) Mɛi ní woɔ bo ŋaa akɛ okɛ Odasefoi lɛ akakase nii lɛ ateŋ mɛi pii ji mɛi ní leee nɔ ko kwraa loo amɛhiɛ wɔhe jwɛŋmɔ fɔŋ. Okɛ Odasefoi lɛ akase nii koni bo diɛŋtsɛ ona kɛji o-Biblia mli shishinumɔ ní oyɔɔ lɛ baaya hiɛ loo eyaŋ hiɛ.—Mateo 7:17-20.
Mɛni hewɔ Odasefoi lɛ yaa gbɔmɛi ní yɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔ lɛ aŋɔɔ lɛ?
Amɛnyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ yɛ enɛ feemɔ mli. Etee Yudafoi lɛ aŋɔɔ. Yudafoi lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔ, shi egbá afã kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he kwraa yɛ gbɛ̀i babaoo nɔ. (Mateo 15:1-9) Jeŋmaji lɛ fɛɛ yɛ jamɔi komɛi, ekɔɔɔ he eko akɛ amɛji nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ Kristojamɔ lɛ loo amɛjeee Kristojamɔ. Ehe miihia waa ní gbɔmɛi ahiɛ hemɔkɛyelii ní kɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Wiemɔ lɛ kpãa gbee, ni mɔdɛŋ ní Odasefoi lɛ bɔɔ koni amɛye amɛbua amɛ yɛ enɛ feemɔ mli lɛ feɔ suɔmɔ ní amɛyɔɔ kɛha amɛkutsoŋbii lɛ kpojiemɔ.
Ani Odasefoi lɛ heɔ yeɔ akɛ amɛjamɔ lɛ pɛ ji jamɔ ní ja?
Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ní hiɛ dɔɔ yɛ ejamɔ he lɛ asusu akɛ no ji jamɔ ní ja. Kɛ́ jeee nakai lɛ, mɛni hewɔ ni ekɛ ehe baawo mli mɔ? Awoɔ Kristofoi ŋaa akɛ: “Nyɛkaa nii fiaa nyɛkwɛa, ni nɔ ni hi lɛ nyɛmɔa mli.” (1 Tesalonikabii 5:21) Esa akɛ mɔ lɛ aná nɔmimaa akɛ Ŋmalɛi lɛ baanyɛ afĩ ehemɔkɛyelii lɛ asɛɛ, ejaakɛ anɔkwa hemɔkɛyeli kome pɛ yɔɔ. Efesobii 4:5 lɛ maa enɛ nɔ mi, ni etsĩɔ “Nuntsɔ kome, hemɔkɛyeli kome, baptisimɔ kome” tã. Yesu kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ susumɔ ní mɛi pii kpɛlɛɔ nɔ ní tsɔɔ akɛ gbɛ̀i babaoo, kɛ jamɔi babaoo yɔɔ moŋ, shi fɛɛ kɛ mɔ yaa yiwalaheremɔ mli lɛ kpãaa gbee. Shi moŋ, ekɛɛ akɛ: “Agbó fintɔ̃ɔ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.” Yehowa Odasefoi heɔ yeɔ akɛ amɛna nakai gbɛ lɛ. Kɛ́ jeee nakai kulɛ amɛbaatao jamɔ kroko.—Mateo 7:14.
Ani amɛheɔ amɛyeɔ akɛ amɛ pɛ ji mɛi ní abaahere amɛyiwala?
Dabi. Gbɔmɛi akpekpei abɔ ní ehi shi yɛ afii ohai abɔ ní eho lɛ amli, ní amɛjeee Yehowa Odasefoi lɛ baaku amɛsɛɛ amɛba yɛ gbohiiashitee mli, ni amɛbaaná hegbɛ kɛha wala namɔ. Mɛi pii yɛ wala mli amrɔ nɛɛ ní kpaako amɛbaakɔ́ shidaamɔ kɛha anɔkwale kɛ jalɛ dani ‘amanehulu kpeteŋkpele’ lɛ aba, ni amɛbaaná yiwalaheremɔ. Kɛfata he lɛ, Yesu kɛɛ akɛ esaaa akɛ wɔkojokojoɔ wɔhe. Wɔkwɛɔ bɔ ni mɔ lɛ pueɔ ehaa yɛ kponɔgbɛ; Nyɔŋmɔ kwɛɔ tsui lɛ mli. Enaa bɔ ni nibii ji pɛpɛɛpɛ kɛmɔ shi ni ekojoɔ yɛ mɔbɔnalɛ mli. Etuu kojomɔ lɛ ewo Yesu dɛŋ, shi jeee wɔ wɔdɛŋ.—Mateo 7:1-5; 24:21; 25:31.
Mɛɛ shika gbɛfaŋ tooyeli akpaa gbɛ kɛjɛɔ mɛi ni yaa Yehowa Odasefoi akpeei ashishi lɛ adɛŋ?
Bɔfo Paulo wie yɛ shika gbɛfaŋ tooyeli he akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli: ejaakɛ tsuijurɔ naa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” (2 Korintobii 9:7) Aheee shika kɛjɛɛɛ mɔ ko dɛŋ kɔkɔɔkɔ yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asai anɔ kɛ amɛkpeei wuji ashishi. Akɛ adekai mamɔɔ shi yɛ hei ni sa kɛha mɔ fɛɛ mɔ ní sumɔɔ ní eye too lɛ koni efee nakai. Mɔ ko mɔ ko leee nɔ ni mɛi krokomɛi kɛwoɔ mli loo kɛji amɛkɛ nɔ ko woɔ mli. Mɛi komɛi nyɛɔ amɛhaa babaoo fe mɛi krokomɛi; mɛi komɛi hu nyɛɛɛ amɛha nɔ ko kwraa. Yesu tsɔɔ susumɔ ní ja beni ewie onia adeka ni yɔɔ Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ mli kɛ mɛi ní kɛ shika woɔ mli lɛ ahe lɛ: Mɔ ko nyɛmɔ ní ekɛaaha nɔ ko kɛ nihamɔ mumɔ ní eyɔɔ lɛ ji nɔ ni he hiaa, shi jeee shika falɛ ní ekɛha lɛ.—Luka 21:1-4.
Kɛ́ mibatsɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome lɛ, ani abaakpa gbɛ akɛ mi hu mashiɛ tamɔ bɔ ni amɛfeɔ lɛ?
Kɛ́ mɔ ko bayi obɔ̃ kɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso ní awo shi yɛ he yɛ Kristo Maŋtsɛyeli shishi lɛ he nilee lɛ, mɔ lɛ sumɔɔ ní ekɛ mɛi krokomɛi aja nilee nɛɛ. Bo hu obaafee nakai. Eji sanekpakpa!—Bɔfoi lɛ Asaji 5:41, 42.
Enɛ feemɔ ji gbɛ ní he hiaa ní otsɔɔ nɔ otsɔɔ akɛ oji Yesu Kristo kaselɔ. Atsɛɔ Yesu yɛ Biblia lɛ mli akɛ “odasefonyo anɔkwafo lɛ kɛ anɔkwayelɔ.” Beni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ eshiɛ, ni ekɛɛ: “Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ,” ni etsu ekaselɔi lɛ hu akɛ amɛya ní amɛyashiɛ nakai nɔŋŋ. (Kpojiemɔ 3:14; Mateo 4:17; 10:7) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ famɔ ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . ni nyɛtsɔɔ amɛ [nii].” Egba efɔ̃ shi hu akɛ, “aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase” dani naagbee lɛ baaba.—Mateo 24:14; 28:19, 20.
Gbɛ̀i babaoo yɛ ní atsɔɔ nɔ ajajeɔ sanekpakpa nɛɛ. Bei pii lɛ nanemɛi kɛ mɛi ní ole amɛ lɛ kɛ sanegbaa gbeleɔ gbɛ kɛhaa enɛ feemɔ. Mɛi komɛi feɔ enɛ kɛtsɔɔ woloŋmaa nɔ loo kɛtsɔ tɛlifoŋ kɛ nitsumɔ nɔ. Mɛi krokomɛi kɛ woji ní amɛsusuɔ akɛ mɔ ko ní amɛle lɛ baaná emli saji akanemɔ he miishɛɛ waa lɛ majeɔ kɛyahaa mɔ lɛ. Akɛni amɛsumɔɔɔ ní amɛshiɔ mɔ ko kwraa hewɔ lɛ, Odasefoi lɛ kɛ shɛɛ sane lɛ yaa shia kɛ shia.
Ninefɔɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ yɛ Biblia lɛ mli, akɛ: “Mumɔ lɛ kɛ ayemforo lɛ kɛɔ akɛ: Ba! Ni mɔ ni nuɔ lɛ, ha ni ekɛɛ: Ba! Ni mɔ ni kumai yeɔ lɛ lɛ, ha ni eba, ni mɔ ni sumɔɔ lɛ, ha ni ebayɛ wala nu lɛ yaka.” (Kpojiemɔ 22:17) Esa akɛ Paradeiso shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ jɔɔmɔi lɛ ahe sane ní mɔ ko kɛ mɛi krokomɛi baagba lɛ ajɛ mɔ lɛ diɛŋtsɛ suɔmɔ mli, kɛ tsui ní eyi obɔ kɛ suɔmɔ ákɛ aaagba mɛi krokomɛi sanekpakpa nɛɛ.
Wɔyɛ nɔmimaa akɛ oyɛ sanebimɔi krokomɛi ní kɔɔ Yehowa Odasefoi kɛ amɛhemɔkɛyelii lɛ ahe. Ekolɛ saji lɛ ekomɛi yɛ ní baanyɛ ekɛ naataamɔ fioo aba. Wɔbaasumɔ ní wɔha osanebimɔi lɛ ahetoo. Wolo bibioo nɛɛ edaaa, no hewɔ lɛ wɔmiifɔ̃ bo nine ní obi Odasefoi ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ. Obaanyɛ ofee nakai yɛ kpeei ní afeɔ yɛ amɛ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ shishi loo yɛ be mli ní amɛba oŋɔɔ yɛ oshia. Aloo obaanyɛ oŋmala osanebimɔi lɛ ní okɛmaje Watch Tower, kɛtsɔ adrɛs ní atsɔɔ yɛ shishigbɛ lɛ mli nɔ ni sa nɔ.