Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • es25 bf. 47-57
  • May

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • May
  • Ŋmalɛi Lɛ Amli Ni Wɔɔkwɛ Daa—2025
  • Saneyitsei Bibii
  • Soo, May 1
  • Sohaa, May 2
  • Hɔɔ, May 3
  • Hɔgbaa, May 4
  • Ju, May 5
  • Jufɔ, May 6
  • Shɔ, May 7
  • Soo, May 8
  • Sohaa, May 9
  • Hɔɔ, May 10
  • Hɔgbaa, May 11
  • Ju, May 12
  • Jufɔ, May 13
  • Shɔ, May 14
  • Soo, May 15
  • Sohaa, May 16
  • Hɔɔ, May 17
  • Hɔgbaa, May 18
  • Ju, May 19
  • Jufɔ, May 20
  • Shɔ, May 21
  • Soo, May 22
  • Sohaa, May 23
  • Hɔɔ, May 24
  • Hɔgbaa, May 25
  • Ju, May 26
  • Jufɔ, May 27
  • Shɔ, May 28
  • Soo, May 29
  • Sohaa, May 30
  • Hɔɔ, May 31
Ŋmalɛi Lɛ Amli Ni Wɔɔkwɛ Daa—2025
es25 bf. 47-57

May

Soo, May 1

Hɔmɔ kpele ko miiba.—Bɔf. 11:28.

Be ko lɛ, hɔmɔ kpele ko ba “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ,” ni esa blema Kristofoi lɛ hu ahe. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, weku yitsei hao waa yɛ bɔ ni amɛbaafee amɛkwɛ amɛweku lɛ he. Ni oblahii kɛ oblayei ni no mli lɛ amɛmiitao amɛtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ hu? Eeenyɛ efee akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi nu he akɛ amɛmɛ ni hɔmɔ lɛ sɛɛ afo dã. Ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni Kristofoi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ lɛ, emia ehiɛ edamɔ hɔmɔ ni ba lɛ naa. Amɛtee nɔ amɛshiɛ, ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ja nii ni amɛyɔɔ lɛ. (Bɔf. 11:​29, 30) Mɛi ni nine shɛ niyenii ni ajara lɛ nɔ lɛ na akɛ, Yehowa ni hã amɛnine shɛ niyenii lɛ nɔ. (Mat. 6:​31-33) Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ hã amɛbasumɔ amɛnyɛmimɛi ni ye amɛbua amɛ lɛ waa. Ni nyɛmimɛi ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ niyenii lɛ hã kɛ mɛi ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛyajara niyenii lɛ ná miishɛɛ waa.—Bɔf. 20:35. w23.04 16 kk. 12-13

Sohaa, May 2

Wɔle akɛ nibii ni wɔbi lɛ lɛ, wɔnine baashɛ nɔ.—1 Yoh. 5:15.

Bei komɛi lɛ, Yehowa tsirɛɔ mɛi ni jáaa lɛ lɛ ni amɛye amɛbua etsuji, ni etsɔɔ enɛ nɔ ehãa etsuji lɛ asɔlemɔi hetoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa tsirɛ Maŋtsɛ Artashasta ni ehã Nehemia hegbɛ koni eku esɛɛ kɛya Yerusalem ni eyaye ebua ni atswa maŋ lɛ ekoŋŋ. (Neh. 2:​3-6) Ŋmɛnɛ hu lɛ, Yehowa baanyɛ etsirɛ mɛi ni jáaa lɛ lɛ po ni amɛye amɛbua etsuji kɛ́ yelikɛbuamɔ he miihia amɛ. Bei pii lɛ, Yehowa hãaa wɔsɔlemɔi hetoo yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Shi bɔ ni ebaahã hetoo ehã lɛ baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa. No hewɔ lɛ, okɛ ohiɛ afɔ̃ shi koni kɛ́ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hã osɔlemɔ ko hetoo lɛ onyɛ oyɔse. Wɔ hu yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, esa akɛ wɔsusu nii ahe ni wɔkwɛ akɛ wɔbaana gbɛ ni Yehowa etsɔ nɔ ehã wɔsɔlemɔi hetoo lɛ lo. (Lala 66:​19, 20) Wɔheɔ Yehowa nɔ wɔyeɔ, ni no hewɔ wɔsɔleɔ lɛ. Shi esa akɛ hemɔkɛyeli nɛɛ nɔŋŋ atsirɛ wɔ ni kɛ́ ehã wɔsɔlemɔ ko hetoo lɛ, wɔmii ashɛ he ekɔɔɔ he eko bɔ ni ehã hetoo ehã.—Heb. 11:6. w23.05 11 kk. 13; 12 kk. 15-16

Hɔɔ, May 3

Ao mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii.—Lala 40:8.

Be ni wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔhã Yehowa lɛ, wɔwo lɛ shi akɛ wɔbaajá lɛ ni wɔbaafee esuɔmɔnaa nii. Esa akɛ wɔye shiwoo nɛɛ nɔ, ni enɛ jeee nɔ ko ni wɔnyɛŋ wɔfee, ejaakɛ Yehowa bɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee esuɔmɔnaa nii. (Kpo. 4:11) Mɛni tsɔɔ nakai? Klɛŋklɛŋ lɛ, ebɔ wɔ bɔ ni wɔbaanu he yɛ wɔtsui mli akɛ wɔtao esɛɛgbɛ ni wɔjá lɛ, ni agbɛnɛ hu, ebɔ wɔ tamɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbɛŋkɛ lɛ ni wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔfee esuɔmɔnaa nii. Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, ni wɔnyiɛ e-Bi lɛ sɛɛ lɛ, ‘wɔhe baajɔ wɔ.’ (Mat. 11:​28-30) No hewɔ lɛ, feemɔ nibii ni baahã osumɔ Yehowa waa. Nibii nɛɛ eko ji, ni obaahe be osusu nibii kpakpai fɛɛ ni efee ehã bo kɛ nibii ni ewo shi akɛ ebaafee ehã bo wɔsɛɛ lɛ ahe. Kɛ́ obasumɔ Yehowa waa lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ obaabo lɛ toi. (1 Yoh. 5:3) Yesu nyɛ efee Yehowa suɔmɔnaa nii, ejaakɛ esɔle ebi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ ni ekɛ ejwɛŋmɔ ma jweremɔnɔ ni kã ehiɛ lɛ nɔ. (Heb. 5:7; 12:2) Bo hu sɔlemɔ obi Yehowa ni ewaje bo, ni ohã shi ni ewo akɛ ebaadro wɔ naanɔ wala lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli be fɛɛ be. w23.08 27-28 kk. 4-5

Hɔgbaa, May 4

Aloo bu ni obuuu emlihilɛ babaoo kɛ etsui mli ni emɔɔ waa kɛ etsuishitoo lɛ, akɛni oleee akɛ Nyɔŋmɔ miibɔ mɔdɛŋ ni enyiɛ ohiɛ kɛya tsuitsakemɔ mli yɛ emlihilɛ lɛ naa lɛ hewɔ?—Rom. 2:4.

Wɔsumɔɔ mɛi ni toɔ amɛtsui shi lɛ asane waa. Kɛ́ mɔ ko nyɛɔ emɛɔ nɔ ko ni eekpa gbɛ ni bako shi ehaooo lɛ, wɔhiɛ sɔɔ nakai mɔ lɛ waa. Kɛ́ wɔtɔ̃ ni mɛi ná wɔhe tsui lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ mɔ ni kɛ wɔ kase Biblia lɛ to etsui shi ehã wɔ be ni wɔnuuu nɔ ni etsɔɔ wɔ lɛ shishi loo ewa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ nɔ ni etsɔɔ wɔ lɛ baatsu nii lɛ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ toɔ etsui shi ehãa wɔ lɛ waa! Eyɛ mli akɛ wɔsumɔɔ mɛi ni toɔ amɛtsui shi lɛ asane waa moŋ, shi wɔ diɛŋtsɛ lɛ, bei komɛi lɛ wɔnáaa lɛ mlɛo akɛ wɔbaato wɔtsui shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ kɛ́ wɔmiiya he ko ni wɔkpe sɛɛ ni wɔyaka trafiki mli lɛ, wɔtsui baanyɛ aba waa. Kɛ́ mɔ ko fee nɔ ko ni egba wɔnaa lɛ, wɔmli baanyɛ afu waa. Ni bei komɛi hu lɛ, wɔnuɔ he akɛ shi ni Yehowa ewo akɛ ekɛ jeŋ hee baaba lɛ sɛɛ etsɛ kwraa tsɔ. Yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ amli lɛ, ehe baahia ni wɔto wɔtsui shi waa. w23.08 20 kk. 1-2

Ju, May 5

Ehã Israel hii krokomɛi lɛ fɛɛ ku amɛsɛɛ kɛtee shĩa, ni ehã hii 300 lɛ pɛ hi shi.—Koj. 7:8.

Yehowa kɛɛ Gideon akɛ ehã esraafoi lɛ fɛɛ aya shĩa ni eshwɛ mɛi fioo pɛ. Ekolɛ Gideon bi ehe akɛ: ‘Ani ehe miihia ni mɛi nɛɛ aya? Ani wɔbaaye kunim?’ Kɛ́ Gideon bi ehe nakai po lɛ, efee nɔ ni Yehowa kɛɛ efee lɛ pɛpɛɛpɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ Yehowa asafo lɛ bi ni asafoŋ onukpai lɛ atsake bɔ ni amɛtsuɔ nɔ ko he nii amɛhãa, ni asafoŋ onukpai lɛ fee nakai amrɔ nɔŋŋ lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛmiikase Gideon. (Heb. 13:17) Gideon bo Yehowa toi yɛ gbeyei ni esheɔ kɛ ewala ni baayaje oshãra mli lɛ fɛɛ sɛɛ. (Koj. 9:17) Yehowa fee nibii srɔtoi ni hã Gideon ná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, Yehowa baaye ebua lɛ ni ebu Israelbii lɛ ahe. Asafoŋ onukpai ni yɔɔ hei ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ lɛ miikase Gideon. Amɛtoɔ asafoŋ kpeei ahe gbɛjianɔ, ni amɛkɛ nyɛmimɛi lɛ feɔ ekome kɛyaa shiɛmɔ eyɛ mli akɛ abaanyɛ amɔ amɛ loo abaanyɛ akɛ amɛ aya amralofoi anitsumɔhe ko ni abibii amɛ saji ŋmɛlɛtswai abɔ loo ashwie amɛ yɛ nitsumɔ mli loo ayi amɛ po. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, nyɛmimɛi nɛɛ yɛ ekãa waa. Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, ja asafoŋ onukpai lɛ yɛ ekãa dani amɛbaanyɛ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛbaahã amɛ lɛ atsu nii, kɛ́ no kɛ amɛwala baawo oshãra mli po. w23.06 5 kk. 12-13

Jufɔ, May 6

Mɛi ni woɔ mihiɛ nyam lɛ, mawo amɛhiɛ nyam.—1 Sam. 2:30.

Yehowa hã aŋma Yehoiada he sane yɛ Biblia lɛ mli koni wɔkase nii yɛ mli. (Rom. 15:4) Agbɛnɛ hu, be ni Yehoiada gbo lɛ, awo ehiɛ nyam. No ji, afu lɛ ‘yɛ David Maŋ lɛ mli yɛ he ni afuɔ maŋtsɛmɛi lɛ yɛ lɛ, ejaakɛ efee nibii kpakpai yɛ Israel ehã anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ shĩa lɛ.’ (2 Kro. 24:​15, 16) Yehoiada sane lɛ baanyɛ aye abua wɔ fɛɛ ni wɔshe Yehowa gbeyei. Asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ akase Yehoiada kɛji be fɛɛ be lɛ, amɛkwɛ nibii ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛbu asafoŋbii lɛ ahe, ni amɛfee. (Bɔf. 20:28) Yehoiada sane lɛ hãa nyɛmimɛi ni egbɔlɔ lɛ hu naa akɛ, kɛ́ amɛshe Yehowa gbeyei ni amɛye lɛ anɔkwa lɛ, ekɛ amɛ baatsu nii koni eyiŋtoo aba mli. Oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii, ani nyɛkadi bɔ ni Yehowa kɛ Yehoiada ye ehã lɛ? Kɛ́ nyɛkɛ nyɛwiemɔ kɛ nyɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ nyɛbuɔ Yehowa tsuji ni edara yɛ afii amli, titri lɛ, mɛi ni kɛ afii pii esɔmɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ nyɛmiikase Yehowa. (Abɛi 16:31) Nyɛhãa wɔyea “mɛi ni nyiɛɔ hiɛ” lɛ anɔkwa, wɔfi amɛsɛɛ, ni wɔbo amɛ toi.—Heb. 13:17. w23.06 17 kk. 14-15

Shɔ, May 7

Jalɔ naabu tsɔɔ mɛi babaoo nii.—Abɛi 10:​21, shn.

Kɛ́ otee asafoŋ kpee ni okɛ ohiɛ fɔ̃ shi lɛ, obaana shii abɔ ni esa akɛ owó onine nɔ. Kɛ́ owó onine nɔ pii lɛ, ekolɛ ebaahã mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ anu he akɛ etsɛ bo shii abɔ be mli ni ekolɛ etsɛko nyɛmimɛi komɛi shi kome po. Enɛ baanyɛ aje nyɛmimɛi lɛ anijiaŋ wui ni amɛholeŋ amɛniji anɔ dɔŋŋ. (Jaj. 3:7) Kɛ́ nyɛmimɛi babaoo hole amɛniji anɔ yɛ nikasemɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ atsɛŋ bo pii tamɔ bɔ ni oshweɔ lɛ. Bei komɛi po lɛ, ekolɛ mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ tsɛŋ bo shi kome po. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, eyɛ dɔlɛ waa. Shi kaahã omli fu lɛ akɛ etsɛɛɛ bo. (Jaj. 7:9) Kɛ́ atsɛɛɛ bo pii ni ohã sane hetoo tamɔ bɔ ni oshweɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee? Kɛ́ nyɛmimɛi krokomɛi miihã sane hetoo lɛ, bo toi jogbaŋŋ koni kɛ́ akpa lɛ onyɛ ojie amɛ yi. Kɛ́ ojie amɛ yi lɛ, ebaawo amɛ hewalɛ waa tamɔ bɔ ni kulɛ osane hetoo lɛ hu baawo amɛ hewalɛ lɛ. w23.04 23-24 kk. 14-16

Soo, May 8

Ao Nyɔŋmɔ, mitsui efi shi shiŋŋ.—Lala 57:7.

Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ojwɛŋ nɔ. Bɔ ni tso ko ni shishifã emɔ shi jogbaŋŋ lɛ nyɛɔ ekpeɔ kɔɔyɔɔ naa lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔhemɔkɛyeli mli wa lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔfi shi. Kɛ́ tso ko bɔi daa lɛ, eshishifãi lɛ boteɔ shikpɔŋ waa, ni elɛɔ shi. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa waa, ni wɔbaaná nɔmimaa ni mli wa akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ ja. (Kol. 2:​6, 7) Susumɔ bɔ ni Yehowa tsɔɔ etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ gbɛ, bɔ ni ewo amɛ ŋaa, bɔ ni ebu amɛhe, kɛ bɔ ni enɛ ye ebua amɛ ehã lɛ he okwɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa jie ninaa ko etsɔɔ Ezekiel, ni yɛ ninaa lɛ mli lɛ, Ezekiel na ni ŋwɛibɔfo ko eto etsui shi eesusu sɔlemɔ shĩa ko fitsofitso. Ezekiel kwɛ ninaa nɛɛ jogbaŋŋ ni no waje lɛ, ni nibii pii yɛ nakai ninaa lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna nɔ ni Yehowa miitao ni wɔfee koni wɔjamɔ lɛ asa ehiɛ. (Eze. 40:​1-4; 43:​10-12) Kɛ́ wɔ hu wɔhe be wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nibii ni mli kwɔlɔ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, wɔbaaná he sɛɛ. Wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ̃ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui fɛɛ.—Lala 112:7. w23.07 18 kk. 15-16

Sohaa, May 9

[Jwɛŋmɔ] jogbaŋŋ.—Abɛi 3:21.

Awie hii pii ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ ahe yɛ Biblia lɛ mli, ni obaanyɛ okase amɛ. Hii nɛɛ ni hi shi yɛ blema lɛ sumɔɔ Nyɔŋmɔ, ni amɛtsu nibii srɔtoi kɛye amɛbua Nyɔŋmɔ webii lɛ. Agbɛnɛ hu, obaanyɛ okase hii ni edara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ bo diɛŋtsɛ oweku lɛ kɛ osafo lɛ mli lɛ. (Heb. 13:7) Ni obaanyɛ okase mɔ ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa fe fɛɛ, ni ji Yesu Kristo lɛ hu. (1 Pet. 2:21) Be ni okaseɔ blemabii lɛ ahe nii, ni osusuɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ feɔ lɛ he lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ aya sui ni sa kadimɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ anɔ. (Heb. 12:​1, 2) No sɛɛ lɛ, kwɛmɔ bɔ ni obaafee okase amɛ. Mɔ ko ni jwɛŋɔ jogbaŋŋ lɛ susuɔ nii ahe kɛyaa shɔŋŋ, ni efeee enii kɛkɛ. No hewɔ lɛ, miamɔ ohiɛ ni okase nɛkɛ su nɛɛ ni okɛtsu nii daa gbi. Klɛŋklɛŋ lɛ, kasemɔ shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ, ni osusu nɔ hewɔ ni amɛhe yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ he. No sɛɛ lɛ, kɛ́ oyaakpɛ yiŋ lɛ, susumɔ shishitoo mlai nɛɛ ahe koni okpɛ yiŋ kpakpai ni baahã Yehowa aná miishɛɛ. (Lala 119:9) No baaye abua bo waa ni obatsɔ mɔ ko ni eda yɛ mumɔŋ.—Abɛi 2:​11, 12; Heb. 5:14. w23.12 24-25 kk. 4-5

Hɔɔ, May 10

Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa koni nyɛná hetoo nyɛhã mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ nyɛ hiɛnɔkamɔ ni nyɛyɔɔ lɛ he sane lɛ, shi nyɛkɛ mlijɔlɛ kɛ bulɛ ni mli kwɔ afea nakai.—1 Pet. 3:15.

Fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii lɛ koni amɛle bɔ ni amɛbaafee amɛjɛ mlijɔlɛ mli amɛgbála amɛhemɔkɛyeli lɛ mli amɛtsɔɔ mɛi ni biɔ amɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he saji lɛ. (Yak. 3:13) Nɔ ni fɔlɔi komɛi feɔ ji, yɛ amɛweku jamɔ lɛ mli lɛ, amɛsusuɔ saji ni ekolɛ abaanyɛ abi amɛbii lɛ yɛ skul lɛ ahe, ni amɛtsɔɔ nɔkwɛmɔnii srɔtoi anɔ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ bɔ ni amɛbaafee amɛhã saji ni tamɔ nakai lɛ ahetoo. Agbɛnɛ hu, amɛtsɔɔ amɛbii lɛ bɔ ni amɛbaafee amɛjɛ mlijɔlɛ kɛ bulɛ mli amɛkɛ mɛi ni biɔ amɛ saji lɛ awie. Saji ni tamɔ nɛkɛ ni asusuɔ he akɛ weku lɛ baanyɛ aye abua oblahii kɛ oblayei ni amɛna nɔ hewɔ ni amɛheɔ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ amɛyeɔ, ni agbɛnɛ hu, amɛnyɛ amɛgbála amɛhemɔkɛyeli lɛ mli amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. Yɛ jw.org lɛ fã ni ji “Oblahii Kɛ Oblayei” lɛ, ayɛ nifeemɔ woji srɔtoi kɛ saji ni kɔɔ oblahii kɛ oblayei ahe ni hiɛ yitso akɛ, “Saji Ni Oblahii Kɛ Oblayei Biɔ” ni baanyɛ aye abua amɛ ni amɛna akɛ, nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ja, ni agbɛnɛ hu, amɛnyɛ amɛgbála amɛhemɔkɛyeli lɛ mli amɛtsɔɔ mɛi yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Kɛ́ wekui fee ekome kɛsusu saji nɛɛ ahe lɛ, ebaaye ebua amɛ fɛɛ koni amɛna bɔ ni amɛbaafee amɛjɛ mlijɔlɛ kɛ bulɛ mli amɛgbála amɛhemɔkɛyeli lɛ mli amɛtsɔɔ mɛi. w23.09 16 kk. 10; 18 kk. 15-16

Hɔgbaa, May 11

Nyɛkahãa ekpakpafeemɔ miitɔa wɔ, ejaakɛ kɛ́ efeemɔ etɔɔɔ wɔ lɛ, wɔbaakpa eyibii yɛ be ni sa mli.—Gal. 6:9.

Ani okɛ oti ko ema ohiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli pɛŋ ni etɔ bo waa dani oshɛ he? Nyɛmimɛi pii kɛ nakai shihilɛ lɛ ekpe dã. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Philip lɛ kɛma ehiɛ akɛ ebaafɔ sɔlemɔ ni esɔle jogbaŋŋ fe bɔ ni efeɔ tsutsu lɛ. Shi enáaa be po ni ekɛsɔle. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Erika lɛ hu kɛma ehiɛ akɛ ekpeŋ sɛɛ kɛhã kpee kɛhã shiɛmɔyaa, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, daa nɛɛ ekpe sɛɛ. Kɛ́ okɛ oti ko ema ohiɛ shi kɛbashi bianɛ lɛ oshɛko he lɛ, kaahã no je onijiaŋ wui. Bei pii lɛ, eheɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ dani anyɛɔ ashɛɔ otii bibii po ahe. No hewɔ lɛ kaaye otsui. Shwelɛ ni oyɔɔ lolo akɛ obaashɛ oti ni okɛma ohiɛ lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ osumɔɔ Yehowa waa ni oosumɔ ni osɔmɔ lɛ kɛ onyɛmɔ fɛɛ. Yehowa hiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni obɔɔ lɛ waa. Anɔkwa, ele he ni onyɛmɔ yawaa, ni ekpaaa gbɛ akɛ obaafee nɔ ko ni onyɛŋ ofee. (Lala 103:14; Mika 6:8) No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ oti ko ema ohiɛ lɛ, kwɛmɔ akɛ eji oti ni obaanyɛ oshɛ he lo. w23.05 26 kk. 1-2

Ju, May 12

Kɛ́ Nyɔŋmɔ yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, namɔ baate shi awo wɔ?—Rom. 8:31.

Bei komɛi lɛ, mɛi ni yɔɔ ekãa lɛ po sheɔ gbeyei, shi amɛhãaa no ahã amɛfee nɔ ni ejaaa. Daniel ji oblanyo ko ni yɔɔ ekãa waa. Ekase woji ni Nyɔŋmɔ gbalɔi tamɔ Yeremia ŋmala lɛ. Enɛ hã sɛɛ mli lɛ, Daniel na akɛ etsɛŋ ni abaaŋmɛɛ Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom yɛ Babilon afii pii lɛ ahe. (Dan. 9:2) Bɔ ni Daniel na akɛ Biblia mli gbalɛi baa mli lɛ hã ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ waa. Ni be fɛɛ be lɛ, mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ feɔ ekãa waa. (Okɛto Romabii 8:​31, 32, 37-39 lɛ he.) Agbɛnɛ hu, nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Daniel sɔleɔ ehãa e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ be fɛɛ be. (Dan. 6:10) Ejajeɔ ehe eshai etsɔɔ Yehowa ni ehãa Yehowa leɔ bɔ ni enuɔ he ehãa, ni ebiɔ lɛ ni eye ebua lɛ. (Dan. 9:​4, 5, 19) Daniel ji gbɔmɔ tamɔ wɔ nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, akɛ ekãa fɔɔɔ lɛ. Nɔ ni ye ebua lɛ ni ená su nɛɛ ji, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ekase, sɔlemɔ ni esɔle, kɛ ehiɛ ni ekɛfɔ̃ Yehowa nɔ lɛ. w23.08 2 kk. 4; 4 kk. 7

Jufɔ, May 13

Nyɛhãa nyɛla lɛ atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.—Mat. 5:16.

Kɛ́ wɔbo nɔyeli lɛ toi lɛ, wɔnáa he sɛɛ, ni mɛi krokomɛi hu náa he sɛɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Gbɛ kome ji, ehãaa nɔyeli lɛ agbala wɔtoi. (Rom. 13:​1, 4) Agbɛnɛ hu, ehãa nɔyeli lɛ naa akɛ, Yehowa Odasefoi boɔ gbɛtsɔɔmɔi toi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afii pii ni eho nɛ lɛ, asraafoi tee Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ yɛ Nigeria be ni aafee asafoŋ kpee ni amɛmiitao mɛi komɛi ni miifee basabasa akɛni amɛsumɔɔɔ ni amɛwoɔ too lɛ hewɔ. Shi onukpa ni nyiɛ asraafoi lɛ ahiɛ lɛ kɛɛ amɛ akɛ amɛbaho ejaakɛ Yehowa Odasefoi woɔ too be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, ona, be fɛɛ be ni obaabo mla ko ni nɔyeli lɛ ewo lɛ toi lɛ, ohãa anaa lɛɛlɛŋ akɛ Yehowa webii baa amɛhe shi amɛhãa nɔyeli lɛ, ni enɛ baanyɛ aye abua wɔnyɛmimɛi lɛ wɔsɛɛ ko. w23.10 9 kk. 13

Shɔ, May 14

Shifimɔ he ehia nyɛ, koni be ni nyɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii nyɛgbe naa lɛ, nyɛnine ashɛ shiwoo lɛ mlibaa lɛ nɔ.—Heb. 10:36.

Yehowa tsuji komɛi ekpa jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ gbɛ aahu shi ebako. Mɛi komɛi susuɔ akɛ naagbee lɛ sɛɛ etsɛ tsɔ. Yehowa le bɔ ni etsuji nuɔ he amɛhãa. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ gbalɔ Habakuk akɛ: “Ninaa lɛ yɛ hã ebe ni ato lɛ kɛ̃, ni eeye oyai ní eyashɛ enaagbee, ni emaleŋ. Kɛ́ esɛɛ gbala shi po lɛ, yaa nɔ omɛ lɛ! Ejaakɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaaba mli. Ekpeŋ sɛɛ!” (Hab. 2:3) Ani Habakuk pɛ hewɔ Yehowa wie nɔ ni ewie nɛɛ, aloo ekɔɔ wɔ hu wɔhe ŋmɛnɛ? Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ bɔfo Paulo ni etsɛ nakai wiemɔi lɛ ayisɛɛ be ni ekɛ Kristofoi ni mɛɔ jeŋ hee lɛ wieɔ lɛ. (Heb. 10:37) Kɛ́ wɔnu he akɛ shi ni Yehowa ewo akɛ ekɛ jeŋ hee lɛ baaba lɛ sɛɛ miigbala shi lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ “bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaaba mli. Ekpeŋ sɛɛ!” w23.04 30 kk. 16

Soo, May 15

Israelbii lɛ fɛɛ bɔi huhuuhu wiemɔ amɛshi Mose.—4 Mo. 14:2.

Dɔlɛ sane ji akɛ, be ni eshɛ he ko lɛ Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo jie amɛjwɛŋmɔ kɛje okadi ni Yehowa kɛhã amɛ kɛtsɔɔ amɛ akɛ eetsɔ Mose nɔ eetsɔɔ amɛ gbɛ lɛ nɔ. (4 Mo. 14:​10, 11) Amɛtee nɔ amɛfee nibii ni tsɔɔ akɛ amɛnaaa Mose akɛ mɔ ko ni Yehowa miitsɔ enɔ eetsɔɔ amɛ gbɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa hãaa nakai yinɔbii lɛ fɛɛ aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (4 Mo. 14:30) Shi Israelbii lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii. Amɛteŋ mɔ kome ji Kaleb. Yehowa wie yɛ ehe akɛ: “Kaleb . . . etee nɔ enyiɛ misɛɛ kɛ etsui fɛɛ.” (4 Mo. 14:24) Yehowa jɔɔ Kaleb ni ekɛ shikpɔŋ ni Kaleb sumɔɔ yɛ Kanaan lɛ po hã lɛ. (Yos. 14:​12-14) Israelbii lɛ ayinɔbii ni nyiɛ sɛɛ lɛ hu kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii. Be ni Yehowa hala Yoshua akɛ mɔ ni baaye Mose sɛɛ koni enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ lɛ, “amɛbu lɛ waa ewala gbii abɔ fɛɛ.” (Yos. 4:14) Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ ni ekɛ amɛba Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.—Yos. 21:​43, 44. w24.02 21 kk. 6-7

Sohaa, May 16

Mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, esa akɛ esumɔ enyɛmi hu.—1 Yoh. 4:21.

Bɔ ni datrɛfoi lɛ nyɛɔ amɛmɔɔ wɔnineshi ni no hãa amɛleɔ bɔ ni wɔtsui lɛ tsuɔ nii ehãa lɛ, nakai nɔŋŋ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔnyɛmimɛi lɛ baanyɛ ahã wɔna kɛji wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ waa. Kɛ́ wɔna akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔnyɛmimɛi lɛ he miijɔ lɛ, no baanyɛ atsɔɔ akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ lɛ hu he miijɔ. Shi kɛ́ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ hu waa. Kɛ́ wɔna akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔnyɛmimɛi lɛ he miijɔ lɛ, esa akɛ no ahɛle wɔ shi waa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no baatsɔɔ akɛ wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ miigbɔjɔ. Bɔfo Yohane fee enɛ faŋŋ be ni ewie akɛ: “Mɔ ni sumɔɔɔ enyɛmi ni enaa lɛ lɛ, enyɛŋ esumɔ Nyɔŋmɔ ni enaaa lɛ lɛ.” (1 Yoh. 4:20) Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ? Etsɔɔ wɔ akɛ, ja wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ dani Yehowa baaná wɔhe miishɛɛ.—1 Yoh. 4:​7-9, 11. w23.11 8 kk. 3; 9 kk. 5-6

Hɔɔ, May 17

Opapa kɛ omami baaná miishɛɛ.—Abɛi 23:25.

Yehoash papa gbo be ni eji gbekɛ fioo. No hewɔ lɛ, Osɔfonukpa Yehoiada mɔ lɛ ni etsɔse lɛ tamɔ lɛ diɛŋtsɛ emusuŋ bi, ni etsɔɔ lɛ Yehowa he nii. Yehoash bo gbɛtsɔɔmɔi ni Yehoiada kɛhã lɛ lɛ toi, no hewɔ lɛ, ebatsɔ mɔ ko ni hiɛ kã shi waa. Enɛ hewɔ lɛ, Yehoash kpɛ eyiŋ akɛ ebaasɔmɔ Yehowa, ni eye ebua maŋbii lɛ ni amɛ hu amɛfee nakai. Eto gbɛjianɔ ni ehã asaa Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ po. (2 Kro. 24:​1, 2, 4, 13, 14) Kɛ́ ofɔlɔi loo mɔ kroko miitsɔɔ bo ni osumɔ Yehowa ni ohi shi yɛ eshishitoo mlai lɛ anaa lɛ, belɛ aahã bo nɔ ko ni jara wa waa. (Abɛi 2:​1, 10-12) Ofɔlɔi baanyɛ atsɔ gbɛi srɔtoi anɔ amɛtsɔse bo. Kɛ́ obo gbɛtsɔɔmɔi ni ofɔlɔi damɔɔ Biblia lɛ nɔ amɛkɛhãa bo lɛ toi lɛ, obaahã amɛná miishɛɛ waa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, obaahã Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ, ni okɛ lɛ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli baawa. (Abɛi 22:6; 23:​15, 24) Enɛɛmɛi ji yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ okase nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yehoash fee be ni edako lɛ. w23.09 8-9 kk. 3-5

Hɔgbaa, May 18

Mabo nyɛ toi.—Yer. 29:12.

Yehowa ewo shi akɛ, kɛ́ wɔsɔle lɛ, ebaabo toi. Yehowa sumɔɔ wɔ ejaakɛ wɔyeɔ lɛ anɔkwa, no hewɔ lɛ, kɛ́ wɔsɔle lɛ ebaabo toi. (Lala 10:17; 37:28) Shi no etsɔɔɔ akɛ ebaahã wɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbiɔ lɛ lɛ. Nibii ni wɔbiɔ lɛ ekomɛi yɛ ni ja jeŋ hee lɛ mli dani wɔnine baashɛ nɔ. Yehowa susuɔ bɔ ni nɔ ni wɔbiɔ lɛ lɛ baasa yiŋtoo hewɔ ni ebɔ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai lɛ he ehã lɛ he. (Yes. 55:​8, 9) Yehowa yiŋtoo ji, ni adesai ni baa amɛhe shi amɛhãa lɛ koni eye amɛnɔ lɛ ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ ni amɛná miishɛɛ. Shi Satan kɛɛ kɛ́ adesai diɛŋtsɛ ye amɛhe nɔ lɛ, amɛbaaná miishɛɛ ni amɛhe baajɔ amɛ waa. (1 Mo. 3:​1-5) Yehowa eŋmɛ gbɛ ni adesai diɛŋtsɛ aye amɛhe nɔ koni no ahã ana akɛ nɔ ni Satan wie lɛ ji amale. Kɛjɛ be ni adesai hala akɛ amɛhãŋ Yehowa aye amɛnɔ lɛ, ekɛ naagbai pii eba. (Jaj. 8:9) Wɔle akɛ Yehowa ejieŋ naagbai nɛɛ fɛɛ kɛyaŋ bianɛ. w23.11 21 kk. 4-5

Ju, May 19

Mikɛ bo efee jeŋmaji pii atsɛ.—Rom. 4:17.

Yehowa wo Abraham shi akɛ, abaatsɔ enɔ “ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ wekui fɛɛ.” Shi be ni Abraham eye afii 100 ni eŋa Sara eye afii 90 lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, no mli lɛ, amɛhiɛnɔkamɔ lɛ bako mli, ejaakɛ amɛfɔko binuu. Yɛ adesa susumɔ naa lɛ, etamɔ nɔ ni Abraham kɛ Sara nyɛŋ afɔ binuu yɛ he ni amɛdara kɛshɛ lɛ hewɔ. Enɛ bafee kaa waa kɛhã Abraham. “Shi ená hiɛnɔkamɔ ni ehe eye hu akɛ ebaatsɔ jeŋmaji pii atsɛ.” (Rom. 4:​18, 19) Ni lɛɛlɛŋ, nɔ ni ehiɛ kã nɔ lɛ ba mli. Efɔ Isak, binuu ni ekpaa gbɛ lɛ. (Rom. 4:​20-22) Wɔ hu Nyɔŋmɔ baanyɛ aná wɔhe miishɛɛ ni ebu wɔ jalɔi ni wɔtsɔmɔ enanemɛi tamɔ eji yɛ Abraham gbɛfaŋ lɛ. Paulo wie nɔ ko ni tamɔ nakai po. Ewie akɛ: “Jeee [Abraham pɛ hewɔ] aŋma wiemɔi ni ji, ‘abu no ahã lɛ’ lɛ, shi moŋ wɔ mɛi ni abaabu no ahã wɔ lɛ hu ahewɔ, ejaakɛ wɔheɔ mɔ ni tee wɔ-Nuŋtsɔ Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ wɔyeɔ.” (Rom. 4:​23, 24) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhe Yehowa nɔ wɔye, wɔtsu nitsumɔi ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli, ni wɔná hiɛnɔkamɔ ni mli wa tamɔ Abraham ná lɛ. w23.12 7 kk. 16-17

Jufɔ, May 20

Ona mimanehulu lɛ; ole nɔ ni haoɔ mi waa lɛ.—Lala 31:7.

Kɛ́ okɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe ni no hã gbeyei mɔ bo lɛ, kaimɔ akɛ Yehowa le nɔ ni mli ni otsɔɔ lɛ kɛ bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Israelbii lɛ naa amane yɛ Ejipt lɛ, Yehowa wie akɛ eena amanehulu ni amɛnaa lɛ ni ‘ele piŋmɔ ni amɛpiŋɔ’ lɛ hu. (2 Mo. 3:7) Kɛ́ okɛ shihilɛ ko miikpe bianɛ ni ehã gbeyei emɔ bo lɛ, ekolɛ oowie yɛ oyitsoŋ akɛ, ‘Mi lɛ, minaaa nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa miiye eebua mi.’ Kɛ́ nakai ni lɛ, sɔlemɔ ni Yehowa awa bo ni ona bɔ ni eyeɔ ebuaa bo lɛ. (2 Maŋ. 6:​15-17) No sɛɛ lɛ, shwiemɔ oyiŋ okwɛ akɛ ani wiemɔ ko loo sane hetoo ni mɔ ko hã yɛ asafoŋ kpee ko shishi lɛ ewaje bo? Ani asafo lɛ wolo ko, vidio ko, loo asafo lɛ lalai krokomɛi lɛ eko ewo bo hewalɛ? Ani mɔ ko kɛ bo esusu ŋmalɛ ko loo sane ko he ni eye ebua bo waa? Bei pii lɛ, Yehowa tsɔɔ suɔmɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ jieɔ kpo amɛtsɔɔ wɔ lɛ kɛ e-Wiemɔ lɛ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ, shi wɔjwɛŋmɔ eyaaa nɔ. Kɛ̃lɛ, nibii nɛɛ ji nikeenii ni nɔ bɛ kwraa ni Yehowa kɛdro wɔ, ni amɛhãa wɔnaa akɛ esumɔɔ wɔ waa. (Yes. 49:​14-16; 65:13; Mar. 10:​29, 30) Agbɛnɛ hu, amɛhãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ enɔ lɛ, wɔnine enyɛŋ shi. w24.01 4-5 kk. 9-10

Shɔ, May 21

[Hã] onyɔji lɛ aya nɔ awie owiemɔ lɛ kɛ ekãa babaoo.—Bɔf. 4:29.

Dani Yesu baaya ŋwɛi lɛ, ekai ekaselɔi lɛ nitsumɔ ni ekɛwo amɛdɛŋ lɛ, akɛ amɛye ehe odase “yɛ Yerusalem, kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu, kɛyashi shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni jekɛ waa lɛ.” (Bɔf. 1:8; Luka 24:​46-48) Be ni etee ŋwɛi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yudafoi lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ mɔ bɔfo Petro kɛ bɔfo Yohane ni amɛkɛ amɛ tee Sanhedrin lɛ hiɛ ni amɛfã amɛ akɛ amɛkpa shiɛmɔ, ni amɛwo amɛhe gbeyei po. (Bɔf. 4:​18, 21) Te Petro kɛ Yohane fee amɛnii amɛhã tɛŋŋ? Petro kɛ Yohane kɛɛ akɛ: “Kɛ́ eja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ abo nyɛ moŋ toi fe Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛ diɛŋtsɛ nyɛkojoa. Shi wɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkpa nibii ni wɔna kɛ nibii ni wɔnu lɛ ahe wiemɔ.” (Bɔf. 4:​19, 20) Be ni aŋmɛɛ Petro kɛ Yohane he lɛ, kaselɔi lɛ fee ekome ni amɛsɔle amɛhã Yehowa koni eye ebua amɛ ni amɛfee esuɔmɔnaa nii. Yehowa hã sɔlemɔ nɛɛ ni amɛjɛ amɛtsuiŋ amɛsɔle lɛ hetoo.—Bɔf. 4:31. w23.05 5 kk. 11-12

Soo, May 22

Mɔ nɛ ji mi-Bi ni misumɔɔ lɛ lɛ.—Mat. 17:5.

Yehowa kɛ e-Bi Yesu ehi ŋwɛi afii akpei abɔ, ni amɛsumɔɔ amɛhe waa. Anɔkwa, mɛi enyɔ ko bɛ ni efee ekome kɛhi shi afii pii fe Yehowa kɛ Yesu. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ, Yehowa wie faŋŋ akɛ esumɔɔ Yesu. Kulɛ Yehowa baanyɛ ewie kɛkɛ akɛ, ‘Mɔ nɛ ji mɔ ni miná ehe miishɛɛ lɛ.’ Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, ewie akɛ: “Mɔ nɛ ji mi-Bi ni misumɔɔ lɛ lɛ.” Mɛni hewɔ Yehowa wie nakai lɛ? Ejaakɛ eesumɔ ni wɔna akɛ, esumɔɔ e-Bi lɛ waa. Nɔ ni Yehowa fee nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, eshwɛɛɛ Yesu he kwraa, titri lɛ, akɛni ekɛ ewala ba ni ekɛbashã afɔle kɛkpɔ̃ adesai lɛ hewɔ. (Efe. 1:7) Yesu hu yiŋ efeee lɛ kɔshikɔshi shi kome po akɛ e-Tsɛ lɛ sumɔɔ lɛ waa. Yɛ etsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ, ele akɛ Yehowa sumɔɔ lɛ waa. Ewie shii abɔ akɛ e-Tsɛ lɛ sumɔɔ lɛ.—Yoh. 3:35; 10:17; 17:24. w24.01 28 kk. 8

Sohaa, May 23

Gbɛ́i kpakpa hi fe ninámɔ babaoo.—Abɛi 22:1.

Ŋɔɔ lɛ akɛ, mɔ ko ni osumɔɔ esane waa ewie nɔ ko ni ehiii kwraa yɛ ohe. Ole akɛ nɔ ni ewie lɛ bɛ mli, shi mɛi komɛi ehe amɛye. Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, mɛi ni ehe amɛye lɛ efeee diŋŋ, shi moŋ lɛ, amɛmiigba mɛi krokomɛi, ni no ehã mɛi pii ebahe amale lɛ amɛye. Te obaanu he ohã tɛŋŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nɔ ni mɔ lɛ efee lɛ baagba onaa waa, aloo jeee nakai? Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa nu he ehã be ni awo egbɛ́i lɛ he muji lɛ. Ebɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome gba ehe amale etsɔɔ Hawa, ni ji klɛŋklɛŋ yoo lɛ. Hawa he amale lɛ eye, ni no hã ekɛ ewu fɛɛ tse Yehowa hiɛ atua. Atuatsemɔ nɛɛ hewɔ ni adesai fɛɛ feɔ esha ni amɛgboiɔ lɛ. (1 Mo. 3:​1-6; Rom. 5:12) Naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ, tamɔ gbele, tai, kɛ piŋmɔi lɛ fɛɛ jɛ malemɔ ni Satan male lɛ. Ani edɔɔ Yehowa waa akɛ aafite egbɛ́i lɛ ni eetɔ adesai nɛkɛ? Hɛɛ, edɔɔ lɛ waa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa shwako ehe akɛ ebɔ adesai, ni emiishɛɛ hu etako. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekã he eji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ.”—1 Tim. 1:11. w24.02 8 kk. 1-2

Hɔɔ, May 24

Te aaafee tɛŋŋ ní mafee efɔŋ kpele nɛɛ, ní mafee esha mashi Nyɔŋmɔ lɛ?—1 Mo. 39:9.

Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okase Yosef koni onyɛ ojo efɔŋ naa foi kɛ́ okɛ kaa ko kpe? Obaanyɛ osusu nɔ ni obaafee kɛ́ okɛ kaa ko kpe lɛ he bianɛ. Tsi ohe kwraa kɛje nibii ni Yehowa nyɛɔ lɛ ahe, ni kɛ́ amɛba ojwɛŋmɔ mli lɛ, jiemɔ yɛ ojwɛŋmɔ mli amrɔ nɔŋŋ. (Lala 97:10; 119:165) Kɛ́ ofee nakai lɛ, kɛ́ okɛ kaa ko kpe lɛ, ojwɛŋ he shii enyɔ po ni obaatsi ohe kɛje he. Ekolɛ ole akɛ anɔkwale lɛ nɛ, ni oosumɔ ni osɔmɔ Yehowa kɛ otsui muu fɛɛ, shi loloolo lɛ onuuu he akɛ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ni ohã abaptisi bo. Kɛ́ nakai lɛ, obaanyɛ ofee nɔ ni Maŋtsɛ David fee lɛ. Kpa Yehowa fai akɛ: “Ao Nyɔŋmɔ, taomɔ mimli, ni ole mitsui. Pɛimɔ mimli, ni ole susumɔi ni gbaa minaa lɛ fɛɛ. Kwɛmɔ kɛji gbɛ fɔŋ ko yɛ mimli, ni otsɔɔ mi gbɛ kɛya naanɔ gbɛ lɛ nɔ.” (Lala 139:​23, 24) Yehowa jɔɔ mɛi fɛɛ ni “kɛ hiɛdɔɔ taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ.” Ohiɛ ni omiaa koni oshɛ oti ni okɛma ohiɛ akɛ obaajɔɔ ohe nɔ ni ohã abaptisi bo lɛ he lɛ hãa enaa akɛ ‘okɛ hiɛdɔɔ miitao esɛɛ gbɛ.’—Heb. 11:6. w24.03 6 kk. 13-15

Hɔgbaa, May 25

Ehe ehiaaa ni ekɛ afɔlei ahã daa gbi.—Heb. 7:27.

Osɔfonukpa lɛ nitsumɔ ji, ni edamɔ mli ehã Israelbii lɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Klɛŋklɛŋ mɔ ni sɔmɔ akɛ osɔfonukpa yɛ Israel ji Aaron. Yehowa ni wó lɛ osɔfonukpa, ni efee nakai be ni agbeleɔ sɔlemɔ buu lɛ naa lɛ. Shi tamɔ bɔ ni bɔfo Paulo wie lɛ, “gbele hãaa osɔfoi lɛ aya nɔ asɔmɔ akɛ osɔfoi,” ni no hewɔ lɛ, “mɛi babaoo baye amɛsɛɛ akɛ osɔfoi.” (Heb. 7:​23-26) Agbɛnɛ hu, osɔfonukpai nɛɛ yeee emuu, no hewɔ lɛ ehe bahia ni amɛshã afɔlei yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe eshai ahewɔ. Enɛ ji nɔ kome ni sa kadimɔ waa ni hãa esoroɔ Yesu Kristo, ni ji Osɔfonukpa kpeteŋkpele lɛ, yɛ Israel osɔfonukpai lɛ ahe. Wɔsɔfonukpa lɛ, ni ji Yesu Kristo, ji “sɔɔlɔ . . . yɛ anɔkwa buu ni Yehowa shĩ, shi jeee gbɔmɔ ko shĩ lɛ mli.” (Heb. 8:​1, 2) Paulo wie akɛ, ‘akɛni Yesu hiɔ shi kɛyaa naanɔ hewɔ lɛ, mɔ ko ebayeŋ esɛɛ akɛ osɔfo.’ Paulo wie hu akɛ, ‘muji ko bɛ Yesu he, ni etse ehe kɛje eshafeelɔi ahe.’ Enɛ hewɔ lɛ, “ehe ehiaaa ni ekɛ afɔlei ahã daa gbi” yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe eshai ahewɔ, tamɔ bɔ ni no mli lɛ Israel osɔfonukpai lɛ feɔ lɛ. w23.10 26 kk. 8-9

Ju, May 26

Tsutsu ŋwɛi lɛ kɛ tsutsu shikpɔŋ lɛ eho etee.—Kpo. 21:1.

“Tsutsu ŋwɛi lɛ” damɔ shi kɛhã maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo ni Satan kɛ edaimonioi lɛ kudɔɔ lɛ. (Mat. 4:​8, 9; 1 Yoh. 5:19) Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, anyɛɔ akɛ “shikpɔŋ” damɔɔ shi kɛhãa adesai ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (1 Mo. 11:1; Lala 96:1) Enɛ hewɔ lɛ, “tsutsu shikpɔŋ lɛ” ni akɛtsu nii lɛ damɔ shi kɛhã adesai ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni feɔ nibii ni Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ. Yehowa esaŋ tsutsu “ŋwɛi” lɛ kɛ tsutsu “shikpɔŋ” lɛ. Moŋ lɛ, ebaajie kɛje jɛmɛ kwraa ni ekɛ ekroko baaye najiaŋ. Ekɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee,” ni ji nɔyeli hee kɛ adesai ni feɔ esuɔmɔnaa nii baaye najiaŋ. Yehowa baasaa shikpɔŋ lɛ ni ebaatsɔ ehee. Tamɔ Yesaia gba lɛ, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ abɔɔ fɛfɛo tamɔ bɔ ni no mli lɛ Eden abɔɔ lɛ yɔɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, Yehowa baahã adesai atsɔmɔ gbɔmɛi hei, ejaakɛ ebaahã amɛye emuu. Yɛ emuu ni adesai baaye lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa baafee nibii krokomɛi ni baahã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana akɛ etsɔ gbɔmɔ hee. Ebaatsa wɔhelai, ebaatsa akpakei, shwilafoi, kɛ toimulɔi, ni ebaatee mɛi ni egboi lɛ po ashi.—Yes. 25:8; 35:​1-7. w23.11 4 kk. 9-10

Jufɔ, May 27

Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa.—Mat. 24:44.

“Amanehulu kpeteŋkpele” lɛ baaba trukaa. (Mat. 24:21) Shi akɛni wɔle akɛ eeba hewɔ lɛ, ebatiŋ wɔ shi trukaa tamɔ bɔ ni oshãrai pii batiɔ mɛi ashi trukaa lɛ. Aaafee afii 2,000 ni eho nɛ lɛ, Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ ni amɛsaa amɛhe amɛto nakai gbi lɛ. Kɛ́ wɔsaa wɔhe wɔto lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli shweshweeshwe ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛ hu amɛfee nakai. (Luka 21:36) Kɛ́ akɛɛ wɔshiɛ kojomɔ sane ko ni naa wa, ni mɛi te shi amɛwo wɔ lɛ, shifimɔ baaye abua wɔ ni wɔbo Yehowa toi ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ akɛ ebaabu wɔhe. Musuŋtsɔlɛ baaye abua wɔ ni wɔnu he wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ ni wɔye wɔbua amɛ kɛ́ amɛnibii ahiɛ kpãtã. (Hab. 3:​17, 18) Kɛ́ majimaji komɛi ni efee ekome lɛ batutua Nyɔŋmɔ webii lɛ ni ehe bahia ni wɔ fɛɛ wɔhi he kome lɛ, suɔmɔ ji nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔtsɔ nakai shihilɛ ni mli wa lɛ mli.—Eze. 38:​10-12. w23.07 2 kk. 2-3

Shɔ, May 28

Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ koni nyɛkanyiɛ akɛ mɛi ni hiɛ kãaa shi, shi moŋ akɛ hiɛshikalɔi, koni nyɛkɛ nyɛbe atsu nii jogbaŋŋ.—Efe. 5:​15, 16.

Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ akase Akwila kɛ Priskila, ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni blema Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo sumɔɔ amɛsane waa lɛ. (Rom. 16:​3, 4) Amɛfee ekome kɛtsu nii, amɛfee ekome kɛshiɛ, ni amɛfee ekome kɛye amɛbua mɛi krokomɛi. (Bɔf. 18:​2, 3, 24-26) Anɔkwa, be fɛɛ be ni Biblia lɛ baatsĩ Akwila tã lɛ, etsĩɔ Priskila tã, ni be fɛɛ be ni ebaatsĩ Priskila hu tã lɛ, etsĩɔ Akwila tã; etsĩii mɔ kome tã ni ebaashi mɔ kroko lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ akase amɛ? Akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nibii ni etsuɔ yɛ shĩa. Ani nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛtsu nibii nɛɛ ekomɛi ahe nii moŋ fe ni mɔ kome baatsu? Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Akwila kɛ Priskila fee ekome kɛshiɛ. Bo hu obaanyɛ oto gbɛjianɔ koni okɛ ohefatalɔ lɛ afɔ shiɛmɔyaa. Agbɛnɛ hu, Akwila kɛ Priskila fee ekome kɛtsu nii. Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ tsuuu nitsumɔ kome po lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛfee shĩa nii. (Jaj. 4:9) Kɛ́ nyɛfee ekome kɛfee nii lɛ, ehãa nyɛnáa hegbɛ kɛgbaa sane, ni naanyobɔɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ mli waa. w23.05 22-23 kk. 10-12

Soo, May 29

Kɛ́ gbeyei mɔ mi lɛ, mikɛ mihiɛ fɔ̃ɔ onɔ.—Lala 56:3.

Akɛ adesai lɛ, bei komɛi lɛ, wɔsheɔ gbeyei. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Maŋtsɛ Saul taoɔ David egbe lɛ, David jo foi kɛtee Filistibii amaŋ ko ni atsɛɔ lɛ Gat lɛ mli. Eyeee be ko ni Akish, ni ji Gat maŋtsɛ lɛ, ná ele akɛ David ji tawulɔ kakalɔ ni alá kɛjie eyi akɛ egbe Filistibii “akpei nyɔŋmai” abɔ lɛ. Enɛ hã David ‘she gbeyei waa.’ (1 Sam. 21:​10-12) Ehao waa yɛ nɔ ni Akish baanyɛ afee lɛ lɛ hewɔ. Shi mɛni ye ebua lɛ ni ena nɔ ni ebaanyɛ efee yɛ shihilɛ nɛɛ mli yɛ gbeyei ni esheɔ lɛ fɛɛ sɛɛ? Yɛ Lala 56 lɛ, David tsɔɔ bɔ ni enu he ehã be ni eyɔɔ Gat lɛ. Wiemɔi ni ekɛtsu nii yɛ nakai lala lɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ eshe gbeyei waa. Shi ehãa wɔnaa nɔ ni ye ebua lɛ ni enyɛ efee ekãa lɛ hu. David wie akɛ be ni gbeyei mɔ lɛ lɛ, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ. (Lala 56:​1-3, 11) Yehowa hãaa David nine anyɛ shi. Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, David to ŋaa ko. Ŋaa ni eto lɛ yɛ nɔ ko ko fioo, shi eye omanye. Efee enii tamɔ nɔ ni eye sɛkɛ. Bɔ ni efee enii ehã lɛ hewɔ lɛ, Akish shwie lɛ yɛ ehiɛ, ni eye ehe.—1 Sam. 21:13–22:1. w24.01 2 kk. 1-3

Sohaa, May 30

Nakai nɔŋŋ mɛi ni fata ehe, ni atsɛ amɛ ni ahala amɛ ni yeɔ anɔkwa lɛ hu baafee.—Kpo. 17:14.

Namɛi ahe awieɔ yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ? Amɛji mɛi ni afɔ amɛ mu ni atee amɛ shi kɛtee ŋwɛi lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ aŋɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ naagbee mɔ kɛtee ŋwɛi be ni eshwɛ fioo ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba naagbee lɛ, klɛŋklɛŋ nitsumɔi ni amɛbaatsu lɛ ateŋ ekome ji, amɛbaawu ta. Kɛ́ atee amɛ shi kɛtee ŋwɛi lɛ, amɛbaayafata Kristo kɛ ŋwɛibɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ ahe, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ baawu yɛ Harmagedon ta lɛ mli. Bo lɛ, susumɔ he okwɛ: Mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi egbɔlɔ waa, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu bɛ hewalɛ. Shi kɛ́ atee amɛ shi kɛtee ŋwɛi lɛ, amɛbaaná mumɔŋ gbɔmɔtsei ni nyɛŋ agbo. Amɛbaaná hewalɛ waa, ni amɛbaafata wɔ-Maŋtsɛ kɛ wɔ-Tawulɔ kpanaa, ni ji Yesu Kristo lɛ he kɛwu Harmagedon ta lɛ. Kɛ́ awu ta lɛ agbe naa lɛ, amɛbaafata Yesu he kɛye amɛbua adesai koni amɛye emuu. Anɔkwa, kɛ́ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ tee ŋwɛi lɛ, amɛbaaná hegbɛ amɛye amɛbua amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ waa fe be ni amɛyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni amɛji adesai ni yeee emuu lɛ! w24.02 6-7 kk. 15-16

Hɔɔ, May 31

Nyɛyaa nɔ nyɛnyiɛa yɛ mumɔ lɛ naa, ni nyɛfeŋ nibii ni heloo lɛ shweɔ lɛ eko kwraa.—Gal. 5:16.

Mɛi komɛi yɛ ni amɛshɛ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ, shi amɛshashaoɔ shi akɛ amɛbaafee nakai. Ekolɛ amɛnuɔ he akɛ kɛ́ abaptisi amɛ ni amɛyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, abaajie amɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Kɛ́ nakai onuɔ he lɛ, hemɔ oye akɛ Yehowa baaye ebua bo koni ‘onyiɛ bɔ ni sa ehiɛ, bɔ ni afee ni osa ehiɛ kwraa.’ (Kol. 1:10) Agbɛnɛ hu, ebaahã bo nyɛmɔ lɛ ni onyɛ ofee nɔ ni ja. Ebaanyɛ eye ebua bo aahu, ejaakɛ eye ebua mɛi babaoo ni amɛfee nɔ ni ja. (1 Kor. 10:13) No hewɔ ni afɔɔɔ mɛi jiemɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ. Yehowa yeɔ ebuaa ewebii lɛ ni amɛyaa nɔ amɛyeɔ lɛ anɔkwa. Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, ewaaa akɛ wɔbaanu he akɛ wɔyafee efɔŋ. (Yak. 1:14) Shi kɛ́ oonu he akɛ oyafee efɔŋ ko lɛ, bo ji mɔ ni baakpɛ oyiŋ kɛji obaafee nakai efɔŋ lɛ loo ofeŋ. Mɛi komɛi wieɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko nu he akɛ eyafee efɔŋ ko lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaayafee; enyɛŋ efee nɔ ko yɛ he. Shi enɛ jeee anɔkwale. Mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ akase bɔ ni ebaafee ekudɔ esusumɔi ni enyɛ ejie susumɔi ni ejaaa kɛje etsui mli. w24.03 5 kk. 11-12

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje