Obalaŋtai—Ani Nyɛmiina Mumɔŋ Nɔyaa?
“Bɔɔ nii nɛɛ ahe mɔdɛŋ, okɛ ohe owo mli kwraa, koni mɛi fɛɛ ana Oshweremɔ faŋŋ.”—1 TIMOTEO 4:15.
1, 2. Mɛni ji nɔ ni mumɔŋ nɔyaa tsɔɔ, ni mɛni hu etsɔɔɔ?
KƐ mɔ ko miiná mumɔŋ nɔyaa lɛ tsɔɔ mɛni? Etsɔɔ akɛ ni aaatamɔ obalanyo Yesu kɛ Timoteo ni kɛ mumɔŋ nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli. Kɛ oona mumɔŋ nɔyaa lɛ, obaale nɔ ni okɛ owala baatsu. Okɛŋ akɛ: ‘Mikɛ hiɛdɔɔ baaje shishi asusu Yehowa sɔɔmɔ he kɛ́ mitsɔ onukpa’ Dabi, obaasɔmɔ lɛ bianɛ!
2 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ oji mɔ ni yaa nɔ yɛ mumɔŋ hu lɛ, no etsɔɔɔ akɛ oootsɔ mɔ ni ekome ehiɔ shi, mɔ ni feɔ ehe nyɔŋmɔjalɔ, aloo po mɔ ni etuu ehe eha nikanemɔ kɛ nikasemɔ pɛ; ni asɛŋ etsɔɔɔ akɛ ooofee onii mɔbɔmɔbɔ, kpoo ni okɛ mɛi ebɔɔɔ. (Yohane 2:1-10) Yehowa ji miishɛɛ Nyɔŋmɔ, ni esumɔɔ ni eshikpɔŋ nɔ bii hu ana miishɛɛ No hewɔ lɛ wɔhe ni wɔkɛwoo kpɔiaŋgbɔlemɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ nitsumɔi krokomɛi amli yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ naa Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ.—1 Timoteo 1:11, 4:8.
Baptismɔ Ji Odaseyeli Ko
3. Mɛɛ be mli eka shi faŋŋ akɛ abaptisi Timoteo?
3 Ni aaasaa he ni aha abaptisi mɔ ko lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ obalanyo kɛ obalayoo ko miina mumɔŋ nɔyaa. Kɛji akɛ taakɛ atsɔɔ lɛ, Timoteo ji obalanyo fioo yɛ be mli ni etsɔ bɔfo Paulo naanyo yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ lɛ mli lɛ belɛ, Timoteo ji mɔ ni abaptisi lɛ yɛ be mli ni eye kɛjɛ afii nyɔŋma kɛ enumɔ aloo nɔ̃ kɛyaa. Átsɔse lɛ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli kɛjɛ egbekɛbiiashi, ni akɛni ekɛ nilee kɛ hiɛsɔɔ ni sa ewula ehe hewɔ lɛ, eshashaooo shi akɛ eeeha abaptisi lɛ.—2 Timoteo 3:15.
4. Mɛɛ sane abi Filipo, ni eyɛ mli akɛ sanebilɔ lɛ ekase Kristo he nii kpaako moŋ, shi mɛni hewɔ Filipo kpɛlɛ enibimɔ lɛ nɔ lɛ?
4 Ni nyɛ obalahii kɛ obalayei bibii ni akɛ Ŋmalɛi etsɔse nyɛ lɛ hu? Ani nyɛsusu sanebimɔ: “Mɛni tsiɔ mibaptisimɔ gbɛ” lɛ he? Mɔ ni bi sane nɛɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli ji nuu ko ni le Ŋmalɛ lɛ jogbaŋŋ, shi kpaako ekase ele mɔ ni Kristo ji. Eji anɔkwale akɛ nuu lɛ leee nɔ fɛɛ nɔ ni esa akɛ ele yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe, shi hiɛsɔɔ ni mli kwɔ tsirɛ lɛ yɛ nɔ ni ele lɛ he! No hewɔ lɛ, ebalɛ akɛ kaselɔ Filipo bɛ nɔ ni ja ni eeedamɔ nɔ ekpoo ebaptisimɔ—Bɔfoi lɛ Asaji 8:26-39.
5. Mɛni ataoɔ yɛ odɛŋ dani abaptisio?
5 Mɛni tsiɔ bo gbɛ kɛjɛɔ baptisimɔ he lɛ? Bɔni afee ni ofee mɔ ni sa lɛ, eyɛ mli akɛ esa akɛ osusu nɔ ni ekɔɔ he lɛ fɛɛ he moŋ, shi esa akɛ osumɔ diɛŋtsɛ akɛ ooosɔmɔ Yehowa ejaakɛ osumɔɔ lɛ. Ehe miihia hu ni ojɔɔ ohe nɔ yɛ sɔlemɔ mli oha lɛ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ ofee mɔ ni kɛ ehe kpɛtɛɔ Nyɔŋmɔ jeŋba he taomɔ nii lɛ ahe aloo oyɛ niiashikpamɔ bɔ ni sa ni aaaha okɛ mɛi krokomɛi aja ohemɔkɛyeli lɛ, Kɛ ohe esa nɛkɛ lɛ, belɛ esa akɛ oya nɔ ni oha abaptisiɔ.—Mateo 28:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 2:38.
6. Abaanyɛ akɛ baptisimɔ ato mɛni he, ni mɛni esa akɛ enyiɛ sɛɛ?
6 Eyɛ mli akɛ ni oooha abaptisi bo lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ oona mumɔŋ nɔyaa moŋ, shi kaimɔ akɛ baptisimɔ ji shishijee nifeemɔ ko kɛkɛ. Kɛ ojɔɔ ohe nɔ oha Yehowa pɛ, obatsɔ gbɔ yɛ nɛkɛ je ni Satan yeɔ nɔ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛ henɔjɔɔmɔ ato naanɔ wala yɛ Nyɔŋmɔ nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ mli lɛ ni ebiɔ lɛ he, ni nɔ ni nyiɛɔ sɛɛ baa ni ji baptisimɔ lɛ ji ehe odaseyeli yɛ odasefoi ahiɛ ni miima anɔkwasane nɛɛ nɔ mi. (Yohane 12: 31; Hebribii 11:13) Yɛ no sɛɛ lɛ, esa akɛ okɛ anɔkwayeli ahi shi yɛ ohenɔjɔɔmɔ lɛ naa bɔni afee ni onine ashɛ Nyɔŋmɔ nikee nii ni ji naanɔ wala lɛ nɔ.—Romabii 6:23.
Jeŋ Yeɔ Odase
7. Su ni ojieɔ lɛ kpo yɛ je lɛŋ nibii ahe lɛ kɔɔ omumɔŋ nɔyaa ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Kɛ oona mumɔŋ nɔyaa aloo jeee nakai hu lɛ, su ni ojieɔ lɛ kpo yɛ je lɛŋ nibii ahe lɛ baaye enɛ he odase. Mɛni nibii nɛkɛ? Nɔ ni fata he ji shihilɛ ni haa mɔ feɔ nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, bɔlɛnamɔ mli heyeli, jeŋba shara he sini mli lalai gbohii, yakayaka wiemɔ, bɔlɛnamɔ he jooi, maŋ loo weku mli henɔwomɔ, kɛ nibii krokomɛi (1 Yohane 2:16; Efesobii 5:3-5) Obalaŋtai titri ji mɛi ni esa akɛ amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ. Nyɛkaia akɛ, bɔ ni nyɛfeɔ nyɛnii yɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ he nyɛhaa lɛ baajie nyɛmumɔŋ hewalɛnamɔ ni nyɛyɔɔ lɛ kpo.—Abɛi 20:11.
8. Mɛni hewɔ obalaŋtai komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛaaha abaptisi amɛ lɛ?
8 Satan kwɛɔ koni je lɛŋ jeŋba shara lɛ afee nɔ ni gbalaa mɔ. Yɛ anɔkwalɛ mli lɛ, gbekɛ ko ni eye afii 15 kɛɛ: “Babaoo ni wɔnaa bɔlɛnamɔ kɛ tsofai fɔji yɛ TV nɔ lɛ, babaoo hu wɔnaa akɛ nɔ ko fɔŋ ko bɛ enɛ he.” Ahaa obalaŋtai ni kɛ amɛhe wooo je lɛŋ nifeemɔi nɛɛ amli lɛ nuɔ he akɛ amɛgba afa ni akɛ amɛmiilaaje miishɛɛ ko. Ani onuɔ he nakai yɛ bei komɛi amli? Mɛi komɛi ni kɛ amɛhe ebɔ asafo lɛ he lɛ nuɔ he nakai, no hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛto amɛyiŋ Bɔni abi obalanyo fioo ko ebaptisimɔ he sane lɛ, ekɛɛ: ‘Misumɔɔɔ ni mafee bianɛ ejaakɛ ekolɛ mafee nɔ ko ni baaha ashwie mi.’ Ni kɛlɛ onyɛŋ ota afabaŋ nɔ aloo ni ooodidaa yɛ saji enyɔ teŋ. Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ kɛɛ be ko akɛ: “Kɛji Yehowa ji Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛnyiɛa esɛɛ: shi kɛji Baal ni lɛ, no lɛ nyɛnyiɛa esɛɛ.”—1 Maŋtsɛmɛi 18:21.
9. Mɛɛ hebuu baa yɛ mumɔŋ nɔyaa ni mɔ ko ena lɛ hewɔ?
9 Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ otsi ohe kɛjɛ je lɛŋ jeŋba sharai gbɛi fɛɛ lɛ ahe lɛ, nɔ ni olaajeɔ loo ejɛɔ odɛŋ lɛ fɛɛ ji haomɔi babaoo. Yoo ko jaje akɛ: “Miinyaŋe ni miye awerɛho babaoo diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ ni mikɛ mihe wo mli lɛ hewɔ. Mifee mihe mɔ ni jara waaa ni mishishiu mihe kɛ gbekɛ ni miŋɔ lɛ hɔ lɛ.” Hɛɛ, Abonsam je lɛŋ nibii ni yɔɔ fɛo ni kwɔlɔ lɛ fɛɛ ji nɔ ko ni hoɔ yaa kɛkɛ, lakamɔ nii ni. Nɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he bɛ mli. Je lɛ gbɛi asɛɛdii haa mɔ ŋɔɔ hɔ yɛ be mli ni mɔ lɛ boteko gbalashihilɛ mli, ejwaa shiai, ekɛ bɔlɛnamɔ mli helai baa, kɛ nijiaŋwujee kɛ haomɔi babaoo. No hewɔ lɛ bo ŋaawoo toi. Na mumɔŋ nɔyaa. “Wi efɔŋ ni ofee ekpakpa.”—1 Petro 3:11, New World Translation.
10. Mɛɛ ŋaawoo, ni namɛi anɔkwɛmɔ nii obalanyo ni ena mumɔŋ nɔyaa lɛ baabo toi?
10 Gbekɛ ni naa mumɔŋ nɔyaa lɛ baabo bɔfo Paulo ŋaawoo nɛɛ toi: “Shi efɔŋ gbɛfaŋ lɛ nyɛfea nyɛhe abifabii; shi jwɛŋmɔŋ gbɛfaŋ lɛ nyɛfea nyɛhe mɛi ni edara.” (1 Korintobii 14:20) Eka shi faŋŋ akɛ obalanyo fioo Timoteo kɛ ehe kpɛtɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ he. Ani osusuɔ akɛ ekɛ ehe baabɔ je lɛŋ obalahii ni bɔɔ ahoshwi ŋmɛnɛ lɛ ahe? Dabida! Enanemɛi ji Nyɔŋmɔ tsuji. (Abɛi 13:20) Kasemɔ enɔkwɛmɔ nɔ lɛ. Kɛ eba akɛ ootao ni okɛ ohe awo nifeemɔ ko ni ejaaa mli lɛ, bi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: Ani Timoteo aloo Yesu baafee enɛ?
Biblia Lɛ Kasemɔ Yeɔ He Odase
11. Mɛɛ ninaa je lɛŋ obalaŋtai bɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ anaa enɛ ni anyɛɔ ahiɛɔ mli?
11 Sane ko ni aŋma kɛjɛ Italia ni je kpo yɛ World Press Review lɛ mli lɛ kɛɛ: “Obalaŋtai ahiɛnɔkamɔ ni feɔ yaka kɛ nijiaŋwujee faa daa gbi, ni mɔ ko mɔ ko bɛ ni baanyɛ ekɛ wɔsɛɛ be ni hewalɛwoo yɔɔ mli aha amɛ.” Mɛi ni amɛhiŋmɛi eshwila ni yɔɔ Satan je lɛ mli lɛ bɛ Nyɔŋmɔ shiwoo ni kɔɔ jeŋ hee ni baa lɛ kɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ nyam ni mɛɔ mɛi ni he saa kɛhaa wala yɛ jɛmɛ lɛ ahe ninaa ko kwraa. (2 Korintobii 4:4; Abɛi 29:11; 2 Petro 3:13) Shi obalaŋtai ni naa nɔyaa yɛ mumɔŋ lɛ yɛ ninaa ni tamɔ nɛkɛ ni amɛtsɔɔ daa Biblia lɛ kasemɔ nɔ amɛbaa ekpɛɔ ni emli tseɔ keŋkeŋ.
12. (a) Mɛɛ gbɛ esa akɛ wɔtsɔ nɔ ni wɔnine ashɛ Nyɔŋmɔ he nilee nɔ? (b) Mɛni hewɔ nɛkɛ nilee nɛɛ sa mɔdɛŋ ni abɔɔ ye he lɛ?
12 Ani Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ ji nɔ ni yɔɔ pɔtɛɛ kɛha bo? Ebaanyɛ efee, shi ni onine aaashɛ nɔ lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ diɛŋtsɛ yɛ ogbɛfaŋ. Ehe miihia ni ona Biblia lɛ he shishinumɔ he akɔnɔ bɔni afee ni “otao esɛɛgbɛ tamɔ jwiɛtɛi, ni otao tamɔ jwetri ni aŋɔtee.” (Abɛi 2:1-6) Mɛni haa mɔ ni taoɔ jwetri Iɛ yaa nɔ etaoɔ ni etsaa shi, ni yɛ bei komɛi amli lɛ afii pii lɛ? Ekɛ henumɔ shweɔ nakai ninamɔ ni jwetri lɛ kɛbaaba abaha lɛ lɛ. Ni kɛlɛ nilee jara wa babaoo kwraa fe heloo naa jwetri. Yesu kɛɛ, “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ aaana bo anɔkwa Nyɔŋmɔ kome kɛ obi Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ he nilee.”‘ (Yohane 17:3, NW) Kɛ oheɔ nɔ ni Yesu kɛɛ yɛ jɛmɛ lɛ oyeɔ lɛlɛŋ lɛ, Biblia lɛ kasemɔ baafee nɔ ni okɛ hiɛdɔɔ baatiu ni enɛ hu kɛ nyɔmɔwoo ni jara wa kwraa fe Ojarawa tɛi baaba abaha bo.—Abɛi 3:13-18.
13. Mɛɛ ŋaawoi ni akɛ haa yɛ nikasemɔ he obalaŋtai ni diɔ mumɔŋ nɔyaa sɛɛ lɛ baanyiɛ sɛɛ?
13 Obaana akɛ babaoo ni okaseɔ lɛ, babaoo eeetee omumɔŋ niyenii he akɔnɔ ni ooona lɛ shi. Na nikasemɔ sui kpakpai. Kaafolɔ hetoi ashishi kɛkɛ, shi gbelemɔ Biblia lɛ ni okane ŋmalɛi ni atsɛ shi aŋmalaaa lɛ, agbɛnɛ kanemɔ ŋmalɛi ni atsɛ afata he lɛ fɛɛ. Obaanyɛ opɛi nibii amli lolo kɛtsɔ wolo tamɔ Watch Tower Publications Index: 1930-1985 lɛ mlikwɛmɔ nɔ. Susumɔ nɔ ni sane lɛ kɔɔ he kɛ gbɛ ni aaatsɔ nɔ akɛtsu nii lɛ he. Okɛ mɛi krokomɛi agba nɔ ni okaseɔ lɛ he sane. Enɛ baaha saji otii lɛ aka ojwɛŋmɔ mli ni ebaawo mɛi krokomɛi ahewalɛ ni amɛ hu amɛpɛi nibii amli amɛkwɛ. Kɛ okɛ ohe wo enɛ mli vii lɛ, belɛ oobo ŋaawoo ni akɛha obalanyo Timoteo lɛ toi: “Bɔɔ nii nɛɛ ahe mɔdɛŋ okɛ ohe awo mli kwraa, koni mɛi fɛɛ ana oshweremɔ faŋŋ.”—1 Timoteo 4: 15; 2 Timoteo 2:15.
Amaa Yɛ Kpeei Kɛ Sɔɔmɔ Lɛ Mli
14. Mɛni yeɔ buaa ni Kristofoi akpeei feɔ nɔ ni ŋɔɔ waa diɛŋtsɛ lɛ, ni mɛɛ gbɛi anɔ oootsɔ owo mɛi krokomɛi ahewalɛ ye be mli ni bo diɛŋtsɛ lɛ oyaa lɛ?
14 Kɛ onaa Biblia lɛ kasemɔ mli ŋɔɔmɔ ni osaa ohe jogbaŋŋ lɛ, Kristofoi akpeei bafeɔ nɔ ni onaa he miishɛ babaoo. (Lala 122:1; Hebribii 2:12) Kɛkɛ lɛ okpaa gbɛ babaoo akɛ ebaana kpee ni asafo muu lɛ fɛɛ kɛ ehe woɔ mli lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni oha wiemɔi yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli. Shi kɛ ooba kpee hu lɛ, gbɛi krokomɛi yɛ ni oootsɔ nɔ oha sɔɔmɔ akɛ ‘wɔwooo wɔhe hewalɛ’ lɛ ni “wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe” lɛ aba mli. (Hebribii 10:24, 25) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani otsɔɔ hiɛ owieɔ otsɔɔ mɛi krokomɛi? Naanyobɔɔ su ni okɛ aaakɛɛ akɛ, “Hɛlo, eŋɔɔ minaa akɛ mina bo,” aloo ni okɛ anɔkwayeli aaabi mɔ lɛ akɛ, “Te oyɔɔ tɛŋŋ?” lɛ baanyɛ awo mɔ lɛ hewalɛ waa, titri lɛ, kɛ wiemɔ nɛɛ baa kɛjɛɔ obalanyo loo obalayoo fioo ŋɔɔ.
15. Te ooofee tɛŋŋ ni okɛ ohe aha kɛha nitsumɔi komɛi ni he hiaa tsumɔ, ni mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ oooha Kristo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli lɛ?
15 Nitsumɔi babaoo yɛ asafo lɛ mli. Ani obaasumɔ ni ona mli gbɛfaŋnɔ? Eka shi faŋŋ akɛ obalanyo Timoteo tsu nitsumɔi babaoo ni yeɔ buaa eha Paulo—atsuɔ lɛ ni eyaa ebaa, eyaheɔ nibii, ekɛ shɛɛsaji yahaa mɛi, kɛ nibii krokomɛi. Kɛ ofeko nakai lɛ, mɛni hewɔ otsiii ta otsɔɔɔ onukpai lɛ akɛ oosumɔ ni oye obua. Ekolɛ abaabi ni okɛ kpeei amli nitsumɔi komɛi aha mɛi, oha asa lɛ nɔ atse, aloo otsu nitsumɔi krokomɛi ni he baahia. Kaimɔ akɛ, Kristo fɔ ekaselɔi lɛ anaji ahe, no hewɔ lɛ nitsumɔ ko bɛ ni baa shi kɛha mɔ ni miina mumɔŋ nɔyaa lɛ.—Yohane 13:4, 5.
16. Mɛɛ nitsumɔ ko Katolek adafitswaa wolo ko yɔse akɛ eji gbɛnaa nii ni ka Kristofoi anɔ?
16 Kɛ wɔkwɛ jamɔi krokomɛi lɛ amli lɛ, wɔbaanyɛ wɔda shi diɛŋtsɛ yɛ tsɔsemɔ ni akɛhaa wɔ yɛ wɔkpeei ashishi kɛha shiɛmɔ nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ. Yɛ be mli ni eŋmaa yɛ U.S. Catholic lɛ mli yɛ nyɛsɛɛ September nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, Kenneth Guentert kɛɛ: “Mida yɛ gbii ni akɛɛ Katolekbii kaneee Biblia lɛ mli ejaakɛ amɛyiŋ futuɔ amɛ akɛ esa akɛ Kristofoi ni jwɛŋɔ lɛ atswa mɛi ashinaai ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni atsake gbɔmɛi. Kɛkɛ ni Vatican II ba, ni mije Biblia lɛ kanemɔ shishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, misusuɔ agbɛnɛ akɛ esa akɛ Kristofoi aya ni amɛyashi mɛi ashinai ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛtsake gbɔmɛi.” Ekɛfata he akɛ: “Jeee akɛ nakai jwɛŋmɔ lɛ ŋɔɔ minaa waa, onuɔ shishi; shi kɛji akɛ okane Kpaŋmɔ Hee lɛ, etamɔ nɔ ni onyɛŋ okwɛ sanenaamuu ni tamɔ nɛkɛ.”—Mateo 10:11-13; Luka 10:1-6; Bɔfoi lɛ Asaji 20:20, 21.
17. Te aaafee tɛŋŋ ni sɔɔmɔ lɛ aaanyɛ afee nɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli babaoo aha bo?
17 Hɛɛ, mra be mli Kristofoi lɛ kɛ amɛhe wo shia kɛ shia shiɛmɔ mli, ni eka shi faŋŋ akɛ obalaŋtai tamɔ Timoteo fata onukpai lɛ ahe yɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Ni kɛlɛ, kɛha mɛi komɛi ŋmɛnɛ lɛ, enɛ jeee nitsumɔ ko ni ŋɔɔ kwraa. Mɛni hewɔ? Hesaa fata he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ obɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ shwɛmɔ ko loo kpɔiaŋgbɔlemɔ ko mli lɛ, ani onaaa he miishɛɛ babaoo? Nakai nɔŋŋ hu sɔɔmɔ lɛ ji. Yɛ be mli ni ohe saa babaoo yɛ Biblia lɛ kɛ nitsumɔ kɛ Biblia mli saji ahe wiemɔ mli lɛ, sɔɔmɔ lɛ baafee omiishɛɛnamɔ jɛɛhe, titri lɛ kɛ ona mɔ ko ni obaanyɛ okɛ lɛ aja nilee ni haa wala lɛ. No hewɔ lɛ, feemɔ ohe mɔ ni naa mumɔŋ nɔyaa! Kasemɔ oshia kɛ shia shiɛmɔ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Bi ŋaawoo kɛjɛ mɛi krokomɛi adɛ. Bi yelikɛbuamɔ kɛjɛ Yehowa dɛŋ yɛ sɔlemɔ mli—Luka 11:13.
Kristo Naanyobɔɔ Ni Aaaka Okɛ Mɛi Ni Amɛdara Lɛ Ateŋ Lɛ Nɔ
18. Mɛɛ naanyobɔɔ Yesu kɛ Timoteo kɛ mɛi ni amɛdara lɛ na mli ŋɔɔmɔ?
18 Beni Yesu eye afii 12 pɛ ni eji gbekɛ lolo lɛ, enaa be ni eyeɔ yɛ mɛi ni amɛdara lɛ amɛsɛi lɛ ahe miishɛɛ, ejaakɛ ekɛ amɛ suɔmɔ mumɔŋ nibii ahe. Be ko lɛ efɔlɔi “yana lɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ, ni eta shi yɛ tsɔɔlɔi lɛ ateŋ eebo amɛ toi ni eebibii amɛ nii.” (Luka 2:46) Nakai nɔŋŋ eji yɛ Timoteo he. Beni bɔfo Paulo kɛ enanemɛi lɛ yasara Listra lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Timoteo na amɛkɛbɔɔ lɛ he sɛɛ ni ebo amɛtsɔɔmɔi lɛ atoi jogbaŋŋ. Asafo lɛ mli nyɛmimɛi lɛ sumɔɔ esane ni amɛjieɔ eyi waa.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:1-3.
19. Mɛni krɛdɛɛ hewɔ Paulo hala Timoteo akɛ enaanyo yɛ gbɛfaa mli lɛ, ni Timoteo ji yelikɛbualɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Eyɛ mli akɛ Timoteo jɛ esuɔmɔ mli etsu heloo naa nitsumɔi diɛŋtsɛ komɛi eha Paulo moŋ, shi ehala lɛ akɛ ehefatalɔ gbɛfalɔ, titri lɛ yɛ nyɛmɔ ni eyɔɔ akɛ eeesɔmɔ gbɔmɛi lɛ kɛ amɛmumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahewɔ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, bɔni gbɔmɛi asafo ko kɛ gidigidifeemɔ nyɛ Paulo nɔ koni eshi Tesalonika lɛ, otsu obalanyo Timoteo koni eyashɛje kaselɔi heei lɛ amii ni ewo amɛ hewalɛ. No hewɔ lɛ jeee akɛ Timoteo miisumɔ ni ekase nii kɛjɛ mɛi ni amɛdara lɛ aŋɔɔ ni ena amɛnaanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ kɛkɛ: eji mumɔŋ yelikɛbualɔ diɛŋtsɛ kɛha amɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:1-10; 1 Tesalonikabii 3:1-3.
20. Mɛni kɛ ofee lɛ no tsɔɔ akɛ oji nilelɔ, ni mɛɛ nitsumɔ nɛkɛ obaanyɛ otsu oha mɛi ni amɛdara lɛ?
20 Ooofee mɔ ni yɔɔ nilee akɛ oookase Yesu kɛ Timoteo koni ohe atswa shi akɛ ooona mɛi ni amɛdara lɛ aniiashikpamɔ kɛ nilee lɛ he sɛɛ. Taomɔ amɛnaanyobɔɔ ni obi amɛ saji. Shi agbɛnɛ jiemɔ omumɔŋ nɔyaa lɛ kpo kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni okɛaaba lɛ nɔ. Ani amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni amɛdara babaoo aloo amɛnyɛɛɛ amɛtsu nɔ ko yɛ gbɔlɛ hewɔ ni amɛhiɛ baasɔ akɛ oooya ni oyahe nɔ ko oha amɛ aloo otsu nitsumɔi komɛi ni he hiaa amɛ lɛ oha amɛ? Ekolɛ obaanyɛ oyasara amɛ kɛkɛ, okane nii oha amɛ, ni ogba amɛ niiashikpamɔi ni bo diɛŋtsɛ lɛ ona yɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ.
Fɔlɔi Kɛ Mɛi Krokomɛi Anitsumɔ
21. Te fɔlɔi anitsumɔ he hiaa ha tɛŋŋ, ni mɛni anyɛŋ akɛɛ akɛ ama nɔ mi tsɔ̃ lɛ?
21 Obalaŋtai amumɔŋ hewalɛnamɔ lɛ damɔ tsɔsemɔ kɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni amɛfɔlɔi kɛha amɛ lɛ nɔ titri. (Abɛi 22:6) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu na gbɛtsɔɔmɔ ni eshikpɔŋ nɔ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛha lɛ lɛ he sɛɛ. (Luka 2:51, 52) Ní eka shi faŋŋ akɛ kulɛ Timoteo nyɛŋ afee obalanyo ni yaa ehiɛ yɛ mumɔŋ taakɛ eji lɛ, eji jeee tsɔsemɔ ni enyɛ kɛ enaa kɛha lɛ lɛ hewɔ kulɛ. (2 Timoteo 1:5; 3:15) Daa Biblia mli tsɔsemɔ jeee nɔ ni ama nɔ mi tsɔ! Ákɛ fɔlɔi lɛ, ani nyɛkɛ enɛ miiha? Aloo aku hiɛ ashwie nɔ?
22. a) Kɛ fɔlɔi susuɔ weku Biblia mli nikasemɔ he akɛ ehe miihia lɛ, te enɛ saa gbekɛbii lɛ ahe ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ esa akɛ fɔlɔi kɛha amɛbiii?
22 Obalanyo ko ni yɔɔ Yehowa Odasefoi jeŋ fɛɛ nitsumɔ he lɛ yitso lɛ tsɔɔ mli akɛ su ko ni yɔɔ amɛweku shihilɛ he yɛ afii ni etsɔ mli ekɛda lɛ fɛɛ mli ji daa otsi Biblia kasemɔ ni akɛ gbekɛbii feɔ. “Yɛ bei komɛi amli lɛ wɔbaana akɛ etɔ Dada aahu akɛ enyɛɛɛ eha ehiɛ aka po, shi yɛ fɛɛ sɛɛ ‘lɛ wɔfeɔ nikasemɔ lɛ, ni enɛ ye ebua wɔ ni wɔyoo bɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ sane lɛ mli ha lɛ.” Fɔlɔi, enyɛŋ eba akɛ nyɛbii baasusu mumɔŋ saji ahe akɛ nɔ ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ he, ja nyɛfee nakai. No hewɔ lɛ, nyɛkɛ gbɛgbamɔ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ sɔɔmɔ lɛ kɛ Betel Jɔɔmɔ lɛ amamɔ amɛhiɛ akɛ otii. Nyɛyea nyɛbuaa amɛ ni amɛyoo akɛ sɔɔmɔ lɛ ji nitsumɔ ko ni hiɛnɔkamɔ yɔɔ mli ni akɛ hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ ko kwraa bɛ je lɛŋ nitsumɔi amli.—Okɛto 1 Samuel 1:26-28 he.
23. Te mɛi krokomɛi ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ aaafee tɛŋŋ aye ebua obalaŋtai ni amɛfee mɛi ni naa nɔyaa yɛ mumɔŋ?
23 Mɛi krokomɛi hu baanyɛ eye abuɔ obalaŋtai ni amɛna mumɔŋ nɔyaa. Obaanyɛ oto gbɛjianɔ ni okɛ amɛ agba sane yɛ kpeei ashishi. Agbɛnɛ nyɛbɔa mɔdɛŋ ni nyɛkɛ amɛ afataa nyɛnitsumɔi komɛi ahe. Abaanyɛ abi fɔlɔ lɛ gbɛ ni onukpa ko ato gbɛjianɔ ni eha obalanyo ko afata ehe yɛ maŋshiɛmɔ ko ni eeya eyaha yɛ he kroko lɛ mli, aloo ni ofata ehe ni ekɛ lɛ aje kpo. (Hiob 31:16-18) Nɔ ni baatamɔ nɔ ko bibioo lɛ baanyɛ atsɔɔ nɔ ko babaoo. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ni yoo akɛ gbekɛ nuu ko ni miibo ewiemɔ lɛ toi lɛ bɛ Biblia lɛ to gbɛjianɔ yɛ ewiemɔ lɛ sɛɛ ni eke lɛ eko. Gbekɛ nɛɛ na miishɛɛ babaoo diɛŋtsɛ ni jeee yɛ nikee nii lɛ pɛ hewɔ shi moŋ miishɛɛ ni ena yɛ emli lɛ hewɔ. Yɛ afii 30 sɛɛ lɛ gbekɛ nuu nɛɛ, ni amrɔ nɛɛ lɛ diɛŋtsɛ ebatsɔ onukpa lɛ, kɛ miishɛɛ kaiɔ nyɛminuu nɛɛ nifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ.
24. Mɛɛ miishɛɛ sane yɔɔ ni esa akɛ wɔyoo, ni mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa?
24 Ani ebɛ miishɛɛ akɛ wɔɔyoo akɛ “obalahii asafo” akpei ohai abɔ ni “tamɔ bɔ” miijaje Maŋtsɛyeli lɛ he sane ni haa mɔ he jɔɔ lɛ lɛ, ni akɛ kɛ hoo lɛ, obalayei ayibɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ ‘ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ ata babaoo’ hu yɛ? Eba akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ amɛhe aaaha mumɔŋ nɔyaa, ni eba akɛ wɔfɛɛ wɔɔye wɔbua amɛ ni amɛnine ashɛ enɛ nɔ.—Lala 110: 3; 68:12.
[Shishigbɛ niŋmai]
Ajie kɛjɛ August 15,1987 Watchtower lɛ mli.
Sanebimɔi Ni Akɛtiɔ Mli
◻ Mɛni baaye abua obalanyo ni ekpɛ eyiŋ yɛ be mli ni ebaana baptisimɔ he?
◻ Obalanyo jeŋba tsɔɔ emumɔŋ nɔyaa yɛ gbɛ ko nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni baanyɛ aye abuɔ obalaŋtai ni amɛna kpeei kɛ shiɛmɔ mli ŋɔɔmɔ?
◻ Mɛɛ naanyobɔɔ esa akɛ aka amɛkɛ mɛi ni amɛdara lɛ ateŋ?
◻ Fɔlɔi kɛ mɛi ni amɛdara lɛ baaye abuɔ obalaŋtai yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Mɛni tsiɔ bo gbɛ kɛjɛɔ baptisimɔ he?
[Baafa 31]December Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)