Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ—Hewalɛ Kɛha Jeŋba Kpakpa
GBƆMƐI ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ baakpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ esa akɛ aku ahoshwibɔɔ naa. Taakɛ United Church of Canada osɔfo ko wie he lɛ: “Nɔ ni jɛɔ aŋkroaŋkroi kɛ gbɔmɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ jeŋba mla lɛ nɔ lɛ mli baa lɛ yɛ gbeyei; tawuu, nibii ajara ni wa, Watergate, kɛ mla nɔ ni ayeee.” Taakɛ atsɔ hiɛ atsɔɔ yɛ niŋmaa ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, jamɔi wuji ni yɔɔ je lɛŋ lɛ nyɛɛɛ afee hewalɛ kɛha jeŋba kpakpa. No hewɔ lɛ kɛji akɛ wɔ aŋkroaŋkroi lɛ wɔmiisumɔ ni wɔhi shi akɛ mɛi ni yɔɔ jeŋba kpakpa lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jɛɛhei aloo hegbɛ kroko ni ekɛ nɛkɛ hewalɛ nɛɛ aha ni agbɛnɛ wɔjɛ wɔtsui mli wɔsumɔ akɛ wɔɔhi shi yɛ nɔ ni nakai hegbɛ lɛ kɛɔ lɛ naa.
Hewalɛ ni hegbɛ ko ni nɔ kwɔ nɛkɛ lɛ yɔɔ lɛ je kpo yɛ sane ko ni ba yɛ Yosef, ni no mli lɛ, eji Hebrinyo maŋnɔkwɛlɔ nukpa yɛ Mizraim lɛ shihilɛ mli. Beni onukpa lɛ ŋa lɛ ka lɛ koni ekɛ lɛ ana bɔlɛ lɛ, Yosef te shi wo enɛ akɛ: “Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔ hu?” (1 Mose 39:7-9) Akɛni Yosef yoo hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ ni agbɛnɛ eeesumɔ ni esa ehiɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ jeŋba mli hewalɛ ha Yosef koni enyɛ ekɛdamɔ yoo nɛɛ lakamɔi lɛ anaa.
No sɛɛ afii ohai enyɔ lɛ, Israel maŋ lɛ, ni ji Yosef tsɛ Yakob seshibii lɛ anine shɛ Kitai Nyɔŋma lɛ nɔ akɛ Mla ni akɛha kɛtsɔ Mose nɔ lɛ fa. Yɛ be mli ni toigbele ha Yehowa Nyɔŋmɔ mlifu ba amɛnɔ lɛ, toiboo ha e-Mlai lɛ hu kɛ ŋwɛi jɔɔmɔi ba. No hewɔ lɛ nɛkɛ kitai nɛɛ tsu nii akɛ jeŋba he gbɛtsɔɔmɔ kɛha nakai maŋ lɛ.
Kitai Nyɔŋma Lɛ—Hewalɛ Kɛha Nɔkpakpa
Te hewalɛ ni yɔɔ Kitai Nyɔŋma lɛ mli lɛ yɔɔ tɛŋŋ? Anuɔ amɛhewalɛ lɛ he lolo yɛ afii ohai 20 nɛɛ po mli. 1962 mli ni New Zealand amralo nɔyelɔ lɛ kɛɛ: “Misusuɔ akɛ gbɔmɛi komɛi susuɔ akɛ Kitai Nyɔŋma lɛ be eho. Shi enyɛŋ efee nɔ ni esaaa kadimɔ akɛ kɛji akɛ wɔ fɛɛ wɔye fɛɛ nɔ yɛ anɔkwale mli ŋmɛnɛ lɛ, maŋ lɛ mla baafee nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he.”
Ni kɛlɛ, yɛ be mli ni Yesu Kristo kɛ obalanyo Yudanyo nɔyelɔ ko gbaa sane lɛ, etsɔɔ akɛ nɔ ko ni fe Kitai Nyɔŋma lɛ nɔ yeli he miihia. No mli lɛ obalanyo lɛ ebi lɛ akɛ: “Mɛɛ nɔ kpakpa po mafee, koni mana naanɔ wala? Beni Yesu kɛɛ lɛ akɛ “ye kitai lɛ anɔ” lɛ, etsi Nyɔŋma lɛ mli ekomɛi ata etsɔɔ lɛ, kɛkɛ ni nɔyelɔ lɛ ha lɛ hetoo akɛ: “Enɛɛmɛi fɛɛ lɛ miye nɔ kɛjɛ migbekɛbiiashi; mɛni shwɛɔ mi lolo?” Yesu ha hetoo akɛ: “Yaa ni oyahɔɔ nii ni oyɔɔ lɛ, ni oŋɔha ohiafoi ni ooona jwetri yɛ ŋwɛi; ni oba obanyiɛ misɛɛ.” Sane lɛ tee nɔ akɛ: “Shi beni obalanyo lɛ nu wiemɔ nɛɛ lɛ, edɔ lɛ ni eyiŋ etee; ejaakɛ eyɛ nii babaoo.”—Mateo 19:16-22.
Sane nɛɛ ni akɛ aaato eko ni tamɔ nakai ni yɔɔ Luka 10:25-28 he lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyoo nɔ ni ji obalanyo nɔyelɔ lɛ naagba titri lɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Mla tsɔɔlɔ ko te shi damɔ shi, ni etsɔ [Yesu] enaa ekɛɛ: Tsɔɔlɔ, mɛni mafee ni mana naanɔ wala?” Yesu ye bua lɛ koni esusu sane lɛ he, ni nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ nuu lɛ diɛŋtsɛ ha esanebimɔ hetoo, akɛ: ‘Suɔmɔ Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui muu lɛ, susuma, hewalɛ, kɛ jwɛŋmɔ fɛɛ, kɛ onaanyo hu tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe.’ Kɛkɛ ni Yesu mu sane lɛ naa akɛ: “Feemɔ nakai, ni oyi aaana wala.”
Agbɛnɛ ani oona obalanyo nɔyelɔ ni atsɔ hiɛ atsi eta lɛ naagba lɛ? Suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha eheloo gbɛfaŋ nibii lɛ eha suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ enaanyo gbɔmɔ lɛ nɔ. Eye awerɛhoo pam! Yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni eye Kitai Nyɔŋma lɛ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, oshara yɛ akɛ eeelaaje naanɔ wala.
Mɛni Ji Nɔ Ni Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ lɛ Tsɔɔ?
Wɔyɛ be ko ni akɛ suɔmɔ kɛha he, suɔmɔ kɛha heloo gbɛfaŋ nibii, kɛ bɔlɛnamɔ eto suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo gbɔmɔ lɛ najiaŋ. Mɛni hewɔ, ejaakɛ akɛ hemɔkɛyeli yɛ sutsakemɔ ni anako naa lolo lɛ to hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ akɛ Bɔlɔ lɛ najiaŋ yɛ mɛi pii ajwɛŋmɔi amli. Mɛni kɛ enɛɛmɛi fɛɛ ba?
Afii ohai abɔ ho ni Kristendom osɔfoi lɛ kɛ hɛl la he gbeyeishemɔ he tsɔɔmɔ ni bɛ Biblia lɛ mli lɛ etsu nii koni amɛkɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛye gbɔmɛi lɛ ajeŋba nɔ. Encyclopedia International lɛ kɛɔ akɛ: “Hewalɛ ni fe fɛɛ kɛha nɔkpakpa ko feemɔ ni yɔɔ gbɔmɛi ateŋ yɛ Teŋgbɛ Afii lɛ amli fɛɛ ji hɛl la he gbeyeishemɔ lɛ, ni enɛ ha Maŋtsɛmɛi kɛ Nɔyelɔi po ba amɛhe shi amɛha sɔlemɔi lɛ, ni ekolɛ enɛ pɛ ji nɔ ni tsiɔ amɛkɔnɔi ni naa wa lɛ anaa.” Nɛkɛ hɛl la he tsɔɔmɔ lɛ ha anu shishi akɛ Nyɔŋmɔ bɛ suɔmɔ, ebɛ mɔbɔnalɛ, ni etɔɔ owele. Eyɛ mli akɛ tsɔɔmɔ nɛɛ tsi gbɔmɛi komɛi anaa yɛ nibii komɛi amli moŋ, shi eshwie mɛi pii kɛjɛ Nyɔŋmɔ he, ni amɛtsɔmɔ gbɔmɛi ni tsɔɔmɔi kɛ susumɔi ni bɛ Ŋmalɛi lɛ amli tamɔ sutsakemɔ nɛkɛ baanyɛ ana amɛnɔ hewalɛ.
Shi Biblia lɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ feɔ susumai niseniianii yɛ hɛl la mli. Shi moŋ bɔfo Yohane kɛɔ wɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ suɔmɔ ni.” “Anɔkwafo kɛ jalɔ ji lɛ, koni ekɛ wɔhe eshai lɛ afa wɔ.” Mose ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ ni toɔ tsui, ni mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwale fa pii.” (1 Yohane 4:8; 1:9; 2 Mose 34:6) Enɛɛmɛi ji Nyɔŋmɔ sui ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ateŋ fioo ko. Egbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ ehe. Nɛkɛ sui nɛɛ, titri lɛ esuɔmɔ lɛ ji nɔ ni haa efeɔ wɔ mɛi ni sumɔɔ akɛ wɔɔna suɔmɔ wɔha lɛ. “Wɔsumɔɔ lɛ, ejaakɛ lɛ tsutsu esumɔ wɔ.” (1 Yohane 4:19) Nɛkɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ nɛɛ ji hewalɛ ni fe fɛɛ kɛha nɔ kpakpa yɛ jeŋba mli; ebaanyɛ ni ekɛ naanɔ wala aba!
Suɔmɔ diɛŋtsɛ ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ jeee ko nɔ ko ni hiŋmɛi enaaa, etsirɛɔ mɔ ko koni efee nɔ ko ni baahi aha mɔ kroko. Bɔfo Paulo tsi gbɛi sɔrɔtoi anɔ ni aaatsɔ ni ajie nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ kpo lɛ ta. Kɛ wɔtsi fioo komɛi ata lɛ: “Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi; suɔmɔ he tsɛɛɛ mɔ; suɔmɔ eshwaaa, efeee pupuupu, efeee nii ni esaaa, epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ, emli wooo la, eniŋŋ efɔŋ he.” (1 Korintobii 13:4, 5) Nɛkɛ su nɛɛ ni wɔɔjie lɛ kpo lɛ ji mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔkase wɔ-Ŋwɛi Tsɛ lɛ. Yesu kɛɛ: “Kitai enyɔ [Nyɔŋmɔ kɛ naanyo suɔmɔ] nɛɛ mla lɛ kɛ gbalɔi lɛ fɛɛ tsotsoro.” (Mateo 22:40) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ wɔjie nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ kpo wɔtsɔɔ lɛ, wɔjuŋ wɔnaanyo nɔ ko ni asaŋ wɔyeŋ lɛ awui aloo ni wɔkɛ eŋa aaafite gbala. Bɔfo Yohane kpɛlɛ nɔ akɛ: “Ejaakɛ enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa.”—1 Yohane 5:3.
Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ lɛ Ji Hewalɛ Kɛha Nɔkpakpafeemɔ
Kwɛmɔ bɔ ni suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ na hewalɛ yɛ mra be mli Kristofoi lɛ anɔ ha, taakɛ Tertullian, ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli lɛ kɛɛ lɛ. Etswa mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ mpoa akɛ amɛtsɔɔ Kristofonyo kome ni yɔɔ nɔ fɔŋ feelɔi lɛ ateŋ. Beni amɛnyɛɛɛ amɛfee nakai lɛ, ekɛfata he akɛ: “Belɛ, wɔ pɛ ji mɛi ni efɔŋ bɛ wɔhe.” Wolo ni ji The Old Roman World lɛ fiɔ nɛkɛ jwɛŋmɔ nɛɛ sɛɛ, “Wɔyɛ amɛshihilɛ ni tɔmɔ ko bɛ mli, amɛjeŋba ni efɔŋ ko bɛ mli lɛ he odaseyeli.” Agbɛnɛ hu, Christianity Today lɛ tsɛɔ wiemɔ kɛjɛɔ sɔlemɔ lɛ yinɔsane mli Roland Baiton wiemɔ mli akɛ: “Odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Kristofoi kɛ amɛhe wo asaraafoi anitsumɔ mli kɛjɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ naagbee lɛ mli kɛbashi afi 170-180.” Suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ tsirɛ amɛ koni amɛbo lɛ toi ni amɛhi shi akɛ mɛi ni yɔɔ jeŋba kpakpa. Shi obaasusu akɛ, ‘Ani nɛkɛ hewalɛ kɛha jeŋba kpakpa ni he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ he odaseyeli ko kɛha ŋmɛnɛ yɛ lo?’
Hɛɛ eko yɛ! Adafitswaa wolo mli niŋmalɔ McManus ŋma yɛ Herald & Review lɛ mli akɛ enuko ni aashiɛ shiɛmɔ ko ni akɛshiɔ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ. Yɛ nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, ebɔ wɔ amaniɛ akɛ woji ni nine shɛ eko nɔ kɛha esanebimɔ kɛ hetoo lɛ ji ekome ni jɛ Yehowa Odasefonyo ko ni eye afii 14 lɛ ŋɔɔ, ni eŋma akɛ: “Susumɔ po akɛ mɔ ko aaana hela ni tamɔ enɛɛmɛi eko lɛ fa bɔ ni no aaatsi gbɔmɛi pii anaa [kɛjɛ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ he]. Shi yiŋtoo hewɔ ni Odasefoi lɛ tsiɔ amɛhe lɛ ji akɛ Yehowa faa wɔ akɛ wɔjo ajwamaŋbɔɔ naa foi.” (Nɔ ni atsɔmɔ lɛ ji wɔ nɔ.) Yɛ be mli ni ewieɔ wolo lɛ he lɛ, McManus bi akɛ: “Gbekɛbii ni amɛye afii 14 lɛ enyiɛ yɔɔ asafo lɛ mli ni baanyɛ atsɛ wiemɔ kɛjɛ St. Paul wiemɔi amli fɛfɛo nɛkɛ (1 Kor. 6:18) ?”
Nakai shishitoo mla ni kɔɔ Yehowa kitai atoiboo ni nakai gbekɛyoo lɛ tsi ta lɛ he lɛ ji nɔ ko ni Yehowa Odasefoi lɛ kɛtsuɔ nii yɛ hei krokomɛi hu. Nyɔŋmɔ famɔi ni aŋmala yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ mli agugui lɛ ekomɛi ji: ‘Ye anɔkwa yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli,’ ‘Tsi ohe kɛjɛ amagai ahe,’ ‘Tsi ohe kɛjɛ la kɛ ajwamaŋbɔɔ he,’ ‘Ye anɔkwale,’ ‘Tsɔsemɔ obii yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi anɔ.’ (Hebribii 13:18; 1 Yohane 5:21; Bɔfoi lɛ Asaji 15:29; Efesobii 4:25; 6:4) Ani ona ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ akutsoŋ he ni oyɔɔ lɛ aloo he ni otsuɔ nii yɛ lɛ miibo nɛkɛ kitai nɛɛ atoi lo? Ani osusu nɔ hewɔ ni amɛfeɔ nakai lɛ he, nɔ hewɔ ni amɛkpoɔ la ni agbalaa awoɔ mɔ mli, nɔ hewɔ ni amɛyaaa ta, nɔ hewɔ ni amɛbasaraa bo yɛ oshia, yɛ ekukufoo mli lɛ, nɔ hewɔ ni amɛyɔɔ sɔrɔto lɛ? Suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ ji hetoo lɛ.
Suɔmɔ Sɛɛ Efooo Gbi Ko Gbi Ko
Akɛni amɛmiisumɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ ŋaawoo nɛɛ woɔ amɛtsui mli: “Nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ni etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwulashi lɛ.” (Romabii 12:2) Beni amɛkase nɔ ni ji “Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii” kɛha amɛ lɛ, amɛbasumɔ akɛ amɛaafee enɛ. Suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ ji hewalɛ ni hɔ nɛkɛ taomɔ nii nɛɛ sɛɛ. Ani onuɔ he akɛ enɛ tamɔ shwɛmɔ nɔ ko, nɔ ko ni anyɛŋ atsu he nii yɛ wɔbe nɛɛ mli? Susumɔ saji ni ba mli diɛŋtsɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe fioo.
Afi 1963 mli ni Jose, ni jɛ Sao Paulo, Brazil lɛ kɛ Eugenia ni no mli lɛ ebote gbalashihilɛ mli momo lɛ bɔi bɔɔ. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, amɛje shishi akɛ amɛkɛ Yehowa Odasefoi aaakase Biblia lɛ. Amɛtsɔ nikasemɔ nɛɛ mli amɛyoo akɛ Nyɔŋmɔ biɔ ni “Awo gbalashihilɛ hiɛ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ.” (Hebribii 13:4) Amɛyoo akɛ esa akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli, shi Brazil bɛ mla ni tseɔ gbala mli ni Eugenia baatsɔ nɔ aye ehe koni eku sɛɛ ekɛ Jose ahi shi ekoŋŋ. Shi yɛ 1977, beni gbalamlitsemɔ mla ba agbɛnɛ lɛ, ebi ni afo etsutsu gbala lɛ mli, ni yɛ 1980 mli lɛ, amɛbote gbalashihilɛ mli, akɛ mɛi ni miitsu Nyɔŋmɔ taomɔ nii ahe nii. Amɛsuɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kɛ nyɔmɔwoo ba.
Inire eka tsofai fɔji fɛɛ ekwɛ yɛ New York. Ekɛ ehemɔ ko ni ji Ann yɔɔ he kome. Akɛni shika he hia lɛ hewɔ lɛ, nuu lɛ ha ekɛ ehe mfonirii ni esha ni eyɔɔ lɛ eko maje hii awolo tɛtrɛɛ ko ni ehe gbɛi waa. Akɛɛ lɛ akɛ kɛji akɛ eeejie ehe yayai ni asha Iɛ mfoniri lɛ, abaaha lɛ shika babaoo. Etsɛɛɛ ni Inire je shishi akɛ ekɛ Yehowa Odasefoi aaakase Biblia lɛ, ni etsɛɛɛ ni Ann hu bafata ehe. Ni Inire kpa tsofai fɔji lɛ kɛ nitsumɔ. Yɛ otsii etɛ sɛɛ lɛ, amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛɛ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli. Shi akɛni amɛkase kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ esa ni Kristofonyo asaa ehe kɛ hiɛshikamɔ hewɔ lɛ, Ann to eyiŋ akɛ enyɛŋ ejɛ henilee kpakpa mli ekpɛlɛ mfonirii ni ashaa lɛ lɛ nɔ, shika abɔ ni akɛaaha lɛ lɛ kɔɔɔ he eko. (1 Timoteo 2:9) Mɛni osusuɔ akɛ no ha nɛkɛ tsakemɔi wuji nɛɛ ba? Ann kɛɔ akɛ beni eyoo akɛ ni mɔ ko aaatsɔ Yehowa odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ jeee sane ko ni tsɔɔ jamɔ ko he kɛkɛ ni akɛ he aaakpɛtɛ, shi moŋ, ekɔɔ shihilɛ diɛŋtsɛ he akɛ mɔ ni etuu ehe eha Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, eyoo akɛ ehe miihia ni efee tsakemɔi oya. Eji anɔkwale akɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ ji hewalɛ kɛha ekpakpa.
Mɔ ko baanu he akɛ, ‘Ojogbaŋŋ, shi enɛɛmɛi lɛ saji fioo ko ni jɛ hei sɔrɔtoi nɛ.’ Shi jeee nakai amɛji. Tsakemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ eba shii abɔ yɛ hei ni Yehowa Odasefoi tsuɔ nii yɛ lɛ. Mɛni hewɔ otaooo enɛ mli lolo? Bo diɛŋtsɛ taomɔ mli oha ohe koni ole akɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ anɔkwale jamɔ mli lɛ ka he eji hewalɛ kɛha jeŋba kpakpa.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]
Wolo ni ji “The Old Roman World” Iɛ kɛɔ akɛ: “Wɔyɛ Amɛshihilɛ ni tɔmɔ ko bɛ mli, amɛjeŋba ni efɔŋ ko bɛ mli Iɛ he odaseyeli.” Mɛni ji hewalɛ ni hɔ amɛ “jeŋba ni efɔŋ ko bɛ mli” Iɛ sɛɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ baaye abua bo ni ote shi oshi kaa ni aaaka bo ni ofee esha Iɛ