Eshai Ni Ajajeɔ Atsɔɔ—Yɛ Gbɔmɔ Gbɛ nɔ loo Nyɔŋmɔ Gbɛ Nɔ?
ESHAI ni ajajeɔ atsɔɔ lɛ etsake babaoo yɛ Katolekbii ateŋ yɛ afii ohai abɔ lɛ amli. Yɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ shishijee afii lɛ amli lɛ, abiɔ eshai ni ajajeɔ atsɔɔ kɛ he yi ni awaa yɛ eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ahe pɛ. Wolo, Religion in the Medieval West lɛ wie enɛ he akɛ: “Gbɛjianɔtoo ni akɛwaa he yi lɛ naa wa waa kɛbashi afii ohai ekpaa lɛ naagbee mli: abaanyɛ atsu sɔlemɔ lɛ mli duromɔhamɔ he nibii ahe nii shikome pɛ yɛ mɔ ko wala shihilɛ be mli, ajajeɔ eshai atsɔɔ yɛ faŋŋ yɛ mɛi ahiɛ, he yi ni awaa lɛ sɛɛ kɛ ni enaa wa.”
Te he yi ni awaa nɛɛ naa wa ha tɛŋŋ? Yɛ afi 1052 mli lɛ, abi ni mɔ ko ni yeɔ awerɛho yɛ etɔmɔ he lɛ anyiɛ enane folo ni ewooo tokota kɛjɛ Bruges yɛ Belguim aahu kɛya Yerusalem! Wolo, Christianity in the West 1400-1700 lɛ kɛɔ akɛ: “Abaanyɛ ana Katolekbii lolo yɛ afi 1700 yɛ nu bui kɛ nu hiŋmɛi krɔŋkrɔŋi ahe, ni amɛkula shi ni amɛyitsei yɛ nui ni mli ejɔ ŋanii tamɔ ais mli koni amɛsɔle amɛtɔmɔi ahe sɔlemɔ ni tsɔɔ awerɛho ni amɛyeɔ lɛ.” Akɛni yɛ nakai be lɛ mli lɛ aŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ ko aye ehe kɛjɛ ehe eshai amli ja egbe ehe yi ni ewaa lɛ naa hewɔ lɛ, mɛi pii gbalaa amɛhe eshai ni amɛaajaje lɛ sɛɛ aahu kɛyashiɔ be mli ni amɛmiihe amɛgboi.
Mɛɛ be mli ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ eshai ni ajajeɔ lɛ je shishi? Religion in the Medieval West lɛ jaje akɛ: “Seltik osɔfoi mɔ kome shihilɔi lɛ kɛ he yi ni awaa hee ko ba France yɛ afii ohai ekpaa lɛ naagbee mli. . . . Enɛ ji eshai ni ajajeɔ awoɔ toi mli, ni mɔ ni waa ehe yi lɛ jajeɔ ehe eshai lɛ yɛ teemɔŋ etsɔɔ osɔfo lɛ, eji mumɔŋ ŋaawoo ni osɔfoi mɔ kome shihilɔi lɛ feɔ ni abɔi efeemɔ.” Taakɛ blema osɔfoi mɔ kome shihilɔi lɛ anifeemɔ lɛ yɔɔ lɛ, osɔfoi mɔ kome shihilɔi lɛ jajeɔ amɛhe eshai lɛ amɛtsɔɔ amɛhe koni amɛna mumɔŋ yelikɛbuamɔ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛye amɛgbɔjɔmɔi anɔ kunim. Shi yɛ ehee ni ji eshai ni ajajeɔ awoɔ toiŋ lɛ he lɛ, sɔlemɔ lɛ bi “hewalɛ loo hegbɛ” babaoo ni ayɔɔ “ni akɛ eshai aaake” eha osɔfoi lɛ.—New Catholic Encyclopedia.
Ani Yesu kɛ hewalɛ ni tamɔ nɛkɛ ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi? Mɛni ekɛɛ ni kɛ nɛkɛ sane naamuu nɛɛ ba?
“Maŋtsɛyeli lɛ Naa Samfei Lɛ”
Be ko lɛ, Yesu Kristo kɛɛ bɔfo Petro akɛ: “Maŋɔ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ naa samfei lɛ mahao: abaasusu nɔ fɛɛ nɔ ni ooofi yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he akɛ afi yɛ ŋwɛi; ni abaasusu nɔ fɛɛ nɔ ni ooofɛne yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he akɛ afɛne yɛ ŋwɛi.” (Mateo 16:19, The Jerusalem Bible) Mɛni Yesu kɛ wiemɔ “maŋtsɛyeli lɛ naa samfei lɛ” tsɔɔ? Wɔbaanyɛ wɔnu enɛ shishi jogbaŋŋ kɛ wɔsusu wiemɔ, “samfee” ni Yesu kɛtsu nii yɛ be kroko mli lɛ he.
Be ko lɛ Yesu kɛɛ Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni le Mose Mla lɛ akɛ: “Kpoo ha nyɛ mlalelɔi akɛ nyɛkɔ nilee lɛ naa samfee lɛ! Nyɛ diɛŋtsɛ lɛ, nyɛboteee mli, ni mɛi ni sumɔɔ ni amɛbote mli lɛ nyɛtsi amɛ gbɛ.” (Luka 11:52, JB) ‘Amɛtsi mɛi krokomɛi agbɛ ni amɛkabote mɛni mli?’ Yesu kɛɔ wɔ yɛ Mateo 23:13: “Kpoo ha nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi, osatofoi! Nyɛŋaa ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ naa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, nyɛ diɛŋtsɛ lɛ nyɛboteee mli, ni mɛi ni taoɔ mli abote lɛ hu, nyɛhaaa amɛ emlibotemɔ he gbɛ.” (JB) Yudafoi osɔfoi lɛ ŋa shinaa lɛ yɛ mɛi pii ahiɛ, ni ji akɛ, amɛshɔ̃ hegbɛ ni baaha amɛkɛ Yesu Kristo ahi ŋwɛi lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ. “Samfee” ni nakai jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ “kɔ” lɛ kɔɔɔ eshai ni akɛaake he nɔ ko. Eji samfee ni kɛ mɔ boteɔ nilee ni ajɛ ŋwɛi akɛha lɛ mli.
Nakai nɔŋŋ hu “maŋtsɛyeli lɛ naa samfei” ni akɛha Petro lɛ damɔɔɔ shi kɛhaaa hewalɛ ni akɛaaha ŋwɛi ale mɔ ni esa akɛ akɛ ehe eshai ake lɛ kɛ mɔ ni esaaa akɛ akɛkeɔ lɛ. Shi moŋ, amɛdamɔ shi kɛha hegbɛ kpele ni Petro ena akɛ eeegbele gbɛ ni kɛ mɔ yaa ŋwɛi lɛ naa kɛtsɔ nilee ni ajɛ ŋwɛi akɛha lɛ ni eeeja kɛtsɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ efee enɛ kɛha Yudafoi kɛ mɛi ni amɛtsake amɛtsɔmɔ amɛhe Yudafoi lɛ, yɛ no sɛɛ lɛ Samariabii lɛ, ni yɛ naagbee lɛ kɛha Jeŋmajiaŋbii lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-41; 8:14-17; 10:1-48.
“Nɔ Fɛɛ Nɔ ni Nyɛaafi yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ”
Yɛ sɛɛ mli lɛ, ati nɔ ni Yesu ekɛɛ Petro lɛ mli aha kaselɔi krokomɛi lɛ. Yesu kɛɛ: “Mikɛ hiɛdɔɔ miikɛɛ nyɛ akɛ, abaasusu nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛaafi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he akɛ afi yɛ ŋwɛi; ni abaasusu nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛaafɛne yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he akɛ afɛne yɛ ŋwɛi.” (Mateo 18:18, JB) Mɛɛ hegbɛ Kristo kɛhaa ekaselɔi lɛ yɛ biɛ lɛ? Emli saji lɛ tsɔɔ akɛ eewie heyelilɔi aŋkroaŋkroi lɛ ateŋ bei loo naagbai ni aaasaa ni ajie efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ kɛje asafo lɛ mli koni asafo lɛ he atse lɛ he.—Mateo 18:15-17.
Yɛ saji ni kɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ mlikuu yɛ gbɛ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli he lɛ, onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baakojo saji ni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ ani esa akɛ ‘afi’ efɔŋfeelɔ ko (abu lɛ akɛ eye fɔ) aloo ‘afɛne’ lɛ (aha eye ehe). Ani enɛ tsɔɔ akɛ ŋwɛi baanyiɛ gbɔmɛi ayiŋkpɛɛi lɛ asɛɛ? Dabi. Taakɛ Biblia he nilelɔ, Robert Young tsɔɔ mli lɛ, yiŋkpɛɛ fɛɛ yiŋkpɛɛ ni kaselɔi lɛ aaafee lɛ baanyiɛ ŋwɛi yiŋkpɛɛ lɛ sɛɛ, shi etsɔŋ enɛ hiɛ. Ekɛɔ akɛ esa akɛ Mat 18 kuku 18 akane diɛŋtsɛ akɛ: Nɔ ni nyɛfiɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ “baafee nɔ ni afi (momo)” yɛ ŋwɛi.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ aaasusu akɛ adesa ni yeee emuu ko baanyɛ akpɛ eyiŋ ni baanyɛ afi mɛi ni yɔɔ ŋwɛi kojomɔ hei lɛ. Jwɛŋmɔ yɛ mli babaoo moŋ akɛ aaakɛɛ akɛ Kristo najiaŋdamɔlɔi ni ehala amɛ lɛ baanyiɛ egbɛtsɔɔmɔi asɛɛ koni no aha esafo lɛ he atse. Amɛbaafee enɛ kɛtsɔ yiŋ ni amɛaakpɛ ni damɔ shishitoo mlai ni akɛfɔ shi momo yɛ ŋwɛi lɛ nɔ. Yesu diɛŋtsɛ baakudɔ amɛ yɛ enɛ feemɔ mli.—Mateo 18:20.
Ani gbɔmɔ ko baanyɛ “adamɔ Kristo najiaŋ akɛ tsɛ kojolɔ” kɛyashɛ he ni eeekpɛ eyiŋ yɛ enaanyo jalɔ lɛ naanɔ wɔsɛɛ he? (New Catholic Encyclopedia) Osɔfoi ni boɔ eshai ni ajajeɔ atsɔɔ amɛ lɛ atoi lɛ kɛ heyeli kɛmiijɛ esha mli haa amrɔ nɔŋŋ ni tsakemɔ bɛ mli, “eyɛ mli akɛ etamɔ nɔ ni aheɔ ayeɔ ni awieee he [yɛ Katolek Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi ateŋ] akɛ gbɔmɔ ni ekaaa lɛ ji mɔ ni eshai ni efee lɛ dɔɔ lɛ diɛŋtsɛ.” ( The New Encyclopedia Britannica) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛɛ be nɛ ni onu ni osɔfo ko ekpoo akɛ eeeha mɔ ni efee esha lɛ aye ehe aloo ni eeeŋmɛɛ efɔŋfeelɔ ko he? Eeenyɛ efee akɛ enɛ jɛ bɔ ni osɔfo lɛ susuuu akɛ eyɛ nyɛmɔ ni ekɛaale kɛji akɛ eshafeelɔ lɛ etsake etsui lɛlɛŋ loo etsakeko etsui lɛ hewɔ. Shi kɛji akɛ nɛkɛ sane lɛ ji lɛ, mɛni hewɔ ekɛɔ akɛ eyɔɔ hewalɛ ni eeeha mɔ ko aye ehe kɛjɛ ehe eshai amli lɛ?
Bo lɛ susumɔ saneyeli he ko ni kojolɔ musuŋtsɔlɔ ko ŋmɛɛɔ efɔŋfeelɔi ahe be fɛɛ be, kɛ amɛji mɛi ni kuɔ mla mli daa po, akɛni amɛtsɔ kusum-nifeemɔ ko nɔ amɛkɛkpɛlɛ amɛtɔmɔi anɔ ni amɛkɛɛ akɛ edɔ amɛ waa akɛ amɛfee nakai hewɔ lɛ he okwɛ. Yɛ be mli ni efɔŋfeelɔi nɛɛ baasumɔ enɛ lɛ, nɛkɛ mɔbɔnalɛ hesusumɔ ni ejaaa nɛɛ baaha bulɛ ni ayɔɔ kɛha jalɛsaneyeli lɛ mli agbɔjɔ kwraa. Ani eeenyɛ efee akɛ eshai ni ajajeɔ atsɔɔ ni yaa nɔ yɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ mli lɛ wajeɔ gbɔmɛi moŋ yɛ amɛ nɔfɔŋ-feemɔ lɛ mli?—Jajelɔ 8:11.
Beni Ramona wieɔ eniiashikpamɔ akɛ Katoleknyo ni jajeɔ ehe eshai kɛjɛ be mli ni eye afii kpawo lɛ he lɛ, ekɛɛ: “Eshai ni ajajeɔ atsɔɔ lɛ kɛ suɔmɔ ko baaa akɛ aaabɔ mɔdɛŋ akwa esha yɛ wɔsɛɛ be mli.” Ekɛfata he akɛ: “Eshai ni ajajeɔ atsɔɔ lɛ kɛ jwɛŋmɔ lɛ baa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshai keɔ yɛ be fɛɛ mli, ni akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni oheloo ni yeee emuu lɛ aaaha ofee lɛ ekɛbaake bo. Ehaaa mɔ ko ana suɔmɔ ni mli kwɔ kɛha nɔ ni ja lɛ feemɔ.”a
Shi Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Yohane 20:22, 23 lɛ hu? Ekɛɛ ekaselɔi lɛ yɛ jɛmɛ akɛ: “Nyɛhea Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ. Ejaakɛ mɛi ahe eshai ni nyɛaaŋɔke amɛ lɛ, aŋɔke amɛ; ni mɛi ahe eshai ni nyɛkɛaato lɛ, aŋɔ-to.” (JB) Ani enɛ etsɔɔɔ akɛ Yesu kɛ hegbɛ diɛŋtsɛ miiha ekaselɔi lɛ koni amɛkɛ eshai ake?
Kɛ aaasusu enɛ pɛ he lɛ, belɛ etamɔ nɔ ni Biblia mli sane nɛɛ miikɛɛ nakai. Shi kɛ asusu nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kɛ sane ni yɔɔ Mateo 18:15-18 lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ eshai ni ajajeɔ atsɔɔ lɛ kɛ ke ni akɛkeɔ lɛ he lɛ, te esa akɛ wɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ? Akɛ, Yesu kɛ hegbɛ ha ekaselɔi lɛ yɛ Yohane 20:22, 23, koni amɛshwie mɛi ni feɔ eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ Kristo kɛ hegbɛ ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛjie mɔbɔnalɛ kpo ni amɛkɛke eshafeelɔi ni tsakeɔ amɛtsui lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ Yesu ekɛɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ amɛjaje esha fɛɛ esha amɛtsɔɔ osɔfo.
No hewɔ lɛ akɛ hegbɛ ha mɛi ni hiɛ gbɛnaa yɛ asafo lɛ mli lɛ ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛkɛ mɛi ni feɔ eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ aye aha lɛ he. Abaakpɛ yiŋ ni tamɔ nɛkɛ yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi kɛ agbɛnɛ yɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛha kɛtsɔ Yesu Kristo kɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ kɛ gbeekpamɔ naa. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 5:1-5; 1 Korintobii 5:1-5, 11-13 he.) No hewɔ lɛ nakai hii ni gbɛnaa nii jwere amɛnɔ lɛ baatsu ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ he nii, amɛbiŋ ni ŋwɛi atsu amɛmoŋ amɛyiŋkpɛɛi ahe nii.
“Nyɛjajea Nyɛhe Eshai Nyɛtsɔɔa Nyɛhe”
No hewɔ lɛ, mɛɛ be mli esa akɛ Kristofoi ajaje amɛhe eshai amɛtsɔɔ amɛhe? Yɛ eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ agbɛfaŋ lɛ ( jeee gbɔjɔmɔi bibii), esa akɛ mɔ lɛ ajaje atsɔɔ asafo lɛ mli onukpai lɛ. Kɛji akɛ esha ko jeee nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli, shi eshafeelɔ lɛ henilee miigba enaa babaoo lɛ, sɛɛnamɔ kpele yɛ ejajemɔ kɛ mumɔŋ yelikɛbuamɔ ni aaatao lɛ he.
Biblia ŋmalɔ Yakobo kɛɔ yɛ enɛ he akɛ: “Kɛ nyɛteŋ mɔ ko he miiye [yɛ mumɔŋ] lɛ, esa akɛ etsu ni ayatsɛ asafo lɛ mli onukpai lɛ, ni amɛkɛ mu afɔ lɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbɛi amli ni amɛsɔle amɛha lɛ. Hemɔkɛyeli sɔlemɔ lɛ baahere helatsɛ lɛ yiwala ni Nuŋtsɔ lɛ aaatee lɛ shi ekoŋŋ; ni kɛji akɛ efee eshai komɛi lɛ, akɛaake lɛ. No hewɔ lɛ nyɛjajea nyɛhe eshai nyɛtsɔɔa nyɛhe, ni nyɛsɔlea nyɛhaa nyɛhe.”—Yakobo 5:14-16, JB.
Nɔ ko bɛ wiemɔi nɛɛ amli ni tsɔɔ eshai ni ajajeɔ atsɔɔ kɛtsɔɔ kusum-nifeemɔi komɛi anɔ loo yɛ toiiaŋ. Shi moŋ, kɛ esha ko etsii yɛ Kristofonyo ko nɔ aahu akɛ enuɔ he akɛ enyɛŋ esɔle lɛ, esa akɛ etsɛ onukpai loo nɔkwɛlɔi ni ahala amɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ, ni amɛkɛ lɛ baasɔle. Bɔni afee ni amɛye amɛbua lɛ ni ehe awa lɛ yɛ mumɔŋ lɛ, amɛkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli mu lɛ hu baatsu nii.—Lala 141:5; ekɛto Luka 5:31, 32; Kpojiemɔ 3:18 he.
Nɔ ni sa kadimɔ ji Yohane Baptisilɔ lɛ ŋaawoo akɛ “nyɛwoa yibii ni sa tsuitsakemɔ mɔ” lɛ. (Mateo 3:8; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 26:20 he.) Efɔŋfeelɔ ni etsake etsui lɛlɛŋ lɛ shiɔ enɔfɔŋfeemɔ gbɛ lɛ. Taakɛ blema Israel Maŋtsɛ David ji lɛ, eshafeelɔ ni etsake etsui ni jajeɔ etɔmɔi etsɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ nine baashɛ eshaifaa nɔ. David ŋma akɛ: “Mijaje mihe esha mitsɔɔo, ni minɔsha lɛ mikɛteee. Mikɛɛ akɛ: ‘Majaje minɔtɔmɔ matsɔɔ Yehowa!’ Ni bo lɛ okɛ mihe esha nɔsha lɛ ke mi.”—Lala 32:5.
Nifeemɔi ni tsɔɔ mɔ he yi ni awaa lɛ nyɛŋ ekɛ nɛkɛ eshaifaa nɛɛ aba. Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ ekɛ enɛ aha. Esusuɔ jalɛnifeemɔ ni yeɔ emuu he taomɔ nii lɛ ahe, shi eshai ni ekɛkeɔ lɛ tsɔɔ esuɔmɔ kɛha adesai. Eshai ni ekɛkeɔ lɛ hu ji eduromɔ ni wɔsaaa ni damɔ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ lɛ kpojiemɔ, ni akpaa mli ahaa eshafeelɔi ni etsake amɛtsui ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ nɔ ni ehm yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he lɛ pɛ. (Lala 51:9; Yesaia 1:18; Yohane 3:16; Romabii 3:23-26) Mɛi ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛkeɔ amɛ lɛ pɛ baana naanɔ wala. Ni kɛ wɔnine baashɛ eshaifaa ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ wɔjaje wɔhe eshai lɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ, jeee yɛ gbɔmɔ gbɛ nɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kwɛmɔ Marko 3:29; Hebribii 6:4-6; 10:26. Biblia ŋmalɔi lɛ tsɔɔ yɛ nɛkɛ ŋmalɛi nɛɛ amli akɛ eka shi faŋŋ akɛ jeee eshai fɛɛ Nyɔŋmɔ kɛkeɔ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
David jaje ehe eshai etsɔɔ Yehowa, ni ekɛ ehe eshai Iɛ ke Iɛ