‘Ni Wɔɔdu Kɛ Yaafonui Ni Wɔkpa Kɛ Miishɛɛ Kɛ Oshebɔɔ’
Taakɛ Miyo Idei gba lɛ.
“Miigbo ee ei! Miigbo! Mɔ ko aba ei!” Mitsɛ miikɛ̃ ehe ni ebo waa. Aanu egbee waa beni mijo foi kɛjɛ shia lɛ koni miyatsɛ lɛ. No lɛ mli lɛ, nyɔɔŋ teŋ tuŋtu, ni mitsɛ ena tsui hela. Mijo foi kɛtee mitsɛkwɛ, ni kɛ wɔ jɛkɛɛɛ kwraa lɛ ŋɔɔ koni mayatsɛ lɛ, shi beni wɔkuɔ wɔsɛɛ kɛbaa lɛ, Ataa tsui ekpa tswaa, ekɛfɔ shi.
ENƐ ba yɛ December 14, 1918. Beni minaa afii 13 lɛ, no mli lɛ mifɔlɔi fɛɛ egboi. Minyɛ gbo beni miye afi kpawo. Akɛni milaaje mifɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ mra yɛ mishihilɛ mli hewɔ lɛ, mibɔi susumɔ akɛ, ‘Mɛni hewɔ gbɔmɛi gboiɔ? Mɛni baa yɛ gbele sɛɛ?’
Beni migbe tsɔɔlɔi atsɔsemɔ skul ko naa sɛɛ lɛ, mibatsɔ tsɔɔlɔ yɛ Tokyo ni mitsɔɔ nii yɛ Shinagawa. Nikasemɔ Shishijee Skul lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, minaanyo ko kɛ mi tsɔɔ obalanyo ko ni atsɛɔ lɛ Motohiro, ni mikɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli beni miye afii 22. Afii 64 ni eho lɛ fɛɛ mli lɛ, mikɛ lɛ ena shihilɛ mli niiashikpamɔi ni ŋɔɔ kɛ nɔ ni eŋɔɔɔ lɛ fɛɛ mli miishɛɛ kutuu. Etsɛɛɛ ni wɔfã kɛtee Taiwan, ni no mli lɛ eyɔɔ Japanbii anɔyeli shishi lɛ. Misusuko he kwraa yɛ nakai beaŋ dã akɛ mana nɔ ko nɔ madamɔ manya kɛ miishɛɛ yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ.
Anɔkwale lɛ Kasemɔ
Yɛ 1932 agbiɛnaa be mli, beni wɔyɔɔ Chiai ni yɔɔ Taiwan maŋ lɛ teŋ lɛ klotia lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Saburo Ochiai basara wɔ. Egbala mli etsɔɔ wɔ faŋŋ akɛ nibii ni Biblia lɛ ewo shi yɛ he lɛ ateŋ ekome ji gbohiiashitee lɛ. (Yohane 5:28, 29) Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ nyam nɛ! Miitao waa diɛŋtsɛ akɛ mana minyɛ kɛ mitsɛ ekoŋŋ. Ewiemɔi kɛ sane naataomɔi ni shishinumɔ yɔɔ mli, nii anaatsɔɔmɔi ni nilee hu yɔɔ mli, kɛ Biblia mli odaseyeli ni yɔɔ shiŋŋ lɛ ha mina faŋŋ akɛ anɔkwale lɛ ehiɛ lɛ. Wɔkɛ gbi muu fɛɛ gba Biblia lɛ mli sane ni be lɛ ho oya ni miyooo. Eha mibana Biblia lɛ he miishɛɛ amrɔ nɔŋŋ.
Etsɛɛɛ ni Ow. Ochiai shi wɔshia lɛ kɛtee he kroko, ni eshi woji tamɔ Creation, Harp of God, Government, Prophecy, Light, kɛ Reconciliation, ni ji woji ni Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Tɛtrɛbii Asafo lɛ fee lɛ eko eha wɔ. Mibana amɛkanemɔ he miishɛɛ waa, ni beni mikaneɔ lɛ, mina kanyamɔ ko akɛ migba nɔ ni mikaneɔ lɛ mitsɔɔ mɛi krokomɛi. Kɛji Yesu je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ lɛ diɛŋtsɛ emaŋ ni ji Nazaret lɛ, mɛni hewɔ esaaa ni mijeɔ shishi yɛ he ni miyɔɔ lɛ? Mitee shia ni tsa wɔnɔ lɛ mli. Mɔ ko mɔ ko etsɔko mi bɔ ni afeɔ ashiɛɔ, no hewɔ lɛ mikɛ Biblia lɛ kɛ woji ni mikane lɛ tee shia kɛ shia, ni mishiɛ bɔ ni manyɛ. Gbɔmɛi lɛ kɛ miishɛɛ bo mi toi ni amɛhe woji tɛtrɛbii lɛ eko. Mibi ni Todaisha, taakɛ atsɛɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ Japan yɛ nakai beaŋ lɛ kɛ wolo bibioo ni ji The Kingdom, the Hope of the World lɛ ekomekomei 150 amaje mi, ni mija woji nɛɛ fɛɛ.
Gbi ko lɛ, mɔ ko ni ehe woji lɛ eko kɛɛ mi akɛ ni mishi eshia lɛ sɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni polisifoi ba ni amɛbahe woji lɛ fɛɛ yɛ edɛŋ. Yɛ no sɛɛ nɔŋŋ lɛ, polisifoi ejwɛ ba mishia lɛ ni amɛbaloo miwoji wuji kɛ woji tɛtrɛbii lɛ fɛɛ. Amɛshi Biblia lɛ pɛ. Afii enumɔ ho, ni mikɛ Yehowa webii lɛ ateŋ mɔ ko ekpeee, shi anɔkwale la lɛ tee nɔ etso yɛ mitsui mli.
Kɛkɛ ni December 1937 bashɛ! Gbɛgbalɔi enyɔ jɛ Japan amɛbasara wɔ. Minaa kpɛ mihe, ni mibi amɛ akɛ: “Te nyɛfee tɛŋŋ nyɛle akɛ wɔyɛ biɛ?” Amɛkɛɛ: “Naa nyɛgbɛi ni aŋmala aha wɔ yɛ biɛ.” Yehowa ekai wɔ! Odasefoi enyɔ lɛ, Yoriichi Oe kɛ Yoshiuchi Kosaka ta baisiklei memeji anɔ kɛfo shitooi 150 kɛjɛ Taipei kɛba Chiai, ni amɛfimɔ amɛnibii ni amɛkpɛ yɛ amɛsɛɛ. Beni amɛkɛ wɔ wieɔ lɛ, minu he tamɔ Etiopia piafonyo, ni kɛɛ nɛkɛ lɛ: “Mɛni tsiɔ mibaptisimɔ gbɛ?” (Bɔfoi lɛ Asaji 8:36) Abaptisi miwu kɛ mi fɛɛ shikome gbi gbɛkɛ ni amɛbashɛ shi lɛ nɔŋŋ.
Nyɛmimɛi ni Awo Amɛ Tsuŋ lɛ Akwɛmɔ
Yɛ 1939 mli lɛ, Yehowa Odasefoi amɔɔmɔ kɛ tsuŋwoo gbɛ eshwa Japan fɛɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni yiwaa ni ete shi nɛɛ yashɛ Taiwan. Yɛ April mli lɛ amɔmɔ Nyɛminuu Oe kɛ Nyɛminuu Kosaka fɛɛ. No sɛɛ nyɔji enyɔ lɛ, amɔmɔ wɔ hu. Akɛni tsɔɔlɔ ji mi hewɔ lɛ, aŋmɛɛ mihe enɔ jetsɛremɔ, shi atsi miwu naa yɛ tsuŋ nyɔji ejwɛ sɔŋŋ. Beni ajie miwu kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli sɛɛ lɛ, wɔfa kɛtee Taipei. Akɛni agbɛnɛ wɔkɛ tsuŋwoo he ni nyɛmimɛi lɛ yɔɔ lɛ jɛkɛɛɛ dɔŋŋ hewɔ lɛ, enɛ bafee gbɛjianɔtoo kpakpa kɛha wɔ waa diɛŋtsɛ.
Taipei Gboklɛfoi Atsu lɛ ji tsuŋwoo he ko ni gboklɛfoi lɛ anɔkwɛmɔ yɛ shɛii. Kɛkɛ ni mikɔlɔ atadei kɛ niyenii, ni mitee ni miyana nyɛmimɛi lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Nyɛminuu Kosaka kɛ bulɔi lɛ ekome kɛ polisifonyo kome bapue yɛ samfɛlɛ bibioo ko ni akɛ dadei ewo mli ni lɛɛmɔ aaashɛ wao talɔi 12 sɛɛ. Lɛ gbɔmɔ lɛ eyɛ futaa ni enaabu fɛɛ etsu kɔɔ. Ewo wɔlɔmɔ fɔŋ hela lɛ eko.
Kɛkɛ ni Nyɛminuu Oe je kpo eba kɛ ehiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ, ni ekɛ miishɛɛ kɛɛ shii abɔ akɛ: “Ehi jogbaŋŋ akɛ oba.” Akɛni ehiɛ fɛɛ eshale ni efuu hu hewɔ lɛ, mibi lɛ bɔ ni egbɔmɔtsoŋ hewalɛ yɔɔ ha. Ni eha hetoo akɛ: “Miyɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ!” Ekɛfata he akɛ: “Biɛ hi waa. Kplukai kɛ ŋmoŋ bɛ biɛ. Minyɛɔ minaa aboloo ko po miyeɔ. Biɛ shihilɛ tamɔ akrowa shia pɛpɛɛpɛ.” Kɛkɛ ni polisifonyo lɛ kɛ bulɔ lɛ shwie shi kɛ ŋmɔlɔ ni amɛkɛɛ: “Oh, wɔnyɛŋ wɔye wɔnaanyo Oe nɔ kɔkɔɔkɔ.”
Awo Mi Tsuŋ Ekoŋŋ
Aaafee nyɔɔŋ teŋ yɛ November 30, 1941, beni miyasara nyɛmimɛi lɛ ni miku misɛɛ gbii fioo sɛɛ lɛ, abashi mishinaa lɛ waa diɛŋtsɛ. Mikwɛ shinaa ni akɛ ashwishwɛi efee lɛ mli ni mina gbɔmɛi gojogojoo komɛi. Mikane mɛi kpaanyɔ. Polisifoi ji amɛ. Amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ amɛhewalɛ ba wɔshia lɛ ni amɛtsirɛ nibii ni yɔɔ shia lɛ fɛɛ amɛtswia shi—shi fɛɛ yakatswaa. Beni amɛkɛ ŋmɛlɛtswaa kome ekwɛ shia lɛ mli nɔ fɛɛ nɔ fitsofitso sɛɛ lɛ, amɛloo woji fioo komɛi ni akɛ mfonirii woɔ mli lɛ ni amɛha wɔfata amɛhe kɛtee. Mikai nɔŋŋ akɛ nyɔɔŋ teŋ tuŋtu amɔ Yesu lɛ. (Mateo 26:31, 55-67; Yohane 18:3-12) Kɛ mikwɛ hii kpaanyɔ sɔŋŋ ni amɛmiigba amɛhe naa yakatswaa yɛ wɔyi enyɔ lɛ wɔhe lɛ feɔ mi ŋmɔlɔ po.
Akɛ wɔ tee tsu agbo ko ni mli ewo duŋ ni wɔleee jogbaŋŋ mli. Sɛɛ mli dani wɔna wɔle akɛ jɛmɛ ji Taipei Hichisei Gboklɛfoi Atsu lɛ. Aha wɔtara okpɔlɔ agbo ko hiɛ, ni abɔi wɔdaaŋ taa. Amɛbi wɔ shii abɔ akɛ: “Namɛi nyɛle?” ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ha hetoo akɛ: “Mileee mɔ ko mɔ ko.” Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔle mɛi ni yɔɔ Japan maŋ wulu lɛ mli lɛ? Wɔle Nyɛminuu Oe kɛ Nyɛminuu Kosaka pɛ, ni wɔmɔmɔ wɔnaabui amli kpɛŋŋ koni wɔkatsi mɛi krokomɛi ni ekolɛ wɔnu amɛhe sane yɛ gbɛ ko nɔ lɛ agbɛi ata wɔha amɛ.
Etsɛɛɛ ni atswa leebi ŋmɛji enumɔ, ni polisifoi enyɔ batsɛ mi kɛtee mitsu lɛ mli. Ehe mi be fioo ko dani mile shihilɛ hee ni miyɔɔ mli nɛɛ. Klɛŋklɛŋ kwraa ni minaa kpluka nɛ, yɛ mishihilɛ mli. Nɛkɛ kooloi bibii, ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaaye mɛi heei ni eba nɛɛ hao mi aahu ni amɛkpaaa, ni amɛshi yei krokomɛi ni mikɛyɔɔ tsu lɛ mli lɛ kwraa—yɛ gbe ni migbeɔ nɔ ni minine shɛɔ amɛnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Yɛ naagbee kwraa lɛ miŋmɛɛ mihe ni amɛye mi kɛkɛ.
Niyenii ni ahaa wɔ ji omɔ ni ahoo lɛ fa kɛ fa tamɔ koko, shi midaa tee nɔ enu he tamɔ nɔ ni miiye omɔ ŋmɔŋ. Nɔ ni wɔkɛnuɔ omɔ ni ahoo lɛ tamɔ koko nɛɛ ji niyenii ko ni atsɛɔ lɛ daikon ni awo lɛ ŋoo (Japanbii aniyenii ko tamɔ atomo) kɛ baai komɛi ni shia fioo yɔɔ he lolo. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, akɛni niyenii lɛ jeɔ fu ni ehe tseee hu hewɔ lɛ, minyɛɛɛ maye kwraa, ni mɛi krokomɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ baa ni amɛbayeɔ. Shi, fiofio ni mibale yeli koni manyɛ mahi wala mli.
Shihilɛ ni yɔɔ tsuŋwoo he lɛ yɛ mɔbɔ. Be ko lɛ, minu ni nuu ko ni, afolɔ enaa akɛ eji saralɔ lɛ miibolɔ daa gbi yɛ piŋmɔ ni apiŋɔ lɛ lɛ hewɔ. Mina nuu ko po ni yɔɔ tsu ni tsa minɔ lɛ mli lɛ ni egbo yɛ piŋmɔ mli. Akɛni aafee enɛɛmɛi fɛɛ yɛ mihiŋmɛiaŋ hewɔ lɛ, minu he waa akɛ esa akɛ nɛkɛ nibii agbɛjianɔtoo momo nɛɛ aba naagbee, ni hiɛnɔkamɔ ni miyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwooi lɛ amli lɛ mli bawa kwraa fe tsutsu lɛ.
Midaaŋ-Taa
Atsi minaa awo tsuŋ aaafee afi ni abibii mi saji shii enumɔ sɔŋŋ. Gbi ko lɛ mɔ ni baadamɔ shi ni ekɛ mi aye yɛ mla naa lɛ ba klɛŋklɛŋ kwraa, ni anyiɛ mihiɛ kɛtee tsu bibioo ko mli he ni abaabibii mi saji lɛ yɛ lɛ. Nɔ klɛŋklɛŋ ni ekɛɛ ji: “Namɔ nɔ kwɔ fe enaanyo, Amaterasu Omikami [hulu nyɔŋmɔ-yoo lɛ] aloo Yehowa? Ha mi hetoo!” Mijwɛŋ fioo bɔ ni maha sane nɛɛ hetoo maha.
Ni ekɛ mlifu kɛ hegbeyeiwoo kwɛ mi ni ekɛɛ, “Mikɛɛ okɛɛ mi mɔ ni nɔ kwɔ, no lɛ mayi bo!”
Mikɛ naajɔlɛ ha hetoo akɛ: “Aŋma yɛ Biblia lɛ shishijee kwraa akɛ, ‘Shishijee mli lɛ Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ.’” Minu he akɛ ehe ehiaaa ni mikɛɛɛ nɔ ko kɛfata enɛ he. Ekwɛ mihiɛ gãa kɛkɛ ni ewieee nɔ ko kwraa kɛkɛ ni etsake kɛtee sane kroko nɔ.
Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ ni ayawo mi tsuŋ lɛ? Nibii ni ana yɛ niiamlitaomɔ lɛ mli ni aŋmala lɛ kɛɛ: “Aashe gbeyei akɛ ebaalaka maŋbii kɛtsɔ ewiemɔi kɛ nifeemɔi anɔ.” Enɛ hewɔ ni ayawo mi tsuŋ ni ayeee misane kwraa lɛ.
Yehowa bɛŋkɛ mi kpaakpa be fɛɛ be, beni mitsɔmɔɔ enɛɛmɛi fɛɛ mli lɛ. Kɛtsɔ Yehowa mlihilɛ nɔ lɛ, aha mi Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi ni edalɛ tamɔ woji ni akɛwoɔ kotoku mli lɛ eko. Polisifonyo ko bashɛ efɔ mitsu lɛ mli gbi ko, ni ekɛɛ: “Mikɛ enɛ pɛ baaha bo.” Mikaneɔ daa gbi, aahu akɛ mibɔi nibii ni mikaneɔ lɛ kasemɔ kɛ miyitsoŋ woo. Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ anɔkwɛmɔ nii ni ekaa yɔɔ mli ni aŋmala yɛ Bɔfoi lɛ Asaji lɛ amli lɛ batsɔ hewalɛwoo jɛɛhe kpele kɛha mi. Woji 14 ni Paulo ŋmala lɛ hu wo mi hewalɛ. Paulo kɛ yiwaa ni mli wa waa kpe, shi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fi esɛɛ be fɛɛ be. Nɛkɛ nibii ni aŋmala nɛɛ waje mi waa diɛŋtsɛ.
Mitã loo waa ni migbɔjɔ kwraa, shi Yehowa waje mi, ni yɛ bei babaoo mli lɛ, yɛ gbɛi ni mikpaaa gbɛ nɔ. Gbi ko Hɔgbaa lɛ, polisifonyo ko ni mikɛ lɛ ekpeko da ba ni ehiɛ nɔ ko ni afi yɛ duku mli. Kɛkɛ ni egbele mitsu lɛ naa shinaa lɛ ni ekɛ mi je kpo kɛba kpo lɛ teŋ. Beni wɔnyiɛ fioo kɛshɛ kamfa tso agbo ko he lɛ, egbele nɔ ni ehiɛ lɛ naa. Ni naa! Akwadui kɛ bodobodo yɛ mli. Ekɛɛ miye fɛɛ yɛ jɛmɛ. Kɛkɛ ni polisifonyo lɛ kɛɛ akɛ: “Gbɔmɛi kpakpa ji nyɛ fɛɛ. Ni kɛlɛ esa akɛ wɔfee nyɛ nɛkɛ. Masumɔ ni be fioo ko sɛɛ lɛ mashi nitsumɔ nɛɛ.” No hewɔ lɛ bulɔi lɛ kɛ polisifoi lɛ kɛ mi bɔi yeli yɛ mlihilɛ mli. Amɛhe mi amɛye ni amɛhaa miyaa miyasaa amɛtsui amli mihaa amɛ ni amɛhaa mitsuɔ nitsumɔi krokomɛi fɛɛ ni akɛhaa gboklɛfoi ni amɛheɔ amɛ amɛyeɔ lɛ.
Yɛ 1942 afi lɛ naagbee gbɛ lɛ, polisifoi ni bamɔmɔ wɔ lɛ ateŋ mɔ kome tsɛ mi. Kɛkɛ ni ekɛɛ mi akɛ: “Eyɛ mli akɛ osa gbele toigbalamɔ lɛ moŋ, shi wɔbaaŋmɛɛ ohe ŋmɛnɛ.” Miwu eku sɛɛ etee shia aaafee nyɔŋ kome kɛtsɔ hiɛ dani ajie mi.
Wɔkɛ Odasefoi lɛ Abɔɔ lɛ Shishijee Ekoŋŋ
Beni wɔyɔɔ tsuŋwoo mli lɛ, Japan kɛ ehe wo Jeŋ Ta ll mli. Kɛkɛ ni, yɛ 1945 lɛ, wɔnu akɛ aye Japan nɔ kunim yɛ ta lɛ mli, ni wɔkane kɛjɛ adafitswaa woji amli akɛ abaaŋmɛɛ mɛi ni awo amɛ tsuŋ yɛ maŋkwramɔŋ saji ahewɔ lɛ fɛɛ he. Wɔle akɛ Nyɛminuu Kosaka egbo yɛ tsuŋwoo lɛ mli yɛ hela lɛ hewɔ, shi miŋma wolo kɛtee tsuŋwoo hei ni yɔɔ Taipei, Hsinchu, kɛ maŋtiasei krokomɛi amli lɛ fɛɛ ni mibi he ni Nyɛminuu Oe yɔɔ. Shi, minine shɛɛɛ hetoo ko kwraa nɔ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, mina mile akɛ atswa Nyɛminuu Oe tu ni agbe lɛ.
Yɛ 1948 mli lɛ, wɔnine shɛ wolo ko nɔ trukaa kɛjɛ Shanghai. Ejɛ Nyɛminuu Stanley Jones, ni akɛ lɛ tee China kɛjɛ Gilead, ni ji Yehowa Odasefoi amaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi askul hee ni ato shishi lɛ mli lɛ dɛŋ. Yehowa ekai wɔ ekoŋŋ! Mina miishɛɛ waa kɛteke nɔ akɛ mikɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ aaabɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Afii kpawo sɔŋŋ eho kɛjɛ be mli ni wɔna Nyɛminuu Oe nɔ ni ji naagbee nɔ kwraa. Eyɛ mli akɛ miyɛ he ko banee be fɛɛ be moŋ, shi mikɛ mɛi krokomɛi gbaa sanekpakpa lɛ he sane.
Beni Nyɛminuu Jones basara wɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ebafee miishɛɛ be diɛŋtsɛ. Esumɔɔ mɔ fɛɛ mɔ sane. Eyɛ mli akɛ wɔkɛ lɛ ekpeko pɛŋ moŋ, shi wɔnu he tamɔ nɔ ni wɔmiikpee wɔwekunyo ko ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa kɛmiiba wɔshia lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Nyɛminuu Jones shi kɛtee T’ai-tung, yɛ gɔji lɛ asɛɛ, ni miwu fata ehe akɛ enaajielɔ. Amɛku amɛsɛɛ aaafee otsi sɛɛ, ni nakai be lɛ mli lɛ amɛfee gbi kome kpee ni amɛbaptisi mɛi aaashɛ 300 yɛ Amis akutso lɛ mlibii ni yɔɔ ŋshɔ lɛ bokagbɛ naabui lɛ ateŋ.
Shishinumɔ yɛ Nyɛminuu Jones saramɔ lɛ he kɛha mi yɛ gbɛ kroko nɔ. Mikome pɛ mishiɛɔ kɛbashi nakai be lɛ mli. Shi amrɔ nɛɛ abaptisi gbalashihilɛ mli hefatalɔi, ni wu lɛ ji wɔshiatsɛ lɛ yɛ Nyɛminuu Jones saramɔ be lɛ mli. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, mina miishɛɛ ni yɔɔ kaselɔi afeemɔ mli lɛ mli niiashikpamɔ kɛfata miishɛɛ ni yɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ shiɛmɔ mli lɛ he. Yɛ sɛɛ mli lɛ wɔfa kɛtee Hsinchu, ni Nyɛminuu Jones basara wɔ shii etɛ sɔŋŋ yɛ jɛmɛ, ni eko fɛɛ eko lɛ eye otsii enyɔ. Mina naanyobɔɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he nɛɛ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Ekɛɛ wɔ yɛ naagbee nɔ lɛ mli akɛ: “Wɔsɛɛ lɛ, mikɛ mihefatalɔ Harold King baaba.” Shi nakai “wɔsɛɛ lɛ” baaa kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ etsɛɛɛ ni awo amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ tsuŋ yɛ China.
Yɛ 1949 mli lɛ, Joseph Mcgrath kɛ Cyril Charles ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni gbe Gilead klas ni ji 11 lɛ naa lɛ bashɛ Taiwan. Amɛkɛ wɔshia lɛ tsu nii akɛ shishitoo he, ni amɛkɛlɛɛ nitsumɔ lɛ mli yɛ Taiwan. Amɛ nɔkwɛmɔ nii lɛ wo mi hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Shi kɛlɛ, maŋkwramɔŋ shihilɛ ni yɔɔ lɛ nyɛ amɛnɔ ni amɛshi kɛtee Hong Kong. Minyɛɛɛ yaafonui ni ba mihiŋmɛiaŋ lɛ anaa matsi beni polisifonyo lɛ kɛ amɛ shiɔ kɛyaa lɛ. Ni Joe kɛɛ mi akɛ: “Kaafo, Miyo.” Ni ekɛfata he akɛ: “Oyiwala dɔŋŋ,” kɛkɛ ni ekɛ pɛn ko ni ekɛŋma nii aahu lɛ ke mi koni mikɛkai lɛ.
Gbekɛbii Atsɔsemɔ he Nitsumɔ
Mikɛ miwu naaa bii, no hewɔ lɛ wɔŋɔ miwu wɔfaase gbekɛyoo ko wɔfee wɔbi beni eye nyɔji ejwɛ pɛ. Fɛ̃fɛ̃ ha enyɛ wala yaje oshara mli.
Yɛ 1952 lɛ, Nyɛminuu Lloyd Barry, ni no mli lɛ eesɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Japan lɛ basara Taiwan koni ekɛtao Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ he mla naa gbɛŋmɛɛ wolo. Ekɛ wɔ hi shi ni ewo wɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. No mli lɛ wɔbiyoo lɛ eye nyɔji 18. Ewo lɛ ehiɛ, ni ebi lɛ akɛ: “Mɛni ji Nyɔŋmɔ gbɛi?” Ni minaa kpɛ mihe, ni mibi lɛ akɛ: “Ootsɔɔ akɛ wɔtsɔɔ lɛ nii beni eka fufɔ naa lolo nɛɛ?” Ni ekɛ nɔkpɛlɛmɔ ha hetoo, “Hɛɛ.” Kɛkɛ ni ewo mi ŋaa yɛ bɔ ni ehe hiaa ni atsɔse gbekɛ kɛjɛ be mli ni eji abifao tɔɔ lɛ he. Ewiemɔi ni ji: “Eji nikeenii ni jɛ Yehowa dɛŋ kɛha nyɛmiishɛjemɔ,” lɛ ka miyitsoŋ kwraa.
Amrɔ nɔŋŋ, kɛkɛ ni mije mibiyoo, Akemi tsɔsemɔ shishi koni ele Yehowa ni esumɔ lɛ ni etsɔ esɔɔlɔ. Mitsɔɔ lɛ wiemɔi ni gbɛɔ lɛ atsɛmɔ, ni mikɛ wiemɔi etɛ e, kɛ ho, kɛ ba ni feɔ wiemɔ “Ehoba,” loo Yehowa yɛ Japanbii awiemɔ mli lɛ je shishi. Beni eye afii enyɔ lɛ, ebɔi nɔ ni mikɛɔ lɛ lɛ shishinumɔ. No hewɔ lɛ daa gbɛkɛ lɛ, migbaa lɛ Biblia mli saji dani eyawɔɔ. Ekɛ miishɛɛ boɔ toi ni ekaiɔ fɛɛ pɛpɛɛpɛ.
Beni eye afii etɛ kɛ fa lɛ, Nyɛminuu Barry basara wɔ ekoŋŋ ni eke Akemi Biblia ni aŋma yɛ Japanbii awiemɔi ni akɛgbaa sane lɛ mli. Ekɛ Biblia lɛ nyiɛ tsu lɛ mli he fɛɛ he, ni eekɛɛ: “Akemi Biblia nɛ! Akemi Biblia nɛ!” Kɛkɛ ni hiŋmɛitswaa fioo sɛɛ lɛ, ebo waa akɛ: “Yehowa bɛ Akemi Biblia lɛ mli! Misumɔɔɔ enɛ!” Kɛkɛ ni eshɛ afɔ shikpɔŋ. Ni minaa kpɛ mihe, ni miyakwɛ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, migbele kɛtee Yesaia yitso 42, kuku 8. Akɛ wiemɔi “Nuŋtsɔ” eye Yehowa gbɛi lɛ najiaŋ yɛ jɛmɛ. Mikwɛ ŋmalɛi krokomɛi hu, shi minaaa ŋwɛi gbɛi ni ji Yehowa lɛ kwraa. Akemi mii shɛ ehe ekoŋŋ beni mikɛ Yahowa gbɛi tsɔɔ lɛ ekoŋŋ yɛ mibiblia momo, ni aŋma yɛ blema Japanbii awiemɔi ni akpa wiemɔi lɛ mli lɛ.
Wɔsɛɛkuu kɛ Japan Yaa
Wɔku wɔsɛɛ wɔtee Japan yɛ 1958 mli ni wɔkɛ Sannomiya Asafo ni yɔɔ Kobe lɛ bɔi bɔɔ. Akɛni miyɛ yiŋtoi babaoo ni madamɔ ni mada Yehowa shi hewɔ lɛ, miisumɔ ni majie nakai hiɛsɔɔ kɛ shidaa lɛ kpo matsɔɔ lɛ kɛtsɔ gbɛgbalɔ—ni ji Yehowa Odasefonyo sɔɔlɔ ni kɛ ebe fɛɛ eha ni matsɔ lɛ nɔ. Mimia mihiɛ waa yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, minyɛ mifee shia Biblia mli nikasemɔi pii ni misa miishɛɛ ni anaa akɛ aaaye abua gbɔmɛi 70 kɛmiishɛ 80 kɛba anɔkwale lɛ mli lɛ naa mikwɛ. Mina hegbɛ yɛ be kukuoo ko mli akɛ masɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ, ni mikɛ ŋmɛlɛtswai fe 150 tsuɔ nii yɛ shiɛmɔ mli daa nyɔŋ nɔ, yɛ be mli ni mikwɛɔ miwu kɛ mibiyoo lɛ hu lɛ.
Akɛni wɔhi Taiwan yɛ nɔ ni fe afii 30 lɛ mli hewɔ lɛ, shihilɛ ni yɔɔ Japan lɛ batsake trukaa yɛ kusumii agbɛfaŋ, ni mikɛ niiashikpamɔi babaoo ni kaa mɔ kpe. Akemi batsɔ mimiishɛjelɔ kɛ misɛɛfilɔ yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli, tamɔ bɔ ni Nyɛminuu Barry ekɛɛ mi momo afi komɛi ni etsɔ hiɛ lɛ. Kɛ mihao waa lɛ, akɛɔ mi akɛ: “Awo, na ekaa. Yehowa baatsɔɔ wɔ gbɛ ni wɔkɛaaje mli.” Ni mihaa lɛ hetoo akɛ, “Hɛɛ, ebaafee, aloo efeŋ nakai?” ni mifuaa lɛ. Mɛɛ hewalɛwoo jɛɛhe nɛ! Mɛni sa akɛ mafee akɛ ja mida Yahowa shi!
Mibiyoo lɛ kɛ Yehowa Hamɔ
Akemi batsɔ shiɛlɔ beni eye afii 7 ni abaptisi lɛ beni eye afii 12, yɛ 1963 hulutsoo be mli. Mibɔ mɔdɛŋ akɛ mana be babaoo maha lɛ bɔ ni manyɛ. (5 Mose 6:6, 7) Ekɛ shihilɛ ni mli wawai kpe beni eyɔɔ ebalayeiaŋ lɛ, shi akɛni ena nɔkwɛmɔ nii kpakpai kɛ ekaawoo kɛjɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi ni akɛ amɛ baa wɔ asafo lɛ mli lɛ aŋɔɔ hewɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ Akemi kɛfee oti ni ma ehiɛ akɛ ebaafee gbɛgbalɔ yɛ shikpɔŋkukuji heei ni atsuko mli nii lɛ amli.
Beni afee kpokpai wuji anɔ kpeei lɛ yɛ 1968 mli lɛ, lɛ efee Yefta biyoo lɛ yɛ Biblia mli drama ni afee lɛ mli. Beni mikwɛɔ drama lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ mibiyoo ni misumɔɔ lɛ waa kɛbashi nakai beaŋ lɛ baaha Yehowa kɛha be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, taakɛ Yefta fee lɛ pɛpɛɛpɛ. Te shihilɛ lɛ baatamɔ aha tɛŋŋ ni mibiyoo lɛ bɛ mimasɛi dɔŋŋ nɛɛ? Ebafee kaa diɛŋtsɛ kɛha mi, ejaakɛ nakai beaŋ lɛ miye fa afi 60 momo.
Yɛ 1970 mli lɛ, be bashɛ ni wɔbiyoo lɛ kɛbaashi wɔ. Ebi gbɛ kɛjɛ miwu dɛŋ ni eshi kɛtee Kyoto koni eyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ. Akɛni enuɔ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa lɛ lɛ shishi hewɔ lɛ, edɔ lɛ yɛ etsui mli waa beni eshiɔ wɔ eya lɛ. Mitsɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 126:5, 6 lɛ sɛɛ akɛ ŋmalɛ ni wɔkɛyeɔ shɛɛ: “Mɛi ni kɛ yaafonui duɔ nii lɛ, amɛkɛ nyamɔ aaakpa. Ekɛ yaafo hiɛɔ dumɔ wui lɛ kɛnyiɛɔ kɛyaa moŋ, shi ekɛ nyamɔ aaahiɛ eŋmaa yiteremɔi lɛ kɛaaba.” Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ batsɔ miishɛjemɔ wiemɔi kɛha mi hu.
Yɛ sɛɛ mli lɛ Akemi bote gbalashihilɛ mli ni ekɛ ewu tee nɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi. Kɛjɛ 1977 mli kɛbaa, beni ahala ewu akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ nɛɛ, amɛsɔmɔ yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli. Migbeleɔ shikpɔŋ he mfoniri mli daa gbi ni mikɛ mibiyoo lɛ “faa gbɛ” yɛ shikpɔŋ he mfoniri lɛ nɔ. Minaa he miishɛɛ waa akɛ manu amɛniiashikpamɔi lɛ ni matsɔ mibiyoo lɛ nɔ ni mikɛle nyɛmimɛi yei pii.
Amrɔ nɛɛ miye afi 86 momo. Gbii ni eho lɛ fɛɛ tamɔ nyɔɔŋ beebuu kuku ko kɛkɛ. Minyɛɛɛ matsu nii tamɔ tsutsu lɛ dɔŋŋ moŋ, shi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ haa minaa miishɛɛ lolo. Kɛ miisusu afii 60 ni eho kɛjɛ be mli ni mibale anɔkwale lɛ he lɛ, Nyɔŋmɔ hiɛnɔkamɔ ni nɔmimaa yɔɔ he lɛ yiɔ mitsui mli obɔ. Hɛɛ, Yehowa, mɔ ni kɛ anɔkwafoi lɛ baaye yɛ anɔkwayeli naa lɛ miiha wɔmiikpa miishɛɛ babaoo.—Lala 18:26.