Nɔ Ni Heshibaa Ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Biɔ Ni Wɔfee
“No hewɔ lɛ nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa Nyɔŋmɔ.”—YAKOBO 4:7.
1. Mɛni abaanyɛ awie yɛ Nyɔŋmɔ ni wɔjaa lɛ lɛ he?
MƐƐ Nyɔŋmɔ ni he yɔɔ naakpɛɛ Yehowa ji nɛkɛ! Mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ, ni anyɛɛɛ akɛ mɔ ko ato ehe, mɔ ni yɔɔ sɔrɔto yɛ gbɛi pii anɔ! Lɛ ji Ŋwɛi Fooflonyo lɛ, Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ, ni hewalɛ fɛɛ yɔɔ edɛŋ. Eyɛ kɛjɛ naanɔ kɛmiiya naanɔ, ni bɔ ni enunyam fa sɔŋŋ ha hewɔ lɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ana lɛ ni eyi ana wala. (2 Mose 33:20; Romabii 16:26) Ehewalɛ kɛ nilee bɛ naagbee, eye emuu kwraa yɛ jalɛsaneyeli mli, kɛ suɔmɔ ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔ su mli. Lɛ ji wɔ Bɔlɔ, wɔ Kojolɔ, wɔ Mlawolɔ, kɛ wɔ Maŋtsɛ. Lɛ eŋɔɔ duromɔ nii kɛ nikeenii kpakpai fɛɛ jɛɔ.—Lala 100:3; Yesaia 33:22; Yakobo 1:17.
2. Mɛɛ nibii he hiaa yɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ mli?
2 Yɛ nɛkɛ anɔkwa saji nɛɛ fɛɛ hewɔ lɛ, sanebimɔ ko bɛ he akɛ gbɛnaa nii ka wɔnɔ akɛ wɔba wɔhe shi wɔha lɛ. Shi mɛni enɛ biɔ yɛ wɔgbɛfaŋ? Nibii babaoo. Akɛni wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛŋ wɔna Yehowa Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, wɔhe shi ni wɔɔba wɔha lɛ lɛ tsɔɔ mɔ diɛŋtsɛ henilee ni atsɔse lɛ lɛ gbɛtsɔɔmɔ sɛɛnyiɛmɔ, ekome ni akɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ aaafee, bulɛ ni aaajie kpo atsɔɔ je lɛŋ nɔyelɔi, kɛ bulɛ ni aaana aha yitsoyeli gbɛjianɔtoo ni yɔɔ weku kɔkrɔɔ lɛ mli lɛ hu.
Henilee Kpakpa Namɔ
3. Kɛji wɔɔna henilee kpakpa lɛ, mɛɛ nibii komɛi ni naatsii yɔɔ he esa akɛ wɔfee toiboo wɔha?
3 Kɛ wɔɔna henilee kpakpa lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee toiboo wɔha nibii ni anyɛɛɛ mɔ nɔ yɛ he —ni ji, mlai kɛ shishitoo taomɔ nii ni adesai nyɛŋ anyɛ mɔ nɔ ni aye nɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, adesai nɔyelɔi nyɛŋ amɛnyɛ mɔ nɔ ni eye Kitai Nyɔŋma lɛ mli nɔ ni ji nyɔŋma, ni wieɔ eshiɔ hiɛkɔɔ lɛ nɔ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, enɛ yeɔ he odase akɛ ŋwɛi ajɛ akɛ Kitai Nyɔŋma lɛ ha, ejaakɛ adesai amlawoo kuu ko bɛ ni baawo mla ní anyɛŋ anyɛ mɔ nɔ ni eye nɔ kɛtsɔ toigbalamɔ nɔ kɛji aku nakai mla lɛ mli. Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔ nɛkɛ mla nɛɛ nɔ ekɛ sɔ̃ fɔ Israelnyo lɛ nɔ akɛ lɛ nɔŋŋ etsɔ polisifonyo eha lɛ diɛŋtsɛ ehe—kɛji eesumɔ ni ena henilee kpakpa. (2 Mose 20:17) Nakai nɔŋŋ hu heloo lɛ nitsumɔi ni baatsi mɔ ko naa koni enine akashɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ ateŋ ekomɛi ji “awuŋayeli” kɛ “hiɛkɔ̃ɔi”—nifeemɔi ni adesai kojolɔi nyɛŋ amɛgbala mɔ toi yɛ he koni amɛkɛnyɛ enɔ ni eye nɔ lɛ. (Galatabii 5:19-21) Shi kɛ wɔmiitao wɔna henilee kpakpa lɛ, no lɛ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ enɛɛmɛi ahe.
4. Kɛji wɔɔna henilee kpakpa lɛ, mɛɛ Biblia shishitoo mlai esa akɛ wɔhi shi yɛ naa?
4 Hɛɛ, esa akɛ wɔhi shi yɛ Biblia shishitoo mlai anaa. Abaanyɛ amu nɛkɛ shishitoo mlai nɛɛ anaa awo kitai enyɔ ni Yesu Kristo wie he jogbaŋŋ beni ehaa sane ni abi lɛ yɛ Mose mlai lɛ ateŋ nɔ ni ji ewulu fe fɛɛ he lɛ hetoo lɛ mli. “Suɔmɔ [Yehowa] o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ. . . . Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Mateo 22:36-40) Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 7:12 lɛ feɔ nɔ ni abiɔ yɛ nɛkɛ kitai nɛɛ ateŋ nɔ ni ji enyɔ lɛ mli lɛ he mfoniri, akɛ: “No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ; ejaakɛ enɛ ji Mla lɛ kɛ Gbalɔi lɛ.”
5. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔhiɛ wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa mli?
5 Esa akɛ wɔfee nɔ ni wɔle akɛ eja ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nɔ ni wɔle akɛ ejaaa feemɔ he, ekɔɔɔ he eko kɛji mɛi krokomɛi miina loo amɛnaaa. Nakai eji, eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔɔnyɛ wɔye wɔhe po yɛ nɔ ni kulɛ esa akɛ wɔfee ni wɔfeee, aloo nɔ ni esaaa ni wɔfeɔ ní wɔyafee lɛ mli. Etsɔɔ wekukpaa kpakpa ni wɔɔha ehi wɔkɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ be fɛɛ be, ni wɔha kɔkɔbɔɔ ni bɔfo Paulo kɛha yɛ Hebribii 4:13 lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli, akɛ: “Ateee bɔɔnɔ ko yɛ ehiɛ, shi nibii fɛɛ yɛ faŋŋ ni agbele nɔ yɛ lɛ mɔ ni wɔkɛyɔɔ sane lɛ hiŋmɛiiaŋ.” Ni wɔɔya nɔ daa yɛ jalɛ nifeemɔ mli lɛ baaye abua wɔ ni wɔwuu wɔshi Abonsam ŋaatsɔi ni yɔɔ nigii lɛ, ni wɔte shi wɔshi je lɛŋ nɔnyɛɛi lɛ, ni wɔwuu wɔshi hiɛjoomɔ henumɔ ni wɔna kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ hu.—Okɛto Efesobii 6:11 he.
Heshibaa Kɛha Nyɔŋmɔ Gbɛjianɔtoo Lɛ
6. Mɛɛ adafitswaa gbɛi Yehowa kɛtsu nii yɛ be ni tsɔ Kristofoi abe lɛ hiɛ lɛ mli?
6 Yehowa Nyɔŋmɔ hako wɔ hegbɛ akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ wɔyiŋ aŋkroaŋkro yɛ bɔ ni wɔkɛ Biblia shishitoo mlai baatsu nii wɔha yɛ wɔshihilɛi amli lɛ he. Nyɔŋmɔ kɛ adesai etsu nii kɛjɛ adesai ayinɔsane shishijee mli tɔŋŋ akɛ adafitswaa gbɛi ni ekɛtsuɔ nii. Enɛ hewɔ lɛ, Adam ji Nyɔŋmɔ naawielɔ kɛha Hawa. Akɛ kita ni kɔɔ tso yibii ni akɛɛ amɛkaye lɛ he lɛ ha Adam dani abɔ Hawa, no hewɔ lɛ Adam kɛɛ Hawa nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha lɛ yoo lɛ. (1 Mose 2:16-23) Noa ji Nyɔŋmɔ gbalɔ kɛha eweku lɛ kɛ jeŋ ni tsɔ nu afua lɛ hiɛ lɛ. (1 Mose 6:13; 2 Petro 2:5) Abraham ji Nyɔŋmɔ naawielɔ kɛha eweku lɛ. (1 Mose 18:19) Mose ji Nyɔŋmɔ gbalɔ kɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ etswaa Israel maŋ lɛ adafi. (2 Mose 3:15, 16; 19:3, 7) Yɛ esɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ gbalɔi, osɔfoi, kɛ maŋtsɛmɛi babaoo tsu nii ni ekɛtswa esuɔmɔnaa nii he adafi etsɔɔ ewebii, aahu kɛbashi Yohane Baptisilɔ lɛ nɔ.
7, 8. (a) Kɛjɛ be mli ni Mesia lɛ ba nɛɛ, namɔ Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii akɛ enaawielɔ? (b) Mɛni heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli biɔ yɛ Yehowa Odasefoi ahe ŋmɛnɛ?
7 Beni Mesia, ni ji Yesu Kristo ba lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ lɛ, kɛ ebɔfoi kɛ ekaselɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ tsu nii koni amɛsɔmɔ akɛ E-naawielɔi. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ baasɔmɔ akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” yɛ adafitswaa ni amɛkɛaaha Yehowa webii bɔni afee ni amɛkɛ Biblia shishitoo mlai atsu nii yɛ amɛshihilɛ mli lɛ gbɛfaŋ. Heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ tsɔɔ kpɛlɛmɔ ni akpɛlɛɔ dɛŋdade ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii nɛɛ nɔ.—Mateo 24:45-47; Efesobii 4:11-14.
8 Anɔkwa saji lɛ tsɔɔ akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ ŋmɛnɛ, ni nɛkɛ Odasefoi nɛɛ a-Nɔyeli Kuu lɛ damɔ shi kɛha lɛ. Nakai Kuu lɛ hu halaa nɔkwɛlɔi amɛwoɔ gbɛhei sɔrɔtoi amli—tamɔ onukpai kɛ najiaŋdamɔlɔi gbɛfalɔi—koni amɛkwɛ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ maji sɔrɔtoi amli. Heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli biɔ ni Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ aba ehe shi eha nɛkɛ nɔkwɛlɔi nɛɛ yɛ Hebribii 13:17 toiboo mli, akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ; ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛsusumai lɛ ahe akɛ mɛi ni baabu he akɔntaa, koni amɛkɛ miishɛɛ afee nii nɛɛ, shi jeee ŋtsɔidɔɔmɔ; ejaakɛ no ehiii haaa nyɛ.”
Tsɔsemɔ Nɔkpɛlɛmɔ
9. Bei pii lɛ, heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ bafeɔ mɛni?
9 Bei pii lɛ, heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ bafeɔ tsɔsemɔ ni mɛi ni sɔmɔɔ akɛ nɔkwɛlɔi lɛ kɛhaa lɛ nɔkpɛlɛmɔ. Kɛ wɔkɛ tsɔsemɔ ni he hiaa lɛ haaa wɔ diɛŋtsɛ wɔhe be fɛɛ be lɛ, no lɛ ekolɛ ehe baahia ni mɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ kɛ hegbɛ akɛ amɛfeɔ nakai, tamɔ wɔ asafo lɛ mli onukpai lɛ kɛ ŋaawoo loo tsɔsemɔ ni he hiaa aha wɔ. Tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔkpɛlɛ nɔ lɛ ji nilee gbɛ.—Abɛi 12:15; 19:20.
10. Mɛɛ sɔ̃ ka mɛi ni kɛ tsɔsemɔ haa lɛ anɔ?
10 Eka shi faŋŋ akɛ, esa akɛ onukpai ni kɛ tsɔsemɔ haa lɛ hu diɛŋtsɛ afee heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli he nɔkwɛmɔ nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Taakɛ Galatabii 6:1 tsɔɔ lɛ, jeee tsɔsemɔ kɛhamɔ gbɛ kpakpa pɛ esa akɛ amɛle, shi moŋ esa akɛ amɛfee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa hu: “Anyɛmimɛi, kɛji nɔtɔmɔ ko banina mɔ ko trukaa lɛ, nyɛ mɛi ni nyɛji mumɔŋ gbɔmɛi lɛ, nyɛsaa nakai mɔ lɛ ekoŋŋ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli; ni ole ohe nɔ kwɛmɔ, koni bo hu akakao.” Kɛ wɔɔwie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ onukpa lɛ ŋaawoo kɛ enɔkwɛmɔ nɔ akpa gbee. Enɛ kɛ ŋaawoo ni akɛha yɛ 2 Timoteo 2:24, 25 kɛ Tito 1:9 lɛ kpaa gbee. Hɛɛ, esa akɛ mɛi ni tsuɔ hiɛkamɔ loo mɔ jajemɔ he nii lɛ akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ, ni amɛyitsoŋ akawa kɔkɔɔkɔ. Esa akɛ amɛfee mɛi ni mli jɔ, kɛ mlihilɛ be fɛɛ be, ni kɛlɛ amɛfee shiŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shishitoo mli lɛ asɛɛfimɔ mli. Esa akɛ amɛfee toibolɔi ni kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ, kɛ hejɔɔmɔ hé kɛha mɛi ni gboɔ deŋme ni amɛjatsui fe amɛ lɛ.—Okɛto Mateo 11:28-30 he.
Heshibaa Kɛha Hegbɛi ni Yeɔ nɔ Lɛ
11. Mɛni ataoɔ yɛ Kristofoi ahe yɛ wekukpaa ni aaaka amɛkɛ je lɛŋ nɔyelɔi ateŋ lɛ gbɛfaŋ?
11 Heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ hu biɔ ni wɔbo je lɛŋ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ atoi. Awoɔ wɔ ŋaa yɛ Romabii 13:1 akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ. Ejaakɛ hegbɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ; shi hegbɛi ni yɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ to.” Wiemɔi nɛɛ biɔ ni wɔye tsɔne kudɔmɔ he mlai ni awo lɛ anɔ, kɛfata nibii krokomɛi hu he, ni wɔkɛ henilee kpakpa atsu nii yɛ toowoo kɛ oniatsumɔ mli, taakɛ bɔfo Paulo wie yɛ Romabii 13:7 lɛ.
12. Husu yɛ wɔhe shi ni wɔɔba wɔha Kaisare lɛ he yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?
12 Shi kɛlɛ, eyɛ faŋŋ akɛ husu yɛ wɔhe shi ni wɔɔba wɔha Kaisare nɛɛ mli. Esa akɛ wɔha shishitoo mla ni Yesu Kristo jaje, taakɛ aŋma yɛ Mateo 22:21 lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be, akɛ: “Belɛ nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni Nyɔŋmɔ nii lɛ nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ.” Shishigbɛ niŋmaa kɛha Romabii 13:1 yɛ Oxford NIV [New International Version] Scofield Study Bible lɛ mli lɛ wieɔ akɛ: “Enɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ ebo jeŋba shara he mlai loo mlai ni teɔ shi woɔ Kristofonyo lɛ toi. Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, enitsumɔ ji ebo Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi (Bɔfoi 5:29; okt. Dan. 3:16-18; 6:10ff he).”
Heshibaa ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Yɛ Weku Kɔkrɔɔ lɛ Mli
13. Heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli yɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mli biɔ mɛni yɛ emlibii lɛ adɛŋ?
13 Wu kɛ tsɛ lɛ ji mɔ ni tsuɔ nii akɛ yitso yɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mli. Enɛ biɔ ni ŋamɛi abo ŋaawoo ni akɛha yɛ Efesobii 5:22, 23 lɛ toi: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, taakɛ bɔ ni nyɛfeɔ nyɛhaa Nuŋtsɔ lɛ, ejaakɛ wu lɛ ji ŋa lɛ yitso, taakɛ bɔ ni Kristo hu ji asafo lɛ yitso [lɛ].”a Ni gbekɛbii lɛ hu, amɛfeŋ mlai amɛhaŋ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, shi moŋ esa akɛ amɛna heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli amɛha tsɛ lɛ kɛ nyɛ lɛ fɛɛ, taakɛ Paulo tsɔɔ mli yɛ Efesobii 6:1-3 lɛ: “Nyɛ bii lɛ, nyɛboa nyɛfɔlɔi lɛ atoi yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli; ejaakɛ enɛ ja. ‘Wo otsɛ kɛ onyɛ’; no ji klɛŋklɛŋ kita ni hiɛ shiwoo akɛ: ‘Koni ahi ahao, ni otsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.’”
14. Mɛni heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli biɔ yɛ wekuyitsei adɛŋ?
14 Shi kɛlɛ, kɛ wumɛi kɛ tsɛmɛi lɛ hu jie nɛkɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli nɛɛ kpo lɛ, ehaa efeɔ mlɛo kɛhaa ŋamɛi kɛ gbekɛbii lɛ akɛ amɛaana nɛkɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli nɛɛ eko. Amɛfeɔ enɛ kɛtsɔɔ amɛ yitsoyeli lɛ he nii ni amɛtsuɔ yɛ Biblia shishitoo mlai, tamɔ nɔ ni anaa yɛ Efesobii 5:28, 29; kɛ 6:4 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa, akɛ: “Nakai sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei. Mɔ ni sumɔɔ eŋa lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ehe esumɔɔ. Ejaakɛ mɔ ko enyɛko lɛ diɛŋtsɛ eheloo da, shi moŋ elɛɔ lɛ ni ehiɛɔ lɛ dɔdɔɔdɔ, taakɛ bɔ ni Kristo hiɛɔ asafo lɛ.” “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuŋtsɔ Yehowa tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”
Nibii ni Yeɔ Buaa Heshibaa ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli
15. Mɛɛ mumɔ lɛ yibii baaye abua wɔ ni wɔjie, heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo?
15 Mɛni baaye abua wɔ ni wɔna heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli yɛ nɛkɛ hei sɔrɔtoi nɛɛ fɛɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli—suɔmɔ ni wɔɔna wɔha Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni ehala ni amɛkwɛ wɔnɔ lɛ. Akɛɔ wɔ yɛ 1 Yohane 5:3 akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa.” Yesu ma oti nɛɛ nɔ mi yɛ Yohane 14:15 akɛ: “Kɛji nyɛmiisumɔ mi lɛ, nyɛaaye mikitai lɛ anɔ.” Lɛlɛŋ, suɔmɔ—mumɔ lɛ yibii ni baa klɛŋklɛŋ kwraa lɛ—baaye abua wɔ ni wɔhiɛ asɔ nibii fɛɛ ni Yehowa efee eha wɔ lɛ, ni no hu baaye abua wɔ koni wɔna heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli.—Galatabii 5:22.
16. Mɛɛ yelikɛbuamɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kɛhaa yɛ heshibaa kpojiemɔ mli?
16 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ Gbeyei ni wɔɔshe akɛ wɔɔfee nɔ ko ni esaŋ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ baaye abua wɔ ejaakɛ no tsɔɔ ‘efɔŋ ni aaanyɛ.’ (Abɛi 8:13) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, gbeyei ni wɔɔshe akɛ wɔɔfee nii ni esaŋ Yehowa hiɛ lɛ haŋ wɔŋmɛɛ saji ahe ni akɛsaa yɛ gbɔmɔ gbeyeishemɔ hewɔ. Ebaaye ebua wɔ hu ni wɔbo Nyɔŋmɔ famɔi atoi, ni naagbai ni ebiɔ ni wɔye nɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Kɛfata he lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkaŋmɛɛ wɔhe wɔha kaai aloo henumɔi ni baagbala wɔ kɛya efɔŋfeemɔ he. Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa gbeyeishemɔ ji nɔ ni ha Abraham ka akɛ ekɛ ebinuu Isak ni esumɔɔ lɛ lɛ aaasha afɔle lɛ, ni ákɛ, gbeyei ni Yosef sheɔ akɛ eeefee nɔ ko ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ ji nɔ ni ye ebua lɛ ni enyɛ ete shi ewo jeŋba shara ni Potifar ŋa lɛ taoɔ elaka lɛ ewo mli lɛ.—1 Mose 22:12; 39:9.
17. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ hemɔkɛyeli naa yɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ kɛ nitsumɔ mli?
17 Yelikɛbuamɔ nɔ ni ji etɛ ji Yehowa Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli. Hemɔkɛyeli baaha wɔnyɛ wɔbo ŋaawoo ni akɛha yɛ Abɛi 3:5, 6 lɛ toi, akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛi fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ.” Hemɔkɛyeli baaye ebua wɔ, titri lɛ kɛji wɔmiina amanehulu yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ aloo wɔnuɔ he akɛ aakwɛ mɛi ahiɛaŋ ni akɛmiiye wɔ amim yɛ wɔhewolonɔ su aloo maŋ nɔ ni wɔjɛ hewɔ, aloo yɛ wɔkɛ mɔ kroko teŋ béi hewɔ. Ekolɛ mɛi komɛi hu baanu he akɛ aku hiɛ afɔ amɛnɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛni ajieee amɛyi koni ahala amɛ ni amɛsɔmɔ akɛ onukpai aloo asafoŋ sɔɔlɔi lɛ hewɔ. Kɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli lɛ, no baaha wɔmɛ Yehowa koni lɛ ebajaje saji pɛpɛɛpɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebe mli. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔna tsuishitoo ni wɔkɛŋmɛ wɔtsui shi.—Yaafo 3:26.
18. Mɛni ji yelikɛbuamɔ nɔ ni ji ejwɛ yɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ kpojiemɔ mli?
18 Yelikɛbuamɔ ni ji ejwɛ ji humifeemɔ. Humi bɛ naagba ko kwraa yɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ kpojiemɔ mli ejaakɛ ‘ekɛ heshibaa jwɛŋmɔ buɔ mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe lɛ.’ Humi sumɔɔ ni efee enii akɛ “mɔ ni ji bibioo.” (Filipibii 2:2-4; Luka 9:48) Shi henɔwolɔ miihi ehe shi ni eeeba lɛ kwraa, ni emli fuɔ yɛ he po. Awieɔ akɛ gbɔmɔ ni tamɔ nakai lɛ, ajieɔ eyi ni akɛyeɔ lɛ awui moŋ fe ni aaawie ashi lɛ ni akɛhere eyiwala.
19. Mɛɛ heshibaa he nɔkwɛmɔ fɛfɛo Buu Mɔɔ Asafo lɛ tsutsu sɛinɔtalɔ ko fee efɔ shi?
19 Be ko lɛ, Joseph Rutherford, ni ji Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ sɛinɔtalɔ ni ji enyɔ lɛ fee humifeemɔ kɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli he nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo ko. Beni Hitler gu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ yɛ Germany lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ŋma lɛ wolo ni amɛbi nɔ ni esa akɛ amɛfee yɛ gu ni agu amɛkpeei kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ. Etsi sane nɛɛ ta etsɔɔ Betel weku lɛ ni ekpɛlɛ nɔ yɛ faŋŋ mli akɛ eleee nɔ ni ebaakɛɛ German nyɛmimɛi lɛ, titri lɛ yɛ toigbalamɔ ni mli wa ni akɛbaa nyɛmimɛi lɛ anɔ lɛ hewɔ. Ekɛɛ akɛ kɛji mɔ ko le nɔ ni sa akɛ ekɛɛ amɛ lɛ, ebaana he miishɛɛ akɛ eeebo toi. Mɛɛ heshibaa mumɔ nɛ!b
Sɛɛnamɔi ni Jɛɔ Heshibaa ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli lɛ Mli Baa
20. Mɛɛ jɔɔmɔi jɛɔ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ mli baa?
20 Abaanyɛ abi akɛ, Mɛɛ sɛɛnamɔi jɛɔ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ mli baa? Babaoo diɛŋtsɛ. Wɔjoɔ yeyeeye-feemɔi kɛ nijiaŋwujeei ni mɛi ni feɔ amɛnii akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhiɛ amɛhe lɛ kɛkpeɔ lɛ naa foi. Wɔnaa wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa mli ŋɔɔmɔ. Wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi naa naanyobɔɔ ni hi fe eko fɛɛ eko. Kɛfata he lɛ, akɛni wɔbaa wɔjeŋ akɛ mla nɔ yelɔi hewɔ lɛ, wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ naagbai ni aaaba wɔkɛ nɔyelɔi ateŋ lɛ ahe. Wɔnaa weku shihilɛ mli miishɛɛ hu ákɛ wumɛi kɛ ŋamɛi, akɛ fɔlɔi kɛ bii. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, akɛni wɔhiɛɔ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ mli hewɔ lɛ, wɔfeɔ wɔnii yɛ ŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 27:11 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa, akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ni oha mitsui anyɔ mimli, ni mana hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.”
[Shishigbɛ niŋmai]
a Gbɛgbalɔ sɔɔlɔ ko jie eŋa heshibaa yi waa etsɔɔ gbɛgbalɔ oshijafonyo ko. Gbɛgbalɔ oshijafonyo lɛ susu akɛ kulɛ esa akɛ enaanyo nɛɛ awie nɔ ko yɛ eŋa sui krokomɛi ni eyɔɔ lɛ ahe. Shi afii komɛi asɛɛ, beni gbɛgbalɔ oshijafonyo nɛɛ hu bote gbalashihilɛ mli lɛ, eyoo bɔ ni suɔmɔ kɛ sɛɛfimɔ ni ŋa lɛ aaajie kpo lɛ he hiaa waa ha yɛ gbalashihilɛ mli miishɛɛnamɔ mli.
b Yɛ sɔlemɔ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ babaoo sɛɛ lɛ, Joseph Rutherford na hetoo ni esa akɛ ekɛha nyɛmimɛi ni yɔɔ Germany lɛ faŋŋ. Jeee lɛ ebaakɛɛ amɛ nɔ ni sa akɛ amɛfee loo amɛkafee. Amɛyɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni no kɛɔ amɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee yɛ amɛkpee kutuu kɛ odaseyeli fɛɛ he. No hewɔ lɛ German nyɛmimɛi lɛ bɔi nitsumɔ yɛ teemɔŋ, shi amɛtee nɔ amɛbo Yehowa famɔ akɛ amɛkpe kutuu ni amɛye egbɛi lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he odase lɛ toi.
Sanebimɔi ni Akɛtiɔ Mli
◻ Mɛɛ gbɔmɛi Nyɔŋmɔ kɛtsu nii akɛ adafitswaa gbɛi, ni mɛni esa akɛ etsuji afee aha nɛkɛ mɛi nɛɛ?
◻ Mɛɛ shihilɛi sɔrɔtoi amli abaanyɛ akɛ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli atsu nii yɛ?
◻ Mɛɛ sui baaye abua wɔ ni wɔjie heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo?
◻ Mɛɛ jɔɔmɔi heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ kɛbaa?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Nyɔŋmɔ kɛ Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ tsu nii ni ekɛtswa esuɔmɔnaa nii he adafi etsɔɔ ewebii
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Hei ni wɔbaanyɛ wɔjie heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo yɛ