Tsutsu Wekui ni Sheɔ Nyɔŋmɔ Gbeyei—Nɔkwɛmɔ Nɔ Kɛha Wɔgbii Nɛɛ
WEKU lɛ—Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ bɔ mɔdɛŋ ni egbala je lɛ jwɛŋmɔ kɛba nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ 1994 ni ejaje akɛ eji “Majimaji Ateŋ Afi Kɛha Weku Lɛ” nɔ. Eyɛ mli akɛ jeŋ hiɛnyiɛlɔi, kwasafo shihilɛ he nilelɔi, kɛ weku saji ahe ŋaawolɔi eye oyai yɛ ŋkɔmɔ ni amɛyeɔ yɛ nibii tamɔ ajwamaŋ bii afɔmɔ ni yaa hiɛ lɛ kɛ gbalamlitsemɔ ni faa babaoo lɛ ahe moŋ, shi amɛfee shɔ̃ɔ yɛ naagbai lɛ anaa tsabaa ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni amɛkɛaaba lɛ he.
Ani eeenyɛ eba akɛ Biblia lɛ yɛ tsabaai kɛha weku mli naagbai? Kɛha mɛi komɛi lɛ, eeenyɛ efee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ aaasusu akɛ Biblia lɛ baanyɛ aye abua ŋmɛnɛ wekui. Fɛɛ sɛɛ lɛ, aŋma afii ohai abɔ nɛ yɛ Boka Teŋgbɛ shihilɛ kɛ kusum naa. Shihilɛ etsake waa kɛjɛ Biblia bei amli yɛ je lɛŋ hei sɔrɔtoi babaoo. Kɛlɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni weku fɛɛ weku na egbɛi kɛjɛ eŋɔɔ lɛ ji mɔ ni kɛ emumɔ kanya Biblia lɛ ŋmaa. (Efesobii 3:14, 15; 2 Timoteo 3:16) Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ weku mli naagbai ahe?
Yehowa le nɔ ni he hiaa ni baaha weku shihilɛ afee nɔ ni ŋɔɔ ni tsui nyɔɔ mɔ mli yɛ he diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ weku shihilɛ he, ekomɛi tamɔ ŋaawoo. Nɔkwɛmɔ nii ni kɔɔ wekui ni kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ shishitoo mlai tsu nii ahe lɛ hu yɛ Biblia lɛ mli. Nɔ ni jɛ mli ba ji ekomefeemɔ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni amɛna mli ŋɔɔmɔ. Nyɛhaa wɔkwɛa weku shihilɛ yɛ Biblia bei amli ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli.
Yitsoyeli—Tɔlɛ Nitsumɔ Ni?
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ weku yitso he sane lɛ he. Yɛ blematsɛmɛi lɛ abeaŋ lɛ, hii tamɔ Abraham, Isak, kɛ Yakob ji “weku yitsei” ni ŋwanejee ko bɛ he. (Bɔfoi lɛ Asaji 7:8, 9; Hebribii 7:4) The New Manners and Customs of Bible Times, ni Ralph Gower ŋma lɛ kɛɔ akɛ: “Weku lɛ fee . . . ‘maŋtsɛyeli bibioo ko’ ni tsɛ lɛ yeɔ nɔ. Eyeɔ ŋa, bii, nabii, kɛ tsuji anɔ—mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shia lɛ mli lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, blematsɛmɛi lɛ naa amɛ bihii lɛ aweku hu nɔ hewalɛ yɛ bei pii amli.—Okɛto 1 Mose 42:37 he.
Ani enɛ kɛ hegbɛ haaa hii koni amɛnyɛ amɛ ŋamɛi kɛ bii anɔ? Dabi kwraa. Eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ klɛŋklɛŋ yoo lɛ, Hawa, akɛ: “Owu lɛ sɛɛgbɛ oootao, ni lɛ eeeye onɔ.” (1 Mose 3:16) Nakai wiemɔi lɛ tsɔɔ nɔ ni baaba yei ni amɛbote gbalashihilɛ mli fɛɛ nɔ, shi amɛtsɔɔɔ bɔ ni esa akɛ nibii aba aha yɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa jalɔi ateŋ. Esa akɛ wumɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ aha Yehowa shishijee yiŋtoo lɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli. Yehowa fee yoo koni ebafee nuu lɛ “hefatalɔ [yelikɛbualɔ] ko ni sa lɛ,” jeee enyɔ̃ŋ. (1 Mose 2:20) Akɛni hii ni hi shi yɛ blema bei lɛ amli lɛ yɔse amɛ diɛŋtsɛ amɛ heshibaa kɛ akɔntaa ni amɛbaabu amɛha Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛ nɔyeli-hegbɛ lɛ tsuuu nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ amɛ ŋamɛi kɛ bii aaaye tamɔ nyɔ̃ji kɛkɛ lɛ, blematsɛmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ jie suɔmɔ kɛ hedɔɔ diɛŋtsɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ.
Akɛ hedɔɔ ni gbekɛbii anine shɛɔ nɔ bei pii lɛ amlikwɛmɔ fioo eha yɛ 1 Mose 50:23. Ewie Yosef nanakansowai lɛ ahe yɛ jɛmɛ akɛ: “Afɔ amɛ ashwie Yosef shwuɔ nɔ.” Yɛ be mli ni enɛ baanyɛ atsɔɔ kɛkɛ akɛ Yosef kpɛlɛ bii lɛ anɔ akɛ eseshibii lɛ, ebaanyɛ etsɔɔ hu akɛ, ekɛ gbekɛbii lɛ shwɛɔ yɛ suɔmɔ mli, ni eefɔ amɛ kɛmiiya kɛmiiba yɛ eshwuɔ nɔ. Tsɛmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ aaafee jogbaŋŋ akɛ amɛaajie hedɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo amɛha amɛbii.
Akɛ weku yitsei lɛ, blematsɛmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ hu kwɛ amɛ wekui lɛ amumɔŋ hiamɔ nii anɔ. Beni efa kpo kɛjɛ adeka lɛ mli yɛ je muu fɛɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, “Noa ma afɔleshãa latɛ eha Yehowa . . . ni eŋɔshã shãa afɔle yɛ afɔleshãa latɛ lɛ nɔ.” (1 Mose 8:20; okɛto Hiob 1:5 he.) Blematsɛ Abraham to okadi kpakpa efɔ shi kɛtsɔ famɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ekɛha eweku lɛ mli bii lɛ nɔ. ‘Efa ebii kɛ ewebii ni baa yɛ esɛɛ lɛ, koni amɛnyiɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ, ni amɛfee jalɛ nii kɛ kojomɔ.’ (1 Mose 18:19) No hewɔ lɛ, yitsoyeli ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ kɛ wekui lɛ ahenumɔŋ kɛ mumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ baa.
Kristofoi hii nyiɛɔ nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ sɛɛ ŋmɛnɛ. Amɛtsuɔ yitsoyeli he nii yɛ jamɔ saji amli kɛtsɔ amɛ weku ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛ koni amɛtsu Nyɔŋmɔ taomɔ nii ahe nii, kɛ agbɛnɛ okadi kpakpa ni amɛ diɛŋtsɛ amɛtoɔ amɛfɔɔ shi lɛ nɔ. (Mateo 28:19, 20; Hebribii 10:24, 25) Taakɛ blematsɛmɛi lɛ ji lɛ, Kristofoi wumɛi kɛ tsɛmɛi hu heɔ be koni amɛtsɔɔ amɛ weku lɛ mli bii lɛ anii.
Nii ni Afeɔ Oya
Beni yɛ naagbee lɛ ewo nyɔmɔ babaoo ni ehiɛ eshaanuu lɛ egbe naa lɛ, blematsɛ Yakob bi akɛ: “Te gbi ni makwɛ mi diɛŋtsɛ miwe hu?” (1 Mose 30:30) Taakɛ tsɛmɛi fɛɛ ji lɛ, Yakob nu bɔ ni ehe hiaa ni etsu eweku lɛ heloonaa hiamɔ nii ahe nii lɛ he, ni etsu nii waa koni enyɛ efee nakai. Klɛŋklɛŋ Mose 30:43 kɛɔ akɛ: “Ni gbɔmɔ lɛ shwere naakpa diɛŋtsɛ, ni ena tooi pii kɛ weyei kɛ wehii kɛ yomai kɛ tejii.”
Shi, yɛ afii komɛi asɛɛ, beni Yakob eyahi Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, no mli lɛ eka shi faŋŋ akɛ eleee akɛ ebiyoo Dina ena su ni oshara yɔɔ he ni ji Kanaanbii wɔŋjalɔi lɛ ni ekɛ amɛ bɔɔ naanyo lɛ.a (1 Mose 34:1) Agbɛnɛ hu, beni ebayoo akɛ wɔŋjalɔi anibii komɛi ebaje eshia lɛ, etsuuu he nii. Shi, yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, beni Kanaan nyo ko to Dina kabonaa yɛ gbɛ ni ehiii nɔ lɛ, Yakob tsu he nii oya. Efa akɛ: “Nyɛjiea maŋsɛɛ nyɔŋmɔi ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ nyɛshwiea, ni nyɛtsuua nyɛhe.”—1 Mose 35:2-4.
Esa akɛ tsɛmɛi Kristofoi lɛ aha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ amɛ wekui lɛ amumɔŋ nibii ahe. Kɛ hegbeyeiwoo ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli eba weku lɛ mumɔŋ nibii ahe, tamɔ wolo ko ni wieɔ jeŋba shara he loo saŋku lalai komɛi ni ehiii ni akɛba shia lɛ, esa akɛ amɛtsu he nii oya.
Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, yei ni yɔɔ hemɔkɛyeli tamɔ Sara, Rebeka, kɛ Rahel hu na weku lɛ nɔ hewalɛ babaoo. Eyɛ mli akɛ amɛbaa amɛhe shi amɛhaa amɛ wumɛi moŋ, shi atsiii amɛ gbɛ kɛjɛɛɛ hegbɛ ni amɛkɛaatsu nii kɛ esa, ni ehe miihia hu lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, 2 Mose 4:24-26 (NW) kɛɔ wɔ akɛ, beni Mose kɛ eweku lɛ yaa Mizraim lɛ, “Yehowa [“Yehowa bɔfo,” Septuagint] kɛ lɛ bakpe, ni etee nɔ etao gbɛ ni eeetsɔ nɔ egbe [Mose binuu] lɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ, oshara eba Mose binuu lɛ wala he ejaakɛ Mose efoko lɛ ketia. Zipora tsu he nii amrɔ nɔŋŋ ni efo ebinuu lɛ ketia. No hewɔ lɛ, ŋwɛibɔfo lɛ shi lɛ etee. Ŋmɛnɛ, ŋamɛi Kristofoi hu baanyɛ aŋɔ hegbɛ ni amɛtsu shihilɛ ko he nii kɛ esa feemɔ.
Tsɔsemɔ ni Tamɔ Tsɛ Nɔ̃ yɛ Mose Mla Shishi
Blematsɛmɛi ayinɔ lɛ ba naagbee yɛ 1513 D.Ŋ.B., beni Israel batsɔ maŋ lɛ. (2 Mose 24:3-8) Tsɛmɛi tee nɔ amɛsɔmɔ akɛ weku yitsei. Shi, weku mla bafee nɔ ni hɔ maŋ lɛ Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha Mose ni kojolɔi ni ahala amɛ kɛtsuɔ nii lɛ shishi. (2 Mose 18:13-26) Afɔleshãa nibii ni kɔɔ jamɔ he lɛ baje Levi osɔfoyeli lɛ dɛŋ. Kɛlɛ, tsɛ lɛ tee nɔ etsu nitsumɔ ko ni he hiaa he nii. Mose wo ŋaa akɛ: “Ni nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ aka otsui nɔ, ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshia lɛ, kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ, kɛ beni oka shi, kɛ beni ote shi.”—5 Mose 6:6, 7.
Mla lɛ kɛ bei komɛi ha, tamɔ Hehoo lɛ, ni anyɛɔ akɛ tsɔsemɔ tɛ̃ɛ loo yɛ gbɛ ni jeee tɛ̃ɛ nɔ ha. Beni Hehoo gbi lɛ, Nisan 14 bɛŋkɛɔ lɛ, Yudafoi awekui jeɔ shishi amɛsaa amɛhe amɛhaa gbɛfaa kɛmiiya Yerusalem ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ. (5 Mose 16:16; okɛto Luka 2:41 he.) Mɛɛ gbekɛ naŋ miishɛɛ yɛ nɛkɛ hesaamɔi nɛɛ amli? Gbɛfaa lɛ diɛŋtsɛ baafee miishɛɛ nɔ̃. No mli lɛ nugbɔnɛmɔ be lɛ eba naagbee, ni agbiɛnaa be hulu lɛ eje shishi eefa fɛ̃i be mli fɛ̃i lɛ kɛmiijɛ kɔɔyɔŋ. Beni Hermon Gɔŋ lɛ nɔ snoo lɛ sereɔ lɛ, Yordan Faa lɛ hu jeɔ ŋa.
Jeee bɔ ni shikpɔŋ lɛ shikamɔ yɔɔ pɛ he nii tsɛmɛi baanyɛ atsɔɔ amɛbii yɛ gbɛ nɔ, shi yinɔsane babaoo ni kɔɔ hei ni amɛbaatsɔmɔ lɛ ahe lɛ hu. Nɔ ni baanyɛ afata enɛɛmɛi ahe ji Ebal kɛ Gerizim Gɔji lɛ, he ni akane loomɔi kɛ jɔɔmɔi ni yɔɔ Mla lɛ mli lɛ yɛ lɛ. Ekolɛ amɛbaatsɔ Betel hu, he ni Yakob na ninaa ni kɔɔ ŋwɛi atswere lɛ he yɛ lɛ. Mɛɛ sanegbaa ni miishɛɛ yɔɔ mli po baaya nɔ nɛkɛ! Beni gbɛfaa lɛ yaa nɔ ni gbɛfalɔi krokomɛi ni jɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei krokomɛi bafataa wekui sɔrɔtoi lɛ ahe lɛ, amɛ fɛɛ amɛbaana naanyobɔɔ ni tswaa mɔ maa shi mli ŋɔɔmɔ.
Yɛ naagbee lɛ, weku lɛ baabote Yerusalem, “ni yɔɔ fɛo kɛwula shi lɛ.” (Lala 50:2) Woloŋlelɔ Alfred Edersheim kɛɛ: “Ekolɛ jamɔ he gbɛfalɔi nɛɛ ateŋ mɛi pii baashi amɛbuu yɛ maŋtiase lɛ gbogboi lɛ asɛɛ. Abaafee mɛi ni yato maŋ lɛ mli lɛ gbɔ fɛfɛo.” Hɛɛ, Hebri gbekɛbii anine shɛ nyɛmimɛi asuɔmɔ kɛ gbɔfeemɔ he nikasemɔ nɔ tɛɛ. Daa afi Yehowa Odasefoi akpeei hu tsuɔ yiŋtoo ni tamɔ nakai nɔŋŋ he nii ŋmɛnɛ.
Yɛ naagbee lɛ Nisan 14 baashɛ. Abaagbe Hehoo kooloo lɛ, ni atsukɔ ŋmɛlɛtswai babaoo. Weku lɛ baaye toobi lɛ, aboloo akpiti, kɛ shwiebaa ni jooɔ kɛmiibɛŋkɛ nyɔɔŋteŋ. Taakɛ kusum lɛ ji lɛ, binuu baabi akɛ: “Te nyɛjamɔ nɛɛ shishiŋ?” Kɛkɛ lɛ tsɛmɛi lɛ baatsɔɔ mli amɛha amɛ akɛ: “Yehowa hehoo lɛ afɔle ni, ejaakɛ beni etswia Mizraimbii lɛ anii lɛ, eho Israelbii lɛ ashiai lɛ ahe yɛ Mizraim, ni ejie wɔshiai lɛ.”—2 Mose 12:26, 27; 13:8.
Israel Maŋtsɛ Salomo kɛɛ: ‘Ŋmɔlɔ be yɛ, ni joo be yɛ.’ (Jajelɔ 3:4) Aŋmɛ Israel gbekɛbii agbɛ ni amɛshwɛ. Eka shi faŋŋ akɛ Yesu Kristo na bɔ ni gbekɛbii shwɛɔ yɛ jaji anɔ lɛ. (Zakaria 8:5; Mateo 11:16) Ni ejeee nɔ ni ekaaa akɛ fɔlɔi ni yɔɔ nii lɛ aaato weku henaabuamɔi ni ŋɔɔ he gbɛjianɔ koni ala, ajo, ni aye ni anu. (Luka 15:25) Fɔlɔi Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ŋɔɔ hegbɛ lɛ ni amɛhaa amɛbii naa hiɛtserɛjiemɔ kɛ naanyobɔɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ.
Nyɛmɛi kɛ Gbekɛbii ni Yɔɔ Yudafoi Ashihilɛ Mli
Mɛni nyɛmɛi tsu yɛ Mose Mla lɛ shishi? Abɛi 1:8 fa akɛ: “Mibi, bo otsɛ tsɔsemɔ lɛ toi, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ.” Ŋa Yudanyo lɛ kɛ taomɔ nii ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ baatsu nii yɛ weku shihilɛ mli, yɛ ewu lɛ nɔyeli shishi. Esa akɛ ebii kɛ woo aha lɛ, yɛ be mli ni egbɔ po.—Abɛi 23:22.
Nyɛ lɛ naa ebii lɛ atsɔsemɔ mli gbɛfaŋnɔ babaoo hu. Ekome ekwɛɔ fufɔo lɛ nɔ aahu kɛyashiɔ be mli ni eeeda bɔ ni sa ni eeetse lɛ fufɔ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔ ni jɛɔ mli baa ji nyɛ kɛ bi tsakpaa ni mli wa. (Yesaia 49:15) Yɛ be mli ni tsɛmɛi lɛ tsɔɔ amɛbii ninenaa nitsumɔi lɛ, nyɛmɛi lɛ hu tsɔɔ amɛbiyei shia nitsumɔ mli hesaai. Nyɛmɛi lɛ naa amɛ bihii lɛ hu nɔ hewalɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Lemuel, maŋtsɛ lɛ, ná “gbalɛ wiemɔi ni enyɛ kɛtsɔse lɛ” lɛ he sɛɛ.—Abɛi 31:1.
Yudayoo ni ji ŋa mɔdɛŋbɔlɔ lɛ hu na ‘eshiabii lɛ akwɛmɔ kɛ amɛyaa kɛ baa jogbaŋŋ’ mli ŋɔɔmɔ bɔ ni sa. Taakɛ Abɛi 31:10-31 tsɔɔ lɛ, eheɔ nibii ni he hiaa shia lɛ, ekɛ eshika woɔ tsũi kɛ shikpɔji amli, ni enyɛɔ etoɔ nitsumɔ fioo ko po he gbɛjianɔ. Kɛha wu ni hiɛ sɔɔ nii lɛ, ejara “wa aahu fe tɛŋɛlɛo”!
Nɔkwɛmɔ Nɔ Kɛha Ŋmɛnɛ
Yɛ Biblia bei amli lɛ, weku gbɛjianɔtoo lɛ tsu emli bii lɛ fɛɛ ahenumɔŋ kɛ mumɔŋ dalɛ he nii. Esa akɛ tsɛmɛi lɛ atsu amɛ nɔyeli-hegbɛ he nii yɛ suɔmɔ mli koni ehe aba sɛɛnamɔ aha amɛ wekui lɛ. Esa akɛ amɛnyiɛ hiɛ yɛ jamɔ mli. Tsɛmɛi kɛ nyɛmɛi fɛɛ jieɔ amɛbii ahe miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ kpo—amɛtsɔɔ amɛ nii ni amɛtsɔseɔ amɛ, amɛfataa amɛhe yɛ jamɔ mli, amɛhaa amɛjieɔ amɛ hiɛtserɛ. Nyɛmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ fee yelikɛbualɔi ni sɛɛnamɔ yɔɔ amɛhe waa, amɛkɛ bulɛ ha amɛ wumɛi ayitsoyeli, ni amɛkɛ hegbɛi ni amɛnaa lɛ tsuɔ amɛ wekui ahe nii. Gbekɛbii toibolɔi haa amɛ fɔlɔi kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ tsui nyaa. Eji anɔkwale akɛ, Biblia bei amli weku ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ji nɔkwɛmɔ nɔ ni nɔ bɛ kɛha wɔgbi nɛɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Esa akɛ akadi akɛ, dani enɛ aaaba lɛ, no mli lɛ Yakob efee nii yɛ gbɛ ni yɔɔ shiŋŋ nɔ koni ekɛbu eweku lɛ he kɛjɛ Kanaanbii lɛ ni aaana amɛnɔ hewalɛ lɛ he. Ema afɔleshãa latɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, yɛ gbɛ ni aaaha esoro lɛ yɛ Kanaanbii ni amɛyɔɔ amɛteŋ lɛ ahe. (1 Mose 33:20; 2 Mose 20:24, 25) Agbɛnɛ hu, eshi ebuu yɛ Shekem maŋ lɛ sɛɛ, ni etsa nu bui eha lɛ diɛŋtsɛ ehe. (1 Mose 33:18; Yohane 4:6, 12) Enɛ hewɔ lɛ, Dina baale bɔ ni Yakob sumɔɔɔ ni ekɛ ehe abɔ Kanaanbii lɛ ahe lɛ jogbaŋŋ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Oweku lɛ baanyɛ ana miishɛɛ tamɔ wekui ni ja Yehowa yɛ Biblia bei amli lɛ nɔŋŋ