Be Mli ni Blema Saji Teɔ Shi Woɔ Anɔkwale
OSHARA—EJEEE NU KPAKPA NI ANUƆ. Ekolɛ wɔna kɔkɔbɔi ni tamɔ nɛkɛ aahu. Hei pii yɛ ni gbɔmɛi kwɛɔ jogbaŋŋ yɛ nu ni amɛnuɔ lɛ he ejaakɛ amɛle akɛ akɛ ebɔɔ woɔ nu ni amɛnuɔ lɛ ekomɛi amli kɛtsɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ “ebɔɔ ni afutu,” ni ji tsofai ni ebɔɔ yɔɔ mli ni akɛwoɔ mli lɛ hewɔ. Nɔ ni ejɛ nɛkɛ mujiwoo nɛɛ mli eba, taakɛ nii amlipɛimɔ ko ni afee lɛ tsɔɔ lɛ ji akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee “wala yibaalɔ kɛ ehebulɔ” lɛ, nu baanyɛ atsɔ “gbɛ ni muawai ni kɛ helai baa kɛ . . . tsofai ni ebɔɔ yɔɔ mli lɛ tsɔɔ nɔ egbɛɔ eshwaa.”—Water Pollution.
Anɔkwale Nui lɛ Amli Mujiwoo
Blema saji ni teɔ shi woɔ anɔkwale lɛ tamɔ nu ni anuɔ ni awo mli muji. Ekolɛ wɔkɛ wɔhe ekpɛtɛ blema saji ahe gbagbalii ni wɔleee—saji, susumɔi, hemɔkɛyelii, aloo kusumii ni jɛɔ yinɔ kome nɔ kɛtsaa nɔ kɛyaa yinɔ kroko nɔ—nibii ni, yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛ “ebɔɔ ni afutu,” ni ji amale susumɔi kɛ jeŋ nileei ni lakaa mɔ ewo mli muji. Taakɛ nu ni awo mli muji ji lɛ, enɛɛmɛi baanyɛ ekɛ haomɔ kpele diɛŋtsɛ aba—mumɔŋ haomɔ.
Kɛji wɔnuɔ he akɛ wɔ blema jamɔ mli hemɔkɛyelii lɛ damɔ Biblia lɛ nɔ po lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aŋɔ be ni ekɛpɛi mli jogbaŋŋ. Kaimɔ akɛ, beni Martin Luther kɛ ehe kpɛtɛ ebeaŋ blema hemɔkɛyeli ni yɔɔ lɛ he gbagbalii, ni ebu Copernicus fɔ lɛ, no mli lɛ ehe eye akɛ eyɛ Biblia lɛ sɛɛfimɔ. Ni kɛlɛ, Luther enyiɛɛɛ blema Beroiabii ni ‘amɛsu hi, ni amɛkpaa Ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ akɛ nibii lɛ fɛɛ yɛ mli nakai lo’ lɛ anɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo lɛ sɛɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:10, 11.
Susumɔ awui ni blema hemɔkɛyelii ye Yudafoi ni hi shi yɛ Yesu beaŋ lɛ ekomɛi lɛ ahe okwɛ. Amɛna hemɔkɛyeli ni mli wa waa akɛ amɛ blema saji lɛ, anɔkwale ni. Beni amɛwie amɛshi Yesu akɛ ekaselɔi lɛ yeee blema saji lɛ anɔ lɛ, Yesu kɛ sanebimɔ nɛɛ tswa amɛ mpoa akɛ: “Mɛɛ hewɔ ni nyɛ hu nyɛkɛ nyɛ blema saji lɛ tɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ kita lɛ nɔ lɛ?” (Mateo 15:1-3) Mɛni etɔ̃tɔ̃? Yesu tsɔɔ nɔ ni ji naagba lɛ beni etsɛ gbalɔ Yesaia wiemɔi nɛɛ asɛɛ lɛ, akɛ: “Shi yakatswaa amɛjaa [Nyɔŋmɔ] lɛ, ejaakɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi akitai.”—Mateo 15:9; Yesaia 29:13.
Hɛɛ, amɛkɛ susumɔi ni jɛ gbɔmɛi adesai aŋɔɔ, loo nɔ ni ehiii kwraa fe fɛɛ lɛ, susumɔi ni jɛ daimonioi aŋɔɔ baye anɔkwalei ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ anajiaŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Insight on the Scriptures, Volume 1, baafa 506, tsɔɔ mli akɛ: “Nakai beaŋ Farisifoi lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ mɔ ko ná etsɛ́ enibii ni eyɔɔ lɛ akɛ eji ‘korban,’ loo nikeenii ni ajɔɔ nɔ aha Nyɔŋmɔ lɛ, enyɛŋ ekɛ nibii nɛɛ atsu efɔlɔi ahiamɔ nii ahe nii, ni bɔ ni efi amɛ eha kɔɔɔ he eko, tsɛbelɛ ebaanyɛ ekɛ nibii ni eyɔɔ nɛɛ atsu nii lɛ diɛŋtsɛ, aahu kɛyashi beni eeegbo kɛ eesumɔ ni efee nakai.” Adesa nilee ni akɛwo anɔkwale nui lɛ amli muji lɛ na hewalɛ fɔŋ yɛ Yudafoi lɛ anɔ yɛ mumɔŋ. Amɛteŋ mɛi babaoo po kpoo amɛ Mesia ni amɛhiɛ eka enɔ aahu be babaoo lɛ.
Kristendom Bawo Mujiwoo lɛ Mli Wu
Akɛ mumɔŋ nifitemɔ ni tamɔ nakai ba yɛ Yesu gbele sɛɛ. Mɛi ni kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi ji amɛ lɛ ateŋ mɛi pii kɛ amɛhe fɔ̃ blema saji ni akɛ naabu jaje lɛ anɔ akɛ sɛɛfimɔ nɔ kɛha tsɔɔmɔi heei. Taakɛ Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature, ni McClintock kɛ Strong fee lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi nɛɛ ekomɛi nu he akɛ nɛkɛ blema saji nɛɛ ji “gbɛtsɔɔmɔi ni klɛŋklɛŋ Kristojamɔ sɔlemɔi lɛ anine shɛ nɔ kɛjɛ bɔfoi lɛ anaa, ni akɛha kɛjɛ bɔfoi lɛ ayinɔ, ni abaa yi yɛ krɔŋŋ-feemɔ mli aahu kɛbashi amɛ diɛŋtsɛ amɛbeaŋ.”—Wɔma efã ko nɔ mi.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɛkɛ blema saji nɛɛ ateŋ babaoo ji susumɔi ni bɛ krɔŋŋ, ni ejaaa hu. Taakɛ Cyclopedia lɛ tsɔɔ mli lɛ, nɛkɛ jeŋ nileei heei nɛɛ “jeee nɔ ni kɛ blema saji krokomɛi kpaaa gbee kɛkɛ, shi moŋ ekɛ bɔfoi lɛ aniŋmaai diɛŋtsɛ ni yɔɔ ni amɛnine nyɛɔ shɛɔ nɔ lɛ hu kpaaa gbee kwraa.” Enɛ jeee nɔ ni akpaaa gbɛ kwraa. Bɔfo Paulo ebɔ Kristofoi kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablema saji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.”—Kolosebii 2:8.
Ŋmɛnɛ hu, blema hemɔkɛyelii babaoo yɛ ni ‘kɛ bɔfoi lɛ aniŋmaai diɛŋtsɛ lɛ kpaaa gbee kwraa.’ Kristendom kɛ ebɔɔ ni ji susumɔi ni jɛ daimonioi amumɔi aŋɔɔ, tamɔ Triniti, hɛl la, adesa susuma ni akɛɛ egbooo, maŋhedɔɔ, kɛ wɔŋjamɔ ewo anɔkwale nui lɛ amli.a (1 Timoteo 4:1-3) Yinɔsane yeɔ bɔ ni mumɔŋ hela mɔ̃mɔ̃ mɛi ni ŋmɛɛ amɛhe amɛha daimonioi atsɔɔmɔi ni ebatsɔmɔ Kristendom tsɔɔmɔi ni ale kɛjɛ blema tɔ̃ɔ nɛɛ ha lɛ he odase.—Okɛto Yesaia 1:4-7 he.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwale lɛ mujiwoo nɛɛ etee nɔ aahu kɛjɛ adesai ashishijee mli tɔ̃ɔ. Satan etsa nifeemɔ ni eje shishi yɛ Eden, ni ji amale kɛ lakamɔ wiemɔi ni ekɛfiteɔ mɛi ajwɛŋmɔ lɛ nɔ aahu. (Yohane 8:44; 2 Korintobii 11:3) Beni adesai aweku lɛ gbɛɔ shwaa shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ yɛ Noa gbii lɛ amli Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, adesai anilee toohei ni aje gbɛ akɛ jeŋ nilee kɛ susumɔi ni jɛ daimonioi ahewalɛ mli ewo mli muji lɛ basa gbɔmɛi ni jɛ hiŋmɛigbelemɔi sɔrɔtoi fɛɛ amli lɛ ahe.
Nɔ ni Jɛɔ Mumɔŋ Mujiwoo Mli Baa
Mɛɛ awui nɛkɛ mumɔŋ mujiwoo nɛɛ baanyɛ aye? Wɔbaanyɛ wɔkɛto nɔ ni nu ni awo mli muji kɛbaa wɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ nɔ lɛ he. Mɔ ko ni le sane nɛɛ he nii jogbaŋŋ lɛ wie akɛ: “Gbɔmɛi aaashɛ akpekpei 200 yɛ ni hela ni haa mɔ shamɔɔ lá [ni haa mɔ lá tãa, ni ekɛ naagbai, gbɔmɔtsoŋ helai, kɛ gbele tete po baa] lɛ emɔ̃mɔ̃ amɛ, ni enɛ jɛ nu ni mli ewo muji ni saa amɛhewolo nɔ lɛ hewɔ. Gbɔmɛi akpekpei 500 yɛ ni miiye hiŋmɛi hela ni anaa kɛjɛɔ nu mli, ni ji gbɛi titri ni atsɔɔ nɔ ashwilaa lɛ ateŋ ekome lɛ eko, yɛ nu ni ewo muji ni amɛkɛjuɔ amɛhe lɛ hewɔ. . . . Adesai aweku lɛ mli bii aaashɛ akpekpei akpei enyɔ yɛ ni amɛbɛ nu kpakpa ni amɛnuɔ.” (Our Country, the Planet) Gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ ni amɛgbɔjɔ, amɛshwila, ni amɛgboi po yɛ mumɔŋ, yɛ blema saji ni akɛ daimonioi amale tsɔɔmɔi efutu mli, ni amɛyanyiɛ sɛɛ lɛ hewɔ.—1 Korintobii 10:20, 21; 2 Korintobii 4:3, 4.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛi pii ayiŋ efutu aloo amɛshwila yɛ wekukpaa ni yɔɔ Yesu Kristo kɛ e-Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he. Ebatsɔ nɔ ni mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi feɔ daa akɛ amɛshĩɔ Nyɔŋmɔ gbɛi krɔŋkrɔŋ, Yehowa, yɛ Kristofoia Hela Ŋmalɛi lɛ amli. George Howard kɛɔ yɛ Journal of Biblical Literature wolo lɛ mli akɛ: “Yɛ wɔsusumɔ naa lɛ, Tetragram[maton] ni ajie nɛɛ kɛ yiŋfutumɔ ba mra be mli Kristofoi Jeŋmajiaŋbii lɛ ajwɛŋmɔi amli yɛ wekukpaa ni yɔɔ ‘Nuntsɔ Nyɔŋmɔ’ kɛ ‘Nuntsɔ Kristo’ teŋ lɛ he.”
Agbɛnɛ hu, susumɔ yiŋfutumɔ, hemɔkɛyeli gbonyo, kɛ gbeyeishemɔ ni blema sane ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ, ni kɛɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ kɛba lɛ he okwɛ. (Okɛto Jajelɔ 9:5; Ezekiel 18:4 he.) Mɛi enyiɛ yɔɔ blematsɛmɛi ajamɔ nyɔŋyeli shishi, aloo amɛhiɔ gbeyeishemɔ mli daa akɛ gbohii lɛ baaku amɛsɛɛ amɛbaye amɛ awui? Nɛkɛ hemɔkɛyelii nɛɛ ewo gbɔmɛi ahewalɛ po ni amɛgbe amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ mɛi krokomɛi.
Japanbii nuɔ he akɛ amɛgbele sɛɛ lɛ, amɛmumɔi ni eje amɛmli kɛtee lɛ baafee ekome ekoŋŋ yɛ gbele sɛɛ jeŋ ko mli. Enɛ hewɔ lɛ, fɔlɔi komɛi ni gbeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ susuɔ akɛ nilee yɛ mli akɛ amɛaagbe amɛbii hu amɛfata he. An English Dictionary of Japanese Ways of Thinking wolo lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yɛ Japan lɛ, jeee be fɛɛ be abuɔ mɔ diɛŋtsɛ he-gbee fɔ, shi moŋ bei pii lɛ, abuɔ akɛ eji gbɛ ni sa ni mɔ nyɛɔ etsɔɔ nɔ ekpaa etɔmɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ he fai . . . Anyɛɔ abɔɔ mɛi ni gbeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe yɛ wekui amli lɛ ahe amaniɛ kɛ musuŋtsɔlɛ wiemɔi po.”
Kaa Blema Saji lɛ Okwɛ
Yɛ oshara ni yɔɔ nyiɛmɔ ni aaanyiɛ blema hemɔkɛyelii kɛ kusumii asɛɛ kɛkɛ he lɛ hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Kɛbaa klɛŋklɛŋ afii oha lɛ naagbee gbɛ lɛ, bɔfo Yohane kɛ ŋaawoo nɛɛ ha enanemɛi Kristofoi akɛ: “Suɔmɔ mɛi, nyɛkahea mumɔ fɛɛ mumɔ nyɛyea; shi moŋ nyɛkaa mumɔi lɛ nyɛkwɛa [taakɛ bɔ ni nyɛbaaka nu nyɛkwɛ akɛ ani emli tse lo lɛ] akɛ Nyɔŋmɔ mli amɛjɛ lo; ejaakɛ amale gbalɔi pii eje kpo kɛba je lɛ mli.” (1 Yohane 4:1; kwɛmɔ 1 Tesalonikabii 5:21 hu.) Te ooofee tɛŋŋ ole kɛji blema sane ko yeɔ awui hu? Esa akɛ ona hegbɛ ko ni nɔ kwɔ, krɔŋŋ-feemɔ he tɛ ni afo afɔ̃ shi, ni okɛka nɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ okwɛ.
Biblia lɛ ji nɛkɛ hegbɛ ni nɔ kwɔ nɛɛ. Yesu Kristo jaje akɛ: “Feemɔ amɛ krɔŋkrɔŋ yɛ onɔkwale lɛ mli; owiemɔ lɛ anɔkwale ni.” (Yohane 17:17) Ewie hu akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba ni eshɛ agbɛnɛ, beni anɔkwa jalɔi lɛ aaaja Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:23) Kɛ okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ tsu nii lɛ, oshɛɔ anɔkwale nui ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ he moŋ fe adesai kɛ daimonioi ajeŋ nilee nui ni mli ewo muji lɛ he.—Yohane 8:31, 32; 2 Timoteo 3:16.
Kaimɔ akɛ, tsofai ni akɛwoɔ nibii amli muji lɛ bibioo kwraa po baanyɛ ekɛ nibii ni yɔɔ gbeyei aba. Bei komɛi lɛ eheɔ afii babaoo dani anaa nɔ ni jɛɔ mli baa. “Nu ni mli ewo muji,” taakɛ Shridath Ramphal, ni ji Jeŋ Nibii Ayibaamɔ Kuu lɛ tsutsu sɛinɔtalɔ lɛ wie lɛ, “ebatsɔ nibii ni gbeɔ mɔ yɛ je lɛŋ lɛ ateŋ nɔ ni he yɔɔ oshara fe fɛɛ. Kɛ hoo lɛ, gbɔmɛi akpei nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ gboiɔ daa gbi yɛ nu ni tamɔ nɛkɛ kɛ nifeemɔ hewɔ.” Blema saji ni mli ewo muji yɛ mumɔŋ lɛ ahe yɛ oshara babaoo po fe nakai.
Ani oyɛ ekaa ni okɛaatsi ohe kɛjɛ blema hemɔkɛyelii ni ekolɛ onyiɛ sɛɛ aahu afii babaoo lɛ ahe, kɛji naagbee lɛ ebaje kpo faŋŋ akɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ anɔkwale lɛ? Bo kɔkɔbɔɔi lɛ atoi. Kwɛ akɛ ani oblema saji lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ krɔŋŋ ni ji anɔkwale lɛ kpaa gbee lo, ni okɛ nakai feemɔ abu bo diɛŋtsɛ kɛ oweku lɛ hu he.—Lala 19:9-12; Abɛi 14:15; Bɔfoi lɛ Asaji 17:11.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Kwɛmɔ Reasoning From the Scriptures kɛha odaseyeli ni tsɔɔ akɛ nɛkɛ tsɔɔmɔi nɛɛ bɛ shishifã ko kwraa yɛ Biblia lɛ mli. Mɛi ni fee wolo nɛɛ ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji anɔkwale lɛ tamɔ faa mli nu, ni mli tse krɔŋŋ