Ani Ehe Miihia Diɛŋtsɛ ni Okpa Fai?
GEORGE BERNARD SHAW ŋma akɛ, ‘mikpaaa fai kɔkɔɔkɔ,’ ni mɛi krokomɛi baakɛɛ akɛ, ‘nɔ ni áfee lɛ ána afee.’
Ekolɛ wɔ diɛŋtsɛ hu wɔshashaoɔ shi akɛ wɔɔkpɛlɛ wɔ tɔ̃mɔ nɔ, yɛ wɔhiɛ ni baagbo hewɔ. Ekolɛ wɔkɛ naagba lɛ he sɔ̃ baafɔ mɔ kroko lɛ nɔ. Aloo ekolɛ wɔbaato wɔyiŋ akɛ wɔbaakpa fai, shi wɔbaatsi wɔto kɛyashi be mli ni wɔɔsusu akɛ yɛ naagbee lɛ aku hiɛ ashwie sane lɛ nɔ.
No hewɔ lɛ, ani faikpamɔi ahe miihia? Ani amɛbaanyɛ amɛtsu nɔ ko diɛŋtsɛ?
Suɔmɔ Nyɛ̃ɔ Wɔnɔ Koni Wɔkpa Fai
Nyɛmimɛi asuɔmɔ ji Yesu Kristo anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ akadimɔ nii. Ekɛɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) Ŋmalɛi lɛ woɔ Kristofoi ahewalɛ ni amɛkɛ “suɔmɔ ni mli wa ni jɛ tsuiŋ asumɔ amɛhe.” (1 Petro 1:22, NW) Suɔmɔ ni mli wa nyɛɔ wɔnɔ koni wɔkpa fai. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, emuu ni adesa yeee lɛ kɛ dɔlɛ henumɔi ni tsiɔ suɔmɔ naa baa kɛ́ atsaaa.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akɛni béi ko kã wɔkɛ mɔ ko teŋ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli hewɔ lɛ, wɔbasumɔŋ ni wɔkɛ lɛ awie. Kɛ tɔ̃mɔ lɛ jɛ wɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ ni asaa atswa ekomefeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ama shi ekoŋŋ? Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, kɛtsɔ faikpamɔ, kɛ agbɛnɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni agba sane yɛ miishɛɛ mli lɛ nɔ. Wɔhiɛ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ suɔmɔ he nyɔmɔ, ni kɛ wɔkɛɛ edɔ wɔ waa akɛ wɔtɔ̃ lɛ, belɛ wɔwo nakai nyɔmɔ lɛ eko.—Romabii 13:8.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Mari Carmen kɛ Paqui ji Kristofoi yei enyɔ ni kɛ amɛhe ebɔ naanyo yɛ be kakadaŋŋ mli. Shi, akɛni Mari Carmen hé oshekuyeli ko ni yeɔ awui eye hewɔ lɛ, ekɛ Paqui naanyobɔɔ lɛ ba shi. Etsi ehe kɛjɛ Paqui he kwraa ni etsɔɔɔ nɔ hewɔ. Nɔ ni miihe ashɛ afi sɛɛ lɛ, Mari Carmen bale akɛ oshekuyeli lɛ jeee anɔkwale. Mɛni efee yɛ he? Suɔmɔ tsirɛ lɛ koni eya Paqui ŋɔɔ, koni ekɛ heshibaa awie bɔ ni edɔ lɛ waa akɛ eba ejeŋ yɛ gbɛ ni ehiii kwraa nɔ nakai lɛ. Amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ fó babaoo, ni amɛtee nɔ amɛfee nanemɛi ni bɔɔ gbagbalii kɛjɛ no sɛɛ.
Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔnuŋ he akɛ wɔfee nɔ ko fɔŋ ko moŋ, shi faikpamɔ baanyɛ asaa béi. Manuel kaiɔ akɛ: “Afii pii ni eho lɛ, mikɛ miŋa hi wɔ mumɔŋ nyɛmimɛi yei lɛ ateŋ mɔ kome ni he miiye ni átsĩ enaa yɛ helatsamɔ he lɛ shia. Wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛye wɔbua lɛ kɛ ebii beni ehe yeɔ lɛ. Shi beni eku esɛɛ kɛba shia lɛ, ekɛɛ naanyo ko akɛ wɔkwɛɛɛ shia lɛ mli shika-fitemɔ nɔ jogbaŋŋ.
“Wɔyasara lɛ ni wɔtsɔɔ mli wɔha lɛ akɛ, ekolɛ akɛni wɔdarako ni wɔhe esako hewɔ lɛ, ekolɛ wɔkwɛɛɛ nibii anɔ jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni lɛ ebaafee. Amrɔ nɔŋŋ ni eha hetoo akɛ lɛ moŋ ehiɛ wɔ nyɔmɔ, ni ákɛ eeda wɔ shi diɛŋtsɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfee wɔha lɛ lɛ hewɔ. Ana sane lɛ naa. Nakai niiashikpamɔ lɛ tsɔɔ mi bɔ ni ehe hiaa ni akɛ heshibaa abi eshaifaa beni béi ete shi lɛ.”
Yehowa jɔɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ yɛ suɔmɔ ni amɛjie lɛ kpo kɛ ‘nibii ni kɛ toiŋjɔlɛ baa ni amɛdiɔ sɛɛ’ lɛ hewɔ. (Romabii 14:19) Suɔmɔ hu haa hiɛ hiɔ mɛi krokomɛi ahenumɔi anɔ. Petro woɔ wɔ ŋaa ni ‘wɔnu he wɔha mɛi krokomɛi.’ (1 Petro 3:8) Kɛ wɔnuɔ he wɔhaa mɛi krokomɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔyoo awui ko ni wɔye kɛtsɔ wiemɔ loo nifeemɔ ko ni esaaa nɔ, ni enɛ baanyɛ wɔnɔ ni wɔkpa fai.
“Nyɛbumɔa Heshibaa Jwɛŋmɔ”
Kristofoi onukpai anɔkwafoi po baanyɛ ni amɛkɛ amɛhe abe yɛ bei komɛi amli. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 15:37-39 he.) Enɛɛmɛi ji bèi ni faikpamɔ he baaba sɛɛnamɔ waa. Shi, mɛni baaye abua onukpa loo Kristofonyo kroko ni naa akɛ ewa kɛha lɛ akɛ eeekpa fai lɛ?
Heshibaa ji nɔ̃ titri lɛ. Bɔfo Petro wo ŋaa akɛ: “Nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛhe, ni nyɛbumɔa heshibaa jwɛŋmɔ.” (1 Petro 5:5) Eyɛ mli akɛ eji anɔkwale akɛ, yɛ béi pii amli lɛ, mɛi enyɔ lɛ fɛɛ tɔ̃ɔ moŋ, shi Kristofonyo heshibalɔ lɛ susuɔ lɛ diɛŋtsɛ efãtɔɔi ahe ni eesumɔ ni ekpɛlɛ nɔ.—Abɛi 6:1-5.
Esa akɛ mɔ ni akpaa lɛ fai lɛ akpɛlɛ nɔ yɛ heshibaa mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua akɛ hii enyɔ ni esa akɛ amɛkɛ amɛhe awie lɛ damɔ gɔji sɔrɔtoi enyɔ ayiteŋ. Sanegbaa ni aaaya nɔ kɛteke bu voo ni gbálaa amɛteŋ lɛ haaa nakai feemɔ ahi. Shi, kɛ amɛteŋ mɔ kome kpeleke shi kɛba jɔɔ lɛ shishi, ni mɔ kroko lɛ hu nyiɛ enɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛgba sane yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Nakai nɔŋŋ hu kɛ ehe miihia ni Kristofoi enyɔ asaa amɛteŋ béi lɛ, ha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enyɛmi akpe yɛ jɔɔ lɛ mli, kɛ wɔɔfee he mfoniri nakai, ni akpa faii ni sa.—1 Petro 5:6.
Faikpamɔi Tsɔɔ Babaoo yɛ Gbalashihilɛ Mli
Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, mɛi enyɔ ni yeee emuu agbalashihilɛ kɛ hegbɛi haa kɛha faikpamɔ. Ni kɛji akɛ wu kɛ ŋa lɛ fɛɛ nuɔ he amɛhaa amɛhe lɛ, ebaatsirɛ amɛ ni amɛkpa fai, kɛ eba akɛ amɛwie loo amɛfee nii ni esaaa. Abɛi 12:18 tsɔɔ akɛ: “Mɔ ko yɛ ni wieɔ bambam, tamɔ adumɔɔ klante; shi nilelɔ lilɛi tsaa mɔ.” Anyɛŋ atsake ‘wiemɔi ni akɛbamɔɔ mɔ bambam’ lɛ, shi abaanyɛ atsá kɛtsɔ faikpamɔ yɛ anɔkwayeli mli nɔ. Shi, enɛ biɔ hiɛ ni aaahi he nɔ kɛ mɔdɛŋ ni aaabɔ be fɛɛ be.
Beni ewieɔ egbalashihilɛ he lɛ, Susan* kɛɛ: “Jacka kɛ mi ebote gbalashihilɛ mli afii 24, shi wɔmiikase wɔhe nibii heei lolo. Nɔ ni yɔɔ awerɛho ji akɛ, yɛ be ko ni eho mli lɛ, wɔgbala wɔmli ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hi shi ekome otsii fioo komɛi. Shi, wɔbo Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni jɛ onukpai lɛ aŋɔɔ lɛ toi ni wɔfee ekome ekoŋŋ. Wɔyɔseɔ bianɛ akɛ, akɛni wɔhiɛ sui sɔrɔtoi hewɔ lɛ, béi baanyɛ aba. Kɛ eba lɛ nɛkɛ lɛ, wɔkɛ oyaiyeli kpaa fai, ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa ni wɔnu mɔ kroko lɛ susumɔ shishi. Mikɛ miishɛɛ miikɛɛ akɛ wɔ gbalashihilɛ lɛ etee hiɛ saŋŋ.” Jack kɛfata he akɛ: “Wɔnyɛ wɔyoo bei ni wɔmli baanyɛ afu lɛ. Wɔhaa wɔhiɛ hiɔ mɔ kroko lɛ henumɔi anɔ waa yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli.”—Abɛi 16:23.
Ani esa akɛ okpa fai kɛ onuɔ he akɛ otɔ̃ko? Kɛ ekɔɔ henumɔi ni mli wa he lɛ, ewa akɛ oooŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ he ni tɔ̃mɔ lɛ jɛ lɛ he. Shi, nɔ ni he hiaa ji toiŋjɔlɛ ni aaahi gbalashihilɛ lɛ mli. Susumɔ Abigail, Israel yoo ni ewu kɛ David yeee yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ he. Eyɛ mli akɛ anyɛŋ ashwa lɛ yɛ ewu buulu-feemɔ lɛ hewɔ moŋ, shi kɛlɛ ekpa fai. Ekpa fai akɛ, “Ofainɛ, mi-nuntsɔ, ha tɔ̃mɔ nɛɛ akã minɔ.” David bo toi ni ekɛ lɛ ye yɛ mlihilɛ naa, ni ekɛ heshibaa kpɛlɛ nɔ akɛ, eji jeee lɛ ehewɔŋ kulɛ, ekpata lá ni efeko nɔ ko hiɛ.—1 Samuel 25:24-28, 32-35.
Nakai nɔŋŋ Kristofonyo yoo ko ni atsɛɔ lɛ June, ni ehi gbalashihilɛ mli afii 45 lɛ nuɔ he akɛ, gbalashihilɛ ni yeɔ omanye lɛ biɔ suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaafee klɛŋklɛŋ mɔ ni baakpa fai. Ekɛɛ: “Mikɛɔ mihe akɛ, wɔ gbalashihilɛ lɛ he hiaa babaoo fe mihenumɔi akɛ mɔ aŋkro. No hewɔ lɛ, kɛ mikpa fai lɛ, minuɔ he akɛ miiye miibua wɔ gbalashihilɛ lɛ.” Nuu onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Jim kɛɛ: “Mikpaa miŋa fai yɛ nibii bibiibii po amli. Akɛni afee lɛ opireshɛn ko ni yɔɔ gbeyei hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni ehaoɔ. No hewɔ lɛ, mikɛ minine laa lɛ be fɛɛ be ni mikɛɔ akɛ, ‘Miikpao fai, Suɔlɔ. Jeee miyiŋtoo ji ni magba onaa.’ Taakɛ kwɛ̃ɛnii ni ashwieɔ nɔ nu ji lɛ, efeɔ klɛklɛ ekoŋŋ amrɔ nɔŋŋ.”
Kɛ wɔfee mɔ ko ni wɔsumɔɔ lɛ waa lɛ efɔŋ ko lɛ, faikpamɔ amrɔ nɔŋŋ mɔɔ shi jogbaŋŋ. Milagros kɛ miishɛɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Mi ji mɔ ko ni bɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli, ni wiemɔ ni wa ni jɛɔ miwu naa haoɔ mi. Shi kɛ ekpa fai lɛ, ehiɔ kɛhaa mi amrɔ nɔŋŋ.” Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ yɛ gbɛ ni sa jogbaŋŋ nɔ akɛ: “Naajɔlɛ wiemɔi tamɔ wo agbaku, amɛŋɔɔ susuma naa, ni amɛhaa wui naa hewalɛ.”—Abɛi 16:24.
Kasemɔ Hesaa Gbɛ ni Atsɔɔ nɔ Akpaa Fai
Kɛ wɔkɛfee wɔ subaŋ akɛ wɔɔkpa fai kɛ ehe miihia lɛ, wɔbaanyɛ wɔna akɛ gbɔmɛi baakpɛlɛ nɔ jogbaŋŋ. Ni ekolɛ amɛ diɛŋtsɛ po amɛbaakpa fai. Kɛ wɔyoo akɛ wɔgba mɔ ko naa lɛ, mɛni hewɔ okɛfeee osubaŋ akɛ oookpa fai moŋ, fe ni ooofite be kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo koni okwa kpɛlɛmɔ ni oookpɛlɛ otɔ̃mɔ nɔ? Ekolɛ je lɛ baanu he akɛ faikpamɔ ji gbɔjɔmɔ he okadi, shi eyeɔ Kristofoi adalɛ moŋ he odase diɛŋtsɛ. Ni kɛlɛ, wɔsumɔŋ ni wɔfee tamɔ mɛi komɛi ni kpɛlɛɔ tɔ̃mɔ ko nɔ shi amɛbaa gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ yɛ he lɛ shi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani wɔkɛɔ be fɛɛ be akɛ edɔ wɔ waa shi jeee nakai diɛŋtsɛ wɔtsɔɔ? Kɛ wɔkpe sɛɛ ni wɔkpa fai babaoo lɛ, ani wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔɔya wɔhiɛ, yɛ be nɔ ni wɔɔye lɛ mli?
No hewɔ lɛ, ani ehe miihia diɛŋtsɛ ni wɔkpa fai? Hɛɛ, ehe miihia. Gbɛnaa nii kã wɔ kɛ mɛi krokomɛi anɔ akɛ wɔfee nakai. Faikpamɔ baanyɛ aha dɔlɛ ni emuu ni ayeee kɛba lɛ naa aba shi, ni ebaanyɛ esaa mɛi ateŋ béi. Fai fɛɛ fai ni wɔɔkpa lɛ ji nikasemɔ yɛ heshibaa mli, ni etsɔseɔ wɔ koni wɔnu mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe babaoo. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ, nanemɛi heyelilɔi, gbalashihilɛ mli hefatalɔi, kɛ mɛi krokomɛi baabu wɔ akɛ mɛi ni esa akɛ amɛdɔɔ wɔhe ni amɛkɛ amɛhe fɔɔ wɔnɔ. Wɔbaana jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ, ni Yehowa Nyɔŋmɔ baajɔɔ wɔ.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Jeee amɛgbɛi diɛŋtsɛ nɛ.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]
Faikpamɔi yɛ anɔkwayeli mli haa Kristofoi asuɔmɔ shwereɔ