Nɔdaamɔnɔ Kpakpa Kɛha Nɔ Kpakpa Gbɛkpamɔ Ŋmɛnɛ
YINƆSANEŊMALƆ kɛ adesai ashihilɛ he nilelɔ H. G. Wells, ni afɔ lɛ yɛ afi 1866 lɛ ná hewalɛ waa yɛ afii ohai 20 lɛ mli nibii ahesusumɔ nɔ. Etsɔ eniŋmaai lɛ anɔ etsɔɔ ehemɔkɛyeli lɛ mli akɛ, be ni adesai baaye emuu lɛ kɛ nɔyaa ni afeɔ yɛ jeŋ nilee mli lɛ baaye egbɔ. No hewɔ lɛ, Collier’s Encyclopedia kaiɔ Wells “nɔ kpakpa gbɛkpamɔ babaoo” lɛ yɛ be mli ni eyaa nɔ etsuɔ nii aahu koni ekɛha eyiŋtoo he nii ni etsuɔ lɛ aya hiɛ lɛ. Shi wolo lɛ yɔse hu akɛ nɔ kpakpa ni ekpaa gbɛ lɛ bafee yaka beni Jeŋ Ta II fɛ lɛ.
Chambers’s Biographical Dictionary kɛɛ akɛ, beni Wells bayɔse akɛ “jeŋ nilee baanyɛ ekɛ nɔ fɔŋ kɛ nɔ kpakpa hu aba lɛ, ehemɔkɛyeli lɛ laaje, ni ebɔi nɔ fɔŋ gbɛkpamɔ.” Mɛni hewɔ enɛ ba lɛ nakai?
Wells hemɔkɛyeli kɛ nɔ kpakpa gbɛkpamɔ lɛ damɔ adesai anitsumɔi anɔ titri. Beni eyɔse akɛ adesai anine nyɛɛɛ ashɛ Emuuyeli shihilɛ he gbɛkpamɔ folo ni ekɛtsuɔ nii lɛ nɔ lɛ, nɔ kroko bɛ dɔŋŋ ni ekɛ ehiɛ aaafɔ̃ nɔ. Oya nɔŋŋ ni nijiaŋwujee batsɔ nɔ fɔŋ gbɛkpamɔ.
Ŋmɛnɛ, gbɔmɛi babaoo ená niiashikpamɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ yɛ yiŋtoo kome nɛɛ nɔŋŋ hewɔ. Amɛmli filiɔ amɛ yɛ nɔ kpakpa gbɛkpamɔ hewɔ beni amɛdarako, shi amɛkɛ dioofeemɔ kpaa nɔ fɔŋ gbɛ beni amɛgbɔlɔɔ lɛ. Gbekɛbii po yɛ ni ŋmɛɛɔ nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ shihilɛ gbɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ he ni amɛkɛ amɛhe woɔ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, jeŋba shara, kɛ shihilɛ gbɛi krokomɛi ni fiteɔ mɔ lɛ mli. Mɛni ji enaa tsabaa? Susumɔ Biblia bei amli nɔkwɛmɔnii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ ni okwɛ nɔdaamɔnɔ ni yɔɔ kɛha nɔ kpakpa gbɛkpamɔ—be ko ni eho, ŋmɛnɛŋmɛnɛ, kɛ wɔsɛɛ be.
Awo Nɔ Kpakpa Gbɛ ni Abraham Kpaa lɛ He Nyɔmɔ
Yɛ afi 1943 D.Ŋ.B. lɛ, Abraham shi Haran ni efo Eufrate Faa lɛ, ni etee Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ. Awie Abraham he akɛ “mɛi fɛɛ ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ atsɛ,” ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa po efee efɔ̃ shi nɛkɛ!—Romabii 4:11.
Lot, ni ji Abraham nyɛmi nuu bi ni etsɔ awusã lɛ kɛ Lot weku lɛ fata Abraham he kɛtee. Sɛɛ mli beni hɔmɔ ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, wekui enyɔ lɛ fã kɛtee Mizraim, ni etsɛɛɛ ni amɛ fɛɛ amɛku amɛsɛɛ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Abraham kɛ Lot fɛɛ ebua nii babaoo naa, kɛ tooi akui kɛ kooloi akui hu. Beni béi bate shi yɛ amɛkoolookwɛlɔi lɛ ateŋ lɛ, Abraham tsɔ hiɛ ekɛɛ: “Ofainɛ, kaaha béi miiba mikɛo teŋ, kɛ mikoolookwɛlɔi lɛ kɛ okoolookwɛlɔi lɛ ateŋ; shi nyɛmimɛi ji wɔ. Ani jeee shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ kã ohiɛ nɛɛ? Miikpao fai, tse ohe kɛjɛ mihe; kɛji okɔ abɛkugbɛ lɛ, no lɛ makɔ ninejurɔgbɛ, ni kɛji okɔ ninejurɔgbɛ lɛ, no lɛ makɔ abɛkugbɛ.”—1 Mose 13:8, 9.
Kulɛ Abraham, ni ji onukpa lɛ, baanyɛ akudɔ saji bɔ ni baaha ehi eha lɛ, ni kulɛ Lot baanyɛ akpɛlɛ nɔ ni Abraham ehala lɛ nɔ, yɛ bulɛ ni eyɔɔ kɛha etsɛkwɛ̃ lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, “Lot hole ehiŋmɛii anɔ ni ekwɛ Yordan niiaŋ kutuu lɛ fɛɛ, ni he fɛɛ he yɛ frɔfrɔ; dani Yehowa kpata Sodom kɛ Gomora hiɛ lɛ, etamɔ Yehowa trom lɛ kɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ aahu kɛyashi Zoar tɔ̃ɔ. Kɛkɛ ni Lot kɔ Yordan niiaŋ kutuu lɛ fɛɛ.” Akɛni Lot hala nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ hewɔ lɛ, eyɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eeedamɔ nɔ ekpa nɔ kpakpa gbɛ. Shi Abraham hu?—1 Mose 13:10, 11.
Ani Abraham miifee kwashia, ní ekɛ eweku lɛ hilɛ-kɛhamɔ miiwo oshara mli? Dabi. Jwɛŋmɔ ni ja kɛ nihamɔ mumɔ ni Abraham yɔɔ lɛ kɛ nyɔmɔwoo babaoo baha lɛ. Yehowa kɛɛ Abraham akɛ: “Agbɛnɛ holemɔ ohiŋmɛii anɔ, ni ojɛ he ni oyɔɔ lɛ okwɛ kooyigbɛ kɛ wuoyigbɛ kɛ bokagbɛ kɛ anaigbɛ; shi shikpɔŋ fɛɛ ni onaa nɛɛ, bo maŋɔha kɛ oseshi kɛaatee naanɔ.”—1 Mose 13:14, 15.
Nɔ kpakpa gbɛ ni Abraham kpa lɛ ná nɔdaamɔnɔ kpakpa. Edamɔ shiwoo ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ nɔ akɛ ebaaha Abraham atsɔ jeŋmaŋ kpeteŋkpele bɔni afee ni ‘ajɛ Abraham mli ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ wekui fɛɛ.’ (1 Mose 12:2-4, 7) Wɔ hu wɔyɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná nɔmimaa, akɛni wɔle akɛ “mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, nibii fiaa yeɔ buaa amɛ ni ahi aha amɛ” lɛ hewɔ.—Romabii 8:28.
Maŋshikpálɔi Enyɔ ni Kpaa Nɔ Kpakpa Gbɛ
No sɛɛ nɔ ni fe afii 400 lɛ, Israel maŋ lɛ fee klalo koni amɛbote Kanaan, “shikpɔŋ ni fufɔ kɛ wò hoɔ yɛ nɔ” lɛ mli. (2 Mose 3:8; 5 Mose 6:3) Mose kɛ fãmɔ ha onukpai 12 koni ‘amɛyasara shikpɔŋ lɛ, ni amɛbagba amɛ gbɛ ni amɛyatsɔ nɔ lɛ kɛ maji ni amɛyanina lɛ ahe sane.’ (5 Mose 1:22; 4 Mose 13:2) Maŋshikpálɔi 12 lɛ fɛɛ fee ekome kɛtsɔɔ bɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ shweremɔ yɔɔ ha, shi amɛteŋ mɛi 10 kɛ amaniɛbɔɔ ni haa akpaa nɔ fɔŋ gbɛ ni kɛ gbeyeishemɔ wo gbɔmɛi lɛ atsuii amli lɛ ha.—4 Mose 13:31-33.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yoshua kɛ Kaleb kɛ shɛɛ sane ni haa akpaa nɔ kpakpa gbɛ ha gbɔmɛi lɛ ni amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni amɛkɛha gbeyei ni amɛsheɔ lɛ aba shi. Bɔ ni amɛfee amɛnii amɛha kɛ amaniɛbɔɔ ni amɛkɛha lɛ tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ kwraa ni amɛyɔɔ yɛ nyɛmɔ ni Yehowa yɔɔ akɛ ebaaha ewiemɔ aba mli koni ekɛ amɛ aku sɛɛ kɛya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli—shi fɛɛ fee efolo. Yɛ no najiaŋ lɛ, “asafo lɛ fɛɛ kɛɛ akɛ: Atswia amɛ tɛi!”—4 Mose 13:30; 14:6-10.
Mose wo gbɔmɛi lɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, shi amɛkpoo akɛ amɛaabo toi. Akɛni amɛtee nɔ yɛ amɛ subaŋ ni tsɔɔ nɔ fɔŋ gbɛ ni amɛkpaa lɛ mli hewɔ lɛ, ehe bahia ni maŋ muu lɛ fɛɛ akpa shi afii 40 yɛ ŋa lɛ nɔ. Yɛ maŋshikpálɔi 12 lɛ ateŋ lɛ, Yoshua kɛ Kaleb pɛ ná nɔ kpakpa gbɛ ni akpaa lɛ he nyɔmɔwoi. Mɛni tuuntu ji naagba lɛ? Hemɔkɛyeli ni abɛ, akɛni gbɔmɛi lɛ susu amɛ diɛŋtsɛ amɛ nilee he lɛ hewɔ.—4 Mose 14:26-30; Hebribii 3:7-12.
Yona Yiŋ Fee Lɛ Kɔshikɔshi
Yona hi shi yɛ afii ohai nɛɛhu D.Ŋ.B. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa anɔkwa gbalɔ kɛha Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ ji lɛ, yɛ be ko mli yɛ Yerobeam II lɛ nɔyeli beaŋ. Ni kɛlɛ ekpoo akɛ eeekpɛlɛ fãmɔ ni akɛha lɛ akɛ eya Ninive koni eyabɔ gbɔmɛi lɛ kɔkɔ lɛ nɔ. Yinɔsaneŋmalɔ Josephus kɛɛ akɛ, Yona “susu akɛ ehi akɛ eeejo foi” koni eya Yopa moŋ. Ewó lɛlɛ ko yɛ jɛmɛ ni miiya Tarshish, ekolɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Spain. (Yona 1:1-3) Atsɔɔ nɔ hewɔ ni Yona ná jwɛŋmɔ ni tsɔɔ nɔ fɔŋ gbɛ ni akpaa lɛ mli yɛ Yona 4:2.
Yɛ naagbee lɛ Yona kpɛlɛ koni etsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ he nii, shi emli wo la beni Ninivebii lɛ tsake amɛtsui lɛ. No hewɔ lɛ Yehowa tsɔɔ lɛ musuŋtsɔlɛ he nikasemɔ fɛfɛo kɛtsɔ adedeŋkruma ni kwɛ̃ ni hà Yona nɔ lɛ ni eha eŋala ni egbo lɛ nɔ. (Yona 4:1-8) Kulɛ esa akɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ Yona aye awerɛho ni eye yɛ tso lɛ gbele hewɔ lɛ eha gbɔmɛi 120,000 ni yɔɔ Ninive ni “leee amɛninejurɔ kɛ amɛbɛku” lɛ moŋ.—Yona 4:11.
Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yona niiashikpamɔ lɛ mli? Sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ eŋmɛɛɛ nɔ fɔŋ gbɛkpamɔ gbɛ. Kɛ wɔyoo kudɔmɔ ni Yehowa kɛhaa lɛ sɛɛ ni wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa nyiɛ sɛɛ lɛ, wɔbaaná omanyeyeli mli ŋɔɔmɔ.—Abɛi 3:5, 6.
Nɔ Kpakpa Gbɛkpamɔ yɛ Piŋmɔi Fɛɛ Sɛɛ
Maŋtsɛ David jaje akɛ: “Kaawo otsui la yɛ efɔŋfeelɔi ahe, asaŋ ohiɛ akakɔ̃ mɛi ni tsuɔ nii ni ejaaa lɛ anɔ.” (Lala 37:1) Eka shi faŋŋ akɛ, ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli nɛ, ejaakɛ jalɛ sane ni ayeee kɛ shihilɛ ni ekɔ̃dɔ ebɔle wɔ kɛkpe ŋmɛnɛ.—Jajelɔ 8:11.
Shi, kɛ wɔhe tsɛ̃ɛɛ mɛi ni ejaaa po lɛ, ewaaa akɛ wɔnijiaŋ aaaje wui, kɛ wɔna akɛ mɛi ni efeko nɔ ko lɛ miipiŋ yɛ mɛi fɔji adɛŋ loo beni akɛ wɔ diɛŋtsɛ yeɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ. Niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ eha wɔná su ni tsɔɔ nijiaŋ ni eje wui waa loo nɔ fɔŋ gbɛ ni akpaa. Kɛ wɔnu he nakai lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ mɛi fɔji lɛ nyɛŋ asusu akɛ akɛ toigbalamɔ baŋ kɔkɔɔkɔ ni nɔ ko kɔɔɔ amɛhe. Lala 37 yaa nɔ emaa nɔ mi ehaa wɔ yɛ kuku 2 lɛ akɛ: “Eyeŋ be ko ni aaafolɔ amɛ [efɔŋfeelɔi] ashwie tamɔ jwɛi, ni amɛaaŋala tamɔ baa fɔ.”
Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔfee ekpakpa, ni wɔkpa nɔ kpakpa gbɛ daa, ni wɔmɛ Yehowa. Lalatsɛ lɛ tee nɔ akɛ: “Wii efɔŋ ni ofee ekpakpa, ni ohi shi kɛya naanɔ. Ejaakɛ Yehowa sumɔɔ jalɛ saneyeli, ni ekwaaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ.”—Lala 37:27, 28.
Anɔkwa Nɔ Kpakpa Gbɛkpamɔ Miiya Nɔ!
Ni wɔ wɔsɛɛ be hu? Biblia wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ kɛɔ wɔ “nii ni sa akɛ aba mli oya” lɛ he sane. Ajie mɔ ni ta okpɔŋɔ ko ni tsuɔ nɔ, ni feɔ ta he mfoniri lɛ kpo afata enɛɛmɛi ahe “koni ejie hejɔlɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—Kpojiemɔ 1:1; 6:4.
Yiŋsusumɔ ni ehe gbɛi—ni akɛkpaa nɔ kpakpa gbɛ—ni ahiɛ yɛ Britania yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli ji akɛ, no baafee naagbee ta wulu. Yɛ afi 1916 lɛ, Britania maŋkrwalɔ David Lloyd George ha sane lɛ fee faŋŋ. Ekɛɛ: “Nɛkɛ ta nɛɛ, ni tamɔ ta ni baanyiɛ sɛɛ lɛ, ji ta ni kɛ ta baaba naagbee.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Esane ja. Nɔ ni Jeŋ Ta II lɛ fee kɛkɛ ji akɛ, eha awuiyeli gbɛ̀i ni ehiii kwraa ni akɛkpataa mɛi babaoo ahiɛ lɛ tee nɔ oyayaayai. No sɛɛ afii 50 lɛ, ta naagbee bɛŋkɛɛɛ lolo.
Yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ nɔŋŋ mli lɛ, wɔkaneɔ okpɔŋɔi krokomɛi ahe sane—ni feɔ hɔmɔ, tsɛŋemɔ hela, kɛ gbele he okadi. (Kpojiemɔ 6:5-8) Amɛji bei lɛ ahe okadi lɛ fãi krokomɛi.—Mateo 24:3-8.
Ani enɛɛmɛi ji nibii ni baaha akpa nɔ fɔŋ gbɛ? Dabi kwraa, ejaakɛ ninaa lɛ wieɔ “okpɔŋɔ yɛŋ; ni mɔ ni ta enɔ lɛ hiɛ gãi, ni aha lɛ akekre, ni eje kpo eeye kunim, koni esaa eye kunim” hu he. (Kpojiemɔ 6:2) Wɔnaa Yesu Kristo yɛ biɛ akɛ ŋwɛi Maŋtsɛ ni jieɔ efɔŋfeemɔ fɛɛ kɛyaa, ni etaa okpɔŋɔ nɔ koni ekɛ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ aba jeŋ fɛɛ.a
Ákɛ Maŋtsɛ ni Ahala lɛ, beni Yesu Kristo yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ etsɔɔ ekaselɔi lɛ koni amɛsɔle ni nakai Maŋtsɛyeli lɛ aba. Ekolɛ bo hu atsɔɔ bo koni okɛɛ “Wɔtsɛ ni Yɔɔ Ŋwɛi,” loo Nuntsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ. Wɔkɛsɔleɔ koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba, koni atsu esuɔmɔnaa nii yɛ biɛ yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.—Mateo 6:9-13.
Yɛ nɔ najiaŋ ni aaabɔ mɔdɛŋ akɛ asaa ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ, Yehowa baatsɔ e-Mesia Maŋtsɛ, Kristo Yesu nɔ ejie kɛya kwraa. Bɔni afee ni akɛ nɔ ko aye najiaŋ lɛ, Yehowa kɛɛ: “Miibɔ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee, ni akaiŋ tsutsu nii lɛ dɔŋŋ, ni asaŋ ebaŋ jwɛŋmɔ mli dɔŋŋ.” Shikpɔŋ lɛ baatsɔ toiŋjɔlɛ shia ni miishɛɛ yɔɔ mli eha adesai yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi, he ni wala kɛ nitsumɔ baafee miishɛɛ be fɛɛ be. Yehowa kɛɛ: “Nyɛmli afilia nyɛ kɛyaa naanɔ yɛ nii ni mibɔɔ lɛ ahewɔ.” “Mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii aahu po.” (Yesaia 65:17-22) Kɛ okɛ hiɛnɔkamɔ ni oyɔɔ kɛha wɔsɛɛ be lɛ ma nakai shiwoo ni efeee efolo lɛ nɔ lɛ, obaaná nɔ fɛɛ nɔ ni ooodamɔ nɔ okpa nɔ kpakpa gbɛ—kɛjɛ amrɔ nɛɛ kɛmiiya naanɔ!
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛha ninaa nɛɛ he sanegbaa fitsofitso lɛ, ofainɛ kwɛmɔ Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!, yitso 16 ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]
H. G. Wells
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 4 lɛ Jɛ]
Corbis-Bettmann