Mla Ni Akɛ Naabu Wie Lɛ Mɛni Hewɔ Aŋmala Ashwie Shi?
MƐNI hewɔ Yudafoi babaoo ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli lɛ ekpɛlɛɛɛ Yesu nɔ akɛ Mesia lɛ? Mɔ ko ni kɛ ehiŋmɛi na nɔ ni tee nɔ lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ: “Ni beni [Yesu] eba sɔlemɔwe lɛ ni etsɔɔ amɛ nii lɛ, osɔfonukpai lɛ kɛ maŋ onukpai lɛ ba eŋɔɔ amɛbakɛɛ: Mɛɛ hegbɛ oyɔɔ hewɔ ofeɔ nɛkɛ nibii nɛɛ, ni namɔ hao nɛkɛ hegbɛ nɛɛ?” (Mateo 21:23) Yɛ amɛsusumɔ naa lɛ, Ofe lɛ kɛ Torah (Mla) lɛ eha Yudafoi amaŋ lɛ, ni ekɛ hegbɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ eha hii komɛi. Ani Yesu yɛ hegbɛ ni tamɔ nakai?
Yesu jie bulɛ kpo eha Torah lɛ bɔ ni eeenyɛ, kɛ agbɛnɛ hu, kɛha mɛi ni akɛ hegbɛ eha amɛ yɛ anɔkwale mli lɛ. (Mateo 5:17-20; Luka 5:14; 17:14) Shi bei pii lɛ ewieɔ eshiɔ mɛi ni tɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ lɛ. (Mateo 15:3-9; 23:2-28) Hii ni tamɔ nakai lɛ tsuɔ blema saji ni abale lɛ akɛ mla ni akɛ naabu wie lɛ ahe nii. Yesu kpoo hegbɛ ni mla ni akɛ naabu wie lɛ yɔɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo hu kpoo lɛ akɛ Mesia. Amɛhe amɛye akɛ Nyɔŋmɔ baafi mɔ pɛ ni fiɔ blema saji ni mɛi ni hiɛ hegbɛ lɛ kɛhaa lɛ asɛɛ lɛ sɛɛ.
Nɛgbɛ mla ni akɛ naabu wie lɛ jɛ? Te fee tɛŋŋ ni Yudafoi lɛ basusu akɛ eyɛ hegbɛ ni tamɔ Mla ni aŋmala ashwie shi ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ nɔŋŋ lɛ? Ni kɛji akɛha koni efee nɔ ni akɛ naabu awie lɛ, mɛni hewɔ ni sɛɛ mli lɛ, aŋmala ashwie shi lɛ?
Nɛgbɛ Blema Saji lɛ Jɛ Kɛba?
Yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, Israelbii lɛ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ bote wekukpaa kpaŋmɔ ko mli yɛ Sinai Gɔŋ lɛ masɛi. Amɛnine shɛ akpɔi ni yɔɔ kpaŋmɔ lɛ mli lɛ nɔ kɛtsɔ Mose nɔ. (2 Mose 24:3) Akpɔi nɛɛ ni amɛaanyiɛ sɛɛ lɛ, baaha ‘amɛfee krɔŋkrɔŋ akɛni Yehowa amɛ Nyɔŋmɔ lɛ hu yɔɔ krɔŋkrɔŋ’ lɛ hewɔ. (3 Mose 11:44) Yɛ Mla kpaŋmɔ lɛ shishi lɛ, nɔ ni fata Yehowa jamɔ he ji osɔfoi ni ahala ni shãa afɔlei. No mli lɛ, esa akɛ aná jamɔhe ko—he ni yɛ sɛɛ mli lɛ, baafee sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ.—5 Mose 12:5-7; 2 Kronika 6:4-6.
Mose Mla lɛ kɛ Yehowa jamɔ he gbɛjianɔtoo fɛɛ ha Israel maŋ lɛ. Shi atsɔɔɔ nibii komɛi amli fitsofitso. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mla guɔ nitsumɔ yɛ Hejɔɔmɔ gbi lɛ nɔ, shi etsɔɔɔ srɔtofeemɔ diɛŋtsɛ ni kã nitsumɔ kɛ nitsumɔi krokomɛi ateŋ lɛ mli.—2 Mose 20:10.
Eji Yehowa na akɛ ehi akɛ efee nakai kulɛ, ebaanyɛ ekɛ akpɔi ni kɔɔ nibii fɛɛ ni baaba jwɛŋmɔ mli lɛ he lɛ aha fitsofitso. Shi ebɔ adesa kɛ henilee, ni eha amɛ hegbɛ koni amɛkɛ heyeli ni fa bɔ ni sa asɔmɔ lɛ, yɛ be mli ni amɛyeɔ ekpɔi lɛ anɔ lɛ. Mla lɛ kɛ gbɛjianɔtoo ha, koni osɔfoi, Levibii, kɛ kojolɔi lɛ atsu kojomɔ saji ahe nii. (5 Mose 17:8-11) Yɛ be mli ni saji lɛ faa lɛ, ato gbɛjianɔi komɛi ní ŋwanejee ko bɛ he akɛ akɛ enɛɛmɛi ateŋ ekomɛi tsu nii yɛ yinɔi srɔtoi ni baa lɛ amli. Tsɛmɛi hu kɛ gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ atsuɔ osɔfoyeli gbɛnaa nii ahe nii yɛ Yehowa sɔlemɔwe lɛ ha amɛbii. Yɛ be mli ni maŋ muu lɛ fɛɛ niiashikpamɔ faa lɛ, nakai nɔŋŋ blema saji lɛ hu faa.
Shi kɛlɛ, Mla ni aŋmala ni akɛha Mose lɛ miitsu nii lolo yɛ Israel jamɔ ni he hiaa lɛ mli. Aŋma yɛ 2 Mose 24:3, 4 lɛ akɛ: “Ni Mose ba ni ebajaje Yehowa wiemɔi lɛ kɛ kojomɔi lɛ fɛɛ etsɔɔ maŋ lɛ. Ni maŋ lɛ fɛɛ here nɔ kɛ gbee kome ni amɛkɛɛ: Wiemɔi fɛɛ ni Yehowa wie lɛ, wɔɔfee. Ni Mose ŋma Yehowa wiemɔi lɛ fɛɛ.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Nɛkɛ kitai ni aŋmala ashwie shi nɛɛ anɔyeli mli jɛ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israelbii lɛ fee kpaŋmɔ lɛ. (2 Mose 34:27) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Ŋmalɛi lɛ etsĩii tã yɛ he ko he ko akɛ mla ni akɛ naabu wie yɛ.
“Namɔ Hao Nɛkɛ Hegbɛ Nɛɛ?”
Anaa yɛ faŋŋ mli yɛ Mose Mla lɛ mli akɛ, akɛ jamɔ mli hegbɛ ni he hiaa kɛ gbɛtsɔɔmɔ wo osɔfoi, ni ji Aaron seshibii lɛ adɛŋ. (3 Mose 10:8-11; 5 Mose 24:8; 2 Kronika 26:16-20; Maleaki 2:7) Shi kɛlɛ, yɛ afii ohai lɛ amli lɛ, osɔfoi lɛ ekomɛi batsɔmɔ mɛi ni yeee anɔkwa ni amɛfite. (1 Samuel 2:12-17, 22-29; Yeremia 5:31; Maleaki 2:8, 9) Yɛ Hela nɔyeli beaŋ lɛ, osɔfoi lɛ pii ŋmɛɛ jamɔŋ saji ahe kɛsaa. Yɛ afii ohai enyɔ D.Ŋ.B. lɛ, Farisifoi—kuu hee ni yɔɔ Yuda jamɔ lɛ mli ni kɛ amɛhe efɔ̃ɔɔ osɔfoyeli nitsumɔ lɛ nɔ lɛ—bɔi blema saji ahe gbɛjianɔtoo, nɔ̃ mli ni gbɔmɔ folo baanyɛ abu ehe akɛ etamɔ osɔfo lɛ nɔŋŋ lɛ. Gbɔmɛi pii ná nɛkɛ blema saji nɛɛ ahe miishɛɛ, shi akpɛlɛɛɛ nɔ akɛ akɛfataa Mla lɛ he.—5 Mose 4:2; 12:32 (13:1 ni yɔɔ Yudafoi lɛ anɔ lɛ mli lɛ).
Farisifoi lɛ batsɔmɔ Mla lɛ he nilelɔi hee, ni amɛtsuɔ nitsumɔi ni amɛsusuɔ akɛ osɔfoi lɛ tsuuu he nii lɛ. Akɛni Mose Mla lɛ fĩii hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ sɛɛ hewɔ lɛ, amɛje gbɛ̀i heei ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ Ŋmalɛi lɛ ashishi yɛ gbɛ̀i ni anuuu shishi kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ gbɛ̀i krokomɛi ni etamɔ nɔ ni fiɔ amɛsusumɔi asɛɛ lɛ shishi.a Akɛni amɛ ji mɛi titri ni kwɛɔ blema saji nɛɛ anɔ, ni amɛkwɛɔ koni akɛtsu nii hewɔ lɛ, amɛto hegbɛyeli hee ko amɛma shi yɛ Israel. Beni shɛɔ klɛŋklɛŋ afii oha Ŋ.B. lɛ Farisifoi lɛ ebatsɔmɔ mɛi ni yɔɔ hewalɛ waa yɛ Yuda jamɔ mli.
Akɛni Farisifoi lɛ bua blema saji ni akɛ naabu wie lɛ anaa, ni amɛtao Ŋmalɛi ni amɛkɛbaafĩ sɛɛ ni amɛfee amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ babaoo hewɔ lɛ, amɛna akɛ ehe miihia ni amɛkɛ hegbɛ babaoo afata amɛnitsumɔ lɛ he. Aná shishinumɔ hee ni tsɔɔ he ni blema saji nɛɛ jɛ. Rabifoi lɛ bɔi tsɔɔmɔ akɛ: “Mose nine shɛ Torah nɔ yɛ Sinai, ni ekɛha Yoshua, ni Yoshua kɛha onukpai lɛ, ni onukpai lɛ kɛha gbalɔi lɛ. Kɛkɛ ni gbalɔi lɛ kɛha hii ni ji asafo babaoo lɛ.”—Avot 1:1, the Mishnah.
Kɛ Rabifoi lɛ miikɛɛ akɛ “Mose nine shɛ Torah nɔ” lɛ, belɛ jeee mlai ni aŋmala ashwie shi lɛ pɛ kɛkɛ etsɔɔ, shi moŋ amɛ blema saji fɛɛ ni akɛ naabu wie lɛ hu fata he. Amɛkɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nɛkɛ blema saji nɛɛ—ni gbɔmɛi fee ni amɛha etee hiɛ lɛ—ha Mose yɛ Sinai. Ni amɛtsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ shiko ehako gbɔmɛi akɛ amɛtsɔɔ nɔ ni bɛ Torah lɛ mli, shi ewie nɔ ni ashi ni bɛ Mla lɛ mli ni awieko he lɛ he. Amɛtsɔɔ akɛ, Mose kɛ nɛkɛ mla ni akɛ naabu wie nɛɛ ha yinɔi ni ho lɛ, jeee osɔfoi lɛ, shi moŋ hiɛnyiɛlɔi krokomɛi lɛ. Farisifoi lɛ kɛɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ ji gboshiniyelɔi diɛŋtsɛ kɛha nɛkɛ hegbɛ ni etee nɔ aahu ni “afoko” mli lɛ.
Mla lɛ yɛ Naagba Mli —Tsaabaa Hee Ko
Yesu ni Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ je hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ he ŋwane lɛ egba sɔlemɔwe lɛ hiɛkpatamɔ lɛ efɔ̃ shi. (Mateo 23:37–24:2) Beni Romabii lɛ kpata sɔlemɔwe lɛ hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ sɛɛ lɛ, anyɛɛɛ atsu nibii ni abiɔ ni kɔɔ afɔleshaai kɛ osɔfo nitsumɔ ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli lɛ ahe nii dɔŋŋ. Nyɔŋmɔ edamɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ eto kpaŋmɔ hee ema shi. (Luka 22:20) Akɛ Mose Mla kpaŋmɔ lɛ eba naagbee.—Hebribii 8:7-13.
Yɛ nɔ najiaŋ ni Farisifoi lɛ aaana akɛ enɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ moŋ lɛ, amɛyatao tsabaa kroko. Amɛshɔ̃ osɔfoyeli hegbɛ lɛ babaoo momo. Ni akɛni akpata sɔlemɔwe lɛ hiɛ hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛya amɛhiɛ shikome ekoŋŋ. Rabifoi lɛ askul ni yɔɔ Yavneh lɛ batsɔ he titri kɛha Sanhedrin lɛ ni asaa ato amɛhe gbɛjianɔ ekoŋŋ lɛ—Yudafoi lɛ asaneyelihe wulu lɛ. Asaa ato Yuda jamɔ ama shi kwraa ekoŋŋ yɛ Yohanan ben Zakkai kɛ Gamaliel II lɛ ahiɛnyiɛmɔ shishi yɛ Yavneh. Nii ni atsuɔ yɛ kpeehe lɛ, ni rabifoi lɛ nyiɛɔ hiɛ lɛ baye jamɔ ni akɛhaa yɛ sɔlemɔwe lɛ ni osɔfoi lɛ kwɛɔ nɔ lɛ najiaŋ. Sɔlemɔi ni titri lɛ asɔleɔ yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ lɛ baye afɔlei ni ashãa lɛ anajiaŋ. Farisifoi lɛ susu akɛ, mla ni akɛ naabu wie ni akɛha Mose yɛ Sinai lɛ etsɔ hiɛ ena enɛ, ni eto he gbɛjianɔ.
Abale Rabifoi lɛ askul srɔtoi lɛ waa diɛŋtsɛ. Nɔ titri ni amɛkaseɔ ji mla ni akɛ naabu wie lɛ ahe susumɔ, emlitii, kɛ bɔ ni akɛtsuɔ nii ahaa. Kɛtsɔ hiɛ lɛ, akɛ mla ni akɛ naabu wie lɛ fata Ŋmalɛi ni atsɔɔ shishi lɛ ahe—Midrash lɛ. Kɛkɛ ni agbɛnɛ lɛ, abɔi blema saji ni faa babaoo lɛ tsɔɔmɔ, ni ato he gbɛjianɔ srɔto. Afee mla ni akɛ naabu wie lɛ eko fɛɛ eko kuku, bɔ ni ekaimɔ waaa, ni akɛfo lala.
Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Aŋmalaa Mla ni Akɛ Naabu Wie lɛ Ashwieɔ Shi?
Rabifoi askul ni fa lɛ kɛ rabifoi asaji ni faa lɛ tee naagba hee ko shi. Rabi nilelɔ Adin Steinsaltz tsɔɔ mli akɛ: “Tsɔɔlɔ fɛɛ tsɔɔlɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛi ni etsɔɔ nɔ etsɔɔ nii, ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ emlai haa yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto kwraa nɔ. . . . Efaaa dɔŋŋ akɛ mɔ aaale lɛ diɛŋtsɛ etsɔɔlɔ pɛ, shi ehe miihia ni nikaselɔ lɛ ale bɔ ni nilelɔi krokomɛi hu anitsumɔ ji . . . Enɛ hewɔ lɛ, akɛni nikaselɔi lɛ náa ‘nilee babaoo diɛŋtsɛ’ hewɔ lɛ, anyɛɔ amɛnɔ koni amɛnyɛ amɛkai nibii pii.” Akɛni amɛnáa saji babaoo ni atoko amɛhe gbɛjianɔ hewɔ lɛ, nikaselɔi lɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ tsuɔ nii fe nine.
Yɛ afii ohai enyɔ Ŋ.B. lɛ, atua ni Bar Kokhba nyiɛ Yudafoi lɛ ahiɛ ni amɛtse amɛshi Roma lɛ ha awa rabi nilelɔi lɛ ayi waa diɛŋtsɛ. Agbe Akiba—rabi onukpa fe fɛɛ ni yafĩ Bar Kokhba sɛɛ lɛ—kɛ nilelɔi onukpai lɛ ateŋ mɛi pii. Rabifoi lɛ yashe gbeyei akɛ yiwaa hee kroko ni akɛaaba amɛnɔ lɛ, baanyɛ asa mla ni akɛ naabu wie ni yɔɔ amrɔ lɛ he. Kulɛ amɛhe amɛye akɛ wiemɔ ni nuntsɔ aawie atsɔɔ ekaselɔ lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni anyɛɔ atsɔɔ nɔ ahaa blema saji hiɔ shi daa, shi shihilɛi ni tsake nɛɛ ha amɛbɔ mɔdɛŋ waa amɛto gbɛjianɔ koni amɛkɛbaa nilelɔi lɛ atsɔɔmɔi lɛ ayi, no lɛ, kɛ jeee nakai lɛ, hiɛ baakpa nɔ kwraa.
Beni hejɔlɛ fioo ko bakã amɛkɛ Roma teŋ lɛ, Judah Ha-Nasi, ni ji rabifoi lɛ ahiɛnyiɛlɔ ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ lɛ naagbee kɛ ohai etɛ lɛ shishijee Ŋ.B. lɛ bua nilelɔi babaoo naa, ni amɛŋmala blema saji lɛ babaoo diɛŋtsɛ amɛshwie shi, ni amɛto he gbɛjianɔ amɛwo Kui ekpaa mli, ni ajara eko fɛɛ eko mli awo kui bibii amli, ni akɛtsɔɔ saji amli fitsofitso—fɛɛ feɔ 63. Abale nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ akɛ Mishnah lɛ. Ephraim Urbach, ni le mla ni akɛ naabu wie lɛ waa lɛ wie akɛ: “Akpɛlɛ Mishnah lɛ . . . nɔ, ni aha lɛ hegbɛ ko ni akɛhako wolo ko dã, ja Torah lɛ diɛŋtsɛ.” Akpoo Mesia lɛ, ni akpata sɔlemɔwe lɛ hiɛ, shi akɛni aŋmala mla ni akɛ naabu wie lɛ ashwie shi, ni ebatsɔ Mishnah lɛ, ni no hewɔ abaa yi hewɔ lɛ, Yuda jamɔ be hee ko eje shishi.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Atsɛɔ nɛkɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ Ŋmalɛi lɛ ashishi nɛɛ akɛ midrash.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Mɛni hewɔ Yudafoi pii kpoo hegbɛ ni Yesu yɔɔ lɛ?