Okɛ Miishɛɛ Mumɔ Asɔmɔ Nyɔŋmɔ
BƆFO Paulo ŋma akɛ: “Miisumɔ babaoo akɛ mafite nii ni asaŋ afite mi kwraa aha nyɛsusumai lɛ.” (2 Korintobii 12:15) Mɛni ji nɔ ni nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kɛɔ bo yɛ susumɔ kɛ subaŋ ni esa ni Yehowa tsuji ábɔ mɔdɛŋ ni amɛná lɛ he? Taakɛ Biblia he woloŋlelɔ ko tsɔɔ lɛ, beni Paulo ŋma nakai wiemɔi lɛ eyaha Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ, no mli lɛ eekɛɛ akɛ: “Miisumɔ ni mikɛ mihewalɛ, kɛ mibe, kɛ miwala, kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni miyɔɔ lɛ atsu nii kɛha nyɛhilɛ-kɛhamɔ, taakɛ tsɛ ko kɛ miishɛɛ feɔ haa ebii lɛ.” Paulo efee klalo koni “akɛ lɛ atsu nii kwraa,” loo koni “etɔ lɛ ni efee shwɛm,” kɛji no ji nɔ ni ebaabi koni enyɛ egbe e-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa.
Kɛfata he lɛ, Paulo fee enɛɛmɛi fɛɛ kɛ “miishɛɛ babaoo.” The Jerusalem Bible lɛ kɛɛ akɛ: “Eesumɔ kwraa” ni efee nakai. Ni bo hu? Ani oosumɔ ni okɛ obe, hewalɛ, nyɛmɔi, kɛ shihilɛ mli nibii ni oyɔɔ lɛ asɔmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, kɛ mɛi krokomɛi anɔ mli hu ni obaafó, kɛji nakai feemɔ baatsɔɔ “tɔ ni ebaatɔ bo kɛ shwɛm ni obaafee” yɛ bei komɛi amli po? Ni ani obaafee enɛ kɛ “miishɛɛ babaoo”?
Amɛ Kpoo Kwraa akɛ Amɛaasɔmɔ
Jeee akɛ aŋkroaŋkroi babaoo shashaoɔ shi akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ amɛkpoɔ kwraa akɛ amɛaafee nakai. Mumɔ ni amɛhiɛ lɛ ji trumufeemɔ, pɛsɛmkunya heyeli, kɛ atuatsemɔ nɔ po. Satan laka Adam kɛ Hawa kɛyabote nii ahe susumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli. Ekɛɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ amɛbaatsɔmɔ ‘tamɔ Nyɔŋmɔ, ni amɛaale ekpakpa kɛ efɔŋ’—amɛbaanyɛ amɛkpɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he. (1 Mose 3:1-5) Mɛi ni hiɛ mumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ susuɔ akɛ esa akɛ amɛná heyeli kwraa koni amɛkɛfee nɔ pɛ ni amɛsumɔɔ ni Nyɔŋmɔ he gbɛnaa nii ko bɛ mli loo ekɛ ehe wooo mli. (Lala 81:12, 13) Amɛmiisumɔ ni amɛkɛ nibii fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ atsu nii yɛ amɛ aŋkroaŋkro sɛɛnamɔi asɛɛtiumɔ mli.—Abɛi 18:1.
Ekolɛ okɛ susumɔ ni ahiɛ kɛtekeɔ nɔ nɛɛ kpãŋ gbee. Ekolɛ, ohiɛ sɔɔ nikeenii ni ji wala ni onaa mli ŋɔɔmɔ amrɔ nɛɛ yɛ anɔkwale mli lɛ kɛ nɔ ni fe fɛɛ lɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni ji shihilɛ kɛmiiya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ mli lɛ. (Lala 37:10, 11; Kpojiemɔ 21:1-4) Ekolɛ obaada Yehowa shi babaoo yɛ ejurɔ ni efee eha bo lɛ he. Shi ebiɔ ni wɔ fɛɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ oshara ni yɔɔ akɛ Satan baanyɛ afite wɔsusumɔ yɛ gbɛ ko nɔ, ni ebaaba lɛ akɛ ekolɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ baafee nɔ ni ekpɛlɛɛɛ nɔ diɛŋtsɛ. (2 Korintobii 11:3) Te enɛ aaanyɛ aba lɛ tɛŋŋ?
Sɔɔmɔ ni Ajɛɔ Miishɛɛ Mli Akɛhaa He Miihia
Yehowa miitao miishɛɛ kɛ tsui muu fɛɛ sɔɔmɔ. Ényɛɛɛ wɔnɔ kɔkɔɔkɔ koni wɔfee esuɔmɔnaa nii. Satan ji mɔ ni baafee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ koni ekɛnyɛ mɛi anɔ loo ekɔne gbɔmɛi ayiŋ koni amɛfee esuɔmɔnaa nii. Yɛ nɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ yɔɔ tsakpaa lɛ, Biblia lɛ wieɔ gbɛnaa nii, kitai, taomɔ nii, kɛ ekrokomɛi ahe. (Jajelɔ 12:13; Luka 1:6) Ni kɛlɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ ji akɛ wɔsumɔɔ lɛ.—2 Mose 35:21; 5 Mose 11:1.
Ekɔɔɔ he eko bei abɔ ni Paulo kɛ ehe wo Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli, ele akɛ enɛ baanyɛ afee yaka ‘kɛji ebɛ suɔmɔ.’ (1 Korintobii 13:1-3) Kɛji Biblia ŋmalalɔi tsɛ Kristofoi akɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, amɛtsɔɔɔ nyɔŋyeli ni hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ mli ni damɔ nɔnyɛɛ nɔ. (Romabii 12:11; Kolosebii 3:24) Nɔ ni etsɔɔ ji suɔmɔ mli ni ajɛɔ abaa he shi ni damɔ suɔmɔ ni mli kwɔ ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi, Yesu Kristo nɔ.—Mateo 22:37; 2 Korintobii 5:14; 1 Yohane 4:10, 11.
Esa akɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ hu atsɔɔ suɔmɔ ni mli kwɔ ni wɔyɔɔ kɛha gbɔmɛi. Paulo ŋma kɛyaha asafoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ akɛ: “Shi moŋ wɔmli jɔ yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni bii anyɛ hiɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ebii dɔdɔɔdɔ lɛ.” (1 Tesalonikabii 2:7) Yɛ shikpɔji pii anɔ ŋmɛnɛ lɛ, mla he gbɛnaa nii kã nyɛmɛi anɔ akɛ amɛkwɛ amɛbii. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, nyɛmɛi babaoo efeee enɛ koni amɛkɛ fee toiboo amɛha mla lɛ kɛkɛ, loo amɛfeɔ nakai? Dabi. Amɛfeɔ nakai ejaakɛ amɛsɔmɔɔ amɛbii lɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, bii anyɛ lɛ kɛ ehe shãa afɔlei wuji kɛha ebii lɛ yɛ miishɛɛ mli! Akɛni Paulo ná “suɔmɔ ni hedɔɔ” yɔɔ mli tamɔ nɛkɛ eha mɛi ni esɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, eyɛ he “miishɛɛ babaoo” (“eesumɔ,” King James Version; “ná miishɛɛ,” New International Version) akɛ ekɛ ewala fɛɛ baatsu nii ni ekɛye ebua amɛ. (1 Tesalonikabii 2:8) Suɔmɔ kanyaa wɔ koni wɔkase Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ.—Mateo 22:39.
Ni Sɔɔmɔ ni Ashashaoɔ Shi yɛ Mli lɛ Hu?
Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ wɔŋmɛɔ gbɛ ni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔhe lɛ daa fe suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi. Kɛ jeee nakai lɛ, no lɛ oshara diɛŋtsɛ yɛ he akɛ wɔkɛ tsui fã kɛ fã sɔɔmɔ ni shishashaomɔ yɔɔ mli baaha. Ekolɛ wɔmli baabɔi fumɔ, wɔmli baafu akɛ wɔnyɛŋ wɔhi shi yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ taomɔ nii anaa. Enɛ ba Israelbii komɛi ni ŋmɛɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he shi kɛlɛ amɛtee nɔ amɛkɛ jamɔ ko ha lɛ akɛni gbɛnaa nii ko kã amɛnɔ lɛ hewɔ. Mɛni jɛ mli kɛba? Nyɔŋmɔ ni amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ batsɔ “haomɔ” kɛha amɛ.—Maleaki 1:13.
Esa akɛ daa nɛɛ afɔlei ni akɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ afee nɔ ni “kpa ko bɛ he,” ni tɔ̃mɔ bɛ he, ni “hi fe fɛɛ” ni yɔɔ. (3 Mose 22:17-20; 2 Mose 23:19) Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ amɛ kooloi lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ baaha Yehowa lɛ, gbɔmɛi ni hi Maleaki gbii lɛ amli lɛ kɛ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛsumɔɔɔ lɛ bɔi hamɔ. Te Yehowa fee enii yɛ he eha tɛŋŋ? Ekɛɛ osɔfoi lɛ akɛ: “Kɛji nyɛkɛ kooloo shwilafo bahã ni akɛshã afɔle lɛ, ejeee nɔ fɔŋ ko! ni kɛji nyɛkɛ akpake loo helatsɛ bahã lɛ, ejeee nɔ fɔŋ! Okɛyahã amralo lɛ: ani eeená ohe tsui, aloo eeekwɛ ohiɛ? . . . Ni nyɛkɛ juu nii kɛ akpake kɛ helatsɛ baa, ni nyɛkɛ bahaa akɛ nikeenii: aso mahe enɛ kɛ miishɛɛ yɛ nyɛdɛŋ lo?”—Maleaki 1:8, 13.
Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baanyɛ aba wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ yɛ? Wɔ afɔleshaa lɛ baanyɛ abatsɔ “haomɔ” kɛha wɔ kɛji wɔbɛ tsui kɛ mumɔ ni sumɔɔ. (2 Mose 35:5, 21, 22; 3 Mose 1:3; Lala 54:8; Hebribii 13:15, 16) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani Yehowa heɔ wɔbe ni shwɛɔ lɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ?
Ani mɔ ko baanyɛ ekɛ hiɛdɔɔ asusu akɛ Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ nɔ kɛji weku mlinyo ko ni hiɛ jwɛŋmɔ ni ja loo Levinyo ni yɔɔ ekãa lɛ nyɛ Israelnyo ko ni sumɔɔɔ ni ehala ekooloi lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha afɔleshaa lɛ nɔ yɛ gbɛ ko nɔ, kɛji yɛ anɔkwale mli lɛ esumɔɔɔ ni ekɛhaa? (Yesaia 29:13; Mateo 15:7, 8) Yehowa kpoo afɔleshaa ni tamɔ nɛkɛ kɛ naagbee kwraa lɛ mɛi ni kɛha lɛ.—Hoshea 4:6; Mateo 21:43.
Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii ni Asumɔɔ ni Afee
Bɔni afee ni wɔkɛ sɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ nɔ lɛ aha lɛ, esa akɛ wɔnyiɛ Yesu Kristo nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mitaooo nɔ ni mi diɛŋtsɛ misumɔɔ, shi moŋ nɔ ni tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ sumɔɔ.” (Yohane 5:30) Yesu ná miishɛ kpele yɛ suɔmɔ mli ni ejɛ esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli. Yesu wo David gbalɛ wiemɔi lɛ obɔ akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii.”—Lala 40:9.
Eyɛ mli akɛ eŋɔɔ Yesu naa akɛ ebaafee Yehowa suɔmɔnaa nii moŋ, shi bei pii lɛ enɛ feemɔ bɛ mlɛo. Susumɔ nɔ ni ba dani amɔ lɛ, akojo lɛ, ni agbe lɛ lɛ he okwɛ. Be mli ni eyɔɔ Getsemane abɔɔ lɛ mli lɛ, Yesu “hao” ni ‘ebote hejaramɔ mli.’ Henumɔŋ nɔnyɛɛ lɛ naa wa aahu akɛ, be mli ni esɔleɔ lɛ, “ehe latsaa tsɔ̃ tamɔ lá kulibii ni tsereɔ shwieɔ shi.”—Mateo 26:38; Luka 22:44.
Mɛni hewɔ Yesu yaje piŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ mli? Eka shi faŋŋ akɛ jeee yɛ pɛsɛmkunya loo shishashaomɔ akɛ abaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii hewɔ. Efee klalo akɛ ebaagbo, aahu po akɛ ekɛ hiɛdɔɔ te shi ewo Petro wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Naa ohe mɔbɔ, Nuntsɔ, enɛ akagbeleo fɔ̃ɔŋfɔ lɛ!” (Mateo 16:21-23) Nɔ ni gba Yesu naa lɛ ji bɔ ni egbele akɛ efɔŋfeelɔ ni agbe ehe guɔ lɛ baasa Yehowa kɛ E-gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ he eha lɛ. Yesu le akɛ ebaadɔ e-Tsɛ waa diɛŋtsɛ akɛ ebaana ni aafee e-Bi ni esumɔɔ lɛ waa lɛ niseniianii ni mli wa waa tamɔ nɛkɛ.
Yesu nu shishi hu akɛ eebɛŋkɛ jaramɔ be ni ekɛbaatsu Yehowa yiŋtoo he nii lɛ he. He ni akɛbaakpɛtɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ he yɛ anɔkwayeli mli lɛ baafee nɔkwɛmɔnɔ ni tekeɔ yiŋkɔshikɔshifeemɔ akɛ kulɛ Adam baanyɛ afee nakai halamɔ lɛ nɔŋŋ. Anɔkwa ni Yesu ye lɛ baakpa Satan apasa wiemɔ akɛ adesai ejɛŋ amɛsuɔmɔ mli amɛsɔmɔŋ Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ fɛɛ he mama. Yehowa baatsɔ Yesu nɔ ekpata Satan hiɛ yɛ naagbee mli ni ebaajie nɔ ni ejɛ atua ni etse lɛ mli kɛba lɛ yɛ jɛmɛ.—1 Mose 3:15.
Mɛɛ gbɛnaa nii ni tsii esa akɛ Yesu atsu he nii nɛkɛ! E-Tsɛ gbɛi, jeŋ muu fɛɛ toiŋjɔlɛ, kɛ adesa weku lɛ yiwalaheremɔ fɛɛ damɔ Yesu anɔkwayeli lɛ nɔ. Akɛni eyɔse enɛ hewɔ lɛ, esɔle akɛ: “Mitsɛ, kɛji aaaho lɛ, hã ni kpulu nɛɛ aho mihe aya; shi kɛlɛ jeee bɔ ni mi misumɔɔ, shi moŋ bɔ ni bo osumɔɔ.” (Mateo 26:39) Beni eyaje nɔnyɛɛ ni mli wa fe fɛɛ po lɛ shishi lɛ, Yesu hosooo yɛ esuɔmɔ mli ni ejɛ akɛ ebaaba ehe shi kɛha e-Tsɛ suɔmɔnaa nii lɛ mli.
“Mumɔ lɛ Miikpɛlɛ Moŋ, Shi Heloo lɛ Egbede”
Akɛni Yesu ná henumɔŋ nɔnyɛɛ ni mli wa mli amanehulu yɛ be mli ni esɔmɔɔ Yehowa lɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpa Satan gbɛ akɛ ekɛ nɔnyɛɛ baaba wɔnɔ akɛ Nyɔŋmɔ tsuji. (Yohane 15:20; 1 Petro 5:8) Kɛfata he lɛ, wɔyeee emuu. No hewɔ lɛ kɛji wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ tete po lɛ, efeŋ mlɛo kɛhaŋ wɔ akɛ wɔɔfee nakai. Yesu na bɔ ni ebɔfoi lɛ pele koni amɛnyɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni ekɛɛ amɛ lɛ. No hewɔ ni ekɛɛ akɛ: “Mumɔ lɛ miikpɛlɛ moŋ, shi heloo lɛ egbede.” (Mateo 26:41) Nɔ ko bɛ adesa gbɔmɔtso ni eye emuu ni akɛfɔ lɛ lɛ mli ni egbɔjɔ. Shi kɛlɛ, ekaselɔi lɛ aheloo naa gbɔjɔmɔi, ni ji emuu ni ayeee ni amɛnine shɛ nɔ kɛjɛ Adam ni yeee emuu lɛ dɛŋ lɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli. Yesu le akɛ yɛ emuu ni ayeee ni amɛnine shɛ nɔ lɛ kɛ adesai afatɔɔi ni ejɛ mli kɛba lɛ hewɔ lɛ, ebaabi ni amɛpele koni amɛnyɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛtaoɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli.
No hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaanu he taakɛ bɔfo Paulo nu he lɛ, mɔ ni hao waa diɛŋtsɛ beni emuu ni ayeee tsĩ enyɛmɔ ni ekɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛmɔ shi lɛ naa lɛ. Paulo ŋma akɛ: “Suɔmɔ lɛ miyɛ eko moŋ, shi ekpakpafeemɔ ni ebɔ mi.” (Romabii 7:18) Wɔ hu wɔnaa akɛ wɔnyɛɛɛ wɔtsu nibii kpakpai fɛɛ ni wɔshweɔ ni wɔfee lɛ ahe nii jogbaŋŋ. (Romabii 7:19) Enɛ jeee shishashaomɔ ko ni wɔfeɔ lɛ hewɔ. Nɔ hewɔ lɛ kɛkɛ ji akɛ heloonaa gbɔjɔmɔi tsĩɔ wɔmɔdɛŋbɔɔ ni hi fe fɛɛ lɛ po naa.
Nyɛkahaa wɔnijiaŋ miije wui. Kɛji wɔfee klalo yɛ wɔtsuiŋ akɛ wɔbaafee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ wɔsɔɔmɔ lɛ nɔ. (2 Korintobii 8:12) Eba akɛ ‘wɔɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ’ koni wɔkase Kristo mumɔ ni ji heshibaa kwraa kɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ. (2 Timoteo 2:15; Filipibii 2:5-7; 1 Petro 4:1, 2) Yehowa baawo nɛkɛ suɔmɔ mumɔ nɛɛ he nyɔmɔ ni ebaafi sɛɛ. Ebaaha wɔ “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ” koni ekɛto wɔgbɔjɔmɔi lɛ anajiaŋ. (2 Korintobii 4:7-10) Taakɛ Paulo ji lɛ, kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, ‘wɔmiisumɔ babaoo akɛ wɔna be ni asaŋ akɛ wɔ be atsu nii kwraa’ yɛ E-sɔɔmɔ nitsumɔ ni jara wa waa lɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
Paulo jɛ esuɔmɔ mli esɔmɔ Nyɔŋmɔ bɔ ni ebaanyɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Yɛ nɔnyɛɛ ni fe fɛɛ lɛ po shishi lɛ, Yesu fee e-Tsɛ suɔmɔnaa nii