Te Tsɛmɛi Aaafee Tɛŋŋ Amɛha Tsakpaa Kpakpa Akã Amɛkɛ Amɛbihii Ateŋ?
“DADA, te ofee tɛŋŋ ole nii waa nakai lɛ?” Ani obi nuu ebi bo sane ko ni tamɔ nɛkɛ pɛŋ ni ha onaa kpɛ ohe? Ekolɛ, nakai beaŋ lɛ oná miishɛɛ waa akɛ oji tsɛ. Shi beni obi nuu lɛ fee nɔ kroko efata he—ekɛ oŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ tsu nii ni ená he sɛɛ lɛ—ekã shi faŋŋ akɛ otsui tɔ kɛ miishɛɛ babaoo po fe nakai.a—Abɛi 23:15, 24.
Shi kɛbashi amrɔ nɛɛ, ani obi nuu lɛ kã he esumɔɔ osane ni ebuɔ bo lolo? Aloo beni edaa lɛ, etamɔ nɔ ni bulɛ ni eyɔɔ kɛha bo lɛ nɔ miigbɔ? Te ooofee tɛŋŋ oha tsakpaa kpakpa akã okɛ obi nuu lɛ teŋ beni edaa kɛbatsɔɔ onukpa lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ha wɔsusu naagbai komɛi ni tsɛmɛi kɛkpeɔ lɛ ahe wɔkwɛ.
Naagbai Etɛ ni Fɔɔ Baa
1. DEKÃ NI ANÁAA: Yɛ maji babaoo anɔ lɛ, tsɛmɛi ji mɛi titri ni tsuɔ nii kɛkwɛɔ weku lɛ. Bei pii lɛ, amɛnitsumɔ haaa amɛfɔ shĩa tamɔ yɛ gbi lɛ mli. Yɛ hei komɛi lɛ, be fioo pɛ tsɛmɛi náa amɛhaa amɛbii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, niiamlitaomɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ France lɛ ha ana akɛ dekã ni tsɛmɛi babaoo náa amɛhaa amɛbii daa gbi lɛ shɛɛɛ minitii 12.
SUSUMƆ ENƐ HE: Bei enyiɛ onáa ohaa obi nuu lɛ? Yɛ otsi loo otsii enyɔ ni baaba lɛ mli lɛ, mɛni hewɔ daa gbi lɛ oŋmaaa bei fɛɛ ni obaaye ni okɛ obi lɛ agba sane lɛ ofɔ̃ɔɔ shi? Nɔ ni obaana lɛ baanyɛ aha onaa akpɛ ohe.
2. NƆKWƐMƆNƆ KPAKPA NI AFEEE: Hii komɛi kɛ amɛtsɛmɛi bɛ nɔ ko feemɔ. Jean-Marie ni yɔɔ France lɛ kɛɛ akɛ: “Mikɛ mitsɛ egbaaa sane.” Te enɛ ná Jean-Marie nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? Ekɛɛ akɛ: “Enɛ kɛ naagbai ni milako pɛŋ akɛ ebaaba lɛ eba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewa kɛha mi akɛ mikɛ mi diɛŋtsɛ mibihii baagba saji ni sɛɛnamɔ yɔɔ he.” Hii krokomɛi hu le amɛtsɛmɛi jogbaŋŋ, shi naanyobɔɔ kpakpa bɛ amɛ kɛ amɛtsɛmɛi lɛ ateŋ. Philippe ni eye afii 43 lɛ kɛɛ akɛ: “Ewa kɛha mitsɛ akɛ eeejie suɔmɔ kpo etsɔɔ mi. Enɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni mabɔ mɔdɛŋ waa koni manyɛ majie suɔmɔ kpo matsɔɔ mibihii lɛ.”
SUSUMƆ ENƐ HE: Ani kɛ́ okwɛ lɛ bɔ ni otsɛ kɛ bo hi shi ha lɛ náa bɔ ni okɛ obi nuu lɛ hiɔ shi haa lɛ nɔ hewalɛ? Ani okadi akɛ ookase otsɛ sui kpakpai lɛ loo esui gbohii lɛ? Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3. ŊAA KPAKPA NI AWOOO: Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, ahaa tsɛmɛi nuɔ he akɛ jeee amɛ esa akɛ amɛtsɔse bii. Luca ni atsɔse lɛ yɛ maŋ ko ni yɔɔ Yuropa Anaigbɛ lɛ kɛɛ akɛ: “He ni mida yɛ lɛ, mɛi buɔ biiakwɛmɔ akɛ eji ŋamɛi anitsumɔ.” Yɛ maji krokomɛi anɔ lɛ, awoɔ tsɛmɛi ahewalɛ koni amɛkɛ nineshiwalɛ diɛŋtsɛ atsɔse amɛbii, ni amɛfeee nɔ ko tsɔ kɛfataaa he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsɔse George yɛ Afrika maŋ ko nɔ. Ekɛɛ akɛ: “Yɛ mimaŋ lɛ, tsɛmɛi kɛ amɛbii shwɛɛɛ, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ nakai feemɔ baaba bulɛ ni amɛbii lɛ yɔɔ kɛha amɛ lɛ shi. No hewɔ lɛ ewaa kɛhaa mi akɛ mikɛ mibinuu lɛ aaashwɛ.”
SUSUMƆ ENƐ HE: Yɛ he ni oyɔɔ lɛ, mɛni akpaa gbɛ akɛ tsɛmɛi afee? Ani ahaa amɛnaa biiakwɛmɔ akɛ eji yei anitsumɔ? Ani awoɔ tsɛmɛi ahewalɛ koni amɛjie suɔmɔ kɛ hedɔɔ kpo amɛtsɔɔ amɛbihii, loo abuɔ nakai feemɔ akɛ esaaa?
Kɛ́ tsɛ ji bo ni okɛ naagbai nɛɛ ateŋ ekome loo nɔ ni fa fe nakai miikpe lɛ, te ooofee tɛŋŋ otsu he nii? Susumɔ ŋaawoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ.
Jee Shishi Kɛjɛ Obinuu lɛ Gbekɛbiiashi
Etamɔ nɔ ni yɛ fɔmɔ su naa lɛ, bihii shweɔ akɛ amɛkase amɛtsɛmɛi. No hewɔ lɛ, ha obinuu lɛ anyɛ atsu shwelɛ nɛɛ he nii kɛjɛ egbekɛbiiashi. Te ooofee tɛŋŋ ofee enɛ? Ni mɛɛ be obaanyɛ oná dekã oha lɛ?
Be fɛɛ be kɛ́ eeehi lɛ, ha obinuu lɛ afata ohe yɛ odaa gbi nifeemɔi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ootsu shĩa nitsumɔi lɛ, ha eye ebua bo. Kɛ́ oobɛɛ lɛ, ha lɛ blɔ bibioo koni lɛ hu ekɛbɛɛ, ni kɛ́ ootsa shi lɛ, ha lɛ sofi bibioo koni lɛ hu ekɛtsa shi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, akɛni eesumɔ ni ekase bo hewɔ lɛ, ebaaŋɔɔ enaa waa akɛ ekɛ bo aaatsu nii! Ekolɛ enɛ baaha onitsumɔ lɛ sɛɛ agbala shi fioo; shi ebaaha tsakpaa ni kã nyɛteŋ lɛ mli awa, ni obaatsɔ nakai feemɔ nɔ oha ekase bɔ ni atsuɔ nii jogbaŋŋ. Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ tsɛmɛi hewalɛ ni amɛha amɛbii lɛ afata amɛhe kɛtsu amɛdaa gbi nitsumɔi, ni amɛŋɔ nakai hegbɛ lɛ ni amɛkɛ amɛbii lɛ agba sane ni amɛtsɔɔ amɛ nii. (5 Mose 6:6-9) Ŋaawoo nɛɛ he yɛ sɛɛnamɔ lolo.
Kɛfata nii ni okɛ obinuu baatsu lɛ he lɛ, taomɔ be hu ni okɛ lɛ afee ekome kɛshwɛ. Jeee miishɛɛnamɔ pɛ kɛkɛ hewɔ esa akɛ afee ekome kɛshwɛ. Niiamlitaomɔ eha ana akɛ kɛ́ tsɛmɛi kɛ amɛbii bibii shwɛɔ lɛ, ehaa gbekɛbii lɛ feɔ ekãa ni amɛkaseɔ nibii hei.
Shwɛmɔ ni tsɛ kɛ ebinuu shwɛɔ lɛ hu tsuɔ nɔ kroko ni hiaa waa he nii. Niiamlitaolɔ ko ni atsɛɔ lɛ Michel Fize lɛ kɛɛ akɛ: “Shwɛmɔ haa gbekɛ nuu nyɛɔ ekɛ etsɛ gbaa sane jogbaŋŋ.” Kɛ́ tsɛ kɛ ebinuu miishwɛ lɛ, ebaanyɛ etsɔ ewiemɔ kɛ enifeemɔ nɔ ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ lɛ. Nakai feemɔ baaha ebinuu lɛ hu akase bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo. Tsɛ ko ni yɔɔ Germany ni atsɛɔ lɛ André kɛɛ akɛ: “Beni mibinuu lɛ ji gbekɛ lɛ, bei pii lɛ wɔshwɛɔ. Mifuaa lɛ, ni no ha lɛ hu ekase akɛ esa akɛ ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ mi.”
Be kroko hu ni tsɛ baanyɛ ekɛwaje suɔmɔ ni yɔɔ ekɛ ebinuu teŋ lɛ ji be ni amɛyaawɔ. Kanemɔ sane ko oha lɛ daa, ni kɛ́ eewie nibii ni ha ená miishɛɛ kɛ nibii ni gba enaa yɛ gbi lɛ mli lɛ ahe lɛ, bo lɛ toi. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaha efee mlɛo kɛha lɛ akɛ eeeya nɔ ekɛ bo agba sane yɛ edalɛ mli fɛɛ.
Yaa Nɔ Okɛ Lɛ Afee Nibii ni Nyɛ Fɛɛ Nyɛnyaa He
Etamɔ nɔ ni oblahii bibii komɛi sumɔɔɔ ni amɛkɛ amɛtsɛmɛi gbaa saji komɛi. Kɛ́ obi obinuu lɛ saji ni etamɔ nɔ ni esumɔɔɔ ni ehaa bo hetoo lɛ, kaamu sane naa akɛ esumɔɔɔ ni akɛ lɛ gbaa sane ko kwraa. Kɛ́ otsake gbɛ nɔ ni otsɔɔ okɛ lɛ gbaa sane lɛ mli lɛ, ekolɛ ebaasumɔ ni ebo bo toi.
Tsɛ ko ni yɔɔ France ni atsɛɔ lɛ Jacques lɛ náaa lɛ mlɛo akɛ ekɛ ebinuu Jérôme aaagba sane bei komɛi. Enyɛɛɛ ebinuu lɛ nɔ doo ni ekɛ lɛ agba sane, moŋ lɛ etsɔ gbɛ kroko nɔ koni enine ashɛ enɔ—ekɛ lɛ tswaa bɔɔlu. Jacques kɛɛ akɛ: “Kɛ́ wɔtswa bɔɔlu lɛ wɔgbe naa lɛ, wɔtaa jwɛi lɛ anɔ ni wɔjɔɔ wɔhe fioo. Bei pii lɛ, mibinuu lɛ jɛɔ etsuiŋ egbaa sane yɛ be nɛɛ mli. Efeɔ mi akɛ, akɛni mikɛ lɛ sɔŋŋ, ni ele akɛ miná dekã miha lɛ hewɔ lɛ, naanyobɔɔ krɛdɛɛ ko bakã wɔteŋ.”
Ni kɛji obinuu lɛ sumɔɔɔ kpɔiaŋgbɔlemɔi hu? André kɛ miishɛɛ kaiɔ be ni ekɛ ebinuu lɛ taa shi amɛkwɛɔ ŋulamii lɛ. André kɛɛ akɛ: “Wɔkɛ akpasai mamɔɔ agbo lɛ naa gbɛkɛ beni kɔɔyɔɔ lɛ mli ejɔ ni wɔtaa nɔ. No sɛɛ lɛ, wɔwoɔ atade ni akɛgbeɔ fɛ̃i, wɔnuɔ tii, ni wɔkwɛɔ nibii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ. Wɔgbaa Mɔ ni bɔ ŋulamii lɛ he sane. Wɔgbaa wɔ diɛŋtsɛ wɔsaji. Wɔgbaa nɔ fɛɛ nɔ kwraa he sane.”—Yesaia 40:25, 26.
Ni kɛji osumɔɔɔ akɛ ofee nibii ni obinuu lɛ nyaa he lɛ ekomɛi hu? Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, esaaa akɛ ofoɔ bo pɛ onɔ̃ mli. (Filipibii 2:4) Ian ni yɔɔ South Africa lɛ kɛɛ akɛ: “Misumɔɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ waa fe mibinuu Vaughan. Esumɔɔ ni ekɛ kɔɔyɔŋ lɛji kɛ kɔmpiutai ashwɛ. No hewɔ lɛ, mi hu mibasumɔ nibii nɛɛ, ni mikɛ lɛ yaa hei ni nibii nɛɛ eko yɔɔ ni wɔkɛyashwɛɔ yɛ kɔmpiuta nɔ. Efeɔ mi akɛ, akɛni wɔfeɔ ekome kɛshwɛɔ hewɔ lɛ, Vaughan nyɛɔ ejɛɔ etsuiŋ ekɛ mi gbaa nɔ fɛɛ nɔ he sane.”
Ha Enu He akɛ Abaanyɛ Amu Afɔ̃ Enɔ
“Dada, kwɛmɔ, kwɛmɔ!” Ani obinuu fioo lɛ efee nɔ ko hee ní ebolɔ ekɛɛ bo nakai pɛŋ? Kɛ́ amrɔ nɛɛ eda etsɔ oblanyo fioo lɛ, ani ekã he enáa hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ omli ni esheee gbeyei? Ekolɛ efeee nakai. Ni kɛlɛ ja efee nakai dani ebaada ebatsɔ onukpa ni hiɛ kã shi.
Kadimɔ nɔkwɛmɔnɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ fee yɛ bɔ ni ekɛ ebii lɛ ateŋ mɔ kome ye ha lɛ mli. Beni Yesu baabɔi eshikpɔŋ lɛ nɔ sɔɔmɔ krɛdɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔ faŋŋ akɛ esumɔɔ lɛ beni ekɛɛ akɛ: “Mɔnɛ ji misuɔmɔ bi ní mináa ehe tsui lɛ.” (Mateo 3:17; 5:48) Eji anɔkwale akɛ, sɔ̃ kã onɔ akɛ otsɔse obinuu lɛ ni otsɔɔ lɛ nii. (Efesobii 6:4) Shi ani okɛɔ lɛ akɛ osumɔɔ lɛ yɛ nibii kpakpai ni ewieɔ kɛ nibii kpakpai ni efeɔ lɛ hu ahewɔ?
Ewaa kɛhaa hii komɛi akɛ amɛaakɛɛ amɛbii akɛ amɛsumɔɔ amɛ ni amɛdɔɔ amɛhe. Ekolɛ weku mli ni amɛdara yɛ lɛ, amɛfɔlɔi lɛ wieɔ tɔmɔi ahe moŋ fe mɔdɛŋbɔi. Kɛ́ nakai atsɔse bo lɛ, ehe miihia ni obɔ mɔdɛŋ waa oha obinuu lɛ anu he akɛ abaanyɛ amu afɔ̃ enɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee nakai? Luca, ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛ ebinuu ni atsɛɔ lɛ Manuel ni eye afii 15 lɛ feɔ ekome kɛtsuɔ shĩa nitsumɔi daa. Luca kɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ, mikɛɔ Manuel akɛ eje nitsumɔi lɛ eko tsumɔ shishi koni kɛ́ ehe miihia ni aye abua lɛ lɛ, etsɛ mi. Bei babaoo lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ebɔɔ mɔdɛŋ etsuɔ. Emɔdɛŋbɔɔ lɛ haa etsui nyɔɔ emli ni enáa hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli. Kɛ́ enyɛ nitsumɔ lɛ etsu lɛ, mijieɔ eyi. Kɛ́ enyɛɛɛ etsu lɛ bɔ ni etaoɔ lɛ, mihaa eleɔ akɛ mihiɛ esɔ emɔdɛŋbɔɔ lɛ.”
Obaanyɛ oha obinuu lɛ anu he akɛ abaanyɛ amu afɔ̃ enɔ hu kɛtsɔ ye ni oooye obua lɛ koni eshɛ otii wuji ahe lɛ nɔ. Ni kɛji obinuu lɛ shɛɛɛ otii ni mamɔ ehiɛ lɛ ahe oyayaayai taakɛ bɔ ni okpaa lɛ gbɛ hu? Ni kɛ́ otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ hi moŋ, shi jeee nomɛi otaoɔ ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ hu? Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, ebaabi ni otsake osusumɔ. Jacques ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ maye mabua mibinuu lɛ koni ekɛ otii ni ebaanyɛ eshɛ he amamɔ ehiɛ. Shi mikwɛɔ hu koni otii ni mamɔ ehiɛ lɛ afee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃, shi jeee minɔ̃. No sɛɛ lɛ mikɛɔ mihe akɛ esaaa akɛ minyɛɔ enɔ koni etsu otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ ahe nii oyayaayai.” Kɛ́ obo obinuu lɛ susumɔi atoi, ojie eyi yɛ nibii kpakpai ni efeɔ lɛ ahewɔ, ni owo lɛ hewalɛ ni etsu nibii ni etɔɔ fã yɛ mli lɛ ahe nii lɛ, no baaye abua lɛ koni eshɛ otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ ahe.
Eji anɔkwale akɛ jeee be fɛɛ be nibii baaya lɛ jogbaŋŋ yɛ nyɛteŋ. Shi beni yi aaawula shi lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ tsakpaa ni kã nyɛteŋ lɛ mli baawa. Namɔ po sumɔŋ ni tsakpaa kpakpa akã ekɛ mɔ ko ni yeɔ ebuaa lɛ koni eye omanye yɛ shihilɛ mli lɛ teŋ?—w11-E 11/1.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Eyɛ mli akɛ sane nɛɛ wieɔ tsakpaa krɛdɛɛ ni esa akɛ ekã tsɛmɛi kɛ amɛbihii ateŋ lɛ he titri moŋ, shi shishitoo mlai ni yɔɔ mli lɛ kɔɔ tsakpaa ni esa akɛ ehi tsɛmɛi kɛ amɛbiyei ateŋ lɛ hu he.