1990 “Wiemɔ krɔŋŋ” Kpokpaa Wulu Nɔ Kpee
1 Afii oha ni eho lɛ mli lɛ, kpokpai wuji anɔ kpeei etee nɔ efee wɔjamɔ lɛ fa ni sa kadimɔ jogbaŋŋ. Titri lɛ kɛjɛ be ni mli ni atsiɛ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ yɛ 1919 lɛ, akadi nɛkɛ henaabuamɔi nɛɛ akɛ mumɔŋ hejɔɔmɔ bei yɛ be mli ni ahaa wɔleɔ la kpɛmɔi ni jɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ.
2 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kaimɔ miishɛɛ kpele ni ajie lɛ kpo yɛ Columbus, Ohio, U.S.A., yɛ 1931 beni Nyɔŋmɔ webii kpɛlɛ gbɛi hee ni ji Yehowa Odasefoi lɛ nɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, miishɛɛ kpele fata anɔkwale ni ajie lɛ kpo yɛ Washington, D.C., U.S.A., yɛ 1935, ni tsɔɔ akɛ gbɛkpamɔ ni ka “asafo babaoo” lɛ ahiɛ ji ni amɛna yibaamɔ kɛya Yehowa jeŋ hee lɛ mli lɛ.—Kpoj. 7:9.
3 Yɛ be mli ni wɔyibɔ lɛ yaa hiɛ yɛ Jeŋ Ta II sɛɛ lɛ, ebabi ni alɛɛ kpeei lɛ amli. Nakai ji bɔ ni ebalɛ, akɛ afee kpeei nɛɛ ni abatsɛ amɛ akɛ kpokpai wuji anɔ kpeei nɛɛ ekpaa yɛ United States, Amerika, yɛ afi 1948 mli, ni mɛi 66,000 ba. Wɔfee wɔ klɛŋklɛŋ kpokpai wuji anɔ kpeei yɛ Ghana yɛ January 1960 mli. Abatsɛ kpeei nɛɛ akɛ “Sɔɔlɔi ni Hiɛ Kã” Kpokpaa Wuji Anɔ kpeei, ni afee yɛ Koforidua, Tarkwa, Swedru, Konongo, Ho kɛ Tamale, ni mɛi ni ba kpeei lɛ fɛɛ ashishi lɛ ayibɔ ni fa fe fɛɛ ji 10,193. Mɛi ni abaptisi amɛ lɛ fɛɛ ayibɔ ji 342. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, shiɛlɔi ni yɔɔ Ghana lɛ ayi fa fioo fe 8,000. Yɛ no sɛɛ nɔ ni shɛɛɛ afi 30 sɛɛ, yɛ December 1988, beni shiɛlɔi ni yɔɔ Ghana lɛ ayi fa fe mɛi 34,000 lɛ, mɛi 117,827 ba “Ŋwɛi Jalɛsaneyeli” Kpokpaa Wuji Anɔ kpeei lɛ ashishi yɛ Accra, Kumasi, Sekondi kɛ Tamale. Mɛɛ kpeeyalɔi ni yɔɔ miishɛɛ ayifalɛ babaoo nɛ!
4 Nyɛsɛɛ afi lɛ, ahaaa wɔna hegbɛ ni wɔya “Nyɔŋmɔ Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ” Kpokpaa Wuji Anɔ kpeei lɛ eko yɛ maŋ nɛɛ mli yɛ naatsii lɛ hewɔ. Afi nɛɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaatsu naagba lɛ he nii bɔni afee ni wɔnyɛ wɔna sɛɛnamɔi ni baajɛ 1990 “Wiemɔ Krɔŋŋ” Kpokpaa Wuji Anɔ kpeei lɛ amli aba lɛ mli ŋɔɔmɔ. No hewɔ lɛ wɔmiibi ni oha ojwɛŋmɔ ahi gbɛjianɔtoo ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ nɔ jogbaŋŋ.
5 KPOKPAA WULU NƆ KPEE HE GBƐJIANƆTOO: Akɛni naatsii lɛ yɔɔ nɔ lolo yɛ be mli ni akalaa enɛ lɛ hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ he akɛ wɔnyɛŋ wɔfee kpokpai wuji anɔ kpeei lɛ yɛ Ghana. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ato kpokpai wuji anɔ kpeei enumɔ he gbɛjianɔ yɛ maji ni bɛŋkɛ wɔ lɛ amli taakɛ bɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:
KPOKPAA WULU NƆ KPEE A: Maŋ nɔ ni Abaafee Yɛ: Koumassi, Abidjan, Cote d’lvoire
Gbii ni Abaafee: August 30 kɛyashi September 2, 1990
Wiemɔ ni Abaawie: Twi
Asafoi ni Baaya: Asafoi fɛɛ ni yɔɔ Brong Ahafo kɛ Western Region, ja kpokpai 16 (Tarkwa) kɛ 20 (Bibiani) pɛ.
KPOKPAA WULU NƆ KPEE B: Man nɔ ni Abaafee Yɛ: Cotonou, Republic of Benin
Gbii ni Abaafee: November 29 kɛyashi December 2, 1990
Wiemɔi ni Abaawie: Ewe, French
Asafoi ni Baaya: Shiɛlɔi fɛɛ ni yɔɔ Ghana, Togo kɛ Benin ni wieɔ Ewe loo French lɛ.
KPOKPAA WULU NƆ KPEE C: Maŋ nɔ ni Abaafee Yɛ: Koumassi, Abidjan, Oote d’lvoire
Gbii ni Abaafee: December 20 kɛyashi 23, 1990
Wiemɔ ni Abaawie: Twi
Asafoi ni Baaya: Asafoi fɛɛ ni yɔɔ Greater Accra Region kɛ kpokpaa 16 yɛ Western Region.
KPOKPAA WULU NƆ KPEE D: Maŋ nɔ ni Abaafee Yɛ: Koumassi, Abidjan, Cote d’lvoire
Gbii ni Abaafee: December 27 kɛyashi 30, 1990
Wiemɔ ni Abaawie: Twi
Asafoi ni Baaya: Asafoi fɛɛ ni yɔɔ Eastern kɛ Central Region.
KPOKPAA WULU NƆ KPEE E: Maŋ nɔ ni Abaafee Yɛ: Koumassi, Abidjan, Cote d’ivoire
Gbii ni Abaafee: January 3 kɛyashi 6, 1991
Wiemɔ ni Abaawie: Twi
Asafoi ni Baaya: Asafoi fɛɛ ni yɔɔ Ashanti, Northern, Upper East kɛ Upper West Region. Agbɛnɛ, asafoi fɛɛ ni yɔɔ kpokpaa 20 mli Iɛ hu.
6 Abaafee kpeei ni abaawiɛ Twi lɛ fɛɛ yɛ Cote d’Ivoire. Nitsumɔ he nine ni yɔɔ Cote d’Ivoire lɛ edaaa. Enɛ kɛ nibii krokomɛi ahewɔ lɛ, ebi ni ato mɛi ni baaya kpeei lɛ eko fɛɛ eko lɛ ahe gbɛjianɔ ni amɛyi akafa fe mɛi 2,000. No hewɔ lɛ bɔni afee ni akwɛ akɛ atsu enɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa lɛ, wɔto maŋ nɛɛ mli hei komɛi ahe gbɛjianɔ ni amɛya kpeei lɛ ekomɛi pɔtɛɛ, taakɛ wɔtsɔɔ yɛ yiteŋ gbɛ lɛ. Ehe miihia ni shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ ni taoɔ akɛ eya kpeei nɛɛ ateŋ ekome lɛ ato egbɛjianɔ bɔni afee ni enyɛ eya kpee pɔtɛɛ ni ato aha esafo lɛ akɛ amɛya lɛ. Enɛ he miihia waa ejaakɛ kpee lɛ he gbɛjianɔtolɔi lɛ efɔ̃ŋ nine amɛtseŋ mɔ ko ni jɛɛɛ maji ni ato gbɛjianɔ akɛ amɛba lɛ amli lɛ kɛba kpee lɛ. Nyɛfainɛ nyɛkadia nakai oti lɛ jogbaŋŋ.
7 Asafo lɛ etsɔ hiɛ etswa asafoi ni ato gbɛjianɔ akɛ amɛya “Kpokpaa Wulu nɔ kpee A” kɛjɛ August 30 kɛyashi September 2, 1990 lɛ adafi momo. Aha amɛ Room Request loo tsubimɔ woji, ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ amɛkɛmaje kpee lɛ he gbɛjianɔtolɔi lɛ yɛ Cote d’Ivoire momo.
8 TSU HE GBƐJIANƆTOO Agbɛnɛ wɔkɛ Room Request loo tsubimɔ he woji miimaje asafoi ni eshwɛ lɛ. Esa akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ nɔmimaa akɛ amɛbaaya Twi kpeei lɛ eko yɛ Cote d’Ivoire lɛ ahe Room Request loo tsubimɔ woji lɛ eko kɛjɛ kpee he gbɛjianɔtolɔ lɛ dɛŋ yɛ September 1, 1990 sɛɛ. Esa akɛ amɛŋmala woji lɛ amli yɛ nakai be mli (jeee dani be lɛ aaashɛ) , ni amɛkɛmaje kɛya: Rooming Department, 06 B.P. 393, Abidjan 06, Cote d’Ivoire.
9 Ehe ehiaaa ni nyɛmimɛi ni baaya kpee lɛ shi amɛbiŋ ni Asafo lɛ ato tsu he gbɛjianɔ aha amɛ lɛ aŋmala Room Request loo tsubimɔ woji lɛ eko. Shi bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, esa akɛ amɛŋma wolo, yɛ September 1, 1990 sɛɛ, kɛya nakai adrɛs lɛ nɔŋŋ ni wɔtsɔɔ lɛ, ni amɛtsɔɔ mli faŋŋ akɛ amɛbaaba kpee lɛ, shi amɛyɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛtsu. Esa akɛ wolo lɛ atsɔɔ yibɔ ni baafata mɔ ni ŋmaa lɛ he kɛya lɛ faŋŋ, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, eŋa kɛ ebii loo enanemɛi, ni amɛŋmaaa amɛ woji sɔrɔtoi lɛ fɛɛ. Mɛi ni baaŋmala Room Request loo tsubimɔ woji lɛ baaŋmala mɛi krokomɛi fɛɛ ni kɛ lɛ baahi tsu kome mli lɛ fɛɛ agbɛi yɛ wolo lɛ nɔ, taakɛ akpaa gbɛ lɛ. Enɛ he miihia waa ejaakɛ esa akɛ kpee lɛ he gbɛjianɔtolɔi lɛ ale yibɔ pɔtɛɛ ni baa kpee lɛ.
10 Esa akɛ okwɛ jogbaŋŋ koni oŋmala kpee ni obaaya lɛ kɛ gbii ni abaafee lɛ yɛ Room Request loo otsubimɔ wolo lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛji Kpokpaa Wulu nɔ kpee D ni lɛ, ŋmaa “CONVENTION D” kɛ gbii ni afeɔ lɛ, “DECEMBER 27 TO 30, 1990” yɛ niŋmaa wuji amli yɛ tsubimɔ wolo lɛ ŋwɛi gbɛ. Kɛji yɛ nɔ najiaŋ ni oooŋmala tsubimɔ wolo lɛ mli lɛ, oŋma wolo diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ esa akɛ oŋma adafitswaa nɛɛ nɔŋŋ akɛ owolo lɛ yitso. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ abɔ mɔdɛŋ ni eya kpee ni ato aha amɛ asafoi lɛ akɛ amɛya lɛ, taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔkɛɛ momo lɛ. Kɛji ohala akɛ obaaya ekroko lɛ, akpɛlɛŋ nɔ.
11 Akɛ Room Request loo tsubimɔ woji lɛ eko miimaje mɛi fɛɛ ni baaya Benin kpee ni abaafee yɛ Ewe kɛ French mli lɛ hu yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Shi kɛlɛ, esa akɛ amɛmɛ kɛyashi be mli ni amɛaanu nɔ ko kɛjɛ wɔŋɔɔ ni kɔɔ he ni esa akɛ amɛkɛ tsubimɔ woji ni amɛŋmala lɛ amaje kɛya kɛ be mli ni esa akɛ amɛfee nakai, dani amɛkɛ woji lɛ amaje kɛya. Kɛ wɔnu nɔ ko kɛjɛ Nigeria nitsumɔ he nine lɛ dɛŋ nɔŋŋ lɛ, nɛkɛ adafitswaa nɛɛ baashɛ amɛdɛŋ. Atsɔ̃ko yibɔ pɔtɛɛ ni ato ni amɛbaaya Benin kpee lɛ. Naatsii pɛ ni yɔɔ he ji nɔ ni kɔɔ wiemɔi lɛ ahe lɛ. No hewɔ lɛ, wɔmiiwo shiɛlɔi fɛɛ ni yɔɔ Ghana kɛ Togo ni wieɔ Ewe aloo French lɛ hewalɛ ni amɛhala akɛ amɛaaya Benin kpee lɛ.
12 Kpee ni abaafee yɛ Ŋleshi Blɔfo wiemɔ mli lɛ, maji ni bɛŋkɛ fe fɛɛ ni abaafee eko yɛ mli lɛ yɛ Nigeria nitsumɔ he nine lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli. Etsɛŋ ni Nigeria baatswa wɔ adafi yɛ amɛkpee lɛ he gbɛjianɔtoo he. Kɛ wɔnine shɛ adafitswaa nɛɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, wɔbaatswa asafoi lɛ fɛɛ adafi koni mɛi ni sumɔɔ ni amɛya Ŋleshi Blɔfo kpee lɛ yɛ Nigeria lɛ ato amɛ gbɛjianɔ ni amɛya. Nigeria nitsumɔ he nine lɛ baato kpee lɛ he gbɛjianɔ kwraa ni amɛ amɛbaatsu he nii.
13 Nyɛfainɛ nyɛkadia akɛ yɛ yibɔi ni ato he gbɛjianɔ ni baanyɛ aya kpeei sɔrɔtoi ni ato yɛ Cote d’Ivoire lɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni mɛi fɛɛ ni kɛ Room Request loo tsubimɔ woji majeɔ kɛ mɛi ni ŋmalaa woji taakɛ wɔtsɔɔ mli yɛ kuku 9 lɛ mli lɛ ana nɔmimaa ni mli wa akɛ amɛbaaya kpee Iɛ lɛlɛŋ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ klɛŋklɛŋ mɛi 2,000 ni kpee lɛ he gbɛjianɔtolɔi lɛ anine baashɛ amɛ tsubimɔ woji loo woji diɛŋtsɛ ni amɛŋmala lɛ anɔ lɛ ji mɛi ni abaafɔ amɛ nine ni amɛba kpee lɛ. Kɛji okɛɛ akɛ obaaya amrɔ nɛɛ shi obɛ nɔmimaa ni mli wa ni afɔ bo nine, shi ogbala ohe shi yɛ naagbee kwraa lɛ, no lɛ obaaha hegbɛ lɛ aŋmɛɛ mɔ kroko ni kulɛ ebaaya kpee lɛ lɛlɛŋ, shi nine shɛ egbɛbimɔ lɛ nɔ yɛ onɔ lɛ sɛɛ lɛ. No hewɔ lɛ, na nɔmimaa diɛŋtsɛ, kɛ hooo kwraa lɛ yɛ bɔ ni oto ogbɛjianɔ oha amrɔ nɛɛ naa, dani okɛ ogbɛbimɔ wolo lɛ amaje. Kɛ okɛ Room Request loo otsubimɔ wolo lɛ aloo wolo diɛŋtsɛ ni oŋma lɛ maje lɛ, ofainɛ mɛɛ kɛyashi beyinɔ ni ooonu nɔ ko kɛjɛ kpee he gbɛjianɔtolɔi lɛ adɛŋ yɛ Abidjan dani oshi shia akɛ ooya kpee lɛ.
14 GBƐFAA WOJI KƐ MAŊSƐƐ SHIKA Dani ooonyɛ ofa gbɛ lɛ, nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he baahia bo:
(i) Passport aloo Travel Certificate ni be hoŋ yɛ nyɔji ekpaa ni nyiɛ sɛɛ Iɛ mli kɛjɛ be mli ni otaoɔ ofa gbɛ lɛ.
(ii) Wolo ni helatsamɔ hei Iɛ haa ni tsɔɔ akɛ agbu bo yɛ helai nɛɛ ahe:
a. Yellow Fever
b. Cholera
Ofainɛ kwɛmɔ akɛ oyɛ nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ pɛpɛɛpɛ lo, kɛ jeee nakai lɛ, onyɛŋ ofa gbɛ lɛ. Kɛji okɛ gbekɛbii baafata ohe kɛfa gbɛ lɛ, no lɛ esa akɛ amɛ hu amɛna amɛ diɛŋtsɛ amɛ passport ni be hoko aloo kɛ jeee nakai lɛ esa akɛ aŋmala amɛgbɛi yɛ fɔlɔi ni kɛ amɛ faa gbɛ lɛ ateŋ mɔ kome passport mli. Esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana lɛ diɛŋtsɛ e-Health Certificate, ni be hoko hu taakɛ wɔtsɔɔ yɛ yiteŋ gbɛ lɛ.
15 Yɛ shika gbɛfaŋ lɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ nyɛbaanyɛ nyɛhe CFA francs bɔ ni he baahia nyɛ lɛ fɛɛ yɛ forex bureaux he ni atsakeɔ shika yɛ lɛ yɛ biɛ. Nyɛfainɛ nyɛkwɛa ni nyɛhiɛa maŋsɛɛ shika bɔ ni nyɛtsake yɛ forex bureau lɛ fɛɛ anɔ woji lɛ yɛ be mli ni nyɛfaa gbɛ lɛ. Nyɛkwɛa hu koni nyɛhiɛa shika ni fa bɔ ni sa ni baanyɛ ashɛ kpee gbii lɛ fɛɛ kɛ no sɛɛ gbii krokomɛi ni obaaye yɛ maŋ lɛ mli lɛ hu. Yɛ mɛi ni baaya Twi kpeei lɛ yɛ Abidjan lɛ agbɛfaŋ lɛ, nɔ ni wɔyɔɔ kɛɛmɔ nɛ: Nyɛhaa ehia nyɛjwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ wɔɔwie he faŋŋ lɛ, Cote d’Ivoire maŋ lɛ mli shihilɛ wa kwraa fe Ghana. Agbɛnɛ hu, kɛji otee kpee lɛ yɛ Abidjan aloo Cotonou lɛ, kaimɔ akɛ yɛ osɛɛkuu mli lɛ, kɛ hooo kwraa lɛ, obaawo otsɔne nyɔmɔwoo lɛ fa yɛ CFA francs mli.
16 Yɛ naagba ni ji naatsii lɛ hewɔ lɛ, Asafo lɛ nyɛŋ aha mɔ ko wolo kɛfi esɛɛ bɔni afee ni ekɛyahe egbɛfaa wolo tamɔ passport nɛkɛ. Esa akɛ aŋkroaŋkroi diɛŋtsɛ ato enɛɛmɛi ahe gbɛjianɔ aha amɛhe. Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ be saŋŋ yɛ kɛjɛ amrɔ nɛɛ kɛyashi be mli ni abaafee kpeei lɛ ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛto gbɛjianɔ ni nyɛnine ashɛ nibii nɛɛ anɔ. Mɔ ko mɔ ko akabɔ mɔdɛŋ akɛ ebaaya kpeei lɛ eko ni ehiɛɛɛ gbɛfaa woji ni sa.
17 Bɔni afee ni mɛi akayabua shi babaoo yɛ hei sɔrɔtoi ni atsɔɔ kɛyaa maji nɛɛ anɔ, ni ji border lɛ, wɔmiiwo ŋaa ni kɛ ebaahi lɛ mɛi ni baaya kpee lɛ ateŋ mɛi komɛi ato gbɛjianɔ ni amɛshi Ju yɛ otsi ni afeɔ kpee lɛ mli. Mɛi krokomɛi hu baanyɛ ashi Jufɔ, kɛ mɛi krokomɛi hu Shɔ. Enɛ haŋ ebalɛ akɛ kpeeyalɔi 2,000 loo mɛi ni fa fe nakai aaatsɔ border lɛ mli yɛ be kuku mli yɛ gbi kome mli, ejaakɛ enɛ baanyɛ ekɛ naagba aba. Kɛfata he hu lɛ, kɛji mɔ fɛɛ mɔ kpɛ eyiŋ akɛ ebaashi shia yɛ be mli ni eshwɛ gbi kome dani abaaje kpee lɛ shishi lɛ, no baaha gbɛfalɔi lɛ ayi afa babaoo fe tsɔnei abɔ ni baatsu nii yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ. Enɛ baatsɔɔ akɛ mɛi komɛi nyɛŋ amɛfa gbɛ lɛ kwraa po. No hewɔ lɛ, nyɛhaa onukpai lɛ atoa gbɛjianɔ yɛ asafoi lɛ fɛɛ amli koni mɛi ni baaya kpeei lɛ ateŋ mɛi komɛi ashi shia Ju, ni mɛi krokomɛi ashi Jufɔ, ni mɛi krokomɛi hu ashi Shɔ. Wɔyɛ nɔmimaa hu akɛ mɛi komɛi baana he miishɛɛ akɛ amɛaaye gbi kome loo gbii enyɔ ko yɛ Abidjan loo Cotonou ni amɛyashɛra shi loo ni amɛkɛye amɛbua yɛ kpee lɛ he nitsumɔ ni ebaabi ni atsu lɛ mli.
18 Akɛ gbɛtsɔɔmɔi krokomɛi ni kɔɔ kpeei lɛ ahe lɛ eha yɛ Adafitswaa gbɛhe lɛ yɛ wolo nɛɛ mli. Akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni fata he lɛ baamaje kɛyaha asafoi fɛɛ yɛ be kɛ bei amli yɛ be mli ni nibii yaa hiɛ lɛ. Amrɔ nɛɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ nyɛyɛ adafitswaa babaoo bɔ ni sa ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛbɔi nyɛhe saamɔ bianɛ.
19 WIEMƆ “WIEMƆ KRƆŊŊ” LƐ DAA Esa akɛ Kristofoi fɛɛ kɛ wiemɔ atsu nii yɛ gbɛ ni yɔɔ nyam nɔ, ni amɛkɛjie amɛbɔlɔ lɛ yi ni amɛkɛtswa amɛnanemɛi amɛma shi hu yɛ anɔkwa wiemɔi ni he tse mli, titri Iɛ yɛ sanekpakpa ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ mli. (Mat. 24:14; Tito 2:7, 8; Heb. 13:15; Okɛto Lala 109:30 he.) Anaa bɔ ni wiemɔ nɛɛ yɔɔ ‘krɔŋŋ’ lɛ hu yɛ bɔ ni ehe tse ni anaaa mlijoomɔ, mlila, mlifu, bolɔmɔ kɛ musubɔɔ wiemɔi yɛ mli, kɛ agbɛnɛ bɔ ni anaaa apasa wiemɔi, wiemɔi ni he tseee, kɛ jeŋba shara wiemɔi yɛ mli lɛ hu.—Efe. 4:29, 31; 1 Pet. 3:10.
20 No hewɔ lɛ, mɛɛ miishɛɛ sane eeeji nɛkɛ akɛ wɔɔya gbii ejwɛ “Wiemɔ Krɔŋŋ” Kpokpaa Wuji Anɔ kpeei ni ato he gbɛjianɔ kɛha afi nɛɛ koni wɔnine ashɛ ŋaawoo kɛ ekaawoo nɔ yɛ be mli ni wɔyaa nɔ wɔwieɔ anɔkwale lɛ he “wiemɔ krɔŋŋ” lɛ yɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ amli lɛ. (Zef. 3:9) Kɛ oto gbɛjianɔ ni he hiaa lɛ fɛɛ bɔni afee ni onyɛ oya lɛ, no lɛ Obaana mumɔŋ jɔɔmɔi ni mɛi ni baaya lɛ baana lɛ amli gbɛfaŋnɔ. Ebaabi ni okɛ nibii babaoo asha afɔle. Shi nyɔmɔwoo ni baajɛ mli aba lɛ da naakpa. Lɛlɛŋ, wɔmiikwɛ Yehowa gbɛ akɛ ebaafee nɛkɛ be nɛɛ kpokpai wuji anɔ kpeei be ni yɔɔ miishɛɛ yɛ be mli ni wɔyaa wɔhiɛ yɛ ekomefeemɔ mli ni wɔjaa lɛ yɛ naatsii nɛɛ fɛɛ sɛɛ po lɛ.