Lɛɛmɔ Ojwetri ni Ji Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ Mli
1 Yesu kɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ to jwetri ko ni jara wa waa he. (Mat. 13:44-46) Ani wɔtamɔ hii ni yɔɔ Yesu abɛbuai lɛ amli ni hɔɔ amɛnibii fɛɛ koni amɛkɛhe nɔ kroko ni jara wa lɛ? Kɛ nakai lɛ, no lɛ wɔbaaha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe, eyɛ mli akɛ ekolɛ ekɛ shihilɛi ni haoɔ wɔ loo he-kwamɔ diɛŋtsɛ baaba.—Mat. 6:19-22.
2 Akɛni wɔ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ ji jwetri hewɔ lɛ, esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔlɛɛ mli. Mɛni gbɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɔ yɛ shihilɛ mli lɛ tsɔɔ? Ani wɔmiilɛɛ wɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli? Wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe awo sɔɔmɔ lɛ fãi sɔrɔtoi, ni shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ, kɛ sɛɛsaramɔi afeemɔ, shia Biblia mli nikasemɔi afeemɔ, kɛ trukaa odaseyeli fata he lɛ mli ni wɔkɛfee nakai.
3 ‘Mɛɛ Gbɛ nɔ Matsɔ Malɛɛ Migbɛfaŋnɔ lɛ Mli?: Akɛni sɔɔmɔ afi hee shishijee nɛ hewɔ lɛ, ehi akɛ mɔ fɛɛ mɔ aaasusu lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ he ekwɛ koni ena nɔ ni ebaanyɛ efee ni ekɛha be ni eyeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ aya hiɛ, ni ebi ehe akɛ: ‘Ani manyɛ mato mibe he gbɛjianɔ koni mikɛ mihe awo gbɛgbalɔi awalɔi asɔɔmɔ lɛ mli yɛ be kɛ bei amli aloo mafee kɛtsa nɔ daa po? Kɛ mifee tsakemɔi fioo ko lɛ, ani manyɛ mabote daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli?’ Gbɛgbalɔi heei ni baaŋmala amɛgbɛi dani September 1 ashɛ lɛ ahe baasa akɛ amɛaaya Gbɛgbalɔi Asɔɔmɔ Skul lɛ eko wɔsɛɛ afi.
4 Shiɛlɔi komɛi kɛ oti ko ema amɛhiɛ akɛ amɛbaatsu trukaa odaseyeli he nii babaoo. Bei pii lɛ, nitsumɔ nɛɛ woɔ yibii kpakpai diɛŋtsɛ. Ekolɛ mɛi krokomɛi hu baanu he akɛ ehe miihia ni amɛya hiɛ yɛ sɛɛsaramɔi ni mɔɔ shi loo Biblia mli nikasemɔi heei ashishijee mli.
5 Kɛ wɔmu sane naa akɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli elɛɛɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔkɛlɛɛ mli? Mɛi ni kɛ omanyeyeli eshɛ otii ni nɔ kwɔlɔ ahe lɛ jieɔ yi akɛ klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe, ni nɔ ni baajɛ mli aba lɛ kɔɔɔ he eko. (Mat. 6:33) Hemɔkɛyeli kɛ wɔhe ni wɔkɛbaafɔ Yehowa nɔ kwraa kɛmɔ shi lɛ he miihia. (2 Kor. 4:7) Taomɔ eyelikɛbuamɔ kɛtsɔ anɔkwa sɔlemɔ ni ooosɔle daa nɔ. (Luka 11:8, 9) Wɔbaanyɛ wɔna hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa baajɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ yɛ anɔkwayeli mli koni wɔha gbɛfaŋnɔ ni wɔnaa yɛ esɔɔmɔ mli lɛ aya hiɛ lɛ nɔ.—1 Yoh. 5:14.
6 Okɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei krokomɛi ni enyɛ amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli yɛ omanyeyeli mli lɛ agba sane. Bi amɛ bɔ ni amɛfee amɛye gbɛtsii nii anɔ kunim ni amɛnijiaŋ ejeee wui lɛ. Ekolɛ amɛ niiashikpamɔ lɛ ji nɔ pɛ ni he hiaa bo ni eha ona nɔmimaa lɛlɛŋ akɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ni aaalɛɛ mli lɛ jeee nɔ ni anyɛŋ ashɛ he.
7 Kɛ okane nibii ni aŋmalaa yɛ Buu-Mɔɔ loo Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli, ni kɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, tsɔ sɔlemɔ nɔ osusu bɔ ni ooofee okɛ ŋaawoi ni akɛha lɛ atsu nii yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he. Feemɔ nakai nɔŋŋ kɛji otee asafoŋ kpeei loo kpokpaa nɔ kpeei ashishi. Ŋaawoo ni akɛha yɛ sane nɛɛ mli lɛ damɔ sanegbaa ko ni fata kpokpaa nɔ kpee ni afee afi nɛɛ shishi wiemɔi ni aha lɛ ahe lɛ nɔ. Eji saji sɔrɔtoi ni baatsara nɔ, ni ato he gbɛjianɔ koni eye ebua wɔ ni wɔnyiɛ sɛɛ jogbaŋŋ, ni wɔkɛ hewalɛwoo ni nakai kpee he gbɛjianɔtoo lɛ kɛhaa wɔ lɛ atsu nii lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ.
8 Yesu kɛ hiɛdɔɔ susu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he, ni eha efee nii ni he hiaa fe fɛɛ yɛ eshihilɛ mli. Ejaje akɛ: “Miŋmaa ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii.” (Yoh. 4:34) Ani wɔ hu wɔnuɔ he nakai? Kɛ wɔnuɔ he nakai lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ wɔbaatao gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔlɛɛ wɔnitsumɔ lɛ mli ni wɔkɛ mɛi krokomɛi aja “nii kpakpai” ni yɔɔ wɔ jwetri nitoo hei lɛ.—Mat. 12:35; Luka 6:45.