Átuu Nitsumɔ ko Awo Wɔdɛŋ
1 Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ ‘amɛfee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi.’ (Mat. 28:19) Yehowa Nyɔŋmɔ yijielɔi ni fa fe akpekpei enumɔ kɛ odaseyeli ni mli wa haa yɛ shikpɔji kɛ ŋshɔkpɔi 232 anɔ yɛ jeŋ fɛɛ, ni tsɔɔ akɛ Yesu famɔ lɛ eba mli. Shi wɔ diɛŋtsɛ hu? Ani wɔbuɔ nitsumɔ ni átuu awo wɔdɛŋ akɛ wɔshiɛ lɛ akɛ eji hiɛdɔɔ sane?
2 Jeŋba he Gbɛnaa Nii: Nitsumɔ ni átuu awo mɔ dɛŋ lɛ ji “famɔ ko ni akɛha koni atsu nitsumɔi pɔtɛɛ komɛi ahe nii.” Kristo kɛ famɔi eha akɛ wɔshiɛ. (Bɔf. 10:42) Bɔfo Paulo yɔse akɛ enɛ kɛ hiamɔ nii, loo jeŋba he gbɛnaa nii efɔ enɔ akɛ ejaje sanekpakpa lɛ. (1 Kor. 9:16) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ, oji lɛlɛ mli nitsulɔ yɛ lɛlɛ ko ni miishiu mli. Hiɛnyiɛlɔ lɛ fã bo akɛ obɔ lɛlɛ mlitaralɔi lɛ kɔkɔ ni otsɔɔ amɛ gbɛ kɛya lɛji ni akɛhereɔ mɛi ayiwala lɛ amli. Ani obaaku ohiɛ ofɔ nakai famɔ lɛ nɔ ni osusu okome too oyiwala ni obaahere lɛ he? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Mɛi krokomɛi kɛ amɛhe miifɔ onɔ. Amɛ wala yɛ oshara mli. Jeŋba he gbɛnaa nii kã onɔ akɛ otsu nitsumɔ ni átuu awo odɛŋ akɛ oye obua amɛ lɛ he nii.
3 Akɛ ŋwɛi famɔ eha wɔ akɛ wɔjaje kɔkɔbɔɔ ko wɔtsɔɔ. Etsɛŋ ni Yehowa kɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ fɛɛ baaba naagbee. Gbɔmɛi akpekpei abɔ awala yɛ oshara mli. Ani eeefee nɔ ni ja akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔfɔ oshara ni baa mɛi krokomɛi anɔ lɛ nɔ, ni wɔsusu wɔ kome too wɔ yiwalaheremɔ he? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Jeŋba he gbɛnaa nii kã wɔnɔ akɛ wɔye wɔbua koni akɛhere mɛi krokomɛi ayiwala.—1 Tim. 4:16.
4 Anɔkwayeli He Nɔkwɛmɔ Nii ni Esa akɛ Anyiɛ Sɛɛ: Gbalɔ Ezekiel nu he akɛ, kɔkɔbɔɔ wiemɔ ni ekɛbaaha Israelbii ni yeee anɔkwa lɛ he gbɛnaa nii kã enɔ. Yehowa kɛ nɔmimaa bɔ lɛ kɔkɔ yɛ nɔ ni baaba lɛ he, kɛji etsuuu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ he nii, akɛ: “Kɛ mikɛɛ efɔŋ feelɔ akɛ: Gbo ooogbo! ni obɔɔɔ lɛ kɔkɔ, . . . nakai efɔŋ feelɔ lɛ aaagbo yɛ enishaianii lɛ ahewɔ; shi ela lɛ, odɛŋ mabi shi kɛaajɛ.” (Ezek. 3:18) Ezekiel kɛ anɔkwayeli tsu nitsumɔ ni átuu awo edɛŋ lɛ he nii, ni efee enɛ beni ateɔ shi awoɔ lɛ waa lɛ po. No hewɔ lɛ, emli baanyɛ afili lɛ beni atsu Yehowa kojomɔi ahe nii lɛ.
5 Afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo ŋma yɛ gbɛnaa nii ni kã enɔ akɛ eshiɛ lɛ he. Ejaje akɛ: “Miyeee nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko la yi sɔ̃; ejaakɛ mijaje Nyɔŋmɔ yiŋtoo muu lɛ fɛɛ mitsɔɔ nyɛ ni mishiuuu eko nɔ.” Paulo shiɛ yɛ faŋŋ mli ni efee enɛ yɛ shia kɛ shia, ejaakɛ eyɔse akɛ kɛ efeee nakai lɛ no baanyɛ eha efee mɔ ni yeɔ la yi sɔ̃ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.—Bɔf. 20:20, 26, 27.
6 Ani wɔyɛ ekãa ni Ezekiel yɔɔ lɛ eko? Ani wɔnuɔ kanyamɔ he akɛ wɔshiɛ taakɛ Paulo fee lɛ? Nitsumɔ ni átuu awo wɔdɛŋ lɛ tamɔ amɛ nɔ̃ lɛ pɛpɛɛpɛ. Esa akɛ wɔya nɔ wɔtsu gbɛnaa nii ni kã wɔnɔ akɛ wɔbɔ mɛi krokomɛi kɔkɔ lɛ he nii, yɛ henumɔ ni amɛbɛ, shikpilikpii feemɔ, loo shitee-kɛ-woo lɛ fɛɛ sɛɛ. Mɛi akpei abɔ yɛ lolo ni baanyɛ akpɛlɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ ni amɛjaje akɛ: “Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!” (Zak. 8:23) Eba akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ wɔ naanyo gbɔmɔ lɛ aaakanya wɔ koni wɔnijiaŋ akaje wui. Átuu nitsumɔ awo wɔdɛŋ akɛ wɔshiɛ!