Fɔmɔ kɛ Abifao Gbɛiwoo Nifeemɔi
1. (a) Mɛɛ nifeemɔ akɛfɔɔ nitsumɔ yɛ Afrika Anaigbɛ kɛ́ afɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he amrɔ nɛɛ?
1 Nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ Afrika Anaigbɛ hei pii ji akɛ, kɛ́ afɔ abifabii sɛɛ lɛ, atsuɔ gbɛiwoo nifeemɔi ahe nii. Mɛni ji nibii ni afeɔ yɛ gbɛiwoo nifeemɔ lɛ mli? Nɛgbɛ aná kusumii ni atsuɔ he nii yɛ nifeemɔ lɛ mli lɛ ateŋ ekomɛi kɛjɛ? Mɛɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai esa akɛ asusu he yɛ abifao gbɛiwoo nifeemɔi lɛ ahe?
2. (a) Te abuɔ bifɔmɔ ahaa tɛŋŋ yɛ Afrika hei komɛi? (b) Mɛni ji kusumii komɛi ni afɔɔ feemɔ yɛ abifao gbɛiwoo nifeemɔi amli?
2 Bifɔmɔ he kusumii babaoo yɛ ni tɔmɔ bɛ he. Shi kɛlɛ, esa akɛ anɔkwa Kristofoi akwɛ jogbaŋŋ yɛ hei ni abuɔ bifɔmɔ akɛ eji blematsɛmɛi amumɔi ashihilɛhe lɛ mli ni ajɛɔ kɛbaa adesai aweku shihilɛhe lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Afrika hei komɛi lɛ, akɛ abifao lɛ toɔ tsu mli aahu kɛyashiɔ be ko dani awoɔ lɛ gbɛi. Eyɛ mli akɛ ekolɛ bei abɔ ni ahaa eshwieɔ mli lɛ yɛ srɔto yɛ he fɛɛ he moŋ, shi nɔ ni afeɔ ni kɛ be ni shwieɔ mli nɛɛ baa naagbee ji akɛ, akɛ abifao lɛ jeɔ kpo yɛ abifao gbɛiwoo nifeemɔ ko mli, ni ajeɔ gbɛ akɛ lɛ tsɔɔ wekumɛi kɛ nanemɛi. Yɛ be ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ajeɔ gbɛ atsɛ́ɔ abifao lɛ gbɛi atsɔɔ mɛi ni ebabua amɛhe naa lɛ.
3. Taakɛ maŋbii ahemɔkɛyelii tsɔɔ lɛ, te abuɔ abifao ni afɔ lɛ lɛ ahaa tɛŋŋ?
3 Beni wolo ni ji Ghana—Understanding the People and Their Culture lɛ tsɔɔ kusum nifeemɔ nɛɛ shishi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Yɛ klɛŋklɛŋ gbii kpawo lɛ mli lɛ, abuɔ abifao lɛ akɛ eji ‘gbɔ,’ ni ákɛ eetsake kɛmiijɛ mumɔi aje lɛ mli kɛmiiba shikpɔŋ nɔ shihilɛ mli. . . . Bei pii lɛ akɛ abifao lɛ toɔ tsu mli, ni aŋmɛɛɛ mɛi ni jeee wekumɛi lɛ agbɛ koni amɛna lɛ.”
4. (a) Mɛɛ apasa hemɔkɛyeli kɔɔ abifao ni akɛ lɛ toɔ tsu mli lɛ ní awooo lɛ gbɛi kɛyashi be ko lɛ he? (b) Mɛni hewɔ ni amɛɔ kɛyashiɔ be ko dani akɛ abifao lɛ jeɔ kpo ni awoɔ lɛ gbɛi lɛ?
4 Mɛni hewɔ ahaa be ko shwieɔ mli dani awoɔ abifao lɛ gbɛi yɛ kusum naa lɛ? Wolo ni ji Ghana in Retrospect lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Kɛ́ gbi ni ji kpaanyɔ lɛ shɛko lɛ, abuuu gbekɛ lɛ akɛ eji gbɔmɔ. Abuɔ akɛ kɛ hooo lɛ ekɛ jeŋ ni ejɛ mli kɛba lɛ miibɔ lolo.” Wolo lɛ tsa nɔ akɛ: “Akɛni gbɛi ji nɔ diɛŋtsɛ ni haa abifao tsɔɔ gbɔmɔ hewɔ lɛ, kɛ́ fɔlɔi lɛ miishe gbeyei akɛ ekolɛ amɛbi lɛ baagbo lɛ, amɛwooo lɛ gbɛi kɛyashi amɛbaaná nɔmimaa akɛ ebaahi shi dã. . . . No hewɔ lɛ abuɔ kusum nifeemɔ ni tsɔɔ shihilɛ kroko mli ni ajeɔ nɛɛ, ní bei komɛi lɛ atsɛ́ɔ lɛ akɛ bi kpojiemɔ lɛ akɛ eji be ni nɔ ko kpele baajɛ mli kɛba abaha gbekɛ lɛ kɛ efɔlɔi. Eji nifeemɔ ni haa gbekɛ lɛ baa adesai ateŋ.”
5. Mɛni ji abifao gbɛiwoo nifeemɔ lɛ mli kusumii komɛi?
5 Bei pii lɛ, weku nukpa ko ji mɔ ni kwɛɔ abifao gbɛiwoo nifeemɔ lɛ nɔ. Esoro he fɛɛ he kɛ bɔ ni atsuɔ nifeemɔ lɛ he nii ahaa, shi bei pii lɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ nifeemɔ lɛ mli ji akɛ, ayeɔ ŋkpai kɛdaa blematsɛmɛi amumɔi lɛ ashi ni ajieɔ hiɛsɔɔ kpo atsɔɔ amɛ akɛ amɛha abifao lɛ ebashɛ shi shweshweeshwe, ni afeɔ kusumii krokomɛi hu afataa he.
6. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkɛ nilee atsu nii beni wɔhalaa gbɛii wɔhaa wɔbii lɛ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi akwɛ jogbaŋŋ beni amɛŋmɛɔ mɛi krokomɛi agbɛ koni amɛwo amɛbii lɛ agbɛi lɛ?
6 Nifeemɔ lɛ mli oti ni fe fɛɛ ji abifao lɛ gbɛi ní atsɛ́ɔ atsɔɔ. Eyɛ mli akɛ fɔlɔi lɛ ji mɛi titri ni esa akɛ amɛwo amɛ diɛŋtsɛ amɛbi lɛ gbɛi moŋ, shi bei pii lɛ wekumɛi krokomɛi náa amɛnɔ hewalɛ waa yɛ gbɛi ni amɛbaahala lɛ mli. Ekolɛ gbɛii ni awoɔ lɛ ekomɛi baahiɛ mfonirifeemɔŋ shishinumɔ ko ni tsɔɔ nɔ ko yɛ amɛmaŋ wiemɔ lɛ mli, tamɔ “étee éba,” “Awo eba nɔ ni ji shii enyɔ,” aloo “Ataa eba ekoŋŋ.” Gbɛii krokomɛi hu hiɛ shishitsɔɔmɔi ni ato he gbɛjianɔ koni akɛje blematsɛmɛi lɛ anijiaŋ wui koni amɛkabaŋɔ abifao lɛ kɛtee gbohii lɛ aje lɛ mli.
7. (a) Kɛ mɔ ko miiwo gbekɛ gbɛi lɛ, mɛɛ saji komɛi ashĩɔ ahaa mɔ lɛ koni lɛ diɛŋtsɛ ekpɛ eyiŋ yɛ he? (b) Ákɛ Kristofoi lɛ, kɛ́ wɔmiitao ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, mɛɛ kusumii loo nifeemɔi wɔkɛ wɔhe woŋ mli, ni mɛni hewɔ?
7 Yɛ anɔkwale mli lɛ, tɔmɔ ko kwraa bɛ he akɛ aaaná miishɛɛ kɛ́ afɔ abifao lɛ. Mɔ kroko gbɛi ni akɛwoɔ abifao kɛ gbɛi ni awoɔ ni tsɔɔ shihilɛi amli ni abifao lɛ fɔmɔ ba yɛ lɛ ji kusum nifeemɔi ni akpɛlɛɔ nɔ, ni be ní mɔ ko kɛaawo ebi gbɛi lɛ ji mɔ lɛ diɛŋtsɛ sane. Ni kɛlɛ, Kristofoi ni sumɔɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛkɛ kusumii fɛɛ loo nifeemɔi fɛɛ ni haa asusuɔ akɛ amɛkpɛlɛɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ abifao lɛ ji “gbɔ” ni miijɛ blematsɛmɛi lɛ amumɔŋ je lɛ mli kɛmiiba hiɛkalɔi ashihilɛhe yɛ je lɛŋ lɛ nɔ lɛ akatsu nii.
8. (a) Ekolɛ mɛɛ jwɛŋmɔ wɔbaaha mɛi krokomɛi aná kɛ́ wɔtsu kusum nifeemɔ ko ni kɔɔ abifao gbɛiwoo he lɛ he nii lɛ? (b) Mɛɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai ni kɔɔ mɛi krokomɛi ahenileei ahe esa akɛ Kristofonyo aná he miishɛɛ akɛ eeesusu he? (Kanemɔ Romabii 14:13-21 ní otsɔɔ ekɛ nitsumɔ mli.) (d) Akɛni gbɛiwoo he kusum nifeemɔ lɛ mli nibii babaoo damɔɔɔ Kristofoi ahemɔkɛyelii anɔ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni esaaa akɛ Kristofoi woɔ abifao gbɛiwoo he kusum nifeemɔi ahe hewalɛ lɛ?
8 Kɛfata he lɛ, akɛni akutsoŋbii lɛ ateŋ mɛi komɛi buɔ gbɛiwoo nifeemɔ lɛ akɛ shihilɛ kroko mli ni ajeɔ he kusum ni he hiaa hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi ahiɛ ahi amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ mɛi krokomɛi ahenileei ahe, ní amɛsusu jwɛŋmɔ ni ahaa mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ náa lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, te mɛi komɛi baanyɛ amu sane naa amɛha tɛŋŋ, kɛ́ Kristofoi aweku ko kɛ abifao ni amɛfɔ lɛ to koni mɛi krokomɛi akana lɛ kɛyashi be mli ni aaatsu gbɛiwoo he kusum nifeemɔ lɛ he nii lɛ? Mɛni ji jwɛŋmɔ ni abaaná kɛ́ amɛwo gbɛi ni teɔ shi woɔ kɛɛmɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛji mɛi ni tsɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ?
9. (a) Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee yɛ 1 Korintobii 10:31-33 lɛ naa? (b) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ wɔhe aaakpɛtɛ kusum nifeemɔi ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ kɛ blemasaji ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ, ní ekolɛ akɛfɔɔ nitsumɔ yɛ wɔkutso lɛ mli lɛ he lɛ, mɛni esa akɛ wɔsusu he titri?
9 No hewɔ lɛ, kɛ́ Kristofoi miikpɛ amɛyiŋ yɛ bɔ ni amɛaafee ni amɛwo amɛbii agbɛi kɛ be ni esa akɛ amɛkɛfee nakai lɛ he lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni ‘amɛfee fɛɛ kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam’ bɔni afee ni amɛkatsɔmɔ pampi. (1 Kor. 10:31-33) ‘Amɛkwaaa Nyɔŋmɔ kitã lɛ, koni amɛye blemasaji’ ni ato he gbɛjianɔ ni yɛ naagbee lɛ ekɛ woo haa gbohii “lɛ nɔ.” Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛkɛ woo haa Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ ni ji Yehowa, ni amɛwoɔ ehiɛ nyam.—Mar. 7:9, 13.