Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JULY 1-7
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 57-59
Yehowa Hãaa Mɛi Ni Teɔ Shi Amɛwoɔ Ewebii Lɛ Aye Omanye
bt 220-221 kk. 14-15
“Kɛyashi Shikpɔŋ Lɛ Nɔ Hei Ni Jekɛ Waa Lɛ”
14 Stefano kɛ ekãa ye odase dani ehenyɛlɔi lɛ gbe lɛ. (Bɔf. 6:5; 7:54-60) “Yiwaa kpele” ni te shi yɛ nakai beiaŋ lɛ hã kaselɔi lɛ fɛɛ gbɛ amɛshwã Yudea kɛ Samaria niiaŋ, ja bɔfoi lɛ kɛkɛ. Shi no etsĩii odaseyeli nitsumɔ lɛ naa. Filipo tee Samaria ni eyashiɛ Kristo lɛ he sane etsɔɔ amɛ, ni enɛ wo yibii waa. (Bɔf. 8:1-8, 14, 15, 25) Kɛfata he lɛ, abɔ amaniɛ akɛ: “Mɛi ni amanehulu ni te shi yɛ Stefano gbele lɛ sɛɛ lɛ hã amɛgbɛ amɛshwã lɛ tee aahu kɛyashɛ Foinike, kɛ Kipro, kɛ Antiokia tɔ̃ɔ, shi amɛjaje wiemɔ lɛ amɛtsɔɔ Yudafoi lɛ pɛ. Shi amɛteŋ hii komɛi ni jɛ Kipro kɛ Kirene lɛ ba Antiokia ni amɛbashiɛ amɛtsɔɔ mɛi ni wieɔ Greek lɛ, ni amɛjaje Nuŋtsɔ Yesu he sane kpakpa lɛ amɛtsɔɔ amɛ.” (Bɔf. 11:19, 20) Yiwaa ni ba yɛ nakai beiaŋ lɛ hã Maŋtsɛyeli sane lɛ gbɛ eshwã.
15 Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ ba yɛ tsutsu Soviet Union lɛ. Yɛ afi 1950 afii lɛ amli lɛ, atswa Yehowa Odasefoi akpei abɔ ananeshi tu kɛtee Siberia. Akɛni agbɛ amɛ ashwã akrowai srɔtoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ amli hewɔ lɛ, sane kpakpa lɛ tee nɔ egbɛ eshwã nakai shikpɔŋ wulu lɛ nɔ. Kulɛ nakai Odasefoi babaoo lɛ nyɛŋ aná shika kɛfã gbɛ kilomitai 10,000 kɛya jɛmɛ ni amɛyajaje sane kpakpa lɛ! Shi amralofoi lɛ diɛŋtsɛ kɛ amɛ tee nakai shikpɔŋ lɛ nɔ. Nyɛmi nuu ko kɛɛ akɛ, “Eyaba lɛ moŋ akɛ amralofoi lɛ hã mɛi akpei abɔ ni yɔɔ Siberia ni hiɛ tsui kpakpa lɛ bale anɔkwale lɛ.”
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Feemɔ Shiŋŋ, Kaagbugbaa
16 Hã otsui afi shi shiŋŋ. Be ko lɛ, Maŋtsɛ David wie nɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ, ekɛ etsui fɛɛ ehã Yehowa, ni eŋmɛŋ gbɛ ni nɔ ko nɔ ko atse lɛ kɛje ehe. Ewie akɛ: “Ao Nyɔŋmɔ, mitsui efi shi shiŋŋ.” (Lala 57:7) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔwie nɔ ni David wie nɛɛ eko kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui fɛɛ. (Kanemɔ Lala 112:7.) Nakai Bob ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ fee. Be ni datrɛfonyo lɛ kɛɛ lɛ akɛ, akɛ lá baaba aleenɔ kɛ́ ehe bahia lɛ, ekɛɛ lɛ amrɔ nɔŋŋ akɛ, kɛ́ amɛnyɛŋ amɛwo lɛ shi akɛ amɛhãŋ lɛ lá ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, belɛ eeshi helatsamɔhe lɛ amrɔ nɔŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, Bob wie akɛ: “Mijwɛŋŋ nɔ ni ewie lɛ he shii enyɔ po ni mihã lɛ hetoo, ni misheee nɔ ni baajɛ mli aba lɛ gbeyei.”
17 Bob nyɛ ewie ni esheee gbeyei, ejaakɛ dani ebaaya helatsamɔhe lɛ, no mli lɛ etsɔ hiɛ kwraa ekpɛ eyiŋ akɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, ekpɛlɛŋ ni ahã lɛ lá. Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ ekpɛ eyiŋ nakai? Klɛŋklɛŋ lɛ, eesumɔ ni Yehowa aná miishɛɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ehe be ekase nɔ ni Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ wieɔ yɛ bɔ ni wɔbaafee wɔtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wala kɛ lá akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ he lɛ he nii. Nɔ ni ji etɛ lɛ, ená hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, kɛ́ ekɛ nɔ ni Yehowa ewie lɛ tsu nii lɛ, Yehowa baajɔɔ lɛ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ ni wɔsheee gbeyei ekɔɔɔ he eko kai ni wɔkɛbaakpe.
JULY 8-14
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 60-62
Yehowa Hãa Wɔfeɔ Shweshweeshwe, Ebuɔ Wɔhe, Ni Ehãa Wɔfiɔ Shi
it-2 1118 kk. 7
Mɔɔ
Bɔ Ni Akɛtsuɔ Nii Yɛ Mfonirifeemɔŋ. Mɛi ni heɔ Yehowa amɛyeɔ ni amɛboɔ lɛ toi lɛ yɛ shweshweeshwe waa, ni amɛnuɔ he tamɔ bɔ ni David nu he be ni ela akɛ: “Bo [Yehowa] ji mibobaahe, mɔɔ ni wa ni buɔ mihe kɛjeɔ mihenyɛlɔ lɛ dɛŋ” lɛ. (La 61:3) Mɛi ni nuɔ nɔ hewɔ ni atsɛɔ lɛ Yehowa lɛ shishi, ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ enɔ yɛ egbɛ́i lɛ hewɔ, ni amɛyeɔ lɛ anɔkwa lɛ sheee nɔ ko nɔ ko gbeyei, ejaakɛ: “Yehowa gbɛ́i lɛ ji mɔɔ ni wa. No mli jalɔ sháa foi kɛyaa, ni abuɔ ehe.”—Abɛ 18:10; okɛto 1Sa 17:45-47 lɛ he.
it-2 1084 kk. 8
Mama Tsũ
Akɛ “mama tsũ” tsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔŋ yɛ shihilɛi srɔtoi amli. Mɔ ko baanyɛ afee mama tsũ ni ewɔ mli koni ebu ehe kɛje hulu lɛ, kɛ nugbɔ loo ahum he. (1Mo 18:1) Akɛni yɛ blema lɛ afeɔ gbɔ waa hewɔ lɛ, kɛ́ ahere mɔkpɔŋ ko kɛtee mama tsũ ko mli lɛ, enuɔ he akɛ abaakwɛ lɛ, ni akɛ lɛ baaye jogbaŋŋ. Hewɔ lɛ, be ni awie yɛ Kpojiemɔ 7:15 lɛ akɛ Nyɔŋmɔ “baalɛɛ emama tsũ lɛ mli kɛha” asafoku babaoo lɛ anɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ ebaabu amɛhe ni amɛbaafee shweshweeshwe. (La 61:3, 4) Yesaia tsɔɔ nibii ni Zion ni ji Nyɔŋmɔ mfonirifeemɔŋ ŋa lɛ baafee kɛsaa nibii eto bii ni ebaafɔ lɛ. Akɛɛ lɛ ni ‘egbele emama tsũ lɛ mli.’ (Yes 54:2) Ni tsɔɔ akɛ, elɛɛ he ni ebaabu ebii lɛ ahe yɛ lɛ mli.
Nyɔŋmɔ Mlai Ahe yɛ Sɛɛnamɔ Kɛha Wɔ
14 Nyɔŋmɔ mla ni tsakeee lɛ hãa wɔnaa hekɛnɔfɔɔ. Yehowa ji tɛsaa ni ma shi shiŋŋ, ni hiɔ shi kɛjɛɔ naanɔ kɛyaa naanɔ yɛ bei ni efee hamahama ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli. (Lala 90:2) Ewie yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Ejaakɛ mi Yehowa lɛ, mitsakeee.” (Maleaki 3:6) Anyɛɔ akɛ he fɔɔ tɛi ni Nyɔŋmɔ kɛmamɔ shi, ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ kwraa kɛmɔɔ shi—etamɔɔɔ adesai asusumɔi ni tsakeɔ be fɛɛ be lɛ. (Yakobo 1:17) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jwɛŋmɔ he nilelɔi kɛ tsɔsemɔ ni kɔɔ gbekɛ ni aŋmɛɔ lɛ gbɛ koni efee nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ lɛ he jwɛŋmɔ lɛ ba, shi yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi tsake amɛjwɛŋmɔ ni amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛ ŋaawoo lɛ ejaaa. Tɛi ni je lɛ efolɔ eshwie shi kɛ gbɛtsɔɔmɔi yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he lɛ hoɔ kɛyaa kɛbaa tamɔ nɔ ni kɔɔyɔi tswaa amɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa Wiemɔ lɛ hosooo. Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni kɔɔ bɔ ni atsɔseɔ gbekɛbii yɛ suɔmɔ mli lɛ eha afii ohai babaoo. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ni nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ [Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Kwɛ bɔ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli ehaa akɛ wɔɔle akɛ wɔbaanyɛ ni wɔkɛ wɔhe afɔ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ anɔ; amɛtsakeŋ!
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enyɔ lɛ Mli Saji Otii
62:12. Hewalɛ ni jɛ he kroko he ehiaaa Nyɔŋmɔ. Lɛ ji hewalɛ jɛɛhe. ‘Hewalɛ lɛ, enɔ̃ ni.’
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Tsɔɔmɔ Akɛ Oheɔ Yehowa Oyeɔ Kɛ́ Onine Shɛ Gbɛtsɔɔmɔ Nɔ
Ani Oheɔ Oyeɔ Akɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Ni Yehowa Feɔ Lɛ Ja?
7 Wɔle akɛ Yehowa feɔ nɔ ni ja be fɛɛ be. Shi bei komɛi lɛ, ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaahe mɛi ni ehala akɛ amɛnyiɛ hiɛ lɛ wɔye. Mɛni hewɔ? Ekolɛ wɔnuɔ he akɛ mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ miifee nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ moŋ fe ni amɛkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ baatsu nii. Ekolɛ nakai ji bɔ ni mɛi ni hi shi yɛ blema lɛ ateŋ mɛi komɛi nu he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ saji ni wɔwie he yɛ kuku 3 lɛ mli lɛ ahe okwɛ. Ekolɛ nuu lɛ ni yalɛ́ lai yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ wekunyo ko baabi ehe akɛ, ‘Ani lɛɛlɛŋ akɛ Mose yabi Yehowa nii ni Yehowa kɛɛ agbe miwekunyo lɛ?’ Ekolɛ Uria Hitnyo lɛ, mɔ ni ŋa kɛ David yafite gbãla lɛ naanyo ko baasusu akɛ, akɛni David ji maŋtsɛ lɛ hewɔ enyɛ ejo toigbalamɔ ni sa lɛ, ni ji gbele lɛ naa foi lɛ. Yehowa heɔ hii ni ehala akɛ amɛnyiɛ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ eyeɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔheee hii nɛɛ wɔyeee lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛɛ akɛ wɔheɔ Yehowa wɔyeɔ.
8 Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa tsɔɔ “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ” nɔ ekwɛɔ ewebii lɛ anɔ ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hãa amɛ. (Mat. 24:45) Nyɔŋ lɛ kwɛɔ Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ anɔ ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hãa asafoŋ onukpai lɛ, tamɔ bɔ ni gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ fee yɛ blema lɛ. (Kanemɔ Bɔfoi 16:4, 5.) Asafoŋ onukpai lɛ hu kɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ tsuɔ nii. Kɛ́ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛhãa wɔ lɛ tsu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa ni kɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ hã.
9 Bei komɛi lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi hã wɔ lɛ, ewa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛbaatsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ atsake bɔ ni ato asafoi kɛ kpokpai pii ahe gbɛjianɔ ahã lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ hei komɛi lɛ, asafoŋ onukpai lɛ bi ni nyɛmimɛi komɛi aya asafoi krokomɛi amli koni anyɛ akɛ Maŋtsɛyeli Asai ni yɔɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kɛɛ wɔ akɛ wɔyafata asafo kroko he lɛ, ekolɛ ebaawa kɛhã wɔ akɛ wɔbaashi wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi. Ani Yehowa ni tsɔɔ asafoŋ onukpai lɛ he ni amɛkɛ shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ aya? Dabi. Ni enɛ baanyɛ ehã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaabo amɛ toi ni wɔya he ni amɛtsɔɔ akɛ wɔya lɛ. Shi Yehowa heɔ asafoŋ onukpai lɛ eyeɔ, ni ele akɛ amɛbaakpɛ yiŋ ni ja yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔhe amɛ wɔye.
10 Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ko hã wɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛtsu nii kɛ́ wɔnyaaa he po? Nɔ hewɔ lɛ ji, kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaahã ekomefeemɔ aya nɔ ahi wɔteŋ. (Efe. 4:2, 3) Kɛ́ wɔ fɛɛ wɔba wɔhe shi ni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni asafoŋ onukpai lɛ kɛhãa wɔ lɛ tsu nii lɛ, ehãa asafo lɛ shwereɔ. (Kanemɔ Hebribii 13:17.) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kɛ́ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni mɛi ni Yehowa ehala akɛ amɛkwɛ wɔnɔ lɛ kɛhãa wɔ lɛ tsu nii lɛ, no hãa Yehowa naa akɛ, wɔheɔ lɛ wɔyeɔ.—Bɔf. 20:28.
JULY 15-21
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 63-65
“Osuɔmɔ Ni Tsakeee Lɛ Hi Fe Wala”
Namɔ Baagbála Wɔ kɛ Nyɔŋmɔ Suɔmɔ lɛ Mli?
17 Te Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ he hiaa bo ha tɛŋŋ? Ani onuɔ he tamɔ David, ni ŋma akɛ: “Shi omlihilɛ [loo oduromɔ lɛ] hi fe wala; minaabui aaakafoo. Ni mihiɛ kã nɛɛ, nakai majie oyi, mahole miniji anɔ yɛ ogbɛi lɛ mli” lɛ? (Lala 63:4, 5) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani nɔ ko yɛ ni shihilɛ ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ baanyɛ ekɛha, ni hi fe Nyɔŋmɔ suɔmɔ kɛ anɔkwa naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ ni aaaná? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani heloo gbɛfaŋ nitsumɔ ni emli nyɔmɔwoo fa babaoo ni adiɔ sɛɛ lɛ hi fe ni oooná jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ ni baa kɛjɛɔ okɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli ŋɔɔmɔ lɛ? (Luka 12:15) Akɛ nihalamɔ ko fɔ̃ Kristofoi komɛi ahiɛ kɛji akɛ amɛbaasumɔ ni amɛkpoo Yehowa loo amɛbaasumɔ ni amɛgboi. Enɛ ba Yehowa Odasefoi pii anɔ yɛ Nazi gboklɛfoi nsarai amli yɛ Jeŋ Ta II be lɛ mli. Wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hala akɛ amɛaahi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli, amɛmiisumɔ ni amɛgboi po kɛji akɛ ehe baahia nakai, ja amɛteŋ mɛi fioo ko pɛ. Mɛi ni hiɔ shi akɛ anɔkwafoi yɛ esuɔmɔ lɛ mli lɛ baanyɛ aná hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛnine baashɛ naanɔ wɔsɛɛ be nɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ, nɔ ko ni je lɛ nyɛŋ ekɛha wɔ. (Marko 8:34-36) Shi ekɔɔ babaoo he fe naanɔ wala.
18 Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔhi shi kɛya naanɔ ni Yehowa yelikɛbuamɔ bɛ mli moŋ, shi bɔɔ mɔdɛŋ ni osusu bɔ ni wala sɛɛkɛlɛ kakadaŋŋ lɛ baatamɔ aha kɛ́ wɔ Bɔlɔ lɛ yelikɛbuamɔ bɛ mli lɛ he okwɛ. Ebaafee efolo, ni anɔkwa yiŋtoo bɛ mli. Yehowa kɛ nitsumɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli eha ewebii lɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. No hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ, kɛ́ Yehowa, Yiŋtolɔ Kpeteŋkpele lɛ, kɛ naanɔ wala ha lɛ, nɔ ni baayi mli obɔ ji nibii ni sa, ni mɔɔ mɔ tsui, ni wɔbaakase ni wɔbaafee. (Jajelɔ 3:11) Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaapɛi ni wɔtao nibii amli wɔha yɛ afii akpei abɔ ni jwere wɔhiɛ lɛ amli lɛ, wɔnyɛŋ wɔna “bɔ ni Nyɔŋmɔ nifalɛ kɛ ŋaa kɛ nilee mli kwɔ ha” lɛ shishi aloo ni wɔɔja esɛɛ mo.—Romabii 11:33.
‘Daa Shi Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ He’
Mɔ ko bɛ ni feɔ wɔ ejurɔ fe Nyɔŋmɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ, yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, osusuɔ nibii kpakpai pii ni ehã wɔ, kɛ nibii ni eyaa nɔ ehãa wɔ, tamɔ kɔɔyɔɔ, nu, niyenii, kɛ agbɛnɛ hu, nibii ni baahã wɔ kɛ lɛ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli awa lɛ ahe. (5 Mo. 8:17, 18; Bɔf. 14:17) Shi esaaa akɛ osusuɔ nibii nɛɛ ahe shwiaa kɛkɛ. Moŋ lɛ, esa akɛ ohe be osusu amɛhe jogbaŋŋ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ohiɛ baasɔ Yehowa, mɔ ni bɔ bo lɛ, waa yɛ ejurɔ ni efeɔ bo kɛ owekumɛi kɛ onanemɛi lɛ hewɔ, ni obaana faŋŋ akɛ, esumɔɔ bo, ni osane kã etsui nɔ waa.—1 Yoh. 4:9.
Yaa nɔ Ojwɛŋ Mumɔŋ Nibii Anɔ
7 Ebɛ mlɛo akɛ wɔbaahã wɔjwɛŋmɔ ahi nɔ ko ni wɔkaseɔ lɛ nɔ ni wɔjwɛŋ nɔ, ejaakɛ etsɛɛɛ ni wɔjwɛŋmɔ kpaa shi. No hewɔ ni ehi akɛ wɔbaajwɛŋ nii anɔ be ni etɔko wɔ lɛ, ni wɔfee nakai yɛ he ko ni yɔɔ dioo, he ko ni nibii pii gbalaŋ wɔjwɛŋmɔ yɛ. Lalatsɛ David jwɛŋ nii anɔ gbɛkɛ be ni ekã shi ni ewɔko. (Lala 63:7) Yesu eye emuu, shi kɛ́ ebaajwɛŋ nii anɔ, loo ebaasɔle lɛ, eyafeɔ nakai yɛ he ko ni yɔɔ dioo.—Luka 6:12.
Kasemɔ Yesu—Jɛɛ Suɔmɔ Mli Otsɔɔ Nii
6 Wɔnyaa he akɛ wɔwie nibii ni wɔsumɔɔ lɛ ahe. Kɛ́ wɔmiiwie nɔ ko ni kã wɔtsui nɔ he lɛ, wɔkɛ miishɛɛ feɔ nakai. Enɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ kɛ́ wɔmiiwie mɔ ko ni wɔsumɔɔ lɛ waa lɛ he. Bei pii lɛ, wɔsumɔɔ akɛ wɔkɛ miishɛɛ agba ehe sane wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi. Wɔjieɔ mɔ lɛ yi, wɔwoɔ ehiɛ nyam, ni wɔfãa ehe. Wɔfeɔ nakai ejaakɛ wɔmiisumɔ ni mɛi krokomɛi aná mɔ nɛɛ kɛ esui lɛ ahe miishɛɛ tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔyɔɔ ehe miishɛɛ lɛ.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Ani Ohaa Mɛi Krokomɛi Atsui Nyɔɔ Amɛmli?
Tsũ wulemɔ waaa tamɔ emãa. Nakai nɔŋŋ wɔwiemɔ baanyɛ atswa mɔ ema shi loo eje mɔ nijiaŋ wui. Ákɛ adesai ni yeee emuu lɛ, wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ. Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ ko bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ní ji jalɔ, ní feɔ ekpakpa ni efeee esha.” (Jajelɔ 7:20) Ewaaa akɛ wɔɔna mɔ kroko tɔ̃mɔ ni wɔwie nyanyaanya wɔshi lɛ. (Lala 64:3-5) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani wɔnyɛ wɔkɛ wɔwiemɔ atswa mɛi wɔma shi.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Kuɔ Amɛsɛɛ Amɛyaa Mɛi Ni Ekɛɛ Amɛ Pɛŋ Akɛ Amɛbɛ Amɛwiemɔ Lɛ He Miishɛɛ Lɛ Aŋɔɔ Ekoŋŋ Lɛ?
ijwfq 51
Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Kuɔ Amɛsɛɛ Amɛyaa Mɛi Ni Ekɛɛ Amɛ Pɛŋ Akɛ Amɛbɛ Amɛwiemɔ Lɛ He Miishɛɛ Lɛ Aŋɔɔ Ekoŋŋ Lɛ?
Suɔmɔ ni Yehowa Odasefoi yɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ kɛ amɛnyɛmi gbɔmɔ lɛ hãa amɛshiɛɔ Biblia mli sane lɛ amɛhãa mɛi fɛɛ, kɛ mɛi po ni ekɛɛ amɛ pɛŋ akɛ amɛbɛ amɛwiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ. (Mateo 22:37-39) Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ lɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔboɔ e-Bi lɛ famɔ akɛ “wɔye odase fitsofitso” lɛ toi. (Bɔfoi 10:42; 1 Yohane 5:3) Enɛ biɔ ni wɔya mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ aŋɔɔ shii abɔ tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ gbalɔi ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ. (Yeremia 25:4) Akɛni wɔsumɔɔ wɔnyɛmi gbɔmɔ hewɔ lɛ, wɔshiɛɔ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” lɛ ni hereɔ mɔ yiwala lɛ wɔhãa mɛi fɛɛ, kɛ mɛi ni be ko ni eho lɛ, amɛbɛ wɔwiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ po.—Mateo 24:14.
Kɛ́ wɔku wɔsɛɛ kɛtee shĩai ni be ko ni eho lɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ booo wɔ toi lɛ amli lɛ, bei pii lɛ, ewoɔ yibii kpakpai. Naa yiŋtoi etɛ ahewɔ ni wɔkɛɔ nakai:
● Mɛi tsakeɔ amɛshihilɛhei.
● Mɛi krokomɛi ni yɔɔ shĩa lɛ boɔ sane lɛ toi.
● Mɛi tsakeɔ. Je lɛŋ shihilɛ loo mɛi ashihilɛ ni tsakeɔ nyɛɔ ehãa mɛi nuɔ he akɛ “Nyɔŋmɔ he miihia amɛ” ni no hãa amɛnáa Biblia lɛ he miishɛɛ. (Mateo 5:3) Mɛi ni be ko ni eho lɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ po baanyɛ atsake amɛtsui tamɔ eba lɛ yɛ bɔfo Paulo gbɛfaŋ lɛ.—1 Timoteo 1:13.
Kɛ̃lɛ, wɔkɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ fĩii mɛi anɔ. (1 Petro 3:15) Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ eyiŋ yɛ jamɔ mli ni ebaasumɔ ni ehi lɛ he.—5 Mose 30:19, 20.
JULY 22-28
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 66-68
Yehowa Tereɔ Wɔjatsu Lɛ Ehãa Wɔ Daa Gbi
Gbɛi Ni Yehowa Tsɔɔ Nɔ Ehãa Wɔsɔlemɔi Hetoo
15 Bei pii lɛ, Yehowa hãaa wɔsɔlemɔi hetoo yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Shi bɔ ni ebaahã hetoo ehã lɛ baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa. No hewɔ lɛ, okɛ ohiɛ afɔ̃ shi koni kɛ́ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hã osɔlemɔ ko hetoo lɛ onyɛ oyɔse. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Yoko lɛ nu he akɛ Yehowa hãaa esɔlemɔi hetoo. Shi ekpɛ eyiŋ akɛ, agbɛnɛ lɛ, ebaaŋmala nibii fɛɛ ni ebiɔ Yehowa lɛ eshwie shi yɛ wolo mli. Be ko sɛɛ lɛ, eyakwɛ ewolo lɛ mli ni eyɔse akɛ, asomoaŋ Yehowa ehã esɔlemɔi lɛ pii hetoo ni nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ po ehiɛ ekpa nɔ lɛ fata he. Wɔ hu yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, esa akɛ wɔsusu nii ahe ni wɔkwɛ akɛ wɔbaana gbɛ ni Yehowa etsɔ nɔ ehã wɔsɔlemɔi hetoo lɛ lo.—Lala 66:19, 20.
Jwɛŋmɔ Fɔlɔ Mɔ Kome Mɛi lɛ Anɔ
Yehowa ha ajɛ mumɔŋ aŋmala lalai ni yɔɔ krɔŋŋ koni Israelbii lɛ alá kɛji amɛmiija lɛ. Susumɔ bɔ ni okulafoi kɛ awusãi ni ji Israelbii lɛ baanu he amɛha beni amɛláa lalai ni ajɛ mumɔŋ aŋmala ni kaiɔ amɛ akɛ Yehowa ji ‘amɛtsɛ’ kɛ amɛsaneyelɔ’ lɛ, ni akɛ ebaafi amɛsɛɛ lɛ. (Lala 68:6; 146:9) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛ wiemɔi ni tswaa mɔ emaa shi awo fɔlɔ mɔ kome mɛi lɛ hewalɛ, ni amɛhiɛ kpaŋ nɔ afii pii. Eyɛ mli akɛ afii 20 eho moŋ, shi Ruth, ni ji fɔlɔ mɔ kome mɔ lɛ kaiɔ sane ko ni tsɛ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ kɛɛ lɛ lɛ, akɛ: “Oobɔ mɔdɛŋ waa kɛ obihii enyɔ lɛ akwɛmɔ. Yaa nɔ ofee nakai nɔŋŋ.” Ruth kɛɛ akɛ: “Nakai wiemɔi lɛ ni ekɛ mi wie lɛ ná minɔ hewalɛ waa.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, “wiemɔ kpakpa haa [mɔ mii] shɛɔ ehe.” (Abɛi 12:25) Ani obaanyɛ osusu wiemɔi pɔtɛɛ komɛi ni obaanyɛ ojɛ otsuiŋ owie kɛwo fɔlɔ mɔ kome mɛi lɛ hewalɛ?
Awusãi Atsɛ Lɛ
“AWUSÃI atsɛ . . . ji Nyɔŋmɔ yɛ eshihilɛhe krɔŋkrɔŋ lɛ.” (Lala 68:6) Wɔkaseɔ nɔ ko ni taa mɔ tsuiŋ waa yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ he yɛ wiemɔi ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ mli—etsɔɔ akɛ esusuɔ mɛi ni bɛ bualɔ lɛ ahiamɔ nii ahe. Anaa faŋŋ yɛ Mla ni ekɛha Israel lɛ mli akɛ esusuɔ awusãi ahe. Nyɛhaa wɔpɛia wiemɔ ni ji “awusã” ni anaa yɛ 2 Mose 22:22-24 lɛ, he klɛŋklɛŋ ni atsĩ wiemɔ nɛɛ tã yɛ Biblia lɛ mli, lɛ mli wɔkwɛa.
Yehowa Yeɔ Ebuaa Wɔ Ni Wɔye Omanye
17 Kanemɔ Lala 40:5. Kɛ́ mɔ ko miikwɔ gɔŋ lɛ, oti ni ma ehiɛ ji ni eshɛ gɔŋ lɛ yiteŋ. Shi be ni ekwɔɔ lɛ, ebaanyɛ ewa edamɔ shi yɛ be kɛ beiaŋ ni ekwɛ nibii fɛfɛji ni enaa kɛjɛɔ gɔŋ lɛ nɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni mli wa miikpe lɛ, esa akɛ wɔhe be ni wɔsusu bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa wɔ koni wɔye omanye yɛ nakai shihilɛ lɛ mli po lɛ he. No hewɔ lɛ, daa gbi lɛ, bi ohe akɛ: ‘Mɛni mina ŋmɛnɛ ni tsɔɔ akɛ Yehowa miijɔɔ mi? Eyɛ mli akɛ naagba lɛ yɛ lolo moŋ, shi mɛni Yehowa feɔ kɛyeɔ ebuaa mi koni manyɛ madamɔ naa?’ Kwɛmɔ akɛ obaana, kɛ́ hooo kwraa lɛ, nɔ kome ni Yehowa efee kɛye ebua bo koni oye omanye lo.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enyɔ lɛ Mli Saji Otii
68:19—Namɛi ji “nikeenii yɛ gbɔmɛi ateŋ” lɛ? Amɛji hii ni ahala amɛ kɛjɛ mɛi ni aŋɔ amɛ nom beni aye Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ kunim lɛ ateŋ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, aha hii nɛɛ nitsumɔ koni amɛye amɛbua Levibii lɛ kɛtsu amɛnitsumɔi lɛ.—Ezra 8:20.
JULY 29–AUGUST 4
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 69
Lala 69 Lɛ Gba Nibii Ni Baaya Nɔ Yɛ Yesu Shihilɛ Mli
Amɛmɛ Mesia Lɛ
17 Mɛi ahe baatsɛ̃ Mesia lɛ yakatswaa. (Lala 69:5) Bɔfo Yohane tsɛ wiemɔ ko ni Yesu wie lɛ yisɛɛ akɛ: “Eji mitsuuu nitsumɔi ni mɔ ko mɔ ko tsuko eko dã yɛ amɛteŋ kulɛ, amɛhe bɛ esha ko; shi enɛ lɛ amɛna, ni kɛlɛ amɛmiinyɛ mi kɛ mitsɛ fɛɛ. Shi bɔni afee ni wiemɔ lɛ ni aŋma yɛ amɛmla lɛ mli akɛ: ‘Amɛnyɛ mi yakatswaa’ lɛ aná aba mli.” (Yoh. 15:24, 25) Bei pii lɛ, “Mla” lɛ kɔɔ Ŋmalɛ tso muu lɛ fɛɛ he. (Yoh. 10:34; 12:34) Amaniɛbɔi ni yɔɔ Sanekpakpai lɛ amli lɛ tsɔɔ akɛ mɛi nyɛ̃ Yesu, titri lɛ Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ. Kɛfata he lɛ, Kristo kɛɛ akɛ: “Je lɛ nyɛɛɛ anyɛnyɛ; shi mi lɛ enyɛɔ mi, ejaakɛ miyeɔ ehe odase akɛ enitsumɔi lɛ nitsumɔi fɔji ni.”—Yoh. 7:7.
Ohiɛ Adɔ Yɛ Anɔkwa Jamɔ He
7 Nɔ ko ni ba yɛ Yesu shihilɛ mli lɛ haa wɔnaa hiɛdɔɔ ni Yesu kɛtsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Enɛ ba yɛ afi 30 Ŋ.B. Hehoo be lɛ mli beni eje esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi etsɛko lɛ. Yesu kɛ ekaselɔi lɛ eba Yerusalem, ni amɛna “mɛi ni hɔ̃ɔ tsinai kɛ tooi kɛ okpoi kɛ mɛi ni tsakeɔ shika hu tara shi” yɛ sɔlemɔwe lɛ. Mɛni Yesu fee yɛ he, ni te enifeemɔ lɛ ná ekaselɔi lɛ anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?—Nyɛkanea Yohane 2:13-17.
8 Nɔ ni Yesu fee kɛ nɔ ni ewie yɛ nakai beaŋ lɛ ha kaselɔi lɛ kai gbalɛ wiemɔi ni David wie yɛ elalai lɛ eko mli lɛ jogbaŋŋ akɛ: “Owe lɛ he hiɛdɔɔ lɛ eye mi.” (Lala 69:10) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nɔ ni Yesu fee lɛ yɛ oshara waa. Anɔkwa sane ji akɛ, sɔlemɔwe lɛ hiɛnaanɔbii lɛ—osɔfoi lɛ, woloŋmalɔi lɛ, kɛ mɛi krokomɛi—hɔ ojotswaa ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ. Amɛjotswaa lɛ he mama ni ekpa, kɛ amɛnitsumɔ lɛ ni efite lɛ ha ebatsɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ henyɛlɔ. Taakɛ kaselɔi lɛ yɔse lɛ, ‘Nyɔŋmɔ we lɛ he hiɛdɔɔ,’ loo anɔkwa jamɔ he hiɛdɔɔ ni ha Yesu fee nakai. Belɛ, mɛni kɛ́ mɔ ko fee lɛ etsɔɔ akɛ ekɛ hiɛdɔɔ miitsu nii? Ani srɔtofeemɔ yɛ no kɛ oyaiyeli ni akɛfeɔ nii lɛ teŋ?
g95 10/22 31 kk. 4
Ani Mɔ Ko Tsui Diɛŋtsɛ Baanyɛ Akumɔ Ni Egbo?
Lala ko ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ mli wiemɔi lɛ eko ji: “Jɛmɔ ekumɔ mitsui ni anyɛɛɛ atsa fala lɛ,” ni eji gbalɛ ni kɔɔ Yesu Kristo he. Lala nɛɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi kɛɛ Yesu tsui diɛŋtsɛ kumɔ, ni efata nibii ni hã egbo lɛ ahe. (Lala 69:20) Ani Yesu tsui diɛŋtsɛ lala lɛ wieɔ he lɛ? Ekolɛ nakai, ejaakɛ Yesu piŋ ni ehe jara lɛ waa ŋmɛlɛtswai saŋŋ dani egbo. (Mateo 27:46; Luka 22:44; Hebribii 5:7) Agbɛnɛ hu lɛ, be ni akɛ akpɔlɔ tsu eŋmawuiaŋ lɛ “lá kɛ nu” je mli ho, ni ekolɛ etsui diɛŋtsɛ ni kumɔ hewɔ eba lɛ nakai lɛ. Kɛ́ tsui lɛ he ko gbá loo gbɔmɔtso lɛ mli fãji wuji lɛ eko tse lɛ, lá baanyɛ aho ni eyatia yɛ kotoku ko ni ha tsui lɛ he lɛ mli loo yɛ tsitsi lɛ mli. Kɛ́ kotoku ni ha tsui lɛ he lɛ ni lá lɛ yatia yɛ mli jio, tsitsi lɛ mli ni lá lɛ yatia yɛ jio lɛ, kɛ́ akɛ nɔ ko tsu mɔ ko ŋmawuiaŋ lɛ, “lá kɛ nu” baanyɛ aho.—Yohane 19:34.
it-2 650
Baa Ni Pɔizin Yɔɔ Mli
Agba yɛ Mesia lɛ he akɛ, abaahã lɛ “baa ni pɔizin yɔɔ mli” ni eye. (La 69:21, shn.) Be ni eshwɛ fioo ni abaasɛŋ Yesu Kristo lɛ, ahã lɛ wain ni akɛ dɔrɔ efutu mli akɛ enu, ni enɛ hã gbalɛ lɛ ba mli. Dɔrɔ ji nɔ ko ni kpɛtɛ kooloi kɛ gbɔmɛi amlɛbo he ni joɔ waa. Shi be ni Yesu sa enaa lɛ, ekpoo akɛ ebaanu. Amɛhã lɛ wain ni joɔ nɛɛ, ekolɛ koni amɛkɛba piŋmɔ ni epiŋɔ lɛ shi. Be ni Mateo bɔɔ sane nɛɛ he amaniɛ lɛ (Mat 27:34), ekɛ Greek wiemɔ ni ji kho·leʹ (dɔrɔ) tsu nii, ni nakai wiemɔ lɛ nɔŋŋ akɛtsu nii yɛ Septuajint lɛ mli yɛ Lala 69:21. Septuajint lɛ ji Hebri Ŋmalɛ lɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee Greek mli yɛ blema. Shi be ni abɔɔ sane nɛɛ he amaniɛ yɛ Marko Sanekpakpa lɛ mli lɛ (Mar 15:23), atsĩ mire tã, ni no ehã mɛi komɛi ená susumɔ lɛ akɛ “baa ni pɔizin yɔɔ mli” loo “dɔrɔ” lɛ ji “mire.” Shi ebaanyɛ eba lɛ akɛ, akɛ dɔrɔ kɛ mire fɛɛ futu wain lɛ.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Nyɛholea Niji Ni He Tse Nɔ Yɛ Sɔlemɔ Mli
11 Mɛi pii sɔleɔ kɛhaa nɔ ko bimɔ pɛ, shi esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ atsirɛ wɔ ni wɔda lɛ shi ni wɔjie eyi yɛ sɔlemɔ mli yɛ teemɔŋ kɛ faŋŋ mli. Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” (Filipibii 4:6, 7) Hɛɛ, esa akɛ wɔjie shidaa kpo wɔtsɔɔ Yehowa yɛ mumɔŋ kɛ heloo naa jɔɔmɔi lɛ ahewɔ, kɛfata faikpamɔi kɛ tutɔmɔi lɛ ahe. (Abɛi 10:22) Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Ŋɔɔ shidaa afɔle oha Nyɔŋmɔ, ni oye oshiwoi lɛ anɔ oha ŋwɛinyo lɛ!” (Lala 50:14) Ni wiemɔi ni taa mɔ tsuiŋ nɛɛ fata David sɔlemɔ lala lɛ he: “Mikɛ lala aaajie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yi, ni mikɛ shidaa aaakafo lɛ.” (Lala 69:31) Ani esaaa akɛ wɔfeɔ nakai nɔŋŋ yɛ sɔlemɔ mli yɛ faŋŋ kɛ teemɔŋ?
AUGUST 5-11
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 70-72
Gbaa Yinɔ Ni Baaba Lɛ Nyɔŋmɔ Hewalɛ Lɛ He Sane
Oblahii Kɛ Oblayei—nyɛtsɔsea Nyɛhenumɔ Nii lɛ!
17 Satan tsɔnei anaa foi ní oooje lɛ baabi ni ohiɛ ahi ohe nɔ be fɛɛ be—kɛ bei komɛi lɛ, ekãa kpele hu. Ejaakɛ, bei komɛi lɛ, obaana akɛ jeee otipɛŋfoi pɛ kɛkɛ okɛkpãaa gbee, shi moŋ okɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ hu. Lalatsɛ David sɔle akɛ: “Bo, Nuntsɔ Yehowa, ji mihiɛnɔkamɔ, bo onɔ mikɛ mihiɛ fɔ̃ kɛjɛ miblahiaŋ. Nyɔŋmɔ, otsɔɔ mi nii kɛjɛ miblahiaŋ, ni miijaje onaakpɛɛ nitsumɔi lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ.” (Lala 71:5, 17) Ale David akɛ mɔ ko ni yɔɔ ekãa. Shi mɛɛ be ená ekãa nɛɛ? Beni eji oblanyo! Dani ekɛ Goliat kpee hiɛ kɛ hiɛ ní ale jogbaŋŋ lɛ aaaba po lɛ, no mli lɛ David ejie ekãa ni ekaaa kpo momo yɛ etsɛ tooi lɛ ahebuu mli—ni egbe jata kɛ oshishibrishi fɛɛ. (1 Samuel 17:34-37) Shi kɛlɛ, David kɛ ekãa fɛɛ ekãa ni ejie lɛ kpo lɛ he yijiemɔ ha Yehowa, ni etsɛ́ lɛ ‘mɔ ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ enɔ kɛjɛ eblahiaŋ.’ Bɔ ni David nyɛ́ ekɛ ehe kpasa Yehowa lɛ ha enyɛ́ ekpee kaa fɛɛ kaa ni ekɛkpe lɛ naa. Bo hu obaana akɛ kɛ́ okɛ ohe kpasa Yehowa lɛ, ebaaha bo ekãa kɛ hewalɛ koni ‘okɛye je lɛ nɔ kunim.’—1 Yohane 5:4.
g04 10/8 23 kk. 3
Te Esa Akɛ Wɔkɛ Mɛi Ni Egbɔlɔ Lɛ Aye Ahã Tɛŋŋ?
Lalatsɛ lɛ sɔle akɛ: “Kɛ́ migbɔ lɛ, kaashɛ mi ofɔ̃; kɛ́ mihewalɛ tã lɛ, kaakwa mi.” (Lala 71:9) Nyɔŋmɔ shɛrɛɛɛ enɔkwa tsuji lɛ eshwieee kɛ́ amɛmiinu he akɛ amɛhe bɛ sɛɛnamɔ ko dɔŋŋ akɛni amɛgbɔlɔ lɛ hewɔ. Lalatsɛ lɛ nuuu he akɛ Yehowa ekwa lɛ, moŋ lɛ, ena akɛ esa akɛ ekɛ ehiɛ afɔ̃ e-Bɔlɔ lɛ nɔ waa be ni egbɔɔ lɛ. Yehowa yeɔ ebuaa mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ yɛ amɛwala shihilɛ mli fɛɛ. (Lala 18:25) Bei pii lɛ, Yehowa tsɔɔ anɔkwafoi nɛɛ anyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔ eyeɔ ebuaa amɛ.
Sɔɔmɔ Yehowa Dani Gbii Fɔji lɛ Aba
4 Akɛni oda ni oyɛ niiashikpamɔ hewɔ lɛ, esa akɛ obi ohe akɛ, ‘Amrɔ nɛɛ ni miyɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lolo lɛ, mɛni mafee yɛ shihilɛ mli?’ Akɛ Kristofonyo ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ, oyɛ hegbɛi babaoo ni mɛi pii bɛ. Obaanyɛ otsɔɔ oblahii kɛ oblayei lɛ nibii ni okase kɛjɛ Yehowa dɛŋ. Obaanyɛ ogba mɛi niiashikpamɔi ni oná yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, ni okɛwaje amɛ. Maŋtsɛ David sɔle koni ená hegbɛi kɛfee nakai. Eŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ, otsɔɔ mi nii kɛjɛ miblahiiaŋ . . . Kɛ́ migbɔ mije waŋ tete lɛ, Naanyɔŋmɔ, kaakwa mi, kɛyashi beyinɔ ní majaje onineshiwalɛ lɛ matsɔɔ yinɔbii ni baa yɛ sɛɛ lɛ, kɛ ohewalɛ lɛ hu matsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baa lɛ.”—Lala 71:17, 18.
5 Te ooofee tɛŋŋ oha mɛi krokomɛi aná nilee ni oná yɛ afii babaoo nɛɛ amli lɛ eko lɛ? Ani obaanyɛ ofɔ̃ Nyɔŋmɔ tsuji ni darako lɛ nine kɛba oshĩa ni nyɛgba saji ni baawo amɛ hewalɛ? Ani obaanyɛ oha amɛfata ohe kɛya shiɛmɔ ni otsɔɔ amɛ miishɛɛ ni onáa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli? Elihu ni hi shi yɛ blema lɛ wie akɛ: “Gbii moŋ awie, ní afii babaoo ajaje nilee atsɔɔ!” (Hiob 32:7) Bɔfo Paulo wo Kristofoi yei ni kɛ afii babaoo esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ hewalɛ ni amɛtsɔ amɛwiemɔ kɛ amɛnifeemɔ nɔ amɛwo mɛi krokomɛi hewalɛ. Eŋma akɛ: “Yeimeji hu, . . . amɛfee mɛi ni tsɔ̃ɔ nii kpakpai.”—Tito 2:3.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-1 768
Yufrate Faa
Israel Shikpɔŋ Lɛ Husu. Nyɔŋmɔ kɛ Abraham kpaŋ ni ekɛɛ lɛ akɛ ekɛ shikpɔŋ ni kã “Ejipt faa lɛ naa kɛyashi faa wulu lɛ, ni ji Yufrate faa lɛ naa” lɛ baahã Abraham seshi lɛ. (1Mo 15:18) Asaa atsĩ shiwoo nɛɛ tã ahã Israel maŋ lɛ. (2Mo 23:31; 5Mo 1:7, 8; 11:24; Yos 1:4) Aŋma yɛ 1 Kronika 5:9 lɛ akɛ Ruben seshibii komɛi ni hi shi dani David bɔi nɔyeli lɛ lɛɛ amɛshihilɛhe lɛ mli “aahu kɛtee Yufrate Faa lɛ naa ŋa lɛ he.” Eeenyɛ efee akɛ nɔ ni 1 Kronika 5:9 lɛ tsɔɔ ji Rubenbii lɛ lɛɛ amɛshikpɔŋ ni yɔɔ Gilead bokãgbɛ lɛ mli kɛtee Siria shia ŋa lɛ naa; shia ŋa nɛɛ kã shi aahu kɛyashi Yufrate Faa lɛ naa. Nɔ hewɔ ni wɔkɛɔ nakai ji kɛ́ mɔ ko miifã gbɛ kɛmiijɛ “Gilead bokãgbɛ” (1Kr 5:10) kɛmiiya Yufrate Faa lɛ naa lɛ, ebaafã gbɛ aaafee kilomitai 800 sɔŋŋ. (Biblia Shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ 1 Kronika 5:9 lɛ shishi akɛ, “aahu kɛtee he ni shia ŋa ni yɔɔ Yufrate Faa lɛ naa lɛ jeɔ shishi yɛ lɛ.”) No hewɔ lɛ etamɔ nɔ ni Yehowa shiwoo lɛ ba mli kɛmɔ shi klɛŋklɛŋ kwraa be ni David kɛ Solomon yeɔ nɔ lɛ, ejaakɛ no beiaŋ lɛ, Israelbii lɛ ye Siria maŋtsɛyeli ni ji Zoba lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ amɛshikpɔŋ lɛ mli lɛɛ kɛyashi Yufrate Faa lɛ naa yɛ Siria kooyigbɛ. (2Sa 8:3; 1Ma 4:21; 1Kr 18:3-8; 2Kr 9:26) Akɛni Yufrate Faa lɛ ji faa ko ni he hiaa waa hewɔ lɛ, afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ “Faa lɛ.”—Yos 24:2, 15; La 72:8.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Etsake Amɛhemɔkɛyelii Komɛi Lɛ?
ijwfq 49
Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Etsake Amɛhemɔkɛyelii Komɛi Lɛ?
Kɛjɛ jeeŋmɔ beebe lɛ, Biblia lɛ pɛ nɔ wɔkɛ wɔhemɔkɛyelii lɛ damɔɔ, no hewɔ lɛ wɔtsakeɔ wɔhemɔkɛyelii lɛ koni ekɛ shishinumɔ hee ni wɔná yɛ ŋmalɛi lɛ amli lɛ akpã gbee.
Tsakemɔi nɛɛ kɛ Biblia shishitoo mla ni yɔɔ Abɛi 4:18 lɛ kpãa gbee, jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔi agbɛ lɛ tamɔ leebi la ni yaa nɔ ekpɛɔ fiofio kɛyashiɔ shwane fintiŋŋ.” Bɔ ni hulu yaa nɔ ekpɛɔ fiofio ni ehãa anaa nibii jogbaŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ hu hãa wɔnuɔ anɔkwalei ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ashishi fiofio yɛ be ni eto lɛ mli. (1 Petro 1:10-12) Biblia lɛ egba akɛ, Nyɔŋmɔ baahã ŋmalɛi lɛ ashishinumɔ afee faŋŋ yɛ “naagbee be lɛ” mli.—Daniel 12:4.
Esaaa akɛ tsakemɔi ni afeɔ yɛ bɔ ni wɔnuɔ nibii komɛi ashishi wɔhãa lɛ mli lɛ feɔ wɔ naakpɛɛ loo egbaa wɔnaa. Nyɔŋmɔ jalɔi ni hi shi yɛ blema lɛ hu ná susumɔi kɛ gbɛkpamɔi ni ejaaa yɛ saji komɛi ahe, ni ehe bahia ni amɛtsake amɛsusumɔi.
● Mose kɛ ehe hã akɛ kpɔ̃lɔ kɛhã Israel maŋ lɛ afii 40 dani be ni Nyɔŋmɔ eto lɛ shɛ.—Bɔfoi 7:23-25, 30, 35.
● Yesu kaselɔi lɛ eyanuuu gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ gbele kɛ eshitee lɛ he lɛ shishi jogbaŋŋ.—Yesaia 53:8-12; Mateo 16:21-23.
● Blema Kristofoi komɛi yaná susumɔ ni ejaaa yɛ be ni “Yehowa gbi lɛ” baaba lɛ he.—2 Tesalonikabii 2:1, 2.
Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ jaje susumɔi ni ejaaa ni amɛhiɛ lɛ, no hewɔ lɛ wɔle akɛ ebaafee nakai ehã wɔ hu.—Yakobo 1:5.
AUGUST 12-18
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 73-74
Kɛ́ Wɔhiɛ Kɔ̃ Mɛi Ni Sɔmɔɔɔ Nyɔŋmɔ Lɛ Anɔ Lɛ, Mɛni Esa Akɛ Wɔfee?
‘Yehowa Hereɔ Mɛi Ni Werɛ Eho Amɛhe Lɛ’
14 Levinyo ko ni ŋma Lala 73 lɛ. Levibii lɛ sɔmɔ yɛ he ni ajáa Yehowa yɛ lɛ, ni enɛ jeee hegbɛ bibioo. Shi ebashɛ he ko ni Levinyo nɛɛ náaa miishɛɛ dɔŋŋ. Mɛni ba? Eyanu he akɛ nibii miiya lɛ jogbaŋŋ kɛmiihã mɛi fɔji lɛ kɛ mɛi ni woɔ amɛhe nɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ehiɛ kɔ̃ amɛnɔ. (Lala 73:2-9, 11-14) Jeee akɛ eetao efee nibii gbohii ni amɛfeɔ lɛ eko. Shi kɛ́ ekwɛ amɛ lɛ, enaa akɛ amɛyɛ nii, amɛhe ejɔ amɛ yɛ shihilɛ mli, ni amɛbɛ naagba ko kwraa, ni eshwe ni lɛ hu ená lɛ nakai. Enɛ hã emiishɛɛ fɛɛ tã, ni ewie po akɛ: “Mihã mitsui mli etse efolo, ni mifɔ miniji ahe efolo akɛ mɔ ni sane ko bɛ ehe.” Susumɔ nɛɛ ni ená lɛ yɛ oshãra waa, ejaakɛ kulɛ ebaanyɛ ehã ekpa Yehowa sɔɔmɔ.
‘Yehowa Hereɔ Mɛi Ni Werɛ Eho Amɛhe Lɛ’
15 Kanemɔ Lala 73:16-19, 22-25. Levinyo lɛ tee “Nyɔŋmɔ jamɔhe kpele lɛ.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni etee jɛmɛ lɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ tsuji krokomɛi kpe, ejwɛŋmɔŋ kã lɛ shi, ni enyɛ esusu esane lɛ he jogbaŋŋ ni esɔle yɛ he. Enɛ hã ena akɛ, kulɛ ehe eyaashɛ efɔ̃ lɛ, ejaakɛ susumɔ ni ená lɛ ejaaa, nilee bɛ mli, ni kulɛ ebaafite ekɛ Yehowa teŋ. Ebana akɛ, he ni mɛi fɔji lɛ nyiɛ lɛ “shamɔɔ trotro,” ni akɛ, ‘amɛnaagbee baaba yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ.’ Ehe bahia ni Levinyo nɛɛ ahã susumɔ ni ehiɛ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ akpã gbee, ejaakɛ no baaye abua lɛ ni ehiɛ akakɔ̃ mɛi fɔji lɛ anɔ ni no fite emiishɛɛ fɛɛ. Enyɛ efee nakai, ni no hã ená miishɛɛ ni ehaooo dɔŋŋ. Ekɛɛ Yehowa akɛ: “Osɛɛ lɛ, mitaooo nɔ ko yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”
16 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli. Kɛ́ efee tamɔ nɔ ni mɛi fɔji lɛ miishwere po lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kɔ̃ɔ amɛnɔ kɔkɔɔkɔ. Miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ jeee anɔkwa miishɛɛ, ni etsɛŋ esɛɛ baafo, ejaakɛ amɛbɛ hiɛnɔkamɔ kpakpa ko. (Jaj. 8:12, 13) Kɛ́ wɔhiɛ kɔ̃ amɛnɔ lɛ, ebaafite wɔmiishɛɛ fɛɛ, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ hu baafite. No hewɔ lɛ, kɛ́ ona akɛ ohiɛ miihe akɔ̃ mɛi fɔji lɛ anɔ lɛ, feemɔ nɔ ni Levinyo lɛ fee lɛ. Bo Nyɔŋmɔ toi, ni okɛ mɛi ni feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ abɔ. Kɛ́ osumɔɔ Yehowa fe mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ fɛɛ nɔ lɛ, obaaná anɔkwa miishɛɛ, ni obaahi gbɛ ni kɛ mɔ yaa “wala diɛŋtsɛ lɛ” mli lɛ nɔ.—1 Tim. 6:19.
Kasemɔ Mose Hemɔkɛyeli Lɛ
5 Te ooofee tɛŋŋ okpoo “esha mli ŋɔɔmɔ” ni oooye ‘be kukuoo’ lɛ? Hã ehi ojwɛŋmɔŋ akɛ, esha mli ŋɔɔmɔyeli sɛɛ etsɛɛɛ. Hemɔkɛyeli baaye abua bo ni ona akɛ, “je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ.” (1 Yoh. 2:15-17) Jwɛŋmɔ nɔ ni baaba eshafeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ anɔ wɔsɛɛ lɛ he. Amɛyɛ “hei ni shamɔɔ trotro” ní kɛ amɛ baaya hiɛkpatamɔ mli. (Lala 73:18, 19) Kɛ́ nɔ ko miitsirɛ bo ni ofee esha ko lɛ, bi ohe akɛ, ‘Te mitaoɔ ni mishihilɛ afee tɛŋŋ wɔsɛɛ lɛ?’
Kaaha Nɔ Ko Miitsĩ Onaa Kɛmiijɛ Hiɛnyam Namɔ He
3 Lalatsɛ lɛ kɛ nɔmimaa wie akɛ, Yehowa kɛ eninejurɔ lɛ aaamɔ emli, ni eeeŋɔ lɛ kɛaatee anunyam mli. (Nyɛkanea Lala 73:23, 24.) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa woɔ adesai ni boɔ lɛ toi lɛ ahiɛ nyam? Efeɔ nakai kɛtsɔ amɛnɔ ni ekpɛlɛɔ, kɛ jɔɔmɔ ni ejɔɔ amɛ yɛ gbɛi babaoo nɔ lɛ nɔ. Ehaa amɛleɔ esuɔmɔnaa nii. (1 Kor. 2:7) Ni ehaa amɛbatsɔmɔɔ enanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa.—Yak. 4:8.
4 Agbɛnɛ hu, Yehowa tuɔ nitsumɔ ni nɔ bɛ, ni ji shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ewoɔ amɛdɛŋ. (2 Kor. 4:1, 7) Ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ haa ewoɔ wɔhiɛ nyam. Yehowa woɔ mɛi ni kɛ hegbɛ nɛɛ jieɔ eyi, ni amɛyeɔ amɛbuaa mɛi krokomɛi lɛ shi akɛ: “Mɛi ni woɔ mihiɛ nyam lɛ, mawo amɛhiɛ nyam.” (1 Sam. 2:30) Yehowa woɔ mɛi nɛɛ ahiɛ nyam kɛtsɔ gbɛ́i kpakpa ni ehaa amɛ lɛ nɔ, ni tsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ amɛnɔ, ni asafoŋbii lɛ hu baawie amɛhe ekpakpa.—Abɛi 11:16; 22:1.
5 Ni mɛni mɛi ni boɔ Yehowa toi lɛ baaná wɔsɛɛ? Biblia lɛ woɔ amɛ shi akɛ: “[Yehowa aaawo] onɔ, koni shikpɔŋ lɛ atsɔ onɔ̃; beni aaafolɔ mɛi fɔji lɛ, ooona.” (Lala 37:34) Amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ.—Lala 37:29.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-2 240
Leviatan
Lala 74 lɛ wieɔ bei srɔtoi ni Nyɔŋmɔ here ewebii lɛ ayiwala lɛ he, ni kuku 13 kɛ 14 lɛ wieɔ bɔ ni ehere Israel kɛje Ejipt dɛŋ lɛ he yɛ mfonirifeemɔŋ. Yɛ kuku 13 kɛ 14 lɛ mli lɛ, wiemɔ ni ji “loi wuji lɛ [Hebri mli lɛ, than·ni·nimʹ, epiifeemɔ ji tan·ninʹ]” nɔŋŋ ji nɔ ni atsĩ tã akɛ “Leviatan” lɛ. Eeenyɛ efee akɛ Leviatan lɛ ayitsei ni ajwara lɛ kɔɔ bɔ ni aye Farao kɛ esraafoi lɛ anɔ kunim butuu be ni Israelbii lɛ shiɔ Ejipt lɛ. Blema Hebri Ŋmalɛ lɛ shishitsɔɔmɔi komɛi ni atsɛɔ amɛ Aramaik Targum lɛ tsɔɔ Hebri wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “Leviatan ayitsei” lɛ shishi akɛ “Farao webii ni he wala lɛ.” (Okɛto Eze 29:3-5 lɛ he, awie Farao he akɛ “ŋshɔŋ loo wulu” ni kã Nilo lɛ nui lɛ amli; okɛto Eze 32:2 lɛ hu he.) Eeenyɛ efee akɛ yɛ Yesaia 27:1 lɛ, akɛ Leviatan (yɛ Septuajint lɛ mli lɛ, “drako lɛ”) fee majimaji ateŋ gbɛjianɔtoo ko he mfoniri, ni atsɛɔ mɔ ni ji mɔ wulu yɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ mli akɛ “onufu” kɛ “drako.” (Kpo 12:9) Gbalɛi ni yɔɔ Yesaia 27 lɛ kɔɔ Israel maŋ lɛ ni abaasaa ato lɛ he, no hewɔ lɛ, Yehowa ‘jwɛŋmɔ ni ekɛbaaya Leviatan’ nɔ lɛ kɔɔ Babilon he. Shi kuku 12 kɛ 13 lɛ wie Asiria kɛ Ejipt hu he. No hewɔ lɛ, Leviatan ni atsĩ tã yɛ Yesaia 27 lɛ feɔ majimaji ateŋ gbɛjianɔtoo ko ni teɔ shi ewoɔ Yehowa kɛ ejálɔi lɛ he mfoniri.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Ani Jamɔi Fɛɛ Hi?
ijwbq 89
Ani Jámɔi Fɛɛ Lɛ Ekome Ni? Ani Fɛɛ Yaa Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ?
Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa
Dabi, jeee jámɔi fɛɛ kɛ mɔ yaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Jámɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ahe nɔkwɛmɔnii babaoo yɛ Biblia lɛ mli. Abaanyɛ ajara mli awo fãi enyɔ mli.
Fã 1: Mɛi ni jáa nyɔŋmɔi krokomɛi
Biblia lɛ wie amale nyɔŋmɔi nɛɛ ajamɔ he akɛ, ‘amale kɛkɛ ni, kɛ yakayaka nii ní he bɛ sɛɛnamɔ.’ (Yeremia 10:3-5; 16:19, 20) Yehowa Nyɔŋmɔ fã blema Israel maŋ lɛ akɛ: “Kaaná nyɔŋmɔi krokomɛi yɛ misɛɛ.” (2 Mose 20:3, 23; 23:24) Be fɛɛ be ni Israelbii lɛ baajá nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ, ‘Yehowa mli woɔ la waa.’—4 Mose 25:3; 3 Mose 20:2; Kojolɔi 2:13, 14.
Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ mli woɔ la yɛ jámɔ ni akɛhãa nibii ni atsɛɔ amɛ nyɔŋmɔi lɛ ahe. (1 Korintobii 8:5, 6; Galatiabii 4:8) Efãa mɛi ni sumɔɔ akɛ amɛjá lɛ, ní amɛtsi amɛhe kɛje amale jámɔ he lɛ akɛ: “Nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe.” (2 Korintobii 6:14-17) Eji jámɔi fɛɛ ekome ni, ni amɛhãa abɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ kulɛ, mɛni hewɔ mɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ fãmɔ ni tamɔ nɛkɛ baahã?
Fã 2: Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ni ajáa yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɛɛ nɔ
Biblia beiaŋ lɛ, bei komɛi lɛ, Israelbii lɛ sumɔɔ koni amɛkɛ hemɔkɛyelii kɛ nibii ni amɛkase kɛjɛ amale nyɔŋmɔi lɛ ajamɔ mli lɛ atsu nii yɛ Yehowa jamɔ mli, shi Yehowa ekpɛlɛɛɛ ní akɛ amale jámɔ futuɔ anɔkwa jámɔ. (2 Mose 32:8; 5 Mose 12:2-4) Yesu kpoo jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ yɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ; amɛhãa mɛi naa amɛ yɛ kponɔgbɛ akɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ osatofeemɔ ‘kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Mla lɛ mli nibii ni he hiaa titri ni ji, jalɛsaneyeli kɛ mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwayeli lɛ anɔ.’—Mateo 23:23.
Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, jámɔ ni tsɔɔ mɛi anɔkwalei lɛ pɛ ji nɔ ni kɛ mɛi yaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ pɛ. Anaa anɔkwale nɛɛ yɛ Biblia lɛ mli. (Yohane 4:24; 17:17; 2 Timoteo 3:16, 17) Jámɔi ni tsɔɔmɔi teɔ shi woɔ Biblia lɛ tsiɔ mɛi kɛjeɔ Nyɔŋmɔ he. Aná tsɔɔmɔi babaoo tamɔ—Triniti, susuma ni gbooo, kɛ naanɔ piŋmɔ—ni mɛi susuɔ akɛ ejɛ Biblia lɛ mli lɛ kɛjɛ mɛi ni jáa amale nyɔŋmɔi lɛ aŋɔɔ. Jámɔ ni tsɔɔ tsɔɔmɔi nɛɛ ji ‘yakatswaa nɔ̃’ loo ehe bɛ sɛɛnamɔ, ejaakɛ ekɛ gbɔmɛi akusumii yeɔ Nyɔŋmɔ kitãi lɛ anajiaŋ.—Marko 7:7, 8.
Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ jámɔŋ osatofeemɔ kwraa. (Tito 1:16) Kɛ́ jámɔ ko baanyɛ aye abua mɛi koni amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ lɛ, esa akɛ jámɔ lɛ aná amɛdaa gbi shihilɛ nɔ hewalɛ, jeee kusumii kɛ ehenɔi kɛkɛ amɛbaaye nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ gbɔmɔ ko susuɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ jálɔ, shi ewooo elilɛi manyoflɛ lɛ, eelaka lɛ diɛŋtsɛ etsui, ni ejámɔ lɛ, yaka ni. Jamɔ ni he tse ní abuleko yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ: akɛ mɔ akwɛ awusãi kɛ yei okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli, ní ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ ní je lɛ akawo ehe muji.” (Yakobo 1:26, 27; shishigbɛ niŋmaa) King James Version lɛ kɛ wiemɔ ni ji “jámɔ krɔŋŋ” tsu nii kɛhã jámɔ ni he tse, ni osatofeemɔ ko bɛ mli.
AUGUST 19-25
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 75-77
Mɛni Hewɔ Esaaa Akɛ Wɔshwãa?
Ani Onaa Srɔto Ni Yɔɔ Gbɔmɛi Ateŋ Lɛ
4 Be ni Paulo ŋma akɛ gbɔmɛi baatsɔmɔ hesuɔlɔi kɛ shikasuɔlɔi lɛ, ekɛfata he akɛ gbɔmɛi pii baatsɔmɔ shwãlɔi, henɔwolɔi, kɛ mɛi ni naa amɛhe tsɔ. Mɛi ni jieɔ sui gbohii nɛɛ akpo lɛ naa amɛhe akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi yɛ amɛhefɛo, nɔ ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ, nii ni amɛyɔɔ loo gbɛhe ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Mɛi ni jieɔ sui nɛɛ akpo lɛ sumɔɔ ni anya amɛhe ni akoto amɛ. Naa nɔ ni nilelɔ ko wie yɛ mɛi ni jieɔ sui nɛɛ akpo lɛ ahe; ewie akɛ: “Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, afɔleshaa latɛ bibioo ko yɛ amɛtsui mli, ni amɛkulaa shi yɛ afɔleshaa latɛ nɛɛ hiɛ amɛjáa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.” Mɛi komɛi wieɔ akɛ he ni anaa tsɔ lɛ ji su ni aahi aahu akɛ, kɛ́ mɛi ni naa amɛhe tsɔ lɛ na mɛi krokomɛi miijie su nɛɛ nɔŋŋ kpo lɛ efeɔ amɛ taŋ.
5 Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ mɔ ko naa ehe tsɔ lɛ, Yehowa nyaaa he kwraa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ eehi “hiŋmɛi ni wóɔ ehe nɔ.” (Abɛi 6:16, 17) Gbɛ agbo kã mɔ ni naa ehe tsɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (Lala 10:4) Eji sui gbohii ni Abonsam jieɔ lɛ kpo lɛ eko. (1 Tim. 3:6) Mɔbɔ sane ji akɛ, Yehowa tsuji anɔkwafoi komɛi po wó amɛhe nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yuda maŋtsɛ Uzia ye anɔkwa afii babaoo. Shi Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Be ni ená hewalɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, etsui wó ehe nɔ, ni no kɛ lɛ tee hiɛkpatamɔ mli, ni etɔ̃ Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, ejaakɛ etee Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ koni eyashã tsofa-kɛ-ŋma yɛ tsofa-kɛ-ŋma afɔleshaa latɛ lɛ nɔ.” Afii komɛi asɛɛ lɛ, Maŋtsɛ Hezekia hu wó ehe, shi efee nakai be kukuoo ko.—2 Kro. 26:16; 32:25, 26.
Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Etɛ kɛ Fã ni Ji Ejwɛ lɛ Amli Saji Otii
75:5, 6, 11—Mɛni ‘aklonto’ lɛ damɔ shi kɛha? Aklontoi yɛ hewalɛ waa, ni kooloi kɛfãa amɛhe. No hewɔ lɛ, ‘aklonto’ feɔ hewalɛ he mfoniri. Yehowa holeɔ ewebii lɛ aklontoi anɔ, ni no haa amɛhiɛ baa nyam, shi ‘ekumɔɔ mɛi fɔji aklontoi lɛ.’ Abɔɔ wɔ kɔkɔ koni ‘wɔkawo wɔklontoi anɔ,’ ni tsɔɔ akɛ wɔkawo wɔhe nɔ loo wɔmiiwo wɔhe. Akɛni Yehowa ji mɔ ni woɔ mɛi anɔ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbu hegbɛi ni akɛhaa mɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ akɛ lɛ eŋɔɔ ejɛ.—Lala 75:8.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Etɛ kɛ Fã ni Ji Ejwɛ lɛ Amli Saji Otii
76:11—Mɛɛ gbɛ nɔ “gbɔmɔ mlila” jieɔ Yehowa yi? Kɛ́ Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni adesai amli wo la amɛwo wɔ yɛ etsuji ni wɔji lɛ hewɔ lɛ, nɔ̃ kpakpa nyɛɔ ejɛɔ mli kɛbaa. Nɔnaa fɛɛ nɔnaa ni wɔkɛaakpe lɛ baanyɛ asaa wɔ yɛ gbɛ ko nɔ. Amanehului ni saa mɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ pɛ Yehowa ŋmɛɛɔ gbɛ ni ebaa wɔ nɔ. (1 Petro 5:10) ‘Nyɔŋmɔ ŋɔɔ gbɔmɔ mlila lɛ mli nɔ ni shwɛɔ lɛ emiaa ehɛ.’ Ni kɛji amanehulu ni wɔkɛkpeɔ lɛ baanyɛ akpata wɔwala hiɛ hu? No hu baanyɛ ekɛ yijiemɔ abaha Yehowa ejaakɛ mɛi ni naa anɔkwayeli mli ni wɔjɛɔ wɔtoɔ wɔtsui shi lɛ hu baanyɛ abɔi Nyɔŋmɔ yijiemɔ.
AUGUST 26–SEPTEMBER 1
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 78
Israelbii Lɛ Atuatsemɔ Lɛ Ji Kɔkɔbɔɔ Kɛhã Wɔ
“Nyɛkaia Gbii ni Eho Lɛ”—Mɛni Hewɔ?
Dɔlɛ sane ji akɛ, Israelbii lɛ ŋmɛɛ amɛhe amɛha esha ni ji hiɛnɔkpamɔ yɛ be kɛ bei amli. Mɛni jɛɔ mli baa? “Amɛka Mawu nɔtonɔto, ni amɛwo Israel Mɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli la. Amɛkaiii enine lɛ po loo gbi ni ekpɔ̃ amɛ kɛjɛ henyɛlɔ lɛ dɛŋ lɛ.” (Lala 78:41, 42) Yɛ naagbee lɛ, amɛhiɛ ni kpa Yehowa kitai anɔ lɛ hã ekpoo amɛ kwraa.—Mateo 21:42, 43.
Lalatsɛ lɛ fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa efɔ̃ shi, mɔ ni ŋma akɛ: “Matsĩ Yehowa nifeemɔ nii lɛ atã, hɛɛ, makai oblema naakpɛɛ nii lɛ. Majwɛŋ onitsumɔi lɛ fɛɛ he, ni masusu onifeemɔi lɛ ahe.” (Lala 77:12, 13) Nɛkɛ sane nɔjwɛŋmɔ ni akɛkaiɔ tsutsu sɔɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli kɛ Yehowa nifeemɔi ni tsɔɔ suɔmɔ nɛɛ baaha wɔna kanyamɔ, hewalɛwoo kɛ hiɛsɔɔ ni he hiaa wɔ. Agbɛnɛ hu, ‘klɛŋklɛŋ gbii lɛ akaimɔ’ baanyɛ ahã wɔkanu tɔlɛ he, ni ebaanyɛ ewo wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ, ni wɔkɛ anɔkwayeli aŋmɛ wɔtsui shi.
‘Tsi Ohe Kɛjɛ Huhuuhu Wiemɔi Ahe’
16 Huhuuhu wiemɔ haa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛbaa wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ kɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anɔ, ni no haaa wɔsusu jɔɔmɔi ni wɔnine shɛɔ nɔ ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahe. Kɛ́ wɔmiisumɔ koni wɔkpa nii ahe wiemɔ lɛ, no lɛ ebaabi ni wɔha jɔɔmɔi nɛɛ akã wɔtsui nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ená hegbɛ ni nɔ bɛ ákɛ akɛ Yehowa diɛŋtsɛ gbɛi aaatsɛ́ wɔ. (Yesaia 43:10) Wɔbaanyɛ wɔ kɛ lɛ abɔ kpaakpa, ni wɔnyɛɔ wɔ kɛ ‘sɔlemɔi a-Toibolɔ’ lɛ wieɔ be fɛɛ be. (Lala 65:3; Yakobo 4:8) Shishinumɔ yɛ wɔshihilɛ he ejaakɛ wɔnuɔ jeŋ muu fɛɛ nɔyeli he sane ni kã shi lɛ shishi, ni wɔle akɛ eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔya nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa. (Abɛi 27:11) Wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe awo Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa. (Mateo 24:14) Hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ mli lɛ haa wɔnáa henilee ni mli tse. (Yohane 3:16) Enɛɛmɛi ji jɔɔmɔi komɛi ni wɔnine shɛɔ nɔ ekɔɔɔ he eko nɔ̃ shihilɛ ni ebaabi koni wɔdamɔ naa.
Ani Yehowa Werɛ Baanyɛ Aho Ehe Loo Ená Miishɛɛ?
Awie Israelbii lɛ ahe yɛ Lala 78:40 lɛ akɛ: “Amɛtse ehiɛ atua shii abɔ yɛ ŋa lɛ nɔ!” Ni kuku 41 lɛ kɛfata he akɛ: “Amɛka Nyɔŋmɔ shii abɔ.” Mɔ ni ŋma lala nɛɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ atuatsemɔ bafee Israelbii lɛ asu. Be ni ahere Israelbii lɛ kɛje Ejiptbii lɛ adɛŋ ni amɛshɛ ŋa lɛ nɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ ni amɛsu gbonyo nɛɛ jie ehiɛ kpo. Amɛwie huhuuhu amɛshi Nyɔŋmɔ kɛtsɔɔ akɛ amɛheee amɛyeee akɛ ebaanyɛ ekwɛ amɛ, ni akɛ esumɔɔɔ po ni efee nakai hu. (4 Mose 14:1-4) Aŋma yɛ wolo ko ni yeɔ ebuaa Biblia shishitsɔɔlɔi ni amɛnyɛ amɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi lɛ mli akɛ abaanyɛ atsɔɔ wiemɔi ni ji “amɛtse ehiɛ atua” lɛ shishi “yɛ mfonirifeemɔŋ akɛ ‘amɛkpiliŋ amɛtsui amɛshi Nyɔŋmɔ’ loo ‘amɛkɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ “Dabi.”’” Shi akɛni Yehowa naa mɔbɔ hewɔ lɛ, kɛ́ ewebii lɛ kɛ amɛnifeemɔi tsɔɔ akɛ amɛtsake amɛtsui lɛ ekɛ amɛhe keɔ amɛ. Shi amɛkɔɔ amɛgbɛi gbohii lɛ ekoŋŋ ni amɛtseɔ atua, ni nakai amɛfee shii abɔ.—Lala 78:10-19, 38.
Be fɛɛ be ni Yehowa webii ni nyɛɛɛ akɔ gbɛ kome nɛɛ baatse ehiɛ atua lɛ, te enu he ehãa tɛŋŋ? Wiemɔi ni yɔɔ kuku 40 lɛ tsɔɔ akɛ nɔ ni amɛfee lɛ dɔ lɛ. Atsɔɔ kuku 40 lɛ fã ko mli yɛ Biblia shishitsɔɔmɔ ko mli akɛ “amɛnifeemɔi hã ewerɛ ho ehe.” Wolo ko ni tsɔɔ Biblia wiemɔi amli lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ, Hebribii lɛ fee amɛnii tamɔ gbekɛ toigbolɔ kɛ atuatselɔ ni feɔ nibii ni hãa efɔlɔi awerɛ hoɔ amɛhe.” Tamɔ bɔ ni gbekɛ toigbolɔ feɔ efɔlɔi nidɔɔnii lɛ, Israelbii atuatselɔi lɛ ‘wo Israel Mɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ awerɛho.’—Lala 78:41.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Etɛ kɛ Fã ni Ji Ejwɛ lɛ Amli Saji Otii
78:24, 25; Mɛni hewɔ atsɛ́ mana lɛ akɛ “ŋwɛi ŋmaa” kɛ “ŋwɛibɔfoi aboloo” lɛ? Gbɛi srɔtoi nɛɛ fɛɛ ateŋ eko kwraa etsɔɔɔ akɛ mana lɛ ji ŋwɛibɔfoi aniyenii diɛŋtsɛ. Eji “ŋwɛi ŋmaa” kɛ shishinumɔ akɛ ŋwɛi ajɛ ni akɛha. (Lala 105:40) Akɛni ŋwɛi ji “ŋwɛibɔfoi” ashihilɛhe hewɔ lɛ, ekolɛ wiemɔ ni ji “ŋwɛibɔfoi aboloo” lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ní yɔɔ ŋwɛi lɛ dɛŋ ejɛ. (Lala 11:4) Ekolɛ Yehowa tsɔ ŋwɛibɔfoi hu anɔ ni ekɛ mana lɛ ha Israelbii lɛ.
[Shishigbɛ niŋmaa],[Shishigbɛ niŋmai]
Wɔkɛ tsakemɔi ni wɔfeɔ yɛ bɔ ni wɔnuɔ Biblia mli saji komɛi ashishi wɔhãa lɛ amli lɛ eteee. Anɔkwa, wɔhãa aleɔ yɛ wɔwoji kɛ nibii lɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, taipimɔ sane ni ji “Wɔhemɔkɛyelii Amlitsɔɔmɔ” lɛ yɛ Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE lɛ fã ni ji TAOMƆ lɛ mli.
Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ́i.