Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
SEPTEMBER 2-8
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 79-81
Okɛ Onifeemɔ Atsɔɔ Akɛ Osumɔɔ Yehowa Gbɛ́i Lɛ Waa
Kpɔmɔnɔ Lɛ—“Nikeenii Ni Hi Kɛwula Shi” Ni Jɛ Tsɛ Lɛ Ŋɔɔ
5 Mɛni baatsɔɔ kɛji wɔsumɔɔ Yehowa gbɛ́i lɛ aloo wɔsumɔɔɔ? Wɔjeŋba. Yehowa miisumɔ ni wɔfee krɔŋkrɔŋ. (Kanemɔ 1 Petro 1:15, 16.) Eesumɔ ni wɔjá ekome too pɛ ni wɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔbo lɛ toi. Kɛ́ awa wɔ yi po lɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ wɔhi shi yɛ emlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anaa. Kɛ́ wɔfee nibii ni ja lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiihã wɔla lɛ miitso, ni no baahã awo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam. (Mat. 5:14-16) Kɛ́ wɔfee krɔŋkrɔŋ lɛ, no baahã ana akɛ, Yehowa mlai lɛ hi, ni nɔ ni Satan wie kɛfolɔ enaa lɛ ji amale. Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ. Shi kɛ́ wɔtɔ̃ lɛ, esa akɛ wɔtsake wɔtsui ni wɔkwa wɔnifeemɔi gbohii ni gbeɔ Yehowa he guɔ lɛ.—Lala 79:9.
ijwbv 3 kk. 4-5
Romabii 10:13—“Mɔ Ni Aaabo Atsɛ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛ́i Lɛ”
Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, wiemɔ ni ji “boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ” shishinumɔ yaa shɔŋŋ fe ni abaale Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni akɛtsu nii yɛ jamɔ mli kɛkɛ. (Lala 116:12-14) Ebiɔ hu ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, ni wɔkwɛ lɛ gbɛ kɛhã yelikɛbuamɔ.—Lala 20:7; 99:6.
Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ehã ana akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he hiaa lɛ waa. Wiemɔi ni ekɛje sɔlemɔ ni etsɔɔ ekaselɔi lɛ shishi ji: “Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛ́i lɛ he atse,” loo afee ogbɛ́i lɛ krɔŋkrɔŋ. (Mateo 6:9) Yesu tsɔɔ hu akɛ, kɛ́ wɔmiitao ni wɔná wala lɛ, no lɛ esa akɛ wɔle Yehowa, wɔbo lɛ toi, ni wɔsumɔ lɛ.—Yohane 17:3, 6, 26.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-2 111
Yosef
Atsĩ Gbɛ́i Ni Ji Yosef Lɛ Tã Waa. Akɛni Yosef yɛ gbɛhe ni nɔ kwɔ yɛ Yakob bihii lɛ ateŋ hewɔ lɛ, esa jogbaŋŋ akɛ bei komɛi lɛ, akɛ egbɛ́i tsɛɔ Israel wekui lɛ fɛɛ (La 80:1) loo wekui ni feɔ kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ. (La 78:67; Amo 5:6, 15; 6:6) Atsĩ egbɛ́i tã yɛ Biblia mli gbalɛi amli hu. Yɛ Ezekiel ninaa ni ji gbalɛ lɛ mli lɛ, awie akɛ Yosef baaná gbɛfaŋnɔ enyɔ yɛ gboshinii lɛ mli (Eze 47:13), atsɛ maŋ ni ji “Yehowa Yɛ Jɛmɛ” lɛ agbói lɛ ekome akɛ Yosef (Eze 48:32, 35), ni be ni awie bɔ ni Yehowa baafee ewebii lɛ ekome ekoŋŋ lɛ he lɛ, atsĩ tã akɛ Yosef ji maŋ lɛ fã kome onukpa, ni Yuda ji maŋ lɛ fã kroko lɛ onukpa. (Eze 37:15-26) Obadia gba akɛ “Yosef shĩa lɛ” baafata he ni akpãtã “Esau shĩa lɛ” hiɛ (Oba 18), ni Zakaria gba akɛ Yehowa baahere “Yosef shĩa lɛ” yiwala. (Zak 10:6) Atsĩ Yosef tã afata mumɔŋ Israel wekui lɛ ahe moŋ fe ni abaatsĩ Efraim tã.—Kpo 7:8.
Yosef gbɛ́i tã ni atsĩ yɛ Kpojiemɔ 7:8 lɛ tsɔɔ akɛ gbalɛ ni Yakob gba dani egbo lɛ kɔɔ mumɔŋ Israel hu he. No hewɔ lɛ esa kadimɔ waa akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji Yakob Hewalɔ lɛ kɛ Kristo Yesu hã akɛ Tookwɛlɔ Kpakpa lɛ, ni ekɛ ewala fɔ̃ shi ehã “gwantɛŋi lɛ.” (Yoh 10:11-16) Mumɔŋ Israelbii lɛ ji Nyɔŋmɔ sɔlemɔ shĩa lɛ, ni Kristo Yesu ji shĩa lɛ faneshi lɛ koŋtɛ. (Efe 2:20-22; 1Pe 2:4-6) Ni Tookwɛlɔ kɛ Tɛ nɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ masɛi.—Yoh 1:1-3; Bɔf 7:56; Heb 10:12; okɛto 1Mo 49:24, 25 lɛ he.
SEPTEMBER 9-15
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 82-84
Hã Omii Ashɛ Nitsumɔ Ni Otsuɔ Ohãa Yehowa Lɛ He
Nɔ ni Wɔkaseɔ yɛ Loofɔji Ahe
Mɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ le kooloo ni ji nyɔŋmɔbitɛte, ní bei pii lɛ amɛfeɔ amɛtsu yɛ nɔ ni akɛwoɔ tsu lɛ shishi, yɛ naabugbɛ lɛ jogbaŋŋ. Ekomɛi fee amɛtsu yɛ Solomon sɔlemɔtsu lɛ mli. Eyɛ faŋŋ akɛ, nyɔŋmɔbitɛtei ni daa afi lɛ amɛfeɔ amɛtsu yɛ sɔlemɔwe lɛ na akɛ, jɛmɛ yɛ shweshweeshwe ni amɛbaanyɛ amɛkwɛ amɛbii yɛ jɛmɛ ní mɔ ko gbaaa amɛnaa.
Mɔ ni fo Lala 84—ni ji Kora bihii lɛ ateŋ mɔ kome, ni sɔmɔɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ otsi yɛ nyɔji ekpaa mli lɛ—na nakai loofɔji atsui ni yɔɔ sɔlemɔwe lɛ. Akɛni lalatsɛ lɛ shwe ni ehi Yehowa shĩa lɛ daa, tamɔ nyɔŋmɔbitɛte ni jɛmɛ kwraa etsu yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ewie akɛ: “Kwɛ bɔ ni oshihilɛhei lɛ yɔɔ akɔnɔ hã, Yehowa Zebaot! Misusuma hiɛ miitse Yehowa kpoi lɛ, eetɔ biti po yɛ hewɔ . . . Aflimata ená ewe, ni nyɔŋmɔbitɛte hu ená etsu, he ni ekɛ ebii aaato: no ji ofɔleshãalatɛi lɛ, Yehowa Zebaot, mimaŋtsɛ kɛ mi-Nyɔŋmɔ!” (Lala 84:2-4) Ani wɔ kɛ wɔbii bibii lɛ jieɔ hiɛsɔɔ kpo, ni wɔshweɔ ni wɔhi Nyɔŋmɔ webii lɛ asafo lɛ mli be fɛɛ be?—Lala 26:8, 12.
Okɛ Hiɛshikamɔ Ayɔse Onyɛmɔ, ni Oha Omii Ashɛ Ohe
Ekolɛ gbɔlɛ loo hela haŋ wɔnyɛ wɔfee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Kɛ́ oji fɔlɔ lɛ, ekolɛ obaasusu akɛ onáaa aŋkro nikasemɔ loo Kristofoi akpeei ahe sɛɛ tsɔ ejaakɛ obii ni darako lɛ akwɛmɔ heɔ obe waa ni amɛhaa etɔɔ bo. Shi, ani eeenyɛ efee akɛ nibii ni onyɛɛɛ otsu lɛ ahe susumɔ tuutu lɛ haaa onyɛ oyɔse nibii ni obaanyɛ otsu?
Afii akpei komɛi ni eho nɛɛ, Levinyo ko wie shwelɛ ko ni ená shi gbɛ eŋmɛɛɛ lɛ lɛ he. Ená hegbɛ akɛ esɔmɔ otsii enyɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ daa afi. Shi ena kulɛ, ehi afɔleshaalatɛ lɛ he daa. (Lala 84:2-4) Mɛni ye ebua nuu anɔkwafo nɛɛ ni etsui nyɔ emli? Eyɔse akɛ gbi kome po ni aaaye yɛ sɔlemɔwe lɛ kpoi lɛ anɔ lɛ ji hegbɛ ni nɔ bɛ. (Lala 84:5, 6, 11) Yɛ nɔ najiaŋ ní wɔɔsusu nibii ní wɔnyɛŋ wɔtsu lɛ ahe tuutu lɛ, esa akɛ wɔnyɛ wɔyɔse nibii ni wɔbaanyɛ wɔtsu ni wɔmii ashɛ he.
Ojara Wa Hã Yehowa O-Nyɔŋmɔ Lɛ!
12 No hewɔ lɛ, ani hela ko emɔ bo? Kaahã ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, Yehowa le nɔ ni mli ni otsɔɔ lɛ. Kpa lɛ fai ni eye ebua bo koni oná jwɛŋmɔ ni ja yɛ oshihilɛ lɛ he. Kanemɔ Biblia lɛ, koni oná wiemɔi ni shɛjeɔ mɔ mii ni Yehowa ehã aŋmala yɛ mli kɛhã bo lɛ ahe sɛɛ, titri lɛ, ŋmalɛi ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa tsuji ajara wa waa hã lɛ lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaana akɛ, Yehowa mli hi hã mɛi fɛɛ ni sɔmɔɔ lɛ ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ.—Lala 84:11.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-1 816
Mɔ Ni Bɛ Tsɛ
Mɛi ni bɛ tsɛmɛi lɛ bɛ mɔ ko ni fãa amɛhe, no hewɔ lɛ, ewaaa akɛ abaaku hiɛ ashwie amɛnɔ, ni no hewɔ ni kɛ́ Yehowa miiwie bɔ ni Israelbii lɛ yeɔ jalɛ sane amɛhãa lɛ he lɛ, etsĩɔ mɛi ni bɛ tsɛmɛi lɛ atã lɛ. Kɛ́ Israelbii lɛ kɛ Yehowa teŋ yɛ jogbaŋŋ lɛ, amɛkwɛɔ mɛi ni bɛ tsɛmɛi lɛ jogbaŋŋ. Shi kɛ́ Israelbii lɛ kɛ Yehowa teŋ fite lɛ, amɛyeee jalɛ sane, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛkwɛɛɛ mɛi ni bɛ tsɛmɛi lɛ atsiabo. (La 82:3; 94:6; Yes 1:17, 23; Yer 7:5-7; 22:3; Eze 22:7; Zak 7:9-11; Mal 3:5) Yehowa loomɔ ba mɛi ni wa mɛi ni bɛ tsɛmɛi lɛ ayi lɛ anɔ. (5Mo 27:19; Yes 10:1, 2) Yehowa tsɛ ehe akɛ Kpɔ̃lɔ (Abɛ 23:10, 11, shn.), Yelikɛbualɔ (La 10:14), kɛ mɛi ni bɛ tsɛmɛi lɛ a-Tsɛ. (La 68:5) Lɛ eyeɔ jalɛ sane ehãa amɛ (5Mo 10:17, 18), enaa amɛ mɔbɔ (Hos 14:3), ni ebaa amɛwala yi.—La 146:9; Yer 49:11.
Nɔ kome ni mɛi ni ji Kristofoi lɛɛlɛŋ lɛ feɔ lɛ ji, amɛjwɛŋɔ yei okulafoi loo mɛi ni bɛ fɔlɔi lɛ ahe. Kaselɔ Yakobo ŋma wolo ehã Kristofoi akɛ: “Jamɔ ni he tse ni abuleko yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ: akɛ mɔ akwɛ awusãi kɛ yei okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli, ni ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ ni je lɛ akawo ehe muji.”—Yak 1:27.
SEPTEMBER 16-22
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 85-87
Sɔlemɔ Yeɔ Ebuaa Wɔ Ni Wɔfi Shi
Ani Oojie Yehowa Anunyam lɛ Kpo?
10 Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔjie Nyɔŋmɔ anunyam lɛ kpo lɛ, esa akɛ ‘wɔhiɛ sɔlemɔ’ hu “mli daa.” (Rom. 12:12) Wɔbaanyɛ wɔsɔle koni Yehowa aye abua wɔ ni wɔsɔmɔ lɛ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ, ni esa akɛ wɔfee nakai. Belɛ, wɔbaanyɛ wɔbi ni eha wɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ, ewaje wɔhemɔkɛyeli lɛ, eha wɔ nyɛmɔ ni wɔkɛye shwelɛ ni wɔnáa akɛ wɔfee efɔŋ lɛ nɔ, koni agbɛnɛ hu wɔnyɛ ‘wɔja anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.’ (2 Tim. 2:15; Mat. 6:13; Luka 11:13; 17:5) Taakɛ gbekɛbii kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ amɛtsɛmɛi anɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ. Kɛ́ wɔbi lɛ koni eye ebua wɔ koni wɔsɔmɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaafee nakai. Wɔkanu he kɔkɔɔkɔ akɛ wɔsɔlemɔi baaha wɔhe afee lɛ ahuntoo! Moŋ lɛ, kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, nyɛhaa wɔjiea eyi, wɔdaa lɛ shi, wɔtaoa gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛa edɛŋ, titri lɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni mli wa miikpe, ni wɔbi ni eye ebua wɔ koni wɔsɔmɔ lɛ yɛ gbɛi ni baawo egbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ nyam lɛ anɔ.—Lala 86:12; Yak. 1:5-7.
Gbɛi Ni Yehowa Tsɔɔ Nɔ Ehãa Wɔsɔlemɔi Hetoo
17 Kanemɔ Lala 86:6, 7. David he eye kɛ etsui fɛɛ akɛ, Yehowa boɔ esɔlemɔi toi ni ehãa hetoo. Bo hu obaanyɛ ohe oye akɛ Yehowa boɔ osɔlemɔi toi ni ehãa hetoo. Niiashikpamɔi ni yɔɔ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa baanyɛ ehã wɔ hiɛshikamɔ ni ewaje wɔ koni wɔnyɛ wɔfi shi. Amɛhãa wɔnaa hu akɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ loo mɛi ni jáaa lɛ lɛ po anɔ eye ebua wɔ yɛ gbɛ ko nɔ.
18 Eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be Yehowa baahã wɔsɔlemɔi lɛ hetoo yɛ gbɛ ni wɔkpaa gbɛ lɛ nɔ moŋ, shi wɔle akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaahã hetoo. Ebaahã wɔ nɔ tuuntu ni he hiaa wɔ lɛ, ni ebaafee nakai yɛ be ni hi fe fɛɛ mli. No hewɔ lɛ, yaa nɔ osɔle, ni ohe oye akɛ Yehowa baakwɛ bo bianɛ, ni yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, ebaahã ‘nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ kã lɛ atɔ kɛ nɔ ni etaoɔ.’—Lala 145:16.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-1 1058 kk. 5
Tsui
Nɔ Ni “Tsui Muu Fɛɛ” Ni Akɛbaasɔmɔ Lɛ Tsɔɔ. Kɛ́ tsui diɛŋtsɛ lɛ mli ja enyɔ lɛ, enyɛŋ etsu nii, shi mfonirifeemɔŋ tsui lɛ mli baanyɛ aja enyɔ. David sɔle akɛ: “Feemɔ mitsui ekome koni eshe ogbɛ́i lɛ gbeyei,” ni no tsɔɔ akɛ kɛ́ eba lɛ nibii ni mfonirifeemɔŋ tsui lɛ sumɔɔ kɛ nibii ni esheɔ he gbeyei lɛ agbɛfaŋ lɛ, tsui lɛ mli baanyɛ aja enyɔ. (La 86:11) Mɔ ni “tsui mli eja enyɔ lɛ” jáa Nyɔŋmɔ eko kɛ eko kɛkɛ. (La 119:113; Kpo 3:16) Agbɛnɛ hu, kɛ́ mɔ ko miibɔ mɔdɛŋ ni esɔmɔ nuŋtsɔmɛi enyɔ loo ewieɔ nɔ ko shi esoro nɔ ni yɔɔ etsui mli lɛ, belɛ eji ‘tsui ntatsɛ’ (yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ, eyɛ tsui kɛ tsui). (1Kr 12:33; La 12:2, shn.) Yesu wie eshi osatofeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he waa.—Mat 15:7, 8.
SEPTEMBER 23-29
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 88-89
Yehowa Nɔyeli Lɛ Hi Fe Fɛɛ
Fi Yehowa Nɔyeli Lɛ Sɛɛ!
5 Yehowa yɛ hegbɛ ni eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ nɔ kroko hu hewɔ. No ji akɛ, ekɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ja kɛmɔ shi nɔ. Yehowa wie akɛ: “Mi ji Yehowa, mɔ ni yeɔ mlihilɛ kɛ kojomɔ kɛ jalɛ sane yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ; ejaakɛ enɛ sa mihiɛ.” (Yer. 9:24) Ehe ehiaaa ni Yehowa akwɛ mla woji ni adesai ni yeee emuu eŋmala lɛ amli dani ele nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. Lɛ moŋ ehãa adesai mlai ni amɛye nɔ, ejaakɛ lɛ ji mɔ ni tsɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. Lalatsɛ lɛ wie yɛ Yehowa he akɛ: “Jalɛ kɛ kojomɔ ji omaŋtsɛsɛi lɛ shishitoo nii.” No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, emlai, eshishitoo mlai, kɛ eyiŋkpɛi fɛɛ ja. (Lala 89:15; 119:128) Satan kɛɛ Yehowa nɔyeli lɛ ehiii. Shi ani lɛ Satan lɛ, enyɛ ehã jalɛsaneyeli ekpele jeŋ fɛɛ?
Fi Yehowa Nɔyeli Lɛ Sɛɛ!
10 Yehowa yeee ewebii lɛ anɔ dɛŋdɛŋ. Moŋ lɛ, ehãa mɛi fɛɛ ni yɔɔ eshishi lɛ ahe jɔɔ amɛ, ni ehãa amɛnáa miishɛɛ. (2 Kor. 3:17) David wie yɛ Yehowa he akɛ: “Woo kɛ agbojee yɛ ehiɛ, hewalɛ kɛ miishɛɛ hu yɛ eshihilɛhe lɛ.” (1 Kron. 16:7, 27) Lalatsɛ Etan hu wie akɛ: “Ajɔɔ maŋ ni le tɛtɛrɛmantɛrɛ gbɛɛmɔ lɛ! Yehowa, ohiɛ kpɛmɔ lɛ mli amɛnyiɛɔ; ogbɛ́i lɛŋ amɛmli filiɔ amɛ yɛ daa jenamɔ, ni ojalɛ lɛ hewɔ abuɔ amɛ.”—Lala 89:16, 17.
11 Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii kpakpai ni Yehowa efee lɛ anɔ yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, ebaahã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ enɔyeli lɛ nɔ bɛ lɛ mli awa. Wɔkɛ lalatsɛ lɛ baakpã gbee, ni wɔ hu wɔbaakɛɛ Yehowa akɛ: “Gbi kome too ni aaaye yɛ okpoi lɛ anɔ lɛ ehi fe gbii akpe!” (Lala 84:11) Yehowa ni bɔ wɔ, ni ele bɔ ni efee wɔ ehã. Ele nɔ tuuntu ni kɛ́ wɔná lɛ wɔbaaná miishɛɛ, ni ekɛduroɔ wɔ tswaa. Nibii fɛɛ ni ekɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ, wɔ nɔŋŋ wɔnáa he sɛɛ. Kɛ́ ehe bahia ni wɔkɛ nɔ ko ashã afɔle bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔfee nɔ ni ekɛɔ wɔ lɛ po lɛ, esa akɛ wɔfee, ejaakɛ kɛ́ wɔbo lɛ toi lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe daa.—Kanemɔ Yesaia 48:17.
Kaahã Hemɔkɛyeli ni Oyɔɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ Mli lɛ Miigbugbaa
14 Yehowa wo Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ shi. Atsɛɔ nakai shiwoo lɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ David kpaŋmɔ. (Nyɛkanea 2 Samuel 7:12, 16.) Yehowa wo shi akɛ, Mesia lɛ baafee David seshinyo. (Luka 1:30-33) No hewɔ lɛ, Yehowa hã ale nibii pɔtɛɛ komɛi yɛ wekutɔkpaa ni Mesia lɛ baajɛ mli kɛba lɛ he. Yehowa kɛɛ David seshinyo nɛɛ baaná “gbɛnaa” ni baahã etsɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. (Ezekiel 21:30-32) David maŋtsɛyeli lɛ baahi shi kɛya naanɔ, ejaakɛ Yesu, ni ji David seshinyo lɛ “aaahi shi daa, ni emaŋtsɛsɛi lɛ hu aaatamɔ hulu.” (Lala 89:35-38) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Mesia nɔyeli lɛ efeŋ nibii ni esaaa, ni jɔɔmɔi ni wɔbaaná yɛ enɔyeli lɛ shishi lɛ baahi shi kɛya naanɔ!
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
“Bo, Okome Too Ji Anɔkwafo”
4 “Anɔkwayeli,” taakɛ akɛtsuɔ nii yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ji mlihilɛ kɛ suɔmɔ mli ni ajɛɔ akɛ he kpɛtɛɔ nɔ ko he, ni aŋmɛɛɛ he kɛyashi nine baashɛ yiŋtoo hewɔ ni amɔ mli lɛ nɔ. Mɔ ni yeɔ anɔkwa lɛ sumɔɔ mɔ. Miishɛɛ sane ji akɛ, lalatsɛ lɛ tsɛ nyɔɔŋtsere lɛ akɛ “eye anɔkwa tamɔ odasefonyo ni yɔɔ atatuiaŋ” yɛ bɔ ni ejeɔ daa gbɛkɛnaashi lɛ hewɔ. (Lala 89:38) Shi anyɛŋ awie yɛ nyɔɔŋtsere he akɛ eyeɔ anɔkwa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ anɔkwayeli ji suɔmɔ kpojiemɔ—nɔ ko ni nibii ni wala bɛ amɛmli lɛ nyɛŋ ajie lɛ kpo.
5 Yɛ Ŋmalɛ shishinumɔ naa lɛ, anɔkwayeli tsɔɔ suɔmɔ. Ekpojiemɔ lɛ tsɔɔ wekukpaa ni kã mɔ ni jieɔ su lɛ kpo lɛ kɛ mɔ ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ lɛ teŋ. Nakai anɔkwayeli lɛ jeee nɔ ni bɛ shiŋŋ. Etamɔɔɔ ŋshɔkei ni kɔɔyɔɔ fɛɛ kɔɔyɔɔ tswaa lɛ kɛyaa lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, anɔkwayeli, loo anɔkwa suɔmɔ yɛ nyɛmɔ kɛ hewalɛ ni ekɛaaye gbɛtsii nii ni wa fe fɛɛ lɛ nɔ.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Mɛni He Biblia Lɛ Wieɔ?
ijwbq 181
Mɛni Ji Biblia Lɛ?
Biblia lɛ je shishi kɛ bɔ ni fee ni Ofe lɛ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ. Yehowa tsɔ Biblia lɛ nɔ ejie ehe shi etsɔɔ, ehã wɔle egbɛ́i ni ji Yehowa lɛ, ni eefɔ̃ adesai anine koni amɛbale lɛ.—Lala 83:18.
Biblia lɛ tsɔɔ akɛ awie Nyɔŋmɔ he bɔ ni esaaa, ni ehãa wɔnaa nɔ ni Nyɔŋmɔ baafee kɛtse egbɛ́i lɛ he.
Biblia lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ. Etsɔɔ bɔ ni wɔsɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ baajie nibii ni hãa gbɔmɛi piŋɔ lɛ kɛje shihilɛ mli.
Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli lɛ hãa. Ŋaawoi nɛɛ ekomɛi nyiɛ sɛɛ nɛɛ:
● Esa akɛ wɔkɛ mɛi ahi shi jogbaŋŋ. “Nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi afee ahã nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea nakai nɔŋŋ nyɛhãa amɛ.”—Mateo 7:12.
Nɔ ni etsɔɔ: Bɔ ni wɔmiisumɔ ni mɛi kɛ wɔ aye ahã lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkɛ amɛ aye nakai nɔŋŋ.
● Nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ wɔhao. “Nyɛkayea nyɛtsui yɛ wɔ́ he kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ wɔ́ hu kɛ lɛ diɛŋtsɛ etsuiyelii baaba.”—Mateo 6:34.
Nɔ ni etsɔɔ: Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaahao fe nine yɛ nɔ ni ekolɛ ebaaba wɔsɛɛ lɛ he lɛ, ehi akɛ wɔbaatsu naagbai ni wɔkɛkpeɔ bianɛ lɛ moŋ ahe nii.
● Nɔ ni baahã miishɛɛ ahi wɔgbalashihilɛ mli. “Esa akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ eŋa tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe; ni esa akɛ ŋa lɛ aná bulɛ ni mli kwɔ ehã ewu.”—Efesobii 5:33.
Nɔ ni etsɔɔ: Kɛ́ gbalashihilɛ ko baaye omanye lɛ, esa akɛ ajie suɔmɔ kɛ bulɛ kpo yɛ mli.
SEPTEMBER 30–OCTOBER 6
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 90-91
Hemɔ Yehowa Oye Ni Owala Sɛɛ Atsɛ
wp19.3 5 kk. 3-5
Adesai Miitao Amɛwala Sɛɛ Atsɛ Waa
Jeŋ shikpalɔi pii kɛɛ eyɛ mli akɛ aafee nibii babaoo koni wɔwala sɛɛ atsɛ fe bɔ ni akpaa gbɛ lɛ moŋ, shi wɔnyɛŋ wɔhi shi wɔtsɛ fe nakai. Eji anɔkwale akɛ, wɔhiɔ shi wɔtsɛɔ fe mɛi ni hi shi dani afi 1800 lɛ shɛ. Shi nɔ titri hewɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ ji akɛ, amrɔ nɛɛ wɔhiɛɔ wɔhe falefale, wɔle bɔ ni amɔɔ tsɛŋemɔ helai anaa, ni wɔle bɔ ni atsaa helai pii fe tsutsu lɛ. Jeŋ shikpalɔi ni kaseɔ wala yibii ahe nii lɛ ekomɛi susuɔ akɛ, afii abɔ ni esa akɛ adesai aye lɛ nɔŋŋ wɔyeɔ bianɛ lɛ.
Aaafee afii 3,500 ni eho nɛ lɛ, Biblia ŋmalɔ Mose wie akɛ: “Wɔwala afii lɛ, afii 70 ni, ni kɛ́ wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ, afii 80. Shi amɛmli eyi kɛ haomɔ kɛ awerɛho; amɛhoɔ kɛyaa oya, ni wɔfilikiɔ kɛyaa.” (Lala 90:10) Mɔdɛŋ ni adesai bɔɔ koni wɔwala sɛɛ atsɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nibii miiya lɛ tamɔ bɔ ni Mose wie lɛ nɔŋŋ.
Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, aŋme henɔ ko kɛ adɔde henɔ ko yeɔ fe afii 200, ni tsei tamɔ giant sequoia baanyɛ ahi shi afii akpei abɔ. Kɛ́ wɔkɛ wɔwala sɛɛtsɛlɛ to bɔɔ nii nɛɛ kɛ bɔɔ nii krokomɛi anɔ he lɛ, ekolɛ wɔbaabi wɔhe akɛ, ‘Ani abɔ wɔ ni wɔye afii 70 loo 80 pɛ ni wɔgboi?’
wp19.1 5, akrabatsa
Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Gbɛ́i?
Namɔ Bɔ Nyɔŋmɔ?
Mɛi babaoo susuɔ sanebimɔ nɛɛ he. Ekolɛ bo hu osusu he dã. Wɔbaanyɛ wɔwie lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Kɛ́ mɔ ko ji mɔ ni bɔ jeŋ muu lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ mli lɛ, belɛ namɔ bɔ Nyɔŋmɔ mɔ?
Jeŋ shikpalɔi babaoo kpɛlɛɔ nɔ akɛ, jeŋ ni wɔnaa nɛɛ yɛ shishijee. Ni klɛŋklɛŋ ŋmalɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ maa anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi akɛ: “Shishijee lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ.”—1 Mose 1:1.
Ŋulamii lɛ kɛ shibɔlemɔ ŋulamii lɛ diɛŋtsɛ nyɛŋ aba kɛkɛ. Nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ, mɔ ko ji mɔ ni bɔ. Kɛ́ bɔlɔ ko bɛ lɛ, nibii ni bɔle wɔ, ni wɔ hu wɔfata he lɛ, nyɛŋ aba shihilɛ mli. Hɛɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ lɛ, mɔ ko kɛ̃ ji mɔ ni fee. No hewɔ lɛ, bɔlɔ ko yɛ! Mumɔ ni, ni eyɛ hewalɛ waa. Egbɛ́i ji Yehowa.—Yohane 4:24.
Biblia lɛ wieɔ yɛ Nyɔŋmɔ he akɛ: “Be ni anáko afɔ gɔji lɛ, ni onáko ofɔ shikpɔŋ lɛ kɛ je lɛ, bo ji Nyɔŋmɔ kɛjɛ naanɔ kɛmiiya naanɔ.” (Lala 90:2) Enɛ tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ ehi shi be fɛɛ be. Kɛkɛ ni “shishijee lɛ,” ebɔ jeŋ ni wɔnaa nɛɛ.—Kpojiemɔ 4:11.
Kɛ́ Wɔhe Wɔye Akɛ Yehowa Sumɔɔ Wɔ Lɛ, Wɔsheŋ Nɔ Ko Gbeyei
16 Satan le akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔgboiɔ, ni ekɛɛ wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔhi wala mli kɛ́ no baabi ni wɔfee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ po. (Hiob 2:4, 5) Shi enɛ jeee anɔkwale. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ wɔwala yaje oshãra mli loo awo wɔwala he gbeyei lɛ, Satan, “mɔ ni baanyɛ agbe mɔ” lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaahã wɔfee nibii ni Yehowa sumɔɔɔ. (Heb. 2:14, 15) Bei komɛi lɛ, Satan hãa mɛi woɔ wɔhe gbeyei akɛ amɛbaagbe wɔ kɛ́ wɔkpaaa Yehowa sɔɔmɔ. Bei komɛi hu lɛ, kɛ́ hela mɔ wɔ waa loo wɔwala yaje oshãra mli ni akɛ wɔ tee helatsamɔhe lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaahã wɔfee nibii ni Yehowa sumɔɔɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ datrɛfoi kɛ wɔwekumɛi ni jeee Yehowa Odasefoi lɛ baanyɛ wɔnɔ ni wɔku Nyɔŋmɔ mla mli ni wɔhe lá, aloo ekolɛ mɔ ko baawo wɔyiŋ ni wɔtsɔ gbɛ ko ni teɔ shi ewoɔ Yehowa mlai lɛ anɔ wɔtsa wɔhela ko.
17 Eyɛ mli akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔgboiɔ moŋ, shi wɔle akɛ gbele po nyɛŋ atse wɔ kɛje Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ he. (Kanemɔ Romabii 8:37-39.) Yehowa kaiɔ enanemɛi fɛɛ ni egboi lɛ oookɛɛ amɛyɛ wala mli lolo. (Luka 20:37, 38) Eeshwe waa ni ekɛ amɛ aba wala mli ekoŋŋ. (Hiob 14:15) Ekɛ e-Bi koome lɛ hã akɛ kpɔmɔnɔ koni ‘wɔná naanɔ wala.’ (Yoh. 3:16) Wɔle akɛ Yehowa sumɔɔ wɔ waa ni wɔsane kã etsui nɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔbɛ hewalɛ loo awo wɔwala he gbeyei lɛ, wɔshiii Yehowa. Moŋ lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ akɛ ebaashɛje wɔmii, edro wɔ hiɛshikamɔ, ni ewaje wɔ. Nakai pɛpɛɛpɛ Valérie kɛ ewu fee.—Lala 41:3.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Ani Oyɛ Ŋwɛibɔfo Pɔtɛɛ Ko Ni Buɔ Ohe?
Biblia lɛ etsɔɔɔ akɛ adesa fɛɛ adesa yɛ ŋwɛibɔfo pɔtɛɛ ko ni Nyɔŋmɔ eto koni ebu ehe. Eji anɔkwale akɛ be ko lɛ Yesu wie akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ koni nyɛkagbe bibii nɛɛ [Kristo kaselɔi lɛ] ateŋ mɔ kome he guɔ, ejaakɛ miikɛɛ nyɛ akɛ amɛbɔfoi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ kwɛɔ mi-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ daa.” (Mateo 18:10) Kɛ̃lɛ nɔ ni Yesu wie nɛɛ etsɔɔɔ akɛ adesa fɛɛ adesa yɛ ŋwɛibɔfo pɔtɛɛ ko ni Nyɔŋmɔ eto koni ebu ehe, moŋ lɛ Yesu miitsɔɔ akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ susuɔ ekaselɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ he. Enɛ hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi efeee nibii ni nilee bɛ mli ni kɛ oshara baaba amɛnɔ, kɛsusumɔ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ baabu amɛhe.
Shi ani no tsɔɔ akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ yeee amɛbuaaa adesai? Dabi. (Lala 91:11) Mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ etsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ ebu amɛhe ni ehã amɛ gbɛtsɔɔmɔ yɛ shihilɛi komɛi amli. Kenneth, ni wɔwie ehe yɛ sane ni yɔɔ wolo nɛɛ shishijee lɛ fata mɛi ni nuɔ he nakai lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Kenneth sane ja akɛ enu he nakai. Yehowa Odasefoi kɛ shihilɛ komɛi kpeɔ yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ní hãa amɛnaa akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ anine yɛ sane lɛ mli; ni enɛ fɔɔ kaa waa. Akɛni wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhiŋmɛii ana ŋwɛibɔfoi lɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ bɔ tuuntu ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ amɛnɔ eyeɔ ebua aŋkroaŋkroi yɛ saji srɔtoi amli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, tɔ̃mɔ bɛ he akɛ wɔbaada Nyɔŋmɔ Ofe lɛ shi yɛ yelikɛbuamɔ srɔtoi ni ekɛhãa wɔ lɛ hewɔ lɛ.—Kolosebii 3:15; Yakobo 1:17, 18.
OCTOBER 7-13
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 92-95
Yehowa Sɔɔmɔ Ji Shihilɛ Gbɛ Ni Hi Fe Fɛɛ!
Oblahii Kɛ Oblayei, Ani Nyɛkɛ Mumɔŋ Otii Emamɔ Nyɛhiɛ?
5 Kɛ́ nyɛkɛ mumɔŋ otii mamɔ nyɛhiɛ lɛ, eji gbɛ kome ni nyɛtsɔɔ nɔ nyɛdaa Yehowa shi yɛ esuɔmɔ kɛ nibii ni efee ehã nyɛ lɛ ahewɔ. Ni enɛ ji yiŋtoo ni he hiaa fe fɛɛ hewɔ ni esa akɛ nyɛkɛ mumɔŋ otii amamɔ nyɛhiɛ. Mɛi ni ŋma Lala wolo lɛ ateŋ mɔ kome wie akɛ: “Ehi akɛ abaada Yehowa shi . . . Ejaakɛ bo, Yehowa, ohã miná miishɛɛ yɛ onifeemɔi lɛ ahewɔ; miláa nyamɔ lala yɛ oninenaa nitsumɔi lɛ ahewɔ.” (Lala 92:1, 4) Susumɔ nibii abɔ ni Yehowa efee ehã bo lɛ ahe okwɛ: ehã bo wala, etsɔɔ bo anɔkwale lɛ, ehã bo Biblia lɛ, etsɛ bo kɛba esafo lɛ mli, ni ehã oná hiɛnɔkamɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, obaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso. Kɛ́ okɛ mumɔŋ otii mamɔ ohiɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ nibii nɛɛ fɛɛ ni Yehowa efee ehã bo lɛ, ni no baahã naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ lɛ teŋ lɛ mli awa.
Namɔ Susumɔi Náa Onɔ Hewalɛ?
8 Yehowa tamɔ fɔlɔ kpakpa. Eesumɔ ni ahi ahã wɔ, ni ji ebii lɛ, ni wɔná shihilɛ kpakpa. (Yes. 48:17, 18) Enɛ hewɔ lɛ, etsɔɔ wɔ bɔ ni esa akɛ wɔba wɔjeŋ wɔhã kɛ bɔ ni esa akɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi aye ahã. Eesumɔ ni wɔna nibii tamɔ bɔ ni enaa amɛ lɛ, ni wɔhi shi yɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ anaa. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔhe fiŋ wɔ. Moŋ lɛ, wɔjwɛŋmɔ mli baagbele, ni wɔbaale nii. (Lala 92:5; Abɛi 2:1-5; Yes. 55:9) Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ wɔbaaná hegbɛ wɔfee nibii ni wɔsumɔɔ moŋ, shi fɛɛ mli lɛ, wɔbaakpɛ yiŋ kpakpai ni baahã wɔná miishɛɛ. (Lala 1:2, 3) No hewɔ lɛ, ehi ni sɛɛnamɔ yɛ he hu akɛ wɔbaana nibii tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ.
Ojara Wa Hã Yehowa O-Nyɔŋmɔ Lɛ!
18 Ani nuumo loo yoomo ji bo? Kaahã ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, nɔ ko kɛ̃ yɛ ni obaanyɛ otsu ohã Yehowa. (Lala 92:12-15) Yesu hã wɔle akɛ, kɛ́ wɔnuɔ he akɛ nɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ jeee nɔ ko po lɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ waa. (Luka 21:2-4) No hewɔ lɛ, tsu nɔ ni obaanyɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ ogba mɛi Yehowa he sane, osɔle ohã onyɛmimɛi lɛ, ni owo mɛi hewalɛ ni amɛya nɔ amɛye Yehowa anɔkwa. Yehowa naa bɔ ni ojɛɔ otsuiŋ fɛɛ oboɔ lɛ toi lɛ, ni no hewɔ lɛ, ebuɔ bo akɛ enaanyo nitsulɔ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni onyɛɔ otsuɔ.—1 Kor. 3:5-9.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
“Oo, Bɔ ni Nyɔŋmɔ . . . Nilee Mli Kwɔ Ha Nɛ!”
18 Kadimɔ bɔ ni bɔfo Paulo wie bɔ ni Yehowa nilee lɛ yɔɔ srɔto kwraa ha lɛ he eha, akɛ: “Oo, bɔ ni Nyɔŋmɔ nifálɛ kɛ ŋaa kɛ nilee mli kwɔ ha nɛ! Ekojomɔi lɛ anyɛɛɛ shishi ana, ni egbɛ̀i lɛ hu anyɛɛɛ sɛɛ mo aja!” (Romabii 11:33) Sane jajemɔ ní mli wa ni ji “Oo” ní Paulo kɛje ŋmalɛ kuku nɛɛ shishi lɛ tsɔɔ henumɔ ní mli wa—yɛ sane nɛɛ mli lɛ, bulɛ ní mli kwɔ waa. Hela wiemɔ ní ehala kɛha “mli kwɔ” lɛ kɛ wiemɔ kɛha “bu kwɔŋkwɔŋ” yɛ tsakpaa ní bɛŋkɛ kpaakpa. Enɛ hewɔ lɛ, ewiemɔi lɛ haa anyɛɔ afeɔ mfoniri ní yɔɔ faŋŋ yɛ jwɛŋmɔ mli. Kɛ́ wɔmiisusu Yehowa nilee lɛ he lɛ, etamɔ nɔ ni wɔma wɔyi shi wɔmiikwɛ bu kwɔŋkwɔŋ ko ní bɛ naagbee mli, shihilɛhe ko ní mli kwɔ, ní lɛɛ waa aahu akɛ wɔnyɛŋ wɔnu bɔ ni eda ha lɛ shishi kɔkɔɔkɔ, aahu ní wɔɔja sɛɛ mo aloo wɔtsɔɔ mli fitsofitso. (Lala 92:6) Ani jeee susumɔ ní baa mɔ shi nɛ?
OCTOBER 14-20
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 96-99
‘Jajemɔ Sane Kpakpa Lɛ’!
w11 3/1 6 kk. 1-2
Mɛni Ji Sane Kpakpa Lɛ?
Esa akɛ Kristofoi ashiɛ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ,” no ji akɛ esa akɛ amɛgba mɛi ehe sane, ni amɛtsɔɔ mɛi akɛ wɔsɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ baaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ jalɛ mli. Shi jeee be fɛɛ be ni kɛ́ awie “sane kpakpa” he yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ekɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ wie ‘yiwalaheremɔ lɛ he sane kpakpa lɛ’ (Lala 96:2); “Nyɔŋmɔ sane kpakpa lɛ” (Romabii 15:16); kɛ ‘Yesu Kristo he sane kpakpa lɛ’ he.—Marko 1:1.
Yɛ kukufoo mli lɛ, sane kpakpa lɛ kɔɔ anɔkwalei fɛɛ ni Yesu wie kɛ nibii fɛɛ ni ekaselɔi lɛ ŋmala lɛ ahe. Dani Yesu baakwɔ kɛya ŋwɛi lɛ, ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛyaa nyɛyafea mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ kaselɔi, nyɛbaptisia amɛ yɛ Tsɛ lɛ gbɛ́i mli, kɛ Bi lɛ gbɛ́i mli, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ́i mli, nyɛtsɔa amɛ ni amɛye nii fɛɛ ni mifã nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Hewɔ lɛ, jeee Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ pɛ esa akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ agba mɛi; esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ amɛfee mɛi kaselɔi hu.
Mɛni Baaba yɛ Kojomɔ Gbi lɛ Nɔ?
Taakɛ mfoniri ni yɔɔ ninejurɔgbɛ lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi babaoo susuɔ akɛ yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, akɛ susumai akpekpe toi akpei abɔ baaba Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ koni adamɔ amɛtsutsu nifeemɔi lɛ anɔ akojo amɛ—mɛi komɛi anyɔmɔwoo baafee wala yɛ ŋwɛi, ni mɛi komɛi anyɔmɔwoo lɛ baafee piŋmɔ yɛ hɛl loo Abonsam la mli. Kɛlɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ yiŋtoo ni yɔɔ Kojomɔ Gbi lɛ sɛɛ ji koni akpɔ mɛi kɛjɛ jalɛsane ni ayeee mli. (Lala 96:13) Nyɔŋmɔ ehala Yesu akɛ Kojolɔ ni baasaa ekɛ jalɛsaneyeli abaha adesai ekoŋŋ.—Kanemɔ Yesaia 11:1-5; Bɔfoi lɛ Asaji 17:31.
Toiŋjɔlɛ Baahi Shi Afii Akpe—Kɛ No Sɛɛ!
18 Nakai wekukpaa ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ fite beni Satan laka adesai ní amɛtse Yehowa hiɛ atua lɛ. Shi kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, Mesia Maŋtsɛyeli lɛ miito gbɛjianɔ koni ekɛ nakai toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ lɛ aba ekoŋŋ. (Efe. 1:9, 10) Yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, nibii kpakpai ni “anaaa” amrɔ nɛɛ baafee faŋŋ. No sɛɛ lɛ, “naagbee lɛ” baaba, ni tsɔɔ akɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ baaba naagbee. Mɛni baaba yɛ no sɛɛ? Eyɛ mli akɛ aŋɔ “hegbɛ fɛɛ aha [Yesu] yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ” moŋ, shi ekɛ Yehowa epeleee nii ahe. Ebaajɛ heshibaa mli ‘eŋɔ maŋtsɛyeli lɛ eha Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ.’ Ekɛ hegbɛ krɛdɛɛ ni akɛha lɛ lɛ baatsu nii “kɛwo tsɛ Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam.”—Mat. 28:18; Fil. 2:9-11.
19 No mli lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ fɛɛ eye emuu. Amɛbaakase Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ ni amɛbaajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛba amɛhe shi amɛha Yehowa akɛ amɛnɔyelɔ. Amɛbaabɔ mɔdɛŋ amɛfo naagbee kaa lɛ, ni amɛkɛ no baatsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni Yehowa aye amɛnɔ. (Kpoj. 20:7-10) No sɛɛ lɛ, abaakpata atuatselɔi fɛɛ hiɛ kɛya naanɔ, bɔfoi jio, adesai jio. Kwɛ bɔ ni nakai be lɛ baafee miishɛɛ eha! Yehowa weku ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ kɛ miishɛɛ baajie eyi, ni Yehowa baafee “nibii fɛɛ ayitso.”—Nyɛkanea Lala 99:1-3.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-2 994
Lala
Jeee Lala wolo lɛ mli pɛ akɛ wiemɔ ni ji “lala hee” lɛ tsu nii yɛ, akɛtsu nii yɛ Yesaia kɛ bɔfo Yohane niŋmai lɛ amli hu. (La 33:3; 40:3; 96:1; 98:1; 144:9; 149:1; Yes 42:10; Kpo 5:9; 14:3) Yɛ hei pii ni akɛ wiemɔ ni ji “lala hee” lɛ tsu nii yɛ lɛ, sane ni awieɔ he lɛ hãa anaa akɛ kɛ́ Yehowa ni ji Jeŋ Muu Fɛɛ Nuŋtsɔ lɛ fee nɔ ko hee lɛ, aláa lala nɛɛ. Alá kɛ miishɛɛ yɛ Lala 96:10 lɛ akɛ: “Yehowa etsɔ Maŋtsɛ.” Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, alá “lala hee” nɛɛ ejaakɛ Yehowa elɛɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli, ni eji miishɛɛ sane kɛhã mɛi ni yɔɔ ŋwɛi kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.—La 96:11-13; 98:9; Yes 42:10, 13.
OCTOBER 21-27
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 100-102
Tsɔɔmɔ Akɛ Ohiɛ Sɔɔ Yehowa Suɔmɔ Ni Tsakeee Lɛ
Kɛ́ Ootao Abaptisi Bo Lɛ, Mɛni Esa Akɛ Ofee?
18 Su ni oyɔɔ ni hi fe fɛɛ ji, osumɔɔ Yehowa. (Kanemɔ Abɛi 3:3-6.) Kɛ́ osumɔɔ Yehowa waa lɛ, okpaŋ lɛ sɔɔmɔ ekɔɔɔ he eko naagbai ni okɛbaakpe. Biblia lɛ wieɔ suɔmɔ ni tsakeee ni Yehowa yɔɔ kɛhã etsuji lɛ he shii abɔ. Yehowa suɔmɔ ni tsakeee lɛ hewɔ lɛ, ekwaŋ etsuji kɔkɔɔkɔ, ebaaya nɔ esumɔ amɛ kɛya naanɔ. (Lala 100:5) Yehowa bɔ bo tamɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ, no hewɔ lɛ, te obaafee tɛŋŋ ojie suɔmɔ ni eyɔɔ lɛ eko kpo?—1 Mo. 1:26.
19 Klɛŋklɛŋ lɛ, jiemɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ nibii ni Yehowa feɔ ehãa bo lɛ ahe. (1 Tes. 5:18) Daa gbi lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni Yehowa efee ehã mi ŋmɛnɛ ni hãa minaa akɛ esumɔɔ mi?’ No sɛɛ lɛ, tsĩi nibii pɔtɛi ni efee ehã bo lɛ atã yɛ sɔlemɔ mli ni oda lɛ shi. Be fɛɛ be lɛ, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa baafee ehã bo lɛ, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã bo lɛ hewɔ efeɔ. Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni bɔfo Paulo na lɛ. (Kanemɔ Galatiabii 2:20.) Bi ohe akɛ, ‘Ani mi hu miisumɔ ni mahã Yehowa ana akɛ misumɔɔ lɛ?’ Kɛ́ osumɔɔ Yehowa lɛ, no baaye abua bo ni oye kai anɔ ni ofi shi kɛ́ okɛ naagbai miikpe. Ebaatsirɛ bo ni osɔmɔ Yehowa, o-Tsɛ lɛ, daa, ni ofee nibii ni baahã ena akɛ osumɔɔ lɛ.
“Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe Nɔ Be Fɛɛ Be, Nyɛkwɛa Nyɛhe Nɔ Jogbaŋŋ!”
10 Nibii ni baanyɛ afite wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ ekomɛi ji, ni wɔbaafee wɔnii tamɔ wɔsumɔɔ mɔ ko shi wɔfeko wɔjwɛŋmɔ akɛ wɔkɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli, daanumɔ babaoo, ŋmaayeli, ni wɔbaawie wiemɔi ni yɔɔ dɔlɛ wɔshi mɛi, kɛ agbɛnɛ hu, ponografi, sinii ni yiwalɛ nifeemɔi yɔɔ mli, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ akwɛmɔ. (Lala 101:3) Daa gbi lɛ, wɔhenyɛlɔ Abonsam miitao hegbɛ ko kɛkɛ ni ekɛfite wɔ kɛ Yehowa teŋ. (1 Pet. 5:8) Kɛ́ wɔhãaa wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ lɛ, Satan baadu hetsɛ̃, amimyeli, nyɛɛ, kɛ henɔwomɔ yɛ wɔtsui kɛ wɔjwɛŋmɔ mli, loo ebaahã wɔbɛ mɛi wɔwo wɔmli, loo wɔshishiu mɛi. (Gal. 5:19-21) Shishijee lɛ, ekolɛ wɔnaŋ sui nɛɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛfite wɔ kɛ Yehowa teŋ. Shi kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni wɔbaajie amɛ oya nɔŋŋ lɛ, amɛbaahe shi yɛ wɔtsui mli tamɔ jwɛi ni pɔizin yɔɔ mli, ni amɛbaahã wɔná naagbai pii.—Yak. 1:14, 15.
Ani Obaabo Yehowa Kɔkɔbɔi Ni Yɔɔ Faŋŋ Lɛ Toi?
7 Mɛni wɔhe ni wɔɔtsi kɛjɛ amale tsɔɔlɔi ahe lɛ biɔ ni wɔfee? Wɔhereee amɛ kɛbaaa wɔshĩa, loo wɔŋaaa amɛ. Wɔkaneee amɛwoji, wɔkwɛɛɛ amɛ yɛ TV nɔ, wɔkaneee nibii ni amɛŋmalaa amɛwoɔ Intanɛti lɛ nɔ lɛ, loo wɔŋmalaaa wɔsusumɔi wɔfataaa nibii ni amɛŋmala yɛ Intanɛti lɛ nɔ lɛ he. Mɛni hewɔ wɔkɔɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ tamɔ nɛkɛ lɛ? Suɔmɔ hewɔ. Wɔsumɔɔ “Nyɔŋmɔ anɔkwafo” lɛ, no hewɔ lɛ wɔbooo amale tsɔɔmɔi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa Wiemɔ lɛ toi. (Lala 31:5; Yoh. 17:17) Kɛfata he lɛ, wɔsumɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo ni etsɔɔ nɔ etsɔɔ wɔ anɔkwalei ni yɔɔ miishɛɛ waa—tamɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i, ni ji Yehowa lɛ kɛ eshishinumɔ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ, shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ, kɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ. Ani obaanyɛ okai bɔ ni onu he oha beni okase anɔkwalei nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ? Belɛ mɛni hewɔ mɔ ni esa akɛ oŋmɛ gbɛ ni amale tsɔɔlɔi afite ojwɛŋmɔ yɛ asafo ni tsɔɔ bo anɔkwalei nɛɛ he?—Yoh 6:66-69.
8 Nɔ ko bɛ ni amale tsɔɔlɔi baakɛɛ ni baaha wɔyanyiɛ amɛsɛɛ! Mɛni hewɔ esa akɛ oya nubui ni mli egbi nɛɛ ahe ni alaka bo, ní onine anyɛ shi? Moŋ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔye Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo ni etee nɔ ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli nu krɔŋŋ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ egbe mumɔŋ kumai ni yeɔ wɔ lɛ anɔkwa.—Yes. 55:1-3; Mat. 24:45-47.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-2 596
Ŋa Nɔ Dɔkɔdɔkɔ
Kɛ́ ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔ (Blɔfo mli lɛ pelican) ye nii waa ni etɔ lɛ, bei pii lɛ efilikiɔ kɛyaa he ko ni etse ehe banee, ni eyasɔ̃ɔ shi ni emaa eyitso shi ookɛɛ ewerɛ eho ehe, ni etsiii ehe aahu akɛ, kɛ́ mɔ ko damɔ shɔŋŋ eekwɛ lɛ lɛ, enaa lɛ tamɔ tɛ yɛŋ ko kɛkɛ. Loofɔlɔ nɛɛ baanyɛ asɔ̃ shi nakai ŋmɛlɛtswai abɔ, no hewɔ lɛ be ni lalatsɛ lɛ were ho ehe waa ni enyɛɛɛ nɔ ko efee lɛ, ekɛ shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ to ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔ he ni eŋma akɛ: “Mitsɔ tamɔ ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔ.” (La 102:6) Wiemɔ ni ji “ŋa nɔ” ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ damɔɔɔ shi doo kɛhã ŋa kpataa, shi moŋ lɛ ekɔɔ he ko ni etse ehe banee ni gbɔmɛi bɛ jɛmɛ, tamɔ hei ni nui taraa nɛkɛ. Kɛ́ eshɛ bei komɛi yɛ afi lɛ mli lɛ, ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔi hiɔ hei ni nui taraa yɛ Yordan Jɔɔ lɛ kooyigbɛ. Ayɛ ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔi srɔtoi etɛ yɛ Israel. Afɔɔ “eastern white pelican” lɛ namɔ waa (Pelecanus onocrotalus), shi afɔɔɔ “Dalmatian pelican” (Pelecanus crispus) kɛ “pink-backed pelican” lɛ (Pelecanus rufescens) namɔ tsɔ.
Ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔ hiɔ shikpɔŋ ni akɛfeee nɔ ko nɔ, bɔ ni afee ni mɔ ko mɔ ko akagba enaa. Jɛmɛ nɔŋŋ efeɔ etsũ yɛ, efɛlɛɔ ewɔji yɛ, ni eyajɔɔ ehe yɛ kɛ́ eyatao loo yɛ nu mli eba. Akɛni loofɔlɔ nɛɛ sumɔɔ ni etse ehe banee ni ehi shikpɔji ni akɛfeee nɔ ko nɔ hewɔ lɛ, yɛ Biblia lɛ mli lɛ, akɛ lɛ feɔ he ko ni etsɔ amaŋfɔ kwraa lɛ he mfoniri. Bɔ ni afee ni Yesaia ahã ana akɛ etsɛŋ, Edom baatsɔ amaŋfɔ lɛ, egba akɛ ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔ baayahi jɛmɛ. (Yes 34:11) Zefania hu gba akɛ ŋa nɔ dɔkɔdɔkɔ baayahi Nineve akulashiŋi lɛ ayiteŋ akekerei lɛ ateŋ, ni no tsɔɔ akɛ abaakpãtã ehiɛ kwraa ni mɔ ko mɔ ko ehiŋ jɛmɛ.—Zef 2:13, 14.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Ani Atsake Biblia Lɛ Hiɛ?
ijwbq 129
Ani Atsake Biblia Lɛ Hiɛ?
Dabi. Eyɛ mli akɛ afii akpei komɛi ni eho nɛɛ lɛ akwɛ Biblia lɛ nɔ akɔpe ekomɛi shii abɔ yɛ nibii ni etsɛɛɛ fitemɔ lɛ anɔ moŋ, shi kɛ́ akwɛ blema wolokpoi ni akɛ niji ŋmala lɛ amli jogbaŋŋ, ni akɛ eko to eko he lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ atsakeko Biblia lɛ hiɛ.
Ani enɛ tsɔɔ akɛ be ni akwɛɔ nɔ aŋmalaa ekomɛi lɛ, atɔ̃ɔɔ kwraa?
Ana blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala lɛ akpei babaoo. Be ni akɛ ekomɛi to ekrokomɛi ahe lɛ, ana srɔtoi komɛi yɛ mli, ni no tsɔɔ akɛ be ni akwɛɔ nɔ akɔpeɔ lɛ, atɔ̃ yɛ hei komɛi. Srɔtofeemɔi nɛɛ babaoo jeee nɔ ko tsɔ, ni amɛtsakeee shishinumɔ ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ. Kɛ̃lɛ, ana srɔtoi fioo komɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ yɛ mli, ni amɛteŋ ekomɛi lɛ, etamɔ nɔ ni ajegbɛ afee kɛjɛ jeeŋmɔ koni akɛtsake sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ hiɛ. Susumɔ amɛteŋ enyɔ ahe okwɛ:
1. Blema Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ 1 Yohane 5:7 lɛ shishi akɛ: “Mɛi etɛ ji mɛi ni yeɔ odase [yɛ ŋwɛi: Tsɛ lɛ, wiemɔ lɛ, kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni mɛi etɛ nɛɛ ekomeŋ.” Kɛ̃lɛ, blema wolokpoi komɛi ni ana ni abaanyɛ akɛ he afɔ̃ nɔ lɛ hãa anaa faŋŋ akɛ sane nɛɛ bɛ blema Biblia lɛ mli. Akɛwo mli sɛɛ mli.a No hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ, ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ nɔ lɛ ejie sane nɛɛ kɛje mli.
2. Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ je kpo shii akpei abɔ yɛ blema Biblia wolokpoi ni akɛ niji ŋmala lɛ amli. Kɛ̃lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo kɛ gbɛnaa gbɛ́i ni ji “Nuŋtsɔ” loo “Nyɔŋmɔ” eto najiaŋ.
Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ tɔ̃mɔi tsɔ̃ ko bɛ Biblia lɛ mli dɔŋŋ lɛ?
Amrɔ nɛɛ, ana blema wolokpoi pii, no hewɔ lɛ, kɛ́ tɔ̃mɔ ko yɛ Biblia lɛ mli lɛ ebaafee mlɛo akɛ abaana fe bei fɛɛ ni eho.b Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni blema wolokpoi ni akɛ niji ŋmala lɛ amli ni akwɛ jogbaŋŋ, ni akɛ eko to eko he lɛ, ehã ana yɛ bɔ ni Biblia lɛ ja lɛ he?
● Be ni woloŋlelɔ ko ni atsɛɔ William H. Green lɛ wieɔ Hebri Ŋmalɛ (ni mɛi fɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ “Kpaŋmɔ Momo”) lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Abaanyɛ awie kɛ nɔmimaa akɛ blema wolo ko kwraa bɛ ni abaa yi jogbaŋŋ tamɔ no.”
● Be ni Biblia he woloŋlelɔ ko ni atsɛɔ lɛ F. F. Bruce lɛ wieɔ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ loo nɔ ni ale lɛ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Wɔyɛ odaseyelii babaoo yɛ wɔ-Kpaŋmɔ Hee lɛ mli woji lɛ ahe kwraa fe odaseyelii ni ayɔɔ yɛ woji ni blema niŋmalɔi ni abuɔ amɛ waa lɛ ŋmala lɛ ahe, ni ji woji ni mɛi buɔ akɛ eja bɔ ni anyɛŋ aje he ŋwane lɛ.”
● Sir Frederic Kenyon, ni ale lɛ akɛ ele blema Biblia wolokpoi ahe saji jogbaŋŋ lɛ wie akɛ, mɔ ko “baanyɛ ahiɛ Biblia muu lɛ fɛɛ yɛ edɛŋ ni ewie kɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ lɛ, ni yɛ yinɔi srɔtoi amli kɛbashi amrɔ nɛɛ lɛ ajieko nɔ ko yɛ mli ni baatsake Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hiɛ.”
Mɛɛ odaseyelii krokomɛi yɔɔ ni hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ Biblia lɛ ja?
● Yudafoi kɛ Kristofoi woloŋmalɔi lɛ ejieee saji ni kɔɔ tɔ̃mɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ tɔ̃ lɛ ahe lɛ yɛ Biblia lɛ mli.c (4 Mose 20:12; 2 Samuel 11:2-4; Galatiabii 2:11-14) Agbɛnɛ hu, amɛjieee saji ni tsɔɔ bɔ ni awie ashi nibii ni Yudafoi lɛ fee kɛgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi kɛ tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi anɔ lɛ yɛ mli. (Hosea 4:2; Maleaki 2:8, 9; Mateo 23:8, 9; 1 Yohane 5:21) Saji nɛɛ ni woloŋmalɔi lɛ ŋmala lɛ pɛpɛɛpɛ lɛ tsɔɔ akɛ amɛji mɛi ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ amɛnɔ, ni yɔɔ bulɛ ni mli kwɔ kɛhã Nyɔŋmɔ Wiemɔ krɔŋkrɔŋ lɛ.
● Ani nilee bɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ, mɔ ni kɛ emumɔ lɛ tsirɛ mɛi ni amɛŋma Biblia lɛ baakwɛ koni abaa emli anɔkwa saji lɛ ayi?d (Yesaia 40:8; 1 Petro 1:24, 25) Ejaakɛ ehã aŋma koni mɛi ni hi shi yɛ blema lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ aná he sɛɛ. (1 Korintobii 10:11) Anɔkwa, Biblia lɛ kɛɛ, “nibii fɛɛ ni aŋma ato momo lɛ, aŋma koni etsɔɔ wɔ nii, koni kɛtsɔ wɔshifimɔ kɛ agbɛnɛ hu, kɛtsɔ Ŋmalɛ lɛ mli miishɛjemɔ lɛ nɔ lɛ, wɔná hiɛnɔkamɔ.”—Romabii 15:4.
● Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ tsɛ wiemɔi ayisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ni amɛyiŋ efeee amɛ enyɔnyɔɔnyɔ akɛ nakai blema saji lɛ ja loo ejaaa.—Luka 4:16-21; Bɔfoi 17:1-3.
OCTOBER 28–NOVEMBER 3
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 103-104
“Ekaiɔ Akɛ Sũ Ji Wɔ”
Yehowa Nuɔ Nii Ashishi—Kasemɔ Lɛ
5 Yehowa baa ehe shi ni enuɔ he ehãa mɛi, ni enɛ hewɔ lɛ, enuɔ mɛi shishi. Nɔ ko ni Yehowa fee be ni eyaakpãtã mɛi fɔji ni yɔɔ Sodom lɛ ahiɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, ebaa ehe shi. Yehowa tsu ŋwɛibɔfoi ni amɛyakɛɛ Lot ni eji jalɔ lɛ akɛ ejo foi kɛya gɔji lɛ anɔ. Shi Lot she gbeyei akɛ ebaaya jɛmɛ. No hewɔ lɛ, ekpa Yehowa fai ni eŋmɛ lɛ kɛ eweku lɛ gbɛ ni amɛyaba abo yɛ Zoar, ni ji maŋ bibioo ko ni kulɛ Yehowa baakpãtã hiɛ lɛ mli. Kulɛ Yehowa baanyɛ akɛɛ akɛ doo lɛ Lot aya gɔji lɛ anɔ tamɔ bɔ ni efã lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Shi efeee nakai. Eŋmɛ Lot gbɛ ni etee Zoar tamɔ bɔ ni ebi lɛ, ni ekpãtãaa Zoar hiɛ. (1 Mo. 19:18-22) Afii komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa nu he ehã Ninivebii lɛ. Etsu gbalɔ Yona ni eyakɛɛ amɛ akɛ, ebaakpãtã amɛ kɛ amɛmaŋ lɛ fɛɛ hiɛ ejaakɛ amɛmiifee nibii gbohii. Shi be ni Ninivebii lɛ tsake amɛtsui lɛ, Yehowa na amɛ mɔbɔ ni ekpãtãaa amɛ kɛ amɛmaŋ lɛ hiɛ.—Yona 3:1, 10; 4:10, 11.
Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa Nɔ, Tamɔ Samson Fee Lɛ
16 Eyɛ mli akɛ tɔ̃ ni Samson tɔ̃ lɛ hã epiŋ waa moŋ, shi enijiaŋ ejeee wui. Emia ehiɛ efee nɔ ni Yehowa sumɔɔ. Kɛ́ wɔtɔ̃ ni ajaje wɔ loo sɔɔmɔ hegbɛ ko ŋmɛɛ wɔ lɛ, esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui. Esa akɛ wɔya nɔ wɔmia wɔhiɛ wɔfee Yehowa suɔmɔnaa nii. Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, Yehowa efee klalo akɛ ekɛ wɔhe eshai baake wɔ. (Lala 103:8-10) No hewɔ lɛ kɛ́ wɔtɔ̃ po lɛ, Yehowa baanyɛ eya nɔ ekɛ wɔ atsu nii tamɔ ekɛ Samson tsu nii lɛ.
17 Naa nyɛmi nuu oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Michael lɛ niiashikpamɔ. No mli lɛ, eji asafoŋ sɔɔlɔ kɛ daa gbɛgbalɔ ni hiɛ dɔɔ waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Shi dɔlɛ sane ji akɛ etɔ̃, ni enɛ hã sɔɔmɔ hegbɛi ni eyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ ŋmɛɛ lɛ. Ewie akɛ: “No mli lɛ, nɔ fɛɛ nɔ miiya lɛ jogbaŋŋ eehã mi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Shi nɔŋŋ kɛkɛ ni efee tamɔ nɔ ni mikɛ mihiɛ eyashi. Mile akɛ Yehowa kwaŋ mi kɔkɔɔkɔ, shi mibi mihe akɛ, ‘Ani mi kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli baawa tamɔ bɔ ni eyɔɔ tsutsu lɛ? Ani manyɛ matsu babaoo yɛ esɔɔmɔ lɛ mli tamɔ bɔ ni mifeɔ tsutsu lɛ?’”
18 Miishɛɛ sane ji, Michael nijiaŋ ejeee wui. Ewie akɛ: “Mimia mihiɛ waa mifee nibii ni baahã mi kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli awa. Misɔle daa, mikase nii, ni mijwɛŋ nii anɔ.” Sɛɛ mli lɛ, Michael ná sɔɔmɔ hegbɛi ekoŋŋ yɛ asafo lɛ mli. Bianɛ lɛ, eesɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa kɛ daa gbɛgbalɔ. Ewie akɛ: “Nyɛmimɛi lɛ ye amɛbua mi ni amɛwo mi hewalɛ, titri lɛ, asafoŋ onukpai lɛ, ni amɛhã mina akɛ Yehowa sumɔɔ mi lolo. Amrɔ nɛɛ miisɔmɔ Yehowa, ni mihenilee gbaaa minaa. Shihilɛ nɛɛ ni mitsɔ mli lɛ ehã mina akɛ, kɛ́ mɔ ko fee esha ni etsake etsui lɛ, Yehowa kɛbaake lɛ.” Kɛ́ wɔ hu wɔtɔ̃ ni wɔtsake wɔtsui ni wɔtee nɔ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, ebaaya nɔ ekɛ wɔ atsu nii, ni ebaajɔɔ wɔ.—Lala 86:5; Abɛi 28:13.
Obaanyɛ Oshɛ Otii Ni Okɛmamɔ Ohiɛ Lɛ Ahe
2 Kɛ́ okɛ oti ko ema ohiɛ shi kɛbashi bianɛ lɛ oshɛko he lɛ, kaahã no je onijiaŋ wui. Bei pii lɛ, eheɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ dani anyɛɔ ashɛɔ otii bibii po ahe. No hewɔ lɛ kaaye otsui. Shwelɛ ni oyɔɔ lolo akɛ obaashɛ oti ni okɛma ohiɛ lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ osumɔɔ Yehowa waa ni oosumɔ ni osɔmɔ lɛ kɛ onyɛmɔ fɛɛ. Yehowa hiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni obɔɔ lɛ waa. Anɔkwa, ele he ni onyɛmɔ yawaa, ni ekpaaa gbɛ akɛ obaafee nɔ ko ni onyɛŋ ofee. (Lala 103:14; Mika 6:8) No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ oti ko ema ohiɛ lɛ, kwɛmɔ akɛ eji oti ni obaanyɛ oshɛ he lo. Kɛ́ obaanyɛ oshɛ he lɛ, mɛni baaye abua bo ni onyɛ ofee nakai? Naa ŋaawoi komɛi ni baaye abua bo.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Adebɔɔ Hewalɛ—“Lɛ Efee Ŋwɛi kɛ Shikpɔŋ”
18 Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Yehowa adebɔɔ hewalɛ ní ekɛtsu nii lɛ mli? Bɔ ni adebɔɔ nibii yɔɔ srɔtoi babaoo lɛ haa wɔnaa kpɛɔ wɔhe waa. Lalatsɛ ko kɛ miishɛɛ wie akɛ: “Yehowa, kwɛ bɔ ni onitsumɔi lɛ fá ha! . . . Shikpɔŋ lɛ nɔ eyi tɔ kɛ onibɔɔ nii lɛ!” (Lala 104:24) Kwɛ bɔ ni eji anɔkwale ha! Wala shishijee he nikaselɔi ena bɔɔ nii ní yɔɔ wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ henɔi srɔtoi fe akpeiakpe kome; ni kɛlɛ, susumɔi yɛ srɔtoi akɛ ekolɛ henɔi srɔtoi ní yɔɔ lɛ baanyɛ ashɛ akpekpei 10, akpekpei 30, loo nɔ ní fe nakai. Adesa nitɛŋlɔ naa akɛ bei komɛi lɛ, enitɛŋmɔ mli ŋaai srɔtoi lɛ fɛɛ tãa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yehowa nifeemɔ he ŋaa—ni ji ehewalɛ ní ekɛbɔɔ nibii heei kɛ nibii srɔtoi lɛ—sɛɛ efooo kɔkɔɔkɔ.
[Shishigbɛ niŋmaa],[Shishigbɛ niŋmai]
a Sane nɛɛ bɛ Codex Sinaiticus, Codex Alexandrinus, Vatican Manuscript 1209, Latin Vulgate lɛ ni afee klɛŋklɛŋ lɛ, Philoxenian-Harclean Syriac Version, loo Syriac Peshitta lɛ mli.
b Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ana Greek wolokpoi ni fa fe 5,000 ni akwɛ nɔ aŋmala nɔ ni mɛi tsɛɔ lɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ loo Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ.
c Biblia lɛ hãaa wɔna mɛi ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii lɛ akɛ amɛyeɔ emuu loo tɔ̃mɔ ko bɛ amɛhe. Ekɛɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Mɔ ko mɔ ko bɛ ni efeee esha.”—1 Maŋtsɛmɛi 8:46.
d Biblia lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ mli akɛ jeee wiemɔi ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ ni Nyɔŋmɔ wie lɛ tɛ̃ɛ koni aŋmala moŋ, shi ekudɔ mɛi ni ŋmala lɛ asusumɔi.—2 Timoteo 3:16, 17; 2 Petro 1:21.