Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • mwbr24 November bf. 1-16
  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ “Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo” Lɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ “Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo” Lɛ Mli
  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ—Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli—2024
  • Saneyitsei Bibii
  • NOVEMBER 4-10
  • NOVEMBER 11-17
  • NOVEMBER 18-24
  • Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ
  • NOVEMBER 25–DECEMBER 1
  • DECEMBER 2-8
  • DECEMBER 9-15
  • DECEMBER 16-22
  • DECEMBER 23-29
Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ—Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli—2024
mwbr24 November bf. 1-16

Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli

© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

NOVEMBER 4-10

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 105

“Ekaiɔ Ekpaŋmɔ Lɛ Kɛyaa Naanɔ”

w23.04 28 kk. 11-12

Mɛni Wɔbaafee Koni Hemɔkɛyeli Ni Wɔyɔɔ Akɛ Yehowa Kɛ Jeŋ Hee Lɛ Baaba Lɛ Mli Awa?

11 Hã wɔsusu nibii komɛi ni Yehowa wo etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ shi akɛ ebaafee ni yɛ adesai ahiɛ lɛ, etamɔ nɔ ni enyɛŋ eba mli kɔkɔɔkɔ lɛ ahe wɔkwɛa. Ewo Abraham kɛ Sara shi akɛ, ebaahã amɛfɔ binuu yɛ amɛgbɔlɛ beiaŋ. (1 Mo. 17:15-17) Agbɛnɛ hu, ewo Abraham shi akɛ ekɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ baahã eseshibii lɛ. Afii pii ni Israelbii lɛ, ni ji Abraham seshibii lɛ, yaye yɛ Ejipt akɛ nyɔji lɛ hewɔ lɛ, efee tamɔ nɔ ni shiwoo nɛɛ nyɛŋ aba mli, shi eba mli pɛpɛɛpɛ. Sɛɛ mli lɛ, Yehowa wie akɛ yoomo ko ni atsɛɔ lɛ Elizabet lɛ baafɔ. Agbɛnɛ hu, ewo oblayoo fro ko ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ shi akɛ ebaafɔ binuu, ni ji lɛ Yehowa lɛ diɛŋtsɛ Binuu. Enɛ baahã shi ni Yehowa wo afii akpei abɔ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ aba mli.​—1 Mo. 3:15.

12 Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii ni Yehowa wo shi yɛ blema akɛ ebaafee ni efee hu lɛ ahe lɛ, ebaahã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ Yehowa baahã jeŋ hee lɛ aba lɛ mli awa. (Kanemɔ Yoshua 23:14; Yesaia 55:10, 11.) Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsɔɔ mɛi akɛ, shi ni Yehowa ewo akɛ ekɛ jeŋ hee baaba lɛ jeee adesã ko kɛkɛ. Be ni Yehowa wo shi akɛ ekɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee baaba lɛ, ewie kɛfata he akɛ: “Wiemɔi nɛɛ, anɔkwa wiemɔi ni, ni amɛyɛ mli.”​—Kpo. 21:1, 5.

it-2 1201 kk. 2

Wiemɔ Lɛ

Nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ ebɔ, ni ji nibii ni wala yɔɔ amɛmli, kɛ nibii ni wala bɛ amɛmli lɛ fɛɛ yeɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ nɔ, ni Nyɔŋmɔ baanyɛ ekɛ amɛ atsu eyiŋtoi ahe nii. (La 103:20; 148:8) Nyɔŋmɔ yeɔ ewiemɔ nɔ; kɛ́ ewo shi lɛ, ehiɛ kpaaa nɔ, eyeɔ nɔ. (5Mo 9:5; La 105:42-45) Tamɔ bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ewie lɛ, ewiemɔ lɛ “hiɔ shi kɛyaa naanɔ”; ewiemɔ lɛ ekuŋ esɛɛ efolo, ebaatsu yiŋtoo hewɔ ni atsu lɛ lɛ he nii.​—Yes 40:8; 55:10, 11; 1Pe 1:25.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

w87 4/1 20 kk. 15

Gbekɛbii​—Nyɛgbɛfaŋnɔ yɛ Weku ni Efee Ekome ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli Iɛ Mli

15 “Amɛkɛ gbokɛlɛ mia [Yosef] enaji, esusuma bote dade lɛ mli, kɛyashi ayinɔ ni ewiemɔ lɛ ba mli, Yehowa wiemɔ lɛ tsuu ehe.” (Lala 105:17-19) Yosef na amanehulu akɛ tsulɔ kɛ gbokɛlɛfonyo afii 18 kɛyashi be mli ni Yehowa shiwoo lɛ ba mli anɔkwale. Atsɔ nɛkɛ niiashikpamɔ nɛɛ nɔ atsuu ehe. Eyɛ mli akɛ jeee Yehowa ji mɔ ni ha haomɔ nɛɛ ba moŋ, shi eŋmɛ gbɛ kɛha yiŋtoo ko hewɔ. Ani Yosef baabaa ehiɛnɔkamɔ lɛ yi yɛ “Yehowa Wiemɔ” lɛ mli yɛ piŋmɔ kpele ni tamɔ nɔ ni akɛ lɛ ewo niseremɔ gbɛ́ mli nɛɛ fɛɛ sɛɛ? Ani ebaaha esui kpakpai lɛ adara kɛshɛ salɛ he, ena tsuishitoo, heshibaa kɛ mumɔŋ hewalɛ ni he hiaa lɛ, kɛ faishitswaa akɛ eeetsu nitsumɔ ni wa he nii? Ojogbaŋŋ, Yosef je kpo kɛjɛ enɛɛmɛi fɛɛ amli tamɔ shika ni atsuu he yɛ niiahetsuulɔ la mli​—efee krɔŋŋ ni ejara bawa waa kɛha Nyɔŋmɔ ni yɛ no sɛɛ lɛ ekɛ lɛ tsu nii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ.​—1 Mose 41 :14, 38-41, 46; 42:6, 9.

NOVEMBER 11-17

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 106

‘Amɛhiɛ Kpa Nyɔŋmɔ, Amɛ-Yiwalaherelɔ Lɛ Nɔ’

w18.07 20 kk. 13

“Namɔ Yɔɔ Yehowa Gbɛfaŋ?”

13 Atatu kpii lɛ, sarawa gbálamɔ lɛ, kɛ naakpɛɛ nibii krokomɛi ni Israelbii lɛ na nakai gbi lɛ hã amɛtsui fã waa. No hewɔ lɛ, amɛkpa Mose fai ni lɛ eya Sinai Gɔŋ lɛ nɔ ni ekɛ Yehowa ayawie ehã amɛ. (2 Mo. 20:18-21) Mose yatsɛ waa yɛ gɔŋ lɛ nɔ. Efee tamɔ nɔ ni eshwɛ amɛ pɛ yɛ ŋa lɛ nɔ ni amɛbɛ hiɛnyiɛlɔ. Eeenyɛ efee akɛ, Israelbii lɛ kɛ amɛhiɛ fɔ̃ Mose nɔ fe nine. Amɛhao ni amɛkɛɛ Aaron akɛ: “Tee shi ni ofee nyɔŋmɔ ohã wɔ ní enyiɛ wɔhiɛ, ejaakɛ wɔleee nɔ ni eba nɛkɛ Mose nɛɛ, ni ji nuu lɛ ni nyiɛ wɔhiɛ kɛshi Ejipt shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.”​—2 Mo. 32:1, 2.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

w06 7/15 13 kk. 9

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Etɛ kɛ Fã ni Ji Ejwɛ lɛ Amli Saji Otii

106:36, 37. Kukuji nɛɛ kɛ amaga jamɔ toɔ afɔlei ni ashãa ahaa daimonioi loo wɔji ahe. Enɛ tsɔɔ akɛ, mɔ ko ni kɛ amagai tsuɔ nii lɛ nyɛɔ ebajeɔ daimonioi ahewalɛ shishi. Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ wɔji ahewɔ.”​—1 Yohane 5:21.

NOVEMBER 18-24

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 107-108

“Nyɛdaa Yehowa Shi, Ejaakɛ Ehi”

w07 4/15 20 kk. 2

Ha Asafo Lɛ Ajie Yehowa Yi

2 Asafo lɛ jeee kuu ko kɛkɛ. Ejeee maŋbii akuu, ni asaŋ ejeee kuu ko ni mɛi ni hiɛ hegbɛ kome, mɛi ni tee skul kome, loo mɛi ni nyaa shwɛmɔ akaŋshii loo hiɛtserɛjiemɔ pɔtɛɛ ko tse. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, yiŋtoo titri ni akɛtse asafo lɛ ji ni akɛjie Yehowa Nyɔŋmɔ yi. Nakai eji kɛjɛ blema tɔ̃ɔ, ni Lalai Awolo lɛ maa enɛ nɔ mi. Lala 35:18 lɛ kɛɔ akɛ: “Madao shi yɛ asafo kpele mli, majie oyi yɛ mɛi pii ateŋ.” Lala 107:31, 32 lɛ hu woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Amɛjie Yehowa yi yɛ emlihilɛ kɛ enaakpɛɛ nii ni etsuɔ ehaa gbɔmɛi abii lɛ ahewɔ, ni amɛkafo lɛ yɛ maŋ lɛ asafo lɛŋ.”

w15 1/15 4 kk. 4

Daa Yehowa Shi Koni Ejɔɔ Bo

4 Esa akɛ wɔhiɛ asɔ nibii ni Yehowa efee ehã wɔ lɛ be fɛɛ be. Shi enɛ feemɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ehe miihia ni wɔyɔse gbɛi anɔ ni Yehowa ejɔɔ wɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ. No sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔsusu bɔ ni jɔɔmɔi nɛɛ hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔsane waa lɛ he jogbaŋŋ. Lalatsɛ lɛ fee nakai, ni enaa kpɛ ehe yɛ naakpɛɛ nibii fɛɛ ni Yehowa efee ehã lɛ lɛ hewɔ.​—Kanemɔ Lala 40:6; 107:43.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-2 420 kk. 4

Moab

Be ni David yeɔ maŋtsɛ lɛ, Israel kɛ Moab wu ta. Aye Moabbii lɛ anɔ kunim kwraa, hewɔ lɛ, Moabbii lɛ kɛ nikeenii bahãa David. Etamɔ nɔ ni be ni ta lɛ ba naagbee lɛ, kɛ́ aja Moab tawulɔi lɛ amli etɛ lɛ, agbe amɛmli enyɔ. Eeenyɛ efee akɛ David hã amɛkamɔ shi yɛ shikpɔŋ ni ekɛ susumɔ kpãa susu amɛ koni ekɛna amɛmlijaa etɛ mli enyɔ ni abaagbe lɛ, kɛ amɛmlijaa etɛ mli ekome ni abaabaa amɛyi lɛ. (2Sa 8:2, 11, 12; 1Kr 18:2, 11) Ekolɛ be ni awuɔ ta nɛɛ nɔŋŋ lɛ, Benaia, Yehoiada binuu lɛ gbe “Ariel, Moabnyo lɛ bihii enyɔ lɛ.” (2Sa 23:20; 1Kr 11:22) Moabbii lɛ anɔ kunim kwraa ni David ye lɛ wo gbalɛ ni Bileam gba nɔ ni fa fe afii 400 ni tsɔ hiɛ lɛ obɔ. Egba akɛ: “Ŋulami ko baajɛ Yakob mli aba, ni maŋtsɛtso baate shi kɛaajɛ Israel mli. Ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaajwara Moab hiɛnaa ni ebaajwara mɛi fɛɛ ni feɔ hoo lɛ ayitsoŋoŋo.” (4Mo 24:17) Agbɛnɛ hu, be ni lalatsɛ lɛ wie akɛ Nyɔŋmɔ naa Moab akɛ ‘okpolu ni ejuɔ ehe yɛ mli’ lɛ, eeenyɛ efee akɛ eewie Moab nɔ kunim ni aye nɛɛ he.​—La 60:8; 108:9.

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Mɛni Baaye Abua Mi Koni Mikaná Susumɔ Ni Ejaaa?

ijwyp 90

Mɛni Baaye Abua Mi Koni Mikaná Susumɔ Ni Ejaaa?

Mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ osusuɔ akɛ oji?

◻ Mɔ ni kpaa gbɛ akɛ nibii baahi

“Mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mimii ashɛ mihe ni mimli akafu. Misumɔɔ ni mihiɛ afee ŋmɔlɔŋmɔlɔ ni maná miishɛɛ daa gbi?”​—Valerie.

◻ Mɔ ni kpaaa gbɛ akɛ nibii baahi

“Be fɛɛ be ni nɔ ko kpakpa baaba lɛ, amrɔ nɔŋŋ lɛ, misusuɔ akɛ ejeee anɔkwale.”​—Rebecca.

◻ Mɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ

“Kɛ́ mikpaa gbɛ akɛ nibii baahi be fɛɛ be lɛ, no lɛ, minine baanyɛ shi, ni kɛ́ be fɛɛ be lɛ mikpaaa gbɛ akɛ nibii baahi lɛ, no hu lɛ, mináŋ miishɛɛ yɛ shihilɛ mli kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ miŋmɛ pɛpɛɛpɛ lɛ, eyeɔ ebuaa mi ni mináa jwɛŋmɔ ni ja yɛ nibii ahe.”​—Anna.

Mɛni hewɔ esa akɛ ole nɔ gbɔmɔ ni oji?

Biblia lɛ kɛɛ “mɔ ni yɔɔ miishɛɛ tsui lɛ, eyeɔ gbi jurɔ daa.” (Abɛi 15:15) No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ mɛi ni be fɛɛ be lɛ amɛhiɛ susumɔ ni ja yɛ saji ahe lɛ náa miishɛɛ waa. Amɛnyɛɔ amɛkɛ mɛi bɔɔ naanyo. Ekã shi faŋŋ akɛ, mɔ ko mɔ ko sumɔŋ ni ekɛ mɔ ko ni daa nɛɛ emli efu abɔ naanyo.

Shi kɛ́ oji mɔ ko ni daa nɛɛ ehiɛ susumɔ ni ja po lɛ, bo hu naagbai komɛi yɛ ni okɛbaakpe yɛ shihilɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ:

◻ Obaanu amaniɛbɔi ni kɔɔ tai, awuiyelii, kɛ basabasa feemɔi ahe yɛ adafitswai amli.

◻ Ehe baahia ni okpee naagbai ni baaba oweku lɛ mli lɛ anaa.

◻ Ebaabi ni bo diɛŋtsɛ hu oye ogbɔjɔmɔi anɔ.

◻ Ekolɛ, onaanyo ko baawie nɔ ko ni baagba onaa waa.

Nɔ najiaŋ ni obaaku ohiɛ oshwie naagbai nɛɛ anɔ loo okɛ ojwɛŋmɔ baama nɔ tuutuu ni hã ohao lɛ nɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ he. Kɛ́ oŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ saji ahe lɛ, ebaaye ebua bo ni okaye otsui fe nine, okahao fe nine, ni okpɛlɛ naagbai ni okɛkpeɔ lɛ anɔ.

Nɔ ni obaanyɛ ofee

◻ Ná jwɛŋmɔ ni ja yɛ otɔ̃mɔi ahe.

Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ko mɔ ko bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni feɔ nɔ ni ja be fɛɛ be ni etɔ̃ɔɔ.” (Jajelɔ 7:20, Good News Translation) Gbɔmɔ ji bo no hewɔ lɛ, obaanyɛ otɔ̃, kɛ́ otɔ̃ lɛ, kaasusu akɛ obɔɔɔ mɔdɛŋ.

Bɔ ni obaafee oŋmɛ pɛpɛɛpɛ: Bɔɔ mɔdɛŋ ni otsu otɔmɔi ahe nii, shi kaimɔ akɛ, oyeee emuu. Oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Caleb lɛ wie akɛ: “Mimiaa mihiɛ koni mikɛ mijwɛŋmɔ akama mitɔmɔi lɛ anɔ koni minijiaŋ akaje wui. Moŋ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ koni makase nɔ ko kɛjɛ mitɔmɔi lɛ amli koni manyɛ maye nɔ.”

◻ Okɛ ohe akato mɛi krokomɛi ahe.

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkahãa wɔnaa wɔhe tsɔ, ni wɔteɔ akaŋshii shi yɛ wɔteŋ, ni wɔná hetsɛ̃ wɔhã wɔhe.” (Galatiabii 5:26) Kɛ́ okwɛ mfonirii yɛ social media lɛ nɔ ni kɔɔ henaabuamɔ ko ni afee ni afɔ̃ɔɔ bo nine lɛ he lɛ, omli baanyɛ afu. Ebaanyɛ ehã onu he akɛ onanemɛi lɛ jeee nanemɛi kpakpai.

Bɔ ni obaafee oŋmɛ pɛpɛɛpɛ: Hã ehi ojwɛŋmɔŋ akɛ jeee henaabuamɔ fɛɛ henaabuamɔ abaanyɛ afɔ̃ bo nine. Kɛfata he lɛ, mfonirii ni onaa yɛ social media lɛ nɔ lɛ kɔɔ mɔ lɛ shihilɛ mli nɔ ko fioo pɛ he. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Alexis lɛ wie akɛ, “Bei pii lɛ, nibii ni mɛi kɛwoɔ social media lɛ nɔ ji miishɛɛ nɔ ko ni etee nɔ yɛ amɛshihilɛ mli. Bei pii lɛ amɛkɛ amɛshihilɛ mli nibii krokomɛi ni bɛ miishɛɛ lɛ wooo jɛmɛ.”

◻ Tiumɔ toiŋjɔlɛ sɛɛ, titri lɛ yɛ oweku lɛ mli.

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ ebaahi lɛ, nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛfea bɔ fɛɛ bɔ ni nyɛaanyɛ koni toiŋjɔlɛ ahi nyɛ kɛ mɛi fɛɛ ateŋ.” (Romabii 12:18) Onyɛŋ okudɔ nɔ fɛɛ nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ, shi obaanyɛ okudɔ bo diɛŋtsɛ onifeemɔi. Bo obaahala akɛ oosumɔ ni otiu toiŋjɔlɛ sɛɛ loo osumɔŋ.

Bɔ ni obaafee oŋmɛ pɛpɛɛpɛ: Bɔɔ mɔdɛŋ ni okahã naagbai ni yɔɔ oweku lɛ mli lɛ mli wo wu, moŋ lɛ, hã toiŋjɔlɛ ahi oweku lɛ mli tamɔ bɔ ni obaasumɔ ni toiŋjɔlɛ ahi okɛ onanemɛi ateŋ lɛ. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Melinda lɛ wie akɛ, “Wɔteŋ mɔ ko mɔ ko yeee emuu, no hewɔ lɛ yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, wɔbaafee nɔ ko loo wɔbaawie nɔ ko ni baagba mɛi krokomɛi anaa. Nɔ ni shwɛɔ wɔ ji, ni wɔbaakpɛ wɔyiŋ akɛ wɔkɛ mɔ lɛ he baake lɛ loo wɔkɛkeŋ lɛ.”

◻ Ohiɛ asɔ nii.

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛfea nyɛhe mɛi ni le shidaa.” (Kolosebii 3:15) Kɛ́ ohiɛ sɔɔ nii lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ baama nibii kpakpai ni miiya nɔ yɛ oshihilɛ lɛ mli pɛ anɔ, moŋ fe nibii ni osusuɔ akɛ eeya nɔ yɛ oshihilɛ mli ni hãaa oná miishɛɛ lɛ anɔ.

Bɔ ni obaafee oŋmɛ pɛpɛɛpɛ: Ehi akɛ obaayɔse akɛ oyɛ naagbai, shi kaaku ohiɛ oshwie nibii kpakpai hu ni yaa nɔ yɛ oshihilɛ mli lɛ anɔ. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Rebecca lɛ wie akɛ, “Daa gbi lɛ, miŋmaa nɔ ko kpakpa ni etee nɔ yɛ mishihilɛ mli miwoɔ wolo ko mli. Miisumɔ ni makai mihe akɛ eyɛ mli akɛ miyɛ naagbai moŋ, shi be fɛɛ be lɛ miyɛ nɔ ko kpakpa ni majwɛŋ he.”

◻ Okɛ mɛi kpakpai abɔ naanyo.

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Naanyobɔɔ gbonyo fiteɔ sui kpakpai.” (1 Korintobii 15:33) Kɛ́ mɛi ni okɛbɔɔ lɛ yɛ jeŋba gbonyo ko loo amɛwieee mɛi ahe ekpakpa lɛ, ewaŋ akɛ bo hu obaaná eko.

Bɔ ni obaafee oŋmɛ pɛpɛɛpɛ: Kɛ́ onanemɛi lɛ kɛ naagba kpe lɛ, amɛmiishɛɛ baatã ni amɛbaahao. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oye obua amɛ, shi kwɛmɔ jogbaŋŋ ni amɛnaagbai lɛ akahã ohao fe nine. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Michelle lɛ wie akɛ, “Esaaa akɛ wɔkɛ mɛi ni hiɛ susumɔ ni ejaaa lɛ pɛ bɔɔ.

Kanemɔ saji ni baahã oná susumɔ ni ja

Biblia lɛ tsɛɔ bei ni wɔyɔɔ mli lɛ akɛ “bei krɛdɛi ni mli shihilɛ wa.” (2 Timoteo 3:1) Ani ewa kɛhã bo akɛ obaaná miishɛɛ yɛ jeŋ ni mli shihilɛ wa nɛɛ mli? Kanemɔ sane ni ji “Mɛni Hewɔ Mɛi Naa Amanehulu Nɛkɛ?”

Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ

“Bei komɛi lɛ, kɛ́ susumɔ ko ni ejaaa ba mijwɛŋmɔ mli lɛ, miŋmalaa nibii kpakpai kɛ naagbai ni kɔɔ shihilɛ lɛ he lɛ mifɔ̃ɔ shi. Enɛ yeɔ ebuaa mi ni minyɛɔ misusuɔ sane lɛ he jogbaŋŋ. Bei pii lɛ, nɔ ko kpakpa nyɛɔ ejɛɔ shihilɛ ko ni osusuɔ akɛ eji naagba lɛ po mli kɛbaa.”​—Emma.

“Kɛ́ susumɔ ni ejaaa ba mijwɛŋmɔ mli lɛ, mitaoɔ gbɛ ni manyɛ matsɔ nɔ maye mabua mɔ ko loo nɔ ko ni manyɛ mafee mahã mɔ ko. Yesu wie akɛ, nɔhãmɔ hãa mɔ náa miishɛɛ fe hemɔ, ni be fɛɛ be ni mafee mɔ ko ejurɔ lɛ, mijwɛŋmɔ jeɔ susumɔi ni ejaaa lɛ anɔ.”​—Jesse.

Emli otii: Mɛni baaye abua mi koni mikaná susumɔ ni ejaaa?

Ná jwɛŋmɔ ni ja yɛ otɔmɔi ahe. Bɔɔ mɔdɛŋ ni otsu otɔmɔi ahe nii, shi kaimɔ akɛ, oyeee emuu.

Okɛ ohe akato mɛi krokomɛi ahe. Kɛ́ afɔ̃ɔɔ bo nine kɛyaaa henaabuamɔ ko shishi lɛ, omli akafu.

Tiumɔ toiŋjɔlɛ sɛɛ, titri lɛ yɛ oweku lɛ mli. Kaahã naagbai ni yɔɔ oweku lɛ mli lɛ mli wo wu, moŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ koni ohã toiŋjɔlɛ ahi mli.

Ohiɛ asɔ nii. Ehi akɛ obaayɔse akɛ oyɛ naagbai, shi kaaku ohiɛ oshwie nibii kpakpai ni yaa nɔ yɛ oshihilɛ mli lɛ anɔ.

Okɛ mɛi kpakpai abɔ naanyo. Okɛ mɛi ni eŋmɛɛɛ gbɛ ni naagbai ni amɛkɛkpeɔ lɛ ahã amɛnijiaŋ aje wui lɛ abɔ.

NOVEMBER 25–DECEMBER 1

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 109-112

Fĩ Maŋtsɛ Yesu Sɛɛ!

w06 9/1 13 kk. 6

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

110:1, 2​—Beni Yesu Kristo ni ji “[David] Nuŋtsɔ” lɛ tá Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ lɛ, mɛni efee? Beni atée Yesu shi lɛ, ekwɔ kɛtee ŋwɛi ni eyatá Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ kɛmɛ kɛyashi ebɔi nɔyeli ákɛ Maŋtsɛ yɛ afi 1914. Yɛ nakai be ni Yesu kɛmɛ lɛ mli lɛ, eye esɛɛnyiɛlɔi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ anɔ, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha amɛ yɛ amɛshiɛmɔ kɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ mli, ni agbɛnɛ hu esaa amɛ koni amɛfata ehe kɛye nɔ yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli.​—Mateo 24:14; 28:18-20; Luka 22:28-30.

w00 4/1 17 kk. 3

Mɛi ni Wuɔ Shiɔ Nyɔŋmɔ lɛ Yeŋ Kunim!

3 Yehowa webii ebaje tutuamɔ shishi kɛjɛ afii ohai 20 lɛ shishijee mli kɛbaa. Gbɔmɛi ni hiɛ yiŋtoo fɔŋ ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsĩ​—hɛɛ, amɛaaha afee dioo​—yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa ni ajajeɔ yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ he. Wɔ Henyɛlɔ ni fe fɛɛ, Abonsam, ní “nyiɛ tamɔ jata ni hũuɔ eetao mɔ ni eeemi” lɛ tsirɛɔ amɛ yisɛɛ. (1 Petro 5:8) Beni “jeŋmaji abe ni ato lɛ” ba naagbee yɛ afi 1914 lɛ, Nyɔŋmɔ wó e-Bi lɛ shikpɔŋ lɛ nɔ Maŋtsɛ hee, kɛ fãmɔ akɛ: “Ye lumɔ yɛ ohenyɛlɔi lɛ ateŋ!” (Luka 21:24; Lala 110:2) Yɛ Yesu Maŋtsɛyeli hewalɛ lɛ ni ekɛtsu nii hewɔ lɛ, eshwie Satan kɛjɛ ŋwɛi, ni etsĩ enaa ewo shikpɔŋ lɛ niiaŋ gbɛ. Akɛni Abonsam le akɛ ebe lɛ faaa hewɔ lɛ, ekɛ ehiɛdɔɔ lɛ shwieɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛ hefatalɔi lɛ anɔ. (Kpojiemɔ 12:9, 17) Mɛni ejɛ tutuamɔi ní mɛi ni wuɔ shiɔ Nyɔŋmɔ lɛ kɛba amɛnɔ nɔtonɔto lɛ mli kɛba?

be 76 kk. 2

Feemɔ Mɔ ni Sumɔɔ Nɔyaa​—Yaa Hiɛ

Ŋaa ni awoɔ bo koni okɛ onikeenii lɛ atsu nii lɛ tsɔɔ akɛ bo okɛ hegbɛ lɛ baatsu nii. Ani bo klɛŋklɛŋ oŋɔɔ hegbɛ lɛ ni okɛ mɛi krokomɛi tsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? Ani otaoɔ hegbɛi ni oooná ni okɛye obua osafo lɛ mli bii heei, mɛi ni darako, loo mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ? Ani okɛ ohe haa koni osaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo oyeɔ obuaa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ yɛ kpeei wuji kɛ kpeei bibii ashishi? Ani obaanyɛ okɛ ohe aha yɛ be kɛ bei amli ákɛ gbɛgbalɔi awalɔ? Ani onyɛɔ osɔmɔɔ akɛ daa gbɛgbalɔ loo oyeɔ obuaa asafo ko yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ? Kɛ́ oji nyɛmi nuu lɛ, ani ooya hiɛ koni oshɛ Ŋmalɛ naa taomɔ nii kɛha asafoŋ sɔɔlɔi kɛ onukpai agbɛhe lɛ he? Osuɔmɔ mli ni ooojɛ ní okɛ yelikɛbuamɔ aha ni okpɛlɛ gbɛnaa nii anɔ lɛ ji hiɛyaa he okadi.​—Lala 110:3.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-1 524 kk. 2

Kpaŋmɔ

Kpaŋmɔ Kɛhã Osɔfoyeli Tamɔ Melkizedek Nɔ Lɛ. Awie kpaŋmɔ nɛɛ he yɛ Lala 110:4 lɛ, ni mɔ ni ŋma Hebribii Awolo lɛ tsɔɔ mli yɛ Hebribii 7:1-3, 15-17 lɛ akɛ ekɔɔ Kristo he. Yehowa kɛ Yesu Kristo pɛ kpaŋ kpaŋmɔ nɛɛ. Etamɔ nɔ ni be ni Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ miifee kpaŋmɔ kɛhã maŋtsɛyeli lɛ, etsĩ kpaŋmɔ nɛɛ tã. (Luk 22:29) Yehowa kã kitã akɛ Yesu Kristo, ni ji e-Bi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, baaye osɔfo tamɔ Melkizedek. No mli lɛ, Melkizedek ji maŋtsɛ kɛ Nyɔŋmɔ osɔfo fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Yesu Kristo baasɔmɔ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa fɛɛ yɛ ŋwɛi shi jeee shikpɔŋ lɛ nɔ. Be ni etee ŋwɛi sɛɛ lɛ, ebɔi sɔɔmɔ akɛ osɔfo, ni ebaafee nakai kɛya naanɔ. (Heb 6:20; 7:26, 28; 8:1) Kpaŋmɔ nɛɛ baŋ naagbee, ejaakɛ Yesu baasɔmɔ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa fɛɛ yɛ Yehowa shishi kɛya naanɔ.​—Heb 7:3.

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi kɛ Amɛhe Wooo Ta Mli Lɛ?

ijwfq 23

Mɛni Hewɔ Nyɛkɛ Nyɛhe Wooo Ta Mli Lɛ?

Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo ta mli yɛ yiŋtoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahewɔ:

1. Wɔboɔ Nyɔŋmɔ toi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ tsuji kɛ “amɛklantei aaasɔ̃ kɔii” ni “amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!”​—Yesaia 2:4.

2. Wɔboɔ Yesu toi. Yesu kɛɛ bɔfo Petro akɛ: “Ŋɔɔ oklante lɛ oto etoohe; ejaakɛ mɛi fɛɛ ni kɔlɔɔ klante lɛ, klante nɔŋŋ akɛaakpata amɛhiɛ.” (Mateo 26:52) Yesu kɛ no tsɔɔ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ amɛhe woŋ ta mli.

Yesu kaselɔi lɛ fiii afã ko sɛɛ kwraa yɛ maŋkwramɔŋ saji ahe, ni amɛkɛ no feemɔ boɔ Yesu famɔ akɛ “amɛjɛɛɛ je lɛ mli” lɛ toi. (Yohane 17:16) Amɛtswaaa tsɛŋsi amɛshiii asraafoi anifeemɔi, ni amɛtsĩii mɛi hu ni sumɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe awo asraafoi anitsumɔi amli lɛ anaa.

3. Suɔmɔ kɛha mɛi krokomɛi. Yesu fã ekaselɔi lɛ akɛ ‘amɛsumɔ amɛhe.’ (Yohane 13:34, 35) Enɛ tsɔɔ akɛ amɛbaafee jeŋ muu fɛɛ nyɛmimɛi akuu ko ni emli bii lɛ ateŋ mɔ ko efaŋ ta eshiŋ enyɛmi.​—1 Yohane 3:10-12.

4. Mra beaŋ Kristofoi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ. Wolo ko (Encyclopedia of Religion and War) kɛɛ akɛ: “Mra beaŋ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ kpoo akɛ amɛkɛ amɛhe baawo ta kɛ asraafoi anitsumɔi amli,” amɛbu nakai nifeemɔi lɛ akɛ nomɛi kɛ “suɔmɔ ni Yesu wie he lɛ kɛ fãmɔ akɛ asumɔ henyɛlɔi tete” lɛ kpãaa. Nakai nɔŋŋ Germannyo Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔ Peter Meinhold ŋma yɛ mra beaŋ Yesu kaselɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛshidaamɔ ji mɔ ko nyɛŋ afee Kristofonyo ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ efee asraafonyo.”

Yelikɛbuamɔi ni wɔkɛhaa maŋ lɛ

Yehowa Odasefoi ahe yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha maŋ lɛ, ni amɛhe bɛ oshara loo gbeyei yɛ maji anɔ ni amɛyɔɔ lɛ amli. Wɔjieɔ bulɛ kpo wɔtsɔɔ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ, ni no kɛ Biblia mli fãmɔi nɛɛ kpãa gbee, akɛ:

◻ ‘Aba he shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ.’​—Romabii 13:1.

◻ “Belɛ nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni Nyɔŋmɔ nii lɛ nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ!”​—Mateo 22:21.

Enɛ hewɔ lɛ, wɔyeɔ mla lɛ nɔ, wɔwoɔ wɔtoi, ni wɔkɛ amralo lɛ feɔ ekome yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ kɛha maŋbii lɛ ahilɛkɛhamɔ lɛ sɛɛ.

DECEMBER 2-8

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 113-118

Mɛni Wɔkɛbaato Yehowa Najiaŋ?

w01 1/1 11 kk. 13

Nyɛhaa Suɔmɔ Atswaa Nyɛ Amaa Shi

13 Wɔnaa faŋŋ yɛ Yesu wiemɔi lɛ amli akɛ, klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ wɔsumɔ Yehowa. Shi kɛlɛ, akɛ Yehowa ni wɔɔsumɔ lɛ kwraa lɛ fɔɔɔ wɔ. Eji nɔ ko ni esa akɛ wɔná. Beni wɔnu ehe klɛŋklɛŋ lɛ, wɔná ehe miishɛɛ kɛtsɔ nɔ ni wɔnu lɛ nɔ. Fiofio lɛ, wɔkase bɔ ni fee ni esaa shikpɔŋ lɛ nɔ kɛha adesai. (1 Mose 2:5-23) Wɔkase bɔ ni ekɛ adesai ye ha, akɛ beni esha bote adesai aweku lɛ mli klɛŋklɛŋ lɛ, eshɛɛɛ wɔ efɔɔɔ, shi moŋ efee nii koni ekɛkpɔ̃ wɔ. (1 Mose 3:1-5, 15) Ekɛ mɛi ni ye anɔkwa lɛ ye yɛ mlihilɛ mli, ni naagbee mli lɛ, ekɛ e-Bi koome lɛ ha kɛha wɔhe eshaifaa. (Yohane 3:16, 36) Nɛkɛ nilee ni faa nɛɛ ha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ da. (Yesaia 25:1) Maŋtsɛ David kɛɛ akɛ esumɔ Yehowa yɛ E-suɔmɔ kwɛmɔ lɛ hewɔ. (Lala 116:1-9) Ŋmɛnɛ, Yehowa susuɔ wɔhe, ekudɔɔ wɔ, ewajeɔ wɔ, ni ewoɔ wɔ hewalɛ. Babaoo ni wɔkaseɔ ehe nii lɛ, babaoo ni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ mli kwɔɔ.​—Lala 31:24; Zefania 3:17; Romabii 8:28.

w09 7/15 29 kk. 4-5

Okɛ Hiɛsɔɔ Akpɛlɛ Nɔ Jɛɛ Otsui Mli Fɛɛ Oha

Lalatsɛ lɛ bi ehe akɛ: “Mɛni maŋɔto Yehowa najiaŋ yɛ ejurɔ fɛɛ ni efee mi lɛ hewɔ?” (Lala 116:12) Mɛɛ ejurɔ Yehowa efee lɛ? Yehowa ye ebua lɛ beni eyaje “haomɔ kɛ awerɛhoo” mli lɛ. Kɛfata he lɛ, Yehowa ‘jie esusuma kɛjɛ gbele mli.’ Agbɛnɛ lɛ, eeesumɔ ni efee nɔ ko ‘eŋɔto’ Yehowa “najiaŋ.” Mɛni lalatsɛ lɛ baanyɛ afee? Ekɛɛ akɛ: “Maye mishiwoi lɛ anɔ maha Yehowa.” (Lala 116:3, 4, 8, 10-14) Eŋmɔ eyiŋ kpɔ akɛ ebaaye shi ni ewo Yehowa lɛ fɛɛ nɔ, ní etsu sɔ̃i ni jwere enɔ yɛ Yehowa hiɛ lɛ fɛɛ ahe nii.

Bo hu obaanyɛ ofee nakai. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ ní okɛaatsu nii daa yɛ oshihilɛ mli lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, okɛ Yehowa jamɔ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli daa, ní oha Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ akudɔ bo yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ lɛ mli. (Jaj. 12:13; Gal. 5:16-18) Yɛ anɔkwale mli lɛ, onyɛŋ oto Yehowa najiaŋ shishiishi yɛ nibii fɛɛ ni efee eha bo lɛ ahe. Ni kɛlɛ, ‘Yehowa tsui nyɔɔ emli’ kɛ́ okɛ otsui muu fɛɛ sɔmɔ lɛ lɛ. (Abɛi 27:11) Eji hegbɛ ni nɔ bɛ ni wɔná akɛ wɔɔtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ wɔha Yehowa tsui anyɔ emli!

w19.11 22-23 kk. 9-11

Nibii Ni Wɔkaseɔ Yɛ Mose Wolo Ni Ji Etɛ Lɛ Mli

9 Nikasemɔ ni ji enyɔ: Wɔhiɛ sɔɔ nibii ni Yehowa efee ehã wɔ lɛ, ni no hewɔ wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ. Nikasemɔ ni ji enyɔ: Wɔhiɛ sɔɔ nibii ni Yehowa efee ehã wɔ lɛ, ni no hewɔ wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ. Naanyobɔɔ afɔlei fata nibii ni he hiaa waa ni afee kɛjá Nyɔŋmɔ yɛ blema Israel lɛ ahe, ni amɛhãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ nibii ni Yehowa efee ehã wɔ lɛ, wɔbaasɔmɔ lɛ. Mose Wolo Ni Ji Etɛ lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Israelnyo ko baanyɛ ekɛ naanyobɔɔ afɔle aba ni ‘ekɛbada Yehowa shi.’ (3 Mo. 7:11-13, 16-18) Afɔle nɛɛ fataaa afɔlei ni abi ni amɛshã lɛ ahe. Moŋ lɛ, mɔ lɛ diɛŋtsɛ suɔmɔ mli ejɛ ekɛba koni ekɛtsɔɔ akɛ, esumɔɔ Yehowa e-Nyɔŋmɔ lɛ. Kɛ́ agbe kooloo ni akɛbaashã afɔle lɛ, mɔ ni kɛba lɛ, eweku lɛ, kɛ osɔfoi lɛ baafee ekome ni amɛye. Shi kooloo lɛ fãi komɛi yɛ ni akɛhãa Yehowa, ni mɔ ko mɔ ko bɛ hegbɛ akɛ eyeɔ. Ani ole efãi ni ji?

10 Nikasemɔ ni ji etɛ: Wɔsumɔɔ Yehowa, ni no hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔnibii kpakpai ni hi fe fɛɛ lɛ hãa lɛ. Yɛ Yehowa hiɛ lɛ, kooloo lɛ fɔ lɛ ji kooloo lɛ fã ni hi fe fɛɛ. Agbɛnɛ hu, ebu kooloo lɛ fãi komɛi ni he hiaa waa, tamɔ sabai lɛ nɛkɛ, akɛ amɛnɔ bɛ. (Kanemɔ 3 Mose 3:6, 12, 14-16.) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ Israelnyo ko jɛ etsui mli ekɛ kooloo lɛ fãi ni he hiaa waa lɛ kɛ fɔ lɛ hã Yehowa lɛ, Yehowa náa he miishɛɛ waa. Agbɛnɛ hu, ehã ana akɛ, lɛ mɔ ni ekɛ afɔle lɛ ba lɛ, eesumɔ waa ni ekɛ enibii ni hi fe fɛɛ lɛ ahã Nyɔŋmɔ. Yesu hu kɛ nii ni hi fe fɛɛ ni eyɔɔ lɛ shã afɔle ehã Yehowa. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ekɛ esusuma muu fɛɛ sɔmɔ Yehowa ejaakɛ esumɔɔ lɛ. (Yoh. 14:31) Yesu ná he miishɛɛ waa akɛ ebaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Anɔkwa, esumɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ waa. (Lala 40:8) Kwɛ bɔ ni Yehowa mii shɛ ehe waa ehã akɛ, Yesu jɛ etsui muu fɛɛ mli esɔmɔ lɛ!

11 Wɔbaanyɛ wɔkɛ sɔɔmɔ ni wɔsɔmɔɔ Yehowa lɛ ato naanyobɔɔ afɔlei ni ashã yɛ blema lɛ ahe. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Bɔ ni mɛi ni shã afɔle nɛɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ nibii ni hi fe fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ hã Yehowa kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa kɛtsɔɔ akɛ, wɔsumɔɔ lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ miijá Yehowa, ejaakɛ amɛsumɔɔ lɛ waa, ni amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii. Kwɛ bɔ ni enɛ hãa Yehowa mii shɛɔ ehe ehãa! Yehowa naa nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ, ni ehiɛ sɔɔ. Shi jeee no pɛ enaa; enaa nɔ ni tsirɛɔ wɔ ni wɔfeɔ nibii ni wɔfeɔ lɛ, ni ehiɛ sɔɔ no hu. Kɛ́ wɔhã enɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be lɛ, ebaashɛje wɔmii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ogbɔ, ni no hewɔ lɛ, onyɛɛɛ otsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli tamɔ bɔ ni otsui shweɔ lɛ, kaashe gbeyei; Yehowa nuɔ bo shishi. Eyɛ mli akɛ, ekolɛ obuuu nɔ ni onyɛɔ otsuɔ lɛ akɛ nɔ ko moŋ, shi eyɛ he miishɛɛ. Enaa otsuiŋ. Ele akɛ osumɔɔ lɛ waa, ni no hewɔ okɛ onyɛmɔ fɛɛ sɔmɔɔ lɛ lɛ.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

w12 5/15 22 kk. 1-2

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Akɛ mumɔ tsirɛ lalatsɛ ko ni ela akɛ: “Yehowa mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ [loo enɔkwafoi lɛ] agbele jara wa yɛ ehiɛ.” (Lala 116:15) Yehowa anɔkwa jálɔi lɛ fɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ wala jara wa yɛ ehiɛ. Shi, shishinumɔ ni yɔɔ wiemɔi ni atsɛ yisɛɛ kɛjɛ Lala 116 lɛ asɛɛ lɛ yaa shɔŋŋ fe mɔ aŋkro ko gbele.

Kɛ́ mɔ ko miiha Kristofonyo ko ni egbo lɛ yarafeemɔ he wiemɔ lɛ, efeŋ nɔ ni sa akɛ ekɛ Lala 116:15 lɛ baato mɔ ni egbo lɛ he, kɛ́ eyɛ mli po akɛ mɔ lɛ gbo akɛ Yehowa anɔkwa tsulɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ hiɛ shishinumɔ ni yaa shɔŋŋ fe no. Lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ gbɛ ni enɔkwafoi lɛ fɛɛ agboi ejaakɛ amɛjara wa yɛ ehiɛ.​—Kwɛmɔ Lala 72:14; 116:8.

Lala 116:15 lɛ woɔ wɔ shi akɛ, Yehowa eŋmɛŋ gbɛ ni abule enɔkwa tsuji lɛ ashishi akɛ kuu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Anɔkwa, odaseyelii babaoo yɛ ŋmɛnɛ ni tsɔɔ akɛ wɔfi shi shiŋŋ yɛ shihilɛi ni mli wawai kɛ yiwai amli; ni enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni abule wɔshishi.

DECEMBER 9-15

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 119:1-56

“Te Oblanyo Baafee Tɛŋŋ Ehã Egbɛ He Atse Lɛ?”

w88 3/1 16 kk. 10

Ani Oohi Shi Akɛ Mɔ Ni He Tse Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Mli?

10 Paulo bɔ kɔkɔ yɛ Efesobii 5:5 akɛ: “Ejaakɛ nyɛle enɛ momo akɛ, ajwamaŋbɔlɔ ko ajwamaŋbɔlɔ ko aloo nyaŋemɔ nitsulɔ ko aloo hiɛjoolɔ ko ni ji wɔŋjalɔ bɛ gbɛnaa yɛ Kristo kɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli.” Ni kɛlɛ, akaa akpei abɔ hiɛ aloo ashwieɔ amɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli daa afi yɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara hewɔ​—‘esha ni afeɔ ashiɔ gbɔmɔtso lɛ.’ Yɛ be babaoo mli lɛ, ejɛɔ ‘he ni akwɛɛɛ jogbaŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ naa’ lɛ hewɔ. (Lala 119:9) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nyɛmimɛi hii pii ŋmɛɔ amɛhe ni amɛkwɛɔ jogbaŋŋ yɛ jeŋba he lɛ he yɛ gbɛhamɔ be mli. Akɛni amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ teokrase naanyobɔɔ nɔ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni amɛkɛ je lɛŋ bii ni amɛ hu amɛtee gbɛhamɔ lɛ yabɔɔ naanyo. Akɛni amɛyasusu akɛ amɛ ji ‘gbɔmɛi kpakpai’ hewɔ lɛ, Kristofoi komɛi kɛ amɛhe bɔɔ amɛhe yɛ nitsumɔi ni ejaaa gbɛ lɛ amli. Nakai nɔŋŋ hu mɛi krokomɛi kɛ amɛnitsumɔ mli bii bɔɔ naanyo kɛtekeɔ nɔ. Kristofonyo onukpa ko kɛ ehe bɔ obalayoo ko ni ji nitsulɔ he aaahu akɛ eha eshi eweku lɛ ni ekɛ nɛkɛ yoo nɛɛ yahi shi! Ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Kwɛ bɔ ni Biblia mli wiemɔ nɛɛ ji anɔkwale ha akɛ, “Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa”!​—1 Korintobii 15:33.

w06 6/15 25 kk. 1

“Okaimɔi Lɛ Ji Nii Ni Mimii Shɛɔ He”

YEHOWA kɛ kaimɔi haa etsuji bɔni afee ni amɛnyɛ amɛdamɔ jaramɔ bei nɛɛ amli nɔnyɛɛi lɛ anaa. Wɔnine shɛɔ kaimɔi nɛɛ ekomɛi anɔ beni wɔ diɛŋtsɛ wɔkaneɔ Biblia lɛ, ni wɔnine shɛɔ ekrokomɛi hu anɔ kɛtsɔ saji ni akɛwɔ yasusuɔ he yɛ Kristofoi akpeei ashishi kɛ saji ahetooi ni ahaa yɛ jɛmɛ lɛ anɔ. Nibii ni wɔkaneɔ kɛ nɔ ni wɔyanuɔ yɛ kpeei ashishi lɛ amli saŋŋ ji nɔ ni wɔle momo. Ekolɛ wɔkase sane ko ni tamɔ nakai pɛŋ. Shi akɛni wɔhiɛ kpaa nii anɔ hewɔ lɛ, ehe miihia ni aya nɔ akai wɔ Yehowa yiŋtoi, emlai, kɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ. Esa akɛ wɔhiɛ asɔ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ. Nomɛi yeɔ buaa wɔ ni wɔhiɛ hiɔ nɔ̃ hewɔ ni wɔkɔ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ nɔ, ni enɛ woɔ wɔ hewalɛ. No ha lalatsɛ lɛ lá eha Yehowa akɛ: “Okaimɔi lɛ ji nii ni mimii shɛɔ he” lɛ.​—Lala 119:24, NW.

w10 4/15 20 kk. 2

Kaakwɛ Yaka Nii!

2 Shi nibii ni wɔkwɛɔ lɛ hu baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ gbonyo. Tsakpaa ni kã wɔhiŋmɛi lɛ kɛ wɔjwɛŋmɔ lɛ teŋ lɛ mli wa aahu akɛ wɔhiŋmɛi lɛ baanyɛ eha wɔshwe nibii komɛi yɛ wɔtsuiŋ loo eha shwelɛ ni wɔyɔɔ kɛha nibii komɛi lɛ mli awa. Ni akɛni wɔyɛ jeŋ ni ekpɔtɔ ni Satan Abonsam yeɔ nɔ, ni mɛi yeɔ amɛtsui naa saji yɛ mli lɛ mli hewɔ lɛ, wɔnaa nibii ni kɛ́ wɔhiɛŋmɛi gba amɛnɔ kɛkɛ po lɛ, ewaaa akɛ amɛaaha wɔkpalaŋ, ni wɔnuɔ saji hu ni baanyɛ aha wɔkpalaŋ. (1 Yoh. 5:19) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ lalatsɛ lɛ kpa Nyɔŋmɔ fai akɛ: “Jiemɔ mihiɛ kɛjɛ yaka nii akwɛmɔ nɔ, ni oha miyi aná wala yɛ ogbɛi lɛ anɔ.”​—Lala 119:37.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

w05 4/15 10 kk. 2

Ná Hekɛnɔfɔɔ Yɛ Yehowa Wiemɔ Lɛ Mli

2 Sɛɛnamɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ loo shɛɛ sane lɛ he lɛ ji sane oti ni yɔɔ Lala 119 lɛ mli. Ekolɛ mɔ ni ŋma lala nɛɛ to emli wiemɔi lɛ anaa yɛ bɔ ni ato alfabɛtai lɛ anaa aha lɛ naa bɔni afee ni anyɛ akai. Ato kukuji 176 ni yɔɔ mli lɛ anaa yɛ bɔ ni Hebri alfabɛta okadii lɛ yɔɔ ha lɛ naa. Yɛ Hebri wiemɔi diɛŋtsɛ ni akɛŋmala lala nɛɛ mli lɛ, lala lɛ fãi 22 lɛ ateŋ eko fɛɛ eko yɛ liamɔi 8 komɛi ni akɛ niŋmaa okadi kome too lɛ nɔŋŋ je shishi. Lala nɛɛ wieɔ Nyɔŋmɔ wiemɔi, emlai, ekaimɔi, egbɛ̀i, ekpɔi, egbɛnaai, ekitãi, kɛ ekojomɔi ahe. Wɔkɛ Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni ja ní akwɛ Hebri Biblia lɛ mli wiemɔi lɛ anɔ akɛfee lɛ baatsu nii ni wɔkɛsusu Lala 119 lɛ he yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ amli. Esa akɛ Yehowa tsuji ni hi shi yɛ blema kɛ mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ aniiashikpamɔi ahe ní wɔɔsusu lɛ aha shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ lala ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ he lɛ aya hiɛ, ni eha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma ni ji Biblia lɛ mli akwɔ.

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Te Mafee Tɛŋŋ Maye Kaa Nɔ?

ijwyp 83

Te Mafee Tɛŋŋ Maye Kaa Nɔ?

Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛ́ miitao mafee nɔ ni ja lɛ, minaa nɔ gbonyo hu yɛ mimli.” (Romabii 7:21) Ani onu he nakai pɛŋ? Kɛ́ nakai lɛ, sane nɛɛ baanyɛ aye abua bo koni oye kaa ni baanyɛ ahã ofee efɔŋ lɛ nɔ.

Nɔ ni esa akɛ ole

Nɔ ni obaanyɛ ofee

Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ

Nɔ ni esa akɛ ole

Bei pii lɛ, mɛi baanyɛ anyɛ onɔ koni ofee efɔŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ “naanyobɔɔ gbonyo fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33, shishigbɛ niŋmaa) Mɛi krokomɛi loo adafitswaa nibii baanyɛ ahã oná shwelɛ ni baahã oyanyiɛ “mɛi pii asɛɛ ni oyafee efɔŋ.”​—2 Mose 23:2.

“Shwelɛ ni onaa akɛ mɛi asumɔ osane ni amɛkpɛlɛ onɔ lɛ baanyɛ ahã ofee nibii ni amɛfeɔ lɛ eko koni amɛná ohe miishɛɛ kɛkɛ.”​—Jeremy.

Kɛhã he susumɔ: Mɛni hewɔ ebaanyɛ ewa kɛhã bo akɛ obaakpee kaa naa kɛ́ ohã bɔ ni mɛi krokomɛi naa bo amɛhãa lɛ kã otsui nɔ waa?​—Abɛi 29:25.

Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Kaahã otipɛŋfoi nyɛ onɔ ni oŋmɛɛ ohemɔkɛyeli lɛ he kɛsaa ni ofee efɔŋ.

Nɔ ni obaanyɛ ofee

Ná nɔmimaa yɛ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ mli. Kɛ́ oyiŋ feɔ bo enyɔɔnyɔ yɛ nɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ he lɛ, obaatsɔ tamɔ koliko ni mɛi krokomɛi kudɔɔ. Ehi waa akɛ okɛ Biblia ŋaawoo nɛɛ baatsu nii, ekɛɔ akɛ: “Nyɛkaa nii fɛɛ nyɛkwɛa; nyɛmɔa nɔ ni hi lɛ mli kpɛŋŋ.” (1 Tesalonikabii 5:21) Kɛ́ onu nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ, obaaná lɛ mlɛo akɛ okɛbaatsu nii ni obaaye kai ni baahã ofee efɔŋ lɛ anɔ.

Kɛhã he susumɔ: Mɛni hewɔ oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ jeŋba he mlai lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛhã bo lɛ?

“Mikpa shi mina akɛ, be fɛɛ be ni maye anɔkwa ni miŋmɛɛɛ saji ahe kɛsaaa lɛ, mɛi buɔ mi waa.”​—Kimberly.

Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ: Daniel. Be ni Daniel ji oblanyo lɛ tɔ̃ɔ ni ‘ekpɛ mli yɛ etsui mli’ akɛ ebaabo Nyɔŋmɔ mla lɛ toi.​—Daniel 1:8.

Yɔsemɔ nibii ni baanyɛ afee naagba kɛhã bo. Biblia lɛ wieɔ “nibii ni ashweɔ yɛ oblahiiaŋ”​—ni ji shwelɛ ni mli wa waa ni anaa yɛ oblahiiaŋ lɛ he. (2 Timoteo 2:22) Jeee bɔlɛnamɔ henumɔi pɛ he ekɔɔ, shi ekɔɔ shwelɛ ni oblahii kɛ oblayei naa akɛ amɛtipɛŋfoi akpɛlɛ amɛnɔ kɛ shwelɛ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ ni amɛfɔlɔi ayelikɛbuamɔ bɛ mli dani amɛtsɔmɔ onukpai lɛ hu he.

Kɛhã he susumɔ: Biblia lɛ kɛɛ akɛ “mɔ fɛɛ mɔ lɛ, nɔ ni kaa lɛ ji nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ eshweɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ.” (Yakobo 1:14) Mɛɛ shwelɛ kaa bo waa?

“Bo diɛŋtsɛ kwɛmɔ akɛ mɛɛ kaa ewa kɛhã bo akɛ obaaye nɔ. Taomɔ nii amli yɛ bɔ ni obaafee oye nakai kaa lɛ nɔ lɛ he, ni oŋmala nɔ ni obaafee kɛye nɔ lɛ oshwie shi. Kɛ́ ofee nakai lɛ, be kroko kɛ́ okɛ nakai kaa lɛ kpe lɛ, obaana lɛ mlɛo akɛ obaaye nɔ.”​—Sylvia.

Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ: David. Ehã mɛi krokomɛi kɛ nibii ni lɛ diɛŋtsɛ eshweɔ lɛ hã efee efɔŋ. Shi David kase nii kɛjɛ etɔmɔi lɛ amli ni emia ehiɛ efee nibii kpakpai. Esɔle ehã Yehowa akɛ: “Bɔɔ tsui ni he tse yɛ mimli ohã mi, ni okɛ mumɔ hee, mumɔ ni fĩɔ shi, awo mimli.”​—Lala 51:10.

Ye nɔ. Biblia lɛ kɛɛ: “Kaahã efɔŋ miiye onɔ kunim.” (Romabii 12:21) Enɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ ohãa kaa yeɔ onɔ. Obaanyɛ ohala akɛ obaafee nɔ ni ja.

Kɛhã he susumɔ: Te obaafee tɛŋŋ oye ohe nɔ ni ofee nɔ ni ja kɛ́ okɛ shihilɛ ko ni baanyɛ aka bo ni ofee efɔŋ lɛ kpe?

“Misusuɔ bɔ ni manu he mahã kɛ́ miŋmɛ gbɛ ni kaa ko ye mi nɔ lɛ he. Ani mihe baajɔ mi? Kɛ́ nakai po lɛ, ekolɛ, hiŋmɛitswaa fioo ko kɛkɛ. Ani mihe baajɔ mi sɛɛ mli? Dabi, emli baawo wu moŋ. Ani sɛɛnamɔ yɛ he? Dabi!”​—Sophia.

Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ: Paulo. Eyɛ mli akɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ enaa shwelɛi fɔji moŋ, shi ebɔ mɔdɛŋ eye nɔ. Eŋma akɛ: “Miwaa migbɔmɔtso lɛ yi ni miyeɔ lɛ nyɔŋ.”​—1 Korintobii 9:27, shishigbɛ niŋmaa.

Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Kɛ́ okɛ kaa kpe lɛ, bo obaakpɛ oyiŋ kɛji obaaye nɔ loo obaahã eye onɔ.

Kaimɔ akɛ, kaa ko bɛ ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ. Oblayoo ko ni eye afii 20 ni atsɛɔ lɛ Melissa lɛ wie akɛ: “Nibii ni ka mi waa be ni miyaa sɛkɛndre skul lɛ, amrɔ nɛɛ amɛjeee nɔ ko kwraa kɛhã mi. Enɛ hãa minaa akɛ kai ni mikɛkpeɔ bianɛ lɛ hu baaho aya be ko kɛ̃, ni wɔsɛɛ lɛ, maná miishɛɛ waa akɛ miye nakai kai lɛ anɔ.”

Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ

“Kɛ́ okpɛ oyiŋ ni ofee ekãa kɛtsu oyiŋkpɛɛ lɛ he nii lɛ, ebaawa bo ni okpee kaa naa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mikpɛ miyiŋ akɛ mifeŋ nɔ ko lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ mihiɔ shiɔ yɛ naa ni mihãaa mɛi krokomɛi aná miyiŋkpɛɛ lɛ nɔ hewalɛ.”​—Olivia.

“Anyɛɔ oblahii kɛ oblayei anɔ ni amɛya henaabuamɔi ashishi ni amɛfee nibii fɛɛ ni afeɔ yɛ jɛmɛ lɛ eko​—nibii nɛɛ ekomɛi ji dãanumɔ, tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ, kɛ bɔlɛnamɔ. Mifɔlɔi ni mikɛgba sane lɛ ye ebua mi ni minyɛ mikpee nɔnyɛi nɛɛ anaa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ mihe fee shoo lɛ, mitaoɔ nɔ ko mitsuɔ koni maye kaa ni baahã mafee efɔŋ lɛ nɔ.”​—Jared.

“Kaa ko ni ewa akɛ abaaye nɔ ji nɔ ni kɔɔ nibii ni mɛi krokomɛi enaaa akɛ naagba yɛ he shi bo lɛ onaa akɛ naagba yɛ he lɛ ahe, tamɔ hiɛtserɛjiemɔ nɛkɛ. Kɛ́ oná nɔmimaa yɛ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ amli lɛ, ebaawa bo ni onyɛ okpee nɔnyɛɛ nɛɛ naa, enɛ feemɔ baabi be kɛ niiashikpamɔ.”​—Mayan.

“Kɛ́ obaanyɛ oye kaa ko nɔ lɛ, ebaabi ni oye bo diɛŋtsɛ ohe anɔkwa. Esa akɛ ole Intanɛt lɛ nɔ hei ni jeŋba sha he nibii ni baanyɛ afee kaa kɛhã bo lɛ yɔɔ kɛ bɔ ni obaafee onii ohã kɛ́ okɛ nɔ ko nakai kpe. Esa akɛ otsɔ hiɛ ole nɔ ni obaafee koni kaa ko akaye onɔ.”​—Julian.

DECEMBER 16-22

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 119:57-120

Bɔ Ni Obaafee Ofi Shi Yɛ Shihilɛi Ni Mli Wala Amli

w06 6/15 20 kk. 2

“Misumɔɔ Omla Lɛ Ákɛ Nɔ Ko!”

2 Ekolɛ ooobi akɛ, “Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ shɛje lalatsɛ lɛ mii?” Nɔmimaa ni ená akɛ Yehowa yɛ ehe miishɛɛ lɛ ye bua lɛ ni enyɛ efĩ shi. Lalatsɛ lɛ le akɛ mla lɛ nɔyeli kɛ nibii ni yɔɔ miishɛɛ baa, ni no ji nɔ ni shɛje emii yɛ shihilɛi ni mli wa ni mɛi ni te shi wo lɛ lɛ kɛba enɔ lɛ mli. Eyɔse akɛ Yehowa kɛ lɛ ye yɛ gbɛ ni ja nɔ. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ mla lɛ ní lalatsɛ lɛ hi shi yɛ naa lɛ ha ele nii fe ehenyɛlɔi lɛ, ni ebáa eyi tete. Mla lɛ ní eye nɔ lɛ ha ená hejɔlɛ babaoo kɛ henilee ni mli tse.​—Lala 119:1, 9, 65, 93, 98, 165.

w00 12/1 14 kk. 3

Ani Onáa Yehowa Kaimɔi lɛ Ahe Miishɛɛ Naakpa?

3 Lalatsɛ lɛ sumɔ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ waa ni elá akɛ: “Mifee oya ni maye okitai lɛ anɔ, ni mishashaooo shi. Mɛi fɔji akpãi lɛ efimɔ mi; shi mihiɛ kpako omla lɛ nɔ.” (Lala 119:60, 61) Yehowa kaimɔi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔmiaa wɔhiɛ yɛ yiwaa shishi ejaakɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ baanyɛ afolɔ naatsĩi kpãi ni henyɛlɔi lɛ kɛfimɔɔ wɔ lɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ, ehaa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ nakai gbɛtsii nii lɛ amli bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.​—Marko 13:10.

w06 9/1 14 kk. 2

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

119:71​—Mɛɛ nɔ̃ kpakpa baanyɛ ajɛ amanehulu ni akɛkpeɔ lɛ mli kɛba? Shihilɛi ni mli wawai baanyɛ aha wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ kwraa kɛmɔ shi, ni wɔkɛ hiɛdɔɔ asɔle wɔha lɛ, kɛ agbɛnɛ hu ni wɔbɔ mɔdɛŋ waa kɛkase Biblia lɛ koni wɔkɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ atsu nii. Kɛfata he lɛ, bɔ ni wɔtsuɔ amanehulu ni wɔkɛkpeɔ lɛ he nii wɔhaa lɛ baanyɛ ajie gbɔjɔmɔi ni wɔyɔɔ lɛ akpo, ni enɛ baanyɛ aha wɔye gbɔjɔmɔi nɛɛ anɔ. Kɛ́ wɔŋmɛ gbɛ ni nɔnaa tsuu wɔhemɔkɛyeli lɛ he lɛ, no haŋ wɔmli afu.

w17.07 12-13 kk. 3, 5

“Nyɛkɛ Mɛi Ni Foɔ Lɛ Afoa”

3 Yehowa, ni ji wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni yɔɔ musuŋtsɔlɛ lɛ, ji mɔ titri ni shɛjeɔ wɔmii. (Kanemɔ 2 Korintobii 1:3, 4.) Mɔ ko bɛ ni nuɔ he ehãa wɔ ni enaa wɔ mɔbɔ fe Yehowa. Ekɛɛ ewebii lɛ akɛ: “Mi, mi ji nyɛmiishɛjelɔ.”​—Yes. 51:12; Lala 119:50, 52, 76.

5 Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ Yehowa baaye abua wɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiiye awerɛho lɛ, esaaa akɛ wɔshashaoɔ shi kwraa akɛ wɔbaasɔle wɔhã lɛ, ni wɔfɔse wɔtsuiŋ saji fɛɛ wɔshwie ehiɛ. Le ni wɔle akɛ Yehowa nuɔ wɔ shishi ni eshɛjeɔ wɔmii be ni miishɛjemɔ he miihia wɔ waa lɛ hãa wɔnáa miishɛɛ! Shi mɛɛ gbɛ nɔ eshɛjeɔ wɔmii?

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

w06 9/1 14 kk. 3

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

119:96​—Mɛni wiemɔ ni ji “emuuyeli fɛɛ naagbee” lɛ tsɔɔ? Lalatsɛ lɛ miiwie emuuyeli he yɛ adesa susumɔ naa. Eeenyɛ efee akɛ, ele akɛ susumɔ ni adesa yɔɔ yɛ emuuyeli he lɛ yawaa he ko. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, husu ko ni tamɔ nakai bɛ Nyɔŋmɔ kitã lɛ he kwraa. Gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ ekitãi lɛ amli lɛ kɔɔ shihilɛ mli nibii fɛɛ ahe. New International Version lɛ kaneɔ akɛ: “Mina husu yɛ emuuyeli fɛɛ he, shi okitãi lɛ husu bɛ amɛhe.”

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Adebɔɔ Naa Oshãrai Ahe?

ijwbq 157

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Adebɔɔ Naa Oshãrai Ahe?

Jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa adebɔɔ naa oshãrai ni baa ŋmɛnɛ lɛ baa, kɛ̃lɛ, esusuɔ mɛi ni ebaa amɛnɔ lɛ ahe. Adebɔɔ naa oshãrai fata nibii ni hãa wɔpiŋɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafo sɛɛ lɛ ahe. Shi dani be nɛɛ baashɛ lɛ, Nyɔŋmɔ shɛjeɔ mɛi ni adebɔɔ naa oshãrai lɛ baa amɛnɔ lɛ amii.​—2 Korintobii 1:3.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ adebɔɔ naa oshãrai gbalaaa mɛi atoi lɛ?

Ani adebɔɔ naa oshãrai ji okadi ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli?

Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ yeɔ ebuaa mɛi ni adebɔɔ naa oshãrai enina amɛ?

Ani Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔsaa wɔhe wɔto adebɔɔ naa oshãrai?

Ŋmalɛi ni baanyɛ ashɛje mɛi ni adebɔɔ naa oshãrai enina amɛ lɛ amii

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ adebɔɔ naa oshãrai gbalaaa mɛi atoi lɛ?

Esoro adebɔɔ naa oshãrai yɛ adebɔɔ hewalɛi ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli ni Nyɔŋmɔ kɛkpãtãa nibii ahiɛ lɛ ahe.

◻ Adebɔɔ naa oshãrai kpãtãa mɛi ahiɛ ni eyeɔ mɛi awui, ni ejieee mɔ ko kwraa yɛ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, be fɛɛ be kɛ́ Nyɔŋmɔ kɛ adebɔɔ hewalɛi baakpãtã mɛi ahiɛ lɛ, ekpãtãa mɛi fɔji lɛ pɛ ahiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Nyɔŋmɔ kpãtã Sodom kɛ Gomora maji lɛ ahiɛ lɛ, eshi gbɔmɔ kpakpa Lot kɛ ebiyei enyɔ lɛ. (1 Mose 19:29, 30) Nyɔŋmɔ na nɔ ni yɔɔ aŋkroaŋkroi ni hi shi yɛ nakai beiaŋ lɛ atsuii amli, no hewɔ lɛ, ekpãtã mɛi fɔji lɛ pɛ ahiɛ.​—1 Mose 18:23-32; 1 Samuel 16:7.

◻ Kɛ́ adebɔɔ naa oshãrai baaba lɛ, bei komɛi lɛ, aleɔ he nɔ ko fioo loo aleee he nɔ ko kwraa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ mɛi fɔji lɛ kɔkɔ dani ekɛ adebɔɔ hewalɛi kpãtã amɛhiɛ. Mɛi ni bo kɔkɔbɔɔ lɛ toi lɛ je hiɛkpamɔ lɛ mli.​—1 Mose 7:1-5; Mateo 24:38, 39.

◻ Adesai anifeemɔi ehã adebɔɔ naa oshãrai komɛi eba, ni ekomɛi hu ekpãtã nii ahiɛ waa. Mɛɛ gbɛ nɔ? Amɛfite adebɔɔ nibii tamɔ koi, ni amɛmamɔ tsũi yɛ hei ni nu taa, hei ni ewaaa akɛ shikpɔŋhosomɔi baaba yɛ, loo hei krokomɛi ni tamɔ nakai. (Kpojiemɔ 11:18) Kɛ́ adesai kpɛ yiŋ ni nilee bɛ mli ni nibii gbohii jɛ mli kɛba lɛ, esaaa kwraa akɛ ashwaa Nyɔŋmɔ.​—Abɛi 19:3.

Ani adebɔɔ naa oshãrai ji okadi ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli?

Hɛɛ, Biblia mli gbalɛi lɛ hãa wɔnaa akɛ adebɔɔ naa oshãrai baaba yɛ “naagbee gbii lɛ amli.” (Mateo 24:3; 2 Timoteo 3:1) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu wie yɛ gbii ni wɔyɔɔ mli nɛɛ ahe akɛ: “Hɔmɔ kɛ shikpɔŋhosomɔi baaba yɛ heihei.” (Mateo 24:7) Etsɛŋ, Nyɔŋmɔ baahã nibii fɛɛ, ni adebɔɔ naa oshãrai fata he, ni kɛ piŋmɔ kɛ amanehulu baa lɛ asɛɛ afo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.​—Kpojiemɔ 21:3, 4.

Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ eyeɔ ebuaa mɛi ni adebɔɔ naa oshãrai enina amɛ?

◻ Nyɔŋmɔ tsɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ eshɛjeɔ mɛi ni adebɔɔ naa oshãra eba amɛnɔ lɛ amii. Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Nyɔŋmɔ jwɛŋɔ wɔhe, ni kɛ́ wɔmiina nɔ lɛ, enuɔ he ehãa wɔ. (Yesaia 63:9; 1 Petro 5:6, 7) Ehãa wɔleɔ hu akɛ, Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, be ko baashɛ ni adebɔɔ naa oshãra baŋ dɔŋŋ.​—Kwɛmɔ “Ŋmalɛi ni baanyɛ ashɛje mɛi ni adebɔɔ naa oshãrai esa amɛhe lɛ amii” lɛ.

◻ Nyɔŋmɔ tsɔɔ mɛi ni jáa lɛ lɛ anɔ eyeɔ ebuaa mɛi ni adebɔɔ naa oshãra eba amɛnɔ lɛ. Nyɔŋmɔ tsɔɔ ejalɔi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni kaseɔ Yesu lɛ anɔ eyeɔ ebuaa mɛi ni adebɔɔ naa oshãra eba amɛnɔ lɛ. Agba akɛ Yesu baashɛje “mɛi ni tsui ekumɔ” kɛ “mɛi fɛɛ ni yeɔ awerɛho” lɛ amii. (Yesaia 61:1, 2) Mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ lɛ hu bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaafee nakai.​—Yohane 13:15.

Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ tsɔɔ mɛi ni jáa lɛ lɛ anɔ ehãa mɛi ni adebɔɔ naa oshãra eba amɛnɔ lɛ heloonaa nibii.​—Bɔfoi 11:28-30; Galatiabii 6:10.

Ani Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔsaa wɔhe wɔto adebɔɔ naa oshãrai?

Hɛɛ. Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ jeee wolo ni afee koni etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔsaa wɔhe wɔto adebɔɔ naa oshãra moŋ, shi saji komɛi yɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ. Ekomɛi nɛ:

◻ Tsɔ hiɛ oto gbɛjianɔ yɛ nɔ ni obaafee kɛ́ oshãra ba lɛ he. Biblia lɛ kɛɛ, “hiɛtɛ̃lɔ naa oshãra lɛ, ni eteɔ ehe.” (Abɛi 22:3) Nilee yɛ mli akɛ wɔbaatsɔ hiɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni wɔbaafee he dani oshãra lɛ aba. Nibii ni wɔbaafee lɛ eko ji, ni wɔbaabua nibii fioo komɛi ni he baahia wɔ lɛ anaa wɔwo baagi mli wɔma shi, ni wɔkɛ wɔweku lɛ mli bii lɛ afee he ni wɔbaayakpe yɛ be ni oshãra eba lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

◻ Buu wala fe heloonaa nibii. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Wɔkɛ nɔ ko baaa je lɛ mli, ni wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko aya hu.” (1 Timoteo 6:7, 8) Esaaa akɛ egbaa wɔnaa kwraa akɛ wɔbaashi wɔshĩa kɛ nibii krokomɛi kɛ́ oshãra ba. Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, wɔwala jara wa kwraa fe heloonaa nibii fɛɛ.​—Mateo 6:25.

Ŋmalɛi ni baanyɛ ashɛje mɛi ni adebɔɔ naa oshãrai enina amɛ lɛ amii

1 Mose 18:25: ‘Ebaŋ lɛ nakai kɔkɔɔkɔ akɛ Nyɔŋmɔ baafee nɛkɛ nɔ ko, akɛ ebaagbe jalɔ kɛ mɔ fɔŋ fɛɛ shi kome. Ani shikpɔŋ lɛ fɛɛ Kojolɔ lɛ efeŋ nɔ ni ja?’

Nɔ ni etsɔɔ: Nyɔŋmɔ feɔ nɔ ni ja be fɛɛ be; kɛ́ adebɔɔ naa oshãra kpãtã mɛi ahiɛ lɛ, esaaa akɛ ashwaa lɛ.

Lala 46:1, 2: “Nyɔŋmɔ ji wɔbobaahe kɛ wɔhewalɛ, mɔ ni yeɔ ebuaa wɔ oya yɛ haomɔ beiaŋ. No hewɔ ni wɔsheŋ gbeyei kɛ́ shikpɔŋ lɛ nɔ tsake.”

Nɔ ni etsɔɔ: Ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba wɔ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaawaje wɔ.

Yesaia 63:9: “Be ni amɛhao lɛ mli fɛɛ lɛ, lɛ hu ehao.”

Nɔ ni etsɔɔ: Nyɔŋmɔ musuŋ tsɔɔ lɛ​—enuɔ he ehãa wɔ kɛ́ wɔmii na nɔ.

Yohane 5:28, 29: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, be mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui lɛ amli lɛ baanu [Yesu] gbee ni amɛbaaje kpo.”

Nɔ ni etsɔɔ: Wɔbaanyɛ wɔná hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaana wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ ekoŋŋ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ baahã Yesu hewalɛ ni ekɛtee amɛ shi.

1 Petro 5:6, 7: “No hewɔ lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi yɛ Nyɔŋmɔ nine ni wa lɛ shishi . . . be mli ni nyɛshɛrɛɔ nibii ni hãa nyɛyeɔ nyɛtsui lɛ fɛɛ nyɛshwieɔ enɔ lɛ, ejaakɛ ejwɛŋɔ nyɛhe.”

Nɔ ni etsɔɔ: Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe waa ni eesumɔ ni wɔsɔle wɔhã lɛ ni wɔkɛɛ lɛ nibii fɛɛ ni hãa wɔyeɔ wɔtsui lɛ.

Kpojiemɔ 21:4: “[Nyɔŋmɔ] baatsumɔ amɛhiŋmɛiiaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni mɔ ko yeŋ awerɛho dɔŋŋ, ni mɔ ko woŋ yara ko hu dɔŋŋ, ni mɔ ko hu piŋŋ dɔŋŋ. Tsutsu nibii lɛ eho etee.”

Nɔ ni etsɔɔ: Nyɔŋmɔ baahã nibii fɛɛ, ni adebɔɔ naa oshãrai fata he, ni kɛ amanehulu baa lɛ asɛɛ afo.

DECEMBER 23-29

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 119:121-176

Bɔ Ni Obaafee Ni Okayatĩti Amane

w18.06 17 kk. 5-6

Okɛ Nyɔŋmɔ Mlai Kɛ Shishitoo Mlai Lɛ Atsɔse Ohenilee

5 Kɛ́ wɔmiitao wɔná Nyɔŋmɔ mlai lɛ ahe sɛɛ lɛ, belɛ jeee kanemɔ pɛ esa akɛ wɔkane. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔná suɔmɔ kɛ bulɛ wɔhã mlai nɛɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛnyɛa nɔ fɔŋ, ní nyɛsumɔa nɔ kpakpa.” (Amos 5:15) Kɛ́ wɔtsɔse wɔhe bɔ ni baahã wɔna Yehowa susumɔ yɛ saji ahe lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnyɛ efɔŋ ni wɔsumɔ ekpakpa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ onyɛɛɛ owɔ jogbaŋŋ ni otee helatsamɔhe koni akwɛ bo. Datrɛfonyo ni kwɛ bo lɛ tsɔɔ bo niyenii ni oye, ni ekɛɛ bo akɛ ogbɔle okpɔiaŋ, ni okpa nibii komɛi feemɔ. Be ni okɛ eŋaawoo lɛ tsu nii lɛ, onyɛ owɔ jogbaŋŋ. Te obaana ŋaa ni ewo bo lɛ ohã tɛŋŋ?

6 Wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ ato nakai datrɛfonyo lɛ he. Lɛ hu ehã wɔ mlai ni baaye abua wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛje nifeemɔi ni baanyɛ aye wɔ awui lɛ ahe koni wɔná miishɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ wɔkamale, wɔkashishiu mɛi, wɔkaju, wɔkabɔ ajwamaŋ, wɔkaye mɛi awui, ni wɔkɛ mumɔi fɔji akashara. (Kanemɔ Abɛi 6:16-19; Kpo. 21:8) Kɛ́ wɔye mlai nɛɛ anɔ lɛ, wɔbaaná he sɛɛ, ni kɛ́ wɔna bɔ ni wɔná he sɛɛ wɔhã lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ mli baawa ni wɔhiɛ baasɔ emlai lɛ waa.

w93 4/15 17 kk. 12

Obalaŋtai​—Mɛɛ Nibii Asɛɛ Nyɛtiuɔ?

12 Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, esa akɛ okase bɔ ni anyɛ̃ɔ, ahiɔ, ni anyaŋeɔ nɔ ni ehiii. (Lala 97:10) Te ofeɔ tɛŋŋ onyɛ̃ɔ nɔ ni kɛjɛ shishijee lɛ efeɔ tamɔ eji hiɛtserɛjiemɔ kɛ miishɛɛ nii lɛ? Kɛtsɔ nɔ ni baajɛ mli aba lɛ hesusumɔ nɔ! “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ pɛ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu. Ejaakɛ mɔ ní duɔ nii yɛ lɛ diɛŋtsɛ eheloo mli lɛ, eheloo lɛ mli ebaakpa fitemɔ kɛjɛ.” (Galatabii 6: 7, 8) Kɛ aaka bo koni oŋmɛɛ ohe aha akɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ​—bɔ ni enɛ baadɔ Yehowa Nyɔŋmɔ waa aha lɛ he. (Okɛto Lala 78:41 he.) Agbɛnɛ hu susumɔ hɔŋɔɔ ni otaooo, loo hela tamɔ AIDS ni ooona lɛ he. Susumɔ ohenumɔ ni baafite kɛ bulɛ ni oyɔɔ kɛhaa ohe lɛ ni ooolaaje lɛ he okwɛ. Nibii ni sɛɛ tsɛɔ hu baanyɛ ajɛ mli aba. Kristofonyo yoo ko kpɛlɛ nɔ akɛ: “Mi kɛ miwu fɛɛ kɛ mɛi krokomɛi na bɔlɛ dani wɔbale wɔhe. Eyɛ mli akɛ Kristofoi ji wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ ŋmɛnɛ moŋ, shi wɔ tsutsu nifeemɔ yɛ bɔlɛnamɔ he lɛ etsɔ nɔ ni kɛ bei kɛ awuŋayeli baa wɔ gbalashihilɛ lɛ mli.” Nɔ ni esaaa akɛ okuɔ ohiɛ oshwieɔ nɔ hu ji teokrase hegbɛi ni ooolaaje loo shwiemɔ ni aaashwie bo kɛaajɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ! (1 Korintobii 5:9-13) Ani be kukuoo mli miishɛɛnamɔ ko sa nyɔmɔ babaoo ni awoɔ nɛɛ?

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

w23.01 2 kk. 2

“Hemɔ Oye Waa Akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Ji Anɔkwale”

2 Shi wɔ akɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ lɛ ji “anɔkwale Nyɔŋmɔ” lɛ ni wɔsane kã etsui nɔ. (Lala 31:5; Yes. 48:17) Wɔle akɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ saji fɛɛ ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ, ejaakɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fɛɛ lɛ, “anɔkwale sɔŋŋ ni.” (Kanemɔ Lala 119:160.) Wɔkɛ nɔ ni Biblia he nilelɔ ko wie lɛ kpãa gbee. Ewie akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ wieɔ lɛ, anɔkwale ni, ni ebaaba mli. Nyɔŋmɔ tsuji baanyɛ amɛhe nɔ fɛɛ nɔ ni ewie lɛ amɛye, ejaakɛ amɛheɔ lɛ mɔ ni wie lɛ amɛyeɔ.”

DECEMBER 30–JANUARY 5

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 120-126

Amɛdu Kɛ Yaafonui, Shi Amɛkpa Kɛ Nyamɔ

w04 6/1 16 kk. 10

Ajɔɔ Mɛi Ni Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Lɛ

10 Kɛ́ wɔwo apã ni akɛha kaselɔi lɛ wɔfɔ wɔnɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiiwuu kɛmiishi Satan. Yakobo 4:7 woɔ shi akɛ: “Nyɛtea shi nyɛwoa abonsam, ni eeejo nyɛnaa foi.” Enɛ etsɔɔɔ akɛ no feemɔ waaa. Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo. (Luka 13:24) Shi Biblia lɛ kɛ shiwoo nɛɛ haa yɛ Lala 126:5 lɛ akɛ: “Mɛi ni kɛ yaafonui dũɔ nii lɛ, amɛkɛ nyamɔ aaakpa.” Hɛɛ, Nyɔŋmɔ ni wɔjáa lɛ lɛ jeee otrumufeelɔ. Eji “mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ,” ni ejɔɔ mɛi ni woɔ ehiɛ nyam lɛ.​—Hebribii 11:6.

w21.11 24 kk. 17

Ani Obaaná Hemɔkɛyeli Ni Mli Wa?

17 Ani owekunyo ko loo onaanyo ko ni osumɔɔ esane waa lɛ egbo ni no hewɔ lɛ ooye awerɛho? Belɛ, kanemɔ mɛi ni gboi ni atee amɛ shi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe sane koni no ahã hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ abaatee gbohii lɛ ashi lɛ mli awa. Ani ashwie owekunyo ko kɛje asafo lɛ mli ni no ehã otsui ekumɔ? Belɛ, kasemɔ nibii ni baahã ohe oye waa akɛ, Yehowa tsɔsemɔ lɛ nɔ bɛ. Naagba fɛɛ naagba ni okɛbaakpe lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ hegbɛ ni oná ni okɛbaahã ohemɔkɛyeli lɛ mli awa. Jɛɛ otsuiŋ osɔle ohã Yehowa. Kaatse ohe kɛje onyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe, moŋ lɛ, okɛ amɛ abɔ gbagbalii. (Abɛi 18:1) Feemɔ nibii ni baaye abua bo ni oya nɔ osɔmɔ Yehowa kɛ́ amɛfeemɔ hãa okaiɔ omanehulu lɛ po. (Lala 126:5, 6) Yaa asafoŋ kpeei kɛ shiɛmɔ daa, ni okane Biblia lɛ daa gbi. Be fɛɛ be lɛ, susumɔ nibii kpakpai pii ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ ahe. Kɛ́ ona bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa bo lɛ, ohemɔkɛyeli lɛ mli baawa.

w01 7/15 18-19 kk. 13-14

Miamɔ Ohiɛ yɛ Ŋmaakpamɔ Nitsumɔ lɛ Mli!

13 Nɔ ni ji miishɛjemɔ sane babaoo kɛha Nyɔŋmɔ nikpamɔ nitsulɔi lɛ, kɛ titri lɛ mɛi ni náa yiwaa mli amanehulu lɛ ji wiemɔi ni yɔɔ Lala 126:5, 6 lɛ, akɛ: “Mɛi ní kɛ yaafonui duɔ nii lɛ, amɛkɛ nyamɔ aaakpa. Ekɛ yaafo hiɛɔ dumɔ wui lɛ kɛnyiɛɔ kɛyaa moŋ; shi ekɛ nyamɔ aaahiɛ eŋmãa yiteremɔi lɛ kɛaaba.” Lalatsɛ lɛ wiemɔi ni kɔɔ nidumɔ kɛ nikpamɔ he lɛ feɔ bɔ ni Yehowa kwɛɔ shwɛɛnii ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ blema Babilon nomŋɔɔ mli amɛba lɛ kɛ ejɔɔmɔ ni yɔɔ amɛnɔ lɛ he mfoniri. Amɛná miishɛɛ babaoo yɛ amɛkpɔmɔ lɛ hewɔ, shi ekolɛ amɛfófoi beni amɛduɔ nii yɛ shikpɔŋ ni etsɔ amaŋfɔ, ni atsuko nɔ ko yɛ nɔ yɛ amɛ afii 70 nomŋɔɔ be lɛ mli lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, mɛi ni tee nɔ yɛ amɛ nidumɔ kɛ tsutswaa nitsumɔi lɛ amli lɛ ná yibiiwoo kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ kɛjɛ amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli.

14 Ekolɛ wɔbaafó beni akaa wɔ aloo beni wɔ loo wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ naa amanehulu yɛ jalɛ hewɔ lɛ. (1 Petro 3:14) Yɛ wɔ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ klɛŋklɛŋ lɛ ebaatɔ wɔ waa ejaakɛ etamɔ nɔ ni wɔbɛ nɔ ko ni wɔkɛaatsɔɔ akɛ no ji nɔ ni jɛ wɔ mɔdɛŋbɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli ba. Shi, kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔdu ni wɔshwã nɔ nu lɛ, Nyɔŋmɔ baaha nibii akwɛ̃, bei pii lɛ fe bɔ ni wɔkpaa gbɛ. (1 Korintobii 3:6) Áfee enɛ he mfoniri fɛfɛo yɛ nɔ ni ejɛ Bibliai kɛ woji ni akɛkaseɔ Ŋmalɛ lɛ ni wɔja lɛ amli eba lɛ mli.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

cl 73 kk. 15

Hewalɛ ní Buɔ Mɔ He​—‘Nyɔŋmɔ Ji Wɔbobaahe’

15 Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ sane ní kɔɔ gbɔmɔtsoŋ hebuu he lɛ he okwɛ. Ákɛ Yehowa jálɔi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpá hebuu ní tamɔ nɛkɛ gbɛ akɛ kuu. Kɛ́ jeee nakai lɛ, Satan nine baanyɛ ashɛ wɔnɔ yɛ gbɛ ní waaa kwraa nɔ. Susumɔ enɛ he okwɛ: Satan, ni ji “je nɛŋ lumɔ lɛ,” baasumɔ waa ní ekpata anɔkwa jamɔ hiɛ kwraa. (Yohane 12:31; Kpojiemɔ 12:17) Nɔyelii ní yɔɔ hewalɛ waa yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ekomɛi etsĩ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa, ni amɛka akɛ amɛaakpata wɔhiɛ kwraa kɛjɛ shihilɛ mli. Shi kɛlɛ, Yehowa webii etee nɔ edamɔ shi shiŋŋ, ni amɛmiiya nɔ amɛmiishiɛ ní amɛkpaaa! Mɛni hewɔ jeŋmaji ní he wa waa lɛ nyɛko amɛtsĩ Kristofoi akuu bibioo, ní tamɔ mɛi komɛi ní bɛ hefamɔ nɔ̃ ko nɛɛ anitsumɔ lɛ naa lɛ? Ejaakɛ Yehowa kɛ efiji ní yɔɔ hewalɛ waa lɛ efo wɔhe afabaŋ!​—Lala 17:7, 8.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje