Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JULY 7-13
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | ABƐI 21
Ŋaawoi Kpakpai Ni Baahã Gbãla Asɔ
Bɔ Ni Nyɛbaafee Nyɛhã Nyɛnyiɛmɔ Lɛ Ahã Nyɛkpɛ Yiŋ Kpakpa
Be enyiɛ esa akɛ nyiɛmɔ lɛ ahe? Bei pii lɛ, kɛ́ wɔyaye wɔhe oyai kɛkpɛ yiŋ lɛ, nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ. (Abɛi 21:5) No hewɔ lɛ, esa akɛ nyɛná be saŋŋ ni nyɛkɛle nyɛhe jogbaŋŋ. Shi esaaa akɛ nyɛhãa nyɛnyiɛmɔ lɛ sɛɛ tsɛɔ fe nine. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ aakwɛ nɔ ko gbɛ ni ebaaa mli mra lɛ, ewoɔ tsui hela.” (Abɛi 13:12) Agbɛnɛ hu, kɛ́ nyiɛmɔ lɛ sɛɛ yatsɛ fe nine lɛ, ewaaa akɛ nyɛkɛ nyɛhe baawo jeŋba sha mli. (1 Kor. 7:9) No hewɔ lɛ, nɔ najiaŋ ni okɛ ojwɛŋmɔ baama be abɔ ni nyɛkɛnyiɛ lɛ nɔ lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ, ‘Ani nɔ ko yɛ lolo ni esa akɛ male yɛ mɔ ni mikɛnyiɛ lɛ he dani manyɛ makpɛ miyiŋ?’
Kaabu Ohe Tsɔ Fe Bɔ Ni Sa Akɛ Obuɔ Ohe
Yehowa miisumɔ ni wumɛi kɛ ŋamɛi aná miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ mli. Shi akɛni wɔ fɛɛ wɔyeee emuu hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be gbalashihilɛ mli bii baakpã gbee yɛ saji ahe. Anɔkwa, Paulo ŋma akɛ, mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ kɛ naagbai komɛi baakpe. (1 Kor. 7:28) Mɛi komɛi yɛ ni daa nɛɛ béi yɛ amɛ kɛ amɛhefatalɔi ateŋ. Amɛteŋ mɛi komɛi po nuɔ he akɛ, kulɛ esa akɛ amɛkɛ mɔ kroko moŋ abote gbalashihilɛ mli. Yɛ je lɛ mli lɛ, kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, nɔ pɛ ni baa mɛi ajwɛŋmɔ mli ji ni amɛtse gbãla. Nɔ ni amɛnuɔ he akɛ kɛ́ amɛfee lɛ amɛhe baajɔ amɛ lɛ, no pɛ he amɛsusuɔ, ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe.
Esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ, nɔ ko bɛ dɔŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ he akɛ ja wɔtse gbãla, ejaakɛ wɔle akɛ nɔ kome pɛ Ŋmalɛ lɛ ewie akɛ abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbãla, ni no ji, ajwamaŋbɔɔ. (Mat. 5:32) Kɛ́ wɔwóɔ wɔhe nɔ lɛ, no lɛ, kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe yɛ wɔgbalashihilɛ mli lɛ, wɔbaawie nibii tamɔ, ‘Mihefatalɔ lɛ susuuu mihe. Esumɔɔɔ mi. Ekolɛ kɛ́ mikɛ mɔ ko kroko bote gbalashihilɛ mli lɛ, maná miishɛɛ.’ Shi kɛ́ wɔsusu nii ahe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, etsɔɔ akɛ wɔsusuɔ wɔ pɛ wɔhe; wɔsusuuu wɔhefatalɔ lɛ he. Je lɛ woɔ mɛi ni kɛ naagbai miikpe yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ hewalɛ ni amɛfee nɔ ni amɛtsui sumɔɔ ni baahã amɛná miishɛɛ, kɛ́ no baabi ni amɛtse gbãla po. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ, esa akɛ ‘wɔtao nibii ni hi hã mɛi krokomɛi, shi jeee nibii ni hi hã wɔ pɛ.’ (Fip. 2:4) Yehowa sumɔɔɔ ni otseɔ gbãla. Moŋ lɛ, eesumɔ ni ofee nibii ni baahã ogbalashihilɛ lɛ ahi shi daa. (Mat. 19:6) Eesumɔ ni osusu nɔ ni baasa ehiɛ lɛ he klɛŋklɛŋ, moŋ fe ni obaasusu nɔ ni baahi ahã bo lɛ he.
Esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi asumɔ amɛhe ni amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe. (Kanemɔ Efesobii 5:33.) Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee wɔhã mɛi, moŋ fe nɔ ni mɛi baanyɛ amɛfee amɛhã wɔ. (Bɔf. 20:35) Mɛni baaye abua gbalashihilɛ mli bii ni amɛsumɔ amɛhe ni amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe? No ji heshibaa. Wumɛi kɛ ŋamɛi ni baa amɛhe shi lɛ epeleee amɛhãaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, moŋ lɛ, amɛfeɔ ‘nɔ ni amɛhefatalɔi lɛ baaná he sɛɛ.’—1 Kor. 10:24.
‘Ná Oblahiiaŋ Ŋa Lɛ He Miishɛɛ’
Ni kɛ́ naagba ni ete shi yɛ gbalashihilɛ lɛ mli lɛ jɛ bɔ ni wu kɛ ŋa lɛ kɛ amɛhe yeɔ amɛhaa lɛ hu? Ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani aná naagba ni tamɔ nakai lɛ naa tsabaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ be ni eho lɛ, kɛ́ fee lɛ wiemɔi shai komɛi jeɔ amɛnaa, shi agbɛnɛ lɛ, ebatsɔ amɛsu. (Abɛi 12:18) Taakɛ wɔsusu he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, enɛ baanyɛ afite nii babaoo. Biblia mli abɛ ko kɛɔ akɛ: “Faŋ nɔ ni oyahi ŋa mli fe nɔ ni okɛ yoo hebéilɔ kɛ mlila tsɛ aaahi shi.” (Abɛi 21:19) Kɛ́ oji ŋa ní kɛ naagba ni tamɔ nakai miikpe yɛ egbalashihilɛ mli lɛ, no lɛ bi ohe akɛ, ‘Ani minifeemɔ haa ewaa kɛhaa miwu akɛ eeebɛŋkɛ mi?’ Biblia lɛ kɛɔ wumɛi akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, ni nyɛmli akajoa yɛ amɛnɔ.” (Kolosebii 3:19) Kɛ́ wu ji bo lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani miŋa he ni midɔɔɔ hewɔ enuɔ he akɛ eyatao miishɛjemɔ yɛ he kroko lɛ?’ Eji anɔkwale akɛ, mɔ ko nyɛŋ ekɛ ehe ayawo jeŋba shara mli koni ekɛ saji ni tamɔ enɛɛmɛi ajie enaa ni abu lɛ bem. Kɛlɛ, esa akɛ anɔkwale ni eji akɛ oshara ni tamɔ nakai baanyɛ aba lɛ aha nyɛná be kɛsusu naagbai ni nyɛkɛkpeɔ lɛ ahe yɛ faŋŋ mli.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ He Ninaa Lɛ Ba Mli Diɛŋtsɛ
Amrɔ nɛɛ Yesu jeee adesa ko ni ta teji biyoo nɔ, shi moŋ eji Maŋtsɛ ni yɔɔ hewalɛ waa. Afeɔ ehe mfoniri akɛ mɔ ko ni ta okpɔŋɔ nɔ—yɛ Biblia lɛ mli lɛ, nifeemɔ nɛɛ feɔ tawuu he okadi. (Abɛi 21:31) Kpojiemɔ 6:2 lɛ kɛɔ akɛ: “Naa, okpɔŋɔ yɛŋ; ni mɔ ni tá enɔ lɛ hiɛ gãi, ni aha lɛ akekre, ni eje kpo eeye kunim, koni esaa eye kunim.” Kɛfata he lɛ, lalatsɛ David ŋma yɛ Yesu he akɛ: “Ohewalɛ tso lɛ, Yehowa aaakpã mli kɛaajɛ Zion ahao: Ye lumɔ yɛ ohenyɛlɔi lɛ ateŋ!”—Lala 110:2.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Mɛni Ji Yehowa Odasefoi Asusumɔ Yɛ Gbalatsemɔ He?
ijwfq sane ni ji 54
Mɛni Ji Yehowa Odasefoi Asusumɔ Yɛ Gbalatsemɔ He?
Wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Biblia lɛ kɛhã yɛ gbalashihilɛ kɛ gbalatsemɔ he lɛ tsuɔ nii. Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ shishi koni nuu kɛ yoo ahi shi kɛya naanɔ. Nɔ pɛ ni Ŋmalɛ lɛ kɛɛ abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbãla ji ajwamaŋbɔɔ.—Mateo 19:5, 6, 9.
Ani Odasefoi yeɔ amɛbuaa gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni gbãla miihe atse?
Hɛɛ, yɛ gbɛi srɔtoi anɔ:
● Woji Kɛ Nibii. Akɛ saji babaoo ni baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni kɛ naagbai wuji po miikpe lɛ woɔ wɔwoji kɛ nibii lɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ saji ni ji “Hiɛmɔ Ohe Ni Otuu Oha Ogbalashihilɛ Lɛ Mli Daa,” “How to Forgive,” kɛ “Rebuilding Trust in a Marriage.”
● Kpeei. Wɔsusuɔ Biblia mli ŋaawoi kɛhã gbalashihilɛ ahe kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ kpeei wuji.
● Asafoŋ Onukpai. Asafoŋ onukpai kɛ yelikɛbuamɔ ni sa hãa gbalashihilɛ mli hefatalɔi, amɛgbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa ŋmalɛ tamɔ Efesobii 5:22-25 lɛ nɔ.
Ani esa akɛ asafoŋ onukpai akpɛlɛ nɔ dani Odasefonyo ko atse ehefatalɔ gbãla?
Dabi. Kɛ́ ehe bahia ni asafoŋ onukpai aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛtsu naagbai ahe nii po lɛ, onukpai lɛ bɛ hegbɛ akɛ amɛkɛɔ amɛ nɔ ni amɛfee. (Galatiabii 6:5) Kɛ̃lɛ, kɛ́ mɔ ko hala akɛ ebaatse ehefatalɔ gbãla ni jeee akɛ ehefatalɔ lɛ ebɔ ajwamaŋ lɛ, mɔ lɛ nyɛŋ ekɛ mɔ kroko abote gbalashihilɛ mli yɛ ŋmalɛ naa.—1 Timoteo 3:1, 5, 12.
Te Odasefoi naa mligbalamɔ amɛhãa tɛŋŋ?
Biblia lɛ woɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi hewalɛ ni amɛfee ekome kɛhi shi kɛ́ nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ bɔ ni amɛkpaa gbɛ po. (1 Korintobii 7:10-16) Gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo baanyɛ atsu amɛnaagbai lɛ ahe nii kɛtsɔ hiɛdɔɔ ni amɛkɛbaasɔle, Biblia shishitoo mlai ni amɛkɛbaatsu nii, kɛ suɔmɔ kpo ni amɛbaajie amɛtsɔɔ amɛhe lɛ nɔ.—1 Korintobii 13:4-8; Galatiabii 5:22.
Kɛ̃lɛ, Kristofoi komɛi kɛ amɛhefatalɔi egbala mli yɛ shihilɛi ni mliwala waa tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ eko ni amɛkɛkpe lɛ hewɔ:
● Eje gbɛ akɛ ekwɛɛɛ eweku lɛ.—1 Timoteo 5:8.
● Eyiɔ lɛ musuŋshãa naa.—Lala 11:5.
● Eŋmɛɛɛ ehefatalɔ lɛ gbɛ ni ejá Yehowa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, hefatalɔ ko ni jeee Odasefonyo lɛ baabɔ mɔdɛŋ koni enyɛ ehefatalɔ ni ji Odasefonyo lɛ nɔ ni eku Nyɔŋmɔ mla mli, ni ekolɛ, hefatalɔ ni anyɛɔ enɔ lɛ baakpɛ eyiŋ akɛ, gbɛ pɛ ni ebaanyɛ etsɔ nɔ ebo “Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ fe gbɔmɛi” ji ni ekɛ ehefatalɔ lɛ agbala mli.—Bɔfoi 5:29.
JULY 14-20
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 22
Bii Atsɔsemɔ He Ŋaawoi Kpakpai
Ani Obii Lɛ Baajá Yehowa Kɛ́ Amɛdara?
Ani obote gbalashihilɛ mli ni obaasumɔ ni ofɔ? Bii ajara wa. No hewɔ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani Yehowa naa mi kɛ mihefatalɔ lɛ akɛ mɛi ni baa amɛhe shi ni hiɛ dɔɔ mumɔŋ nibii ahe bɔ ni abaanyɛ atu bi awo amɛdɛŋ?’ (Lala 127:3, 4) Kɛ́ fɔlɔ ji bo momo lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani miiye miibua mibii lɛ koni amɛhiɛ awa kɛ nitsumɔ?’ (Jaj. 3:12, 13) ‘Ani miifee nɔ fɛɛ nɔ ni manyɛ kɛmiibu amɛhe koni Satan je lɛ akaye amɛ awui loo efite amɛ?’ (Abɛi 22:3) Onyɛŋ obu obii lɛ ahe kɛje naagbai fɛɛ ni amɛkɛbaakpe lɛ ahe kɔkɔɔkɔ. Shi obaanyɛ ojɛ suɔmɔ mli otsɔɔ amɛ nii, koni fiofio lɛ, amɛle bɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuɔ naagbai ahe nii. (Kanemɔ Abɛi 2:1-6.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛwekunyo ko kpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aye abua obii lɛ ni amɛna nɔ hewɔ ni ehe miihia ni amɛye Yehowa anɔkwa daa. (Lala 31:23) Aloo kɛ́ nyɛwekunyo loo nyɛnaanyo ko gbo lɛ, tsɔɔmɔ amɛ ŋmalɛi ni baanyɛ ashɛje amɛmii.—2 Kor. 1:3, 4; 2 Tim. 3:16.
Fɔlɔi—Nyɛtsɔa Nyɛbii Lɛ Nii Koni Amɛsumɔ Yehowa
Nyɛjea mra nyɛtsɔsea nyɛbii lɛ. Kɛ́ fɔlɔi je mra amɛtsɔse amɛbii lɛ, enɔ bɛ. (Abɛi 22:6) Timoteo sane lɛ hãa wɔnaa nakai. Timoteo mami, Eunike, kɛ enaa, Loise, bɔi lɛ tsɔsemɔ kɛjɛ ‘ebifabiiaŋ’ tɔ̃ɔ. (2 Tim. 1:5; 3:15) Be ni Timoteo da lɛ, ená hegbɛ efata bɔfo Paulo he kɛyashiɛ yɛ maŋsɛɛ.
Nyɛmi nuu ko ni lɛ hu eyɔɔ Côte d’Ivoire, ni atsɛɔ lɛ Jean-Claude lɛ, kɛ eŋa Peace nyɛ amɛtsɔse amɛbii ekpaa lɛ fɛɛ ni amɛbatsɔmɔ Yehowa tsuji. Mɛni ye ebua amɛ? Amɛkase Eunike kɛ Loise. Amɛwie akɛ: “Wɔnyɛmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ wɔwo wɔbii lɛ amli, ni wɔje shishi kɛjɛ be ni afɔ amɛ lɛ tɔ̃ɔ.”—5 Mo. 6:6, 7; shn.
Kɛ́ akɛɛ fɔlɔi ‘anyɛmɔ Yehowa Wiemɔ lɛ nɔ amɛwo amɛbii lɛ amli’ lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ? Nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, amɛtsɔɔ amɛbii lɛ Yehowa Wiemɔ lɛ, ni amɛtĩ nibii ni amɛtsɔɔ amɛ lɛ amli shii abɔ koni ebote amɛtsuiŋ tɔ̃ɔ. Enɛ baabi ni fɔlɔi aná dekã amɛhã amɛbii lɛ be fɛɛ be. Bei komɛi lɛ, efeɔ fɔlɔi ahuntoo akɛ amɛbaatĩ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ mli shii abɔ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ. Shi kɛ́ amɛnu shishi akɛ, ja amɛfee nakai dani amɛbii lɛ baanu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ ni amɛkɛtsu nii lɛ, ebaaye ebua amɛ.
Fɔlɔi Nyɛfea Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Nyɛhaa Nyɛbii Lɛ
Eji anɔkwale akɛ gbekɛbii lɛ, gbekɛbii ni, ni amɛteŋ mɛi komɛi sumɔɔ ni amɛfee amɛhe kuɛŋtilɔi ní amɛgba afã po. (1 Mose 8:21) Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Buulufeemɔ kpɛtɛ gbekɛ tsui he; shi tsɔsemɔ tso lɛ aaashwie lɛ kɛaajɛ ehe kɛaatee flooflo.” (Abɛi 22:15) Mɛi komɛi susuɔ tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he akɛ eji nifeemɔ ni mɔbɔnalɛ bɛ mli ní ebe eho. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ teɔ shi ewoɔ awuiyeli kɛ niseniianiifeemɔi srɔtoi fɛɛ. Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ “tso” lɛ kɔɔ kpãa diɛŋtsɛ ní akɛyiɔ mɔ lɛ he moŋ, shi edamɔ shi kɛha hegbɛ ni fɔlɔi yɔɔ ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ shiŋŋfeemɔ kɛ suɔmɔ mli, ni amɛfeɔ nakai yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛni amɛsusuɔ gbekɛbii lɛ anaanɔ hilɛ-kɛhamɔ he lɛ hewɔ.—Hebribii 12:7-11.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Ná Miishɛɛ Yɛ Nɔ Ni Onyɛɔ Otsuɔ Yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Lɛ Mli Lɛ Hewɔ
Kɛ́ wɔjɛ wɔtsuiŋ fɛɛ wɔtsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni abaahã wɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, wɔ hu wɔbaaná miishɛɛ. Okɛ ekãa atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni okɛ ohe awo nɔ fɛɛ nɔ ni asafo lɛ feɔ lɛ mli waa. (Bɔf. 18:5; Heb. 10:24, 25) Dani obaaya asafoŋ kpeei lɛ, tsɔ hiɛ okase nibii ni abaasusu he yɛ jɛmɛ lɛ jogbaŋŋ, ni kɛ́ otee lɛ ohã sane hetoo ni mɔɔ shi. Kɛ́ ahã bo nifeemɔ yɛ otsi teŋ kpee lɛ shishi lɛ, okɛkafee shwɛmɔ, kasemɔ lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ akɛ nitsumɔ ko wo odɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ, tsu lɛ jogbaŋŋ, ni otsu yɛ be naa hu. Kaabu nitsumɔ ko nitsumɔ ko ni akɛbaawo odɛŋ lɛ akɛ ehe ehiaaa ni no hewɔ lɛ esaaa akɛ ofiteɔ obe yɛ he. Bɔɔ mɔdɛŋ ni ole nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaahã bo lɛ mli jogbaŋŋ, ni ohe asa kɛ etsumɔ. (Abɛi 22:29) Kɛ́ ojɛ otsuiŋ otsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaahã bo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ jogbaŋŋ lɛ, obaaya ohiɛ oyayaayai, ni obaaná miishɛɛ waa. (Gal. 6:4) Agbɛnɛ hu, kɛ́ mɔ ko nine shɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko ni ooshwe waa ni onine ashɛ nɔ lɛ nɔ lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ omii baashɛ ohe akɛ mɔ lɛ nine eshɛ nakai sɔɔmɔ hegbɛ lɛ nɔ.—Rom. 12:15; Gal. 5:26.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Miku Mifɔlɔi Amla Ko Mli—Mɛni Esa Akɛ Mafee?
ijwyp sane ni ji 100
Miku Mifɔlɔi Amla Ko Mli—Mɛni Esa Akɛ Mafee?
Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, yɛ weku fɛɛ weku mli lɛ, awoɔ mlai ahãa bii lɛ; mlai nɛɛ ekomɛi ji be ni esa akɛ bii lɛ aba shĩa, be ni esa akɛ amɛye yɛ amɛfoŋ kɛ ehenɔi lɛ anɔ, kɛ bɔ ni esa akɛ amɛkɛ mɛi aye ahã.
No hewɔ lɛ, kɛ́ oku ofɔlɔi amla ko mli lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Onyɛŋ otsake nɔ ni eba lɛ, shi obaanyɛ ofee nɔ ko yɛ shihilɛ lɛ he koni emli akawo wu. Sane nɛɛ baahã ole nɔ ni esa akɛ ofee.
Nɔ ni esaaa akɛ ofeɔ
Nɔ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ ofee
Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ
Nɔ ni esaaa akɛ ofeɔ
● Kɛ́ ofɔlɔi leee akɛ oku amɛmla ko mli lɛ, ekolɛ obaabɔ mɔdɛŋ ni otsimɔ otɔ̃mɔ lɛ nɔ.
● Kɛ́ amɛna amɛle akɛ oku amɛmla ko mli lɛ, ekolɛ obaasumɔ ni okɛ saji komɛi ajie onaa bɔ ni esaaa loo obaashwa mɛi krokomɛi.
Enɛɛmɛi ateŋ eko kwraa ehiii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ okɛ saji jie onaa loo oshwa mɛi krokomɛi lɛ, etsɔɔ akɛ oofee gbekɛbii anii. Nɔ pɛ ni no tsɔɔ ofɔlɔi kɛkɛ ji odako lolo.
“Kɛ́ omale lɛ eyeŋ ebuaŋ bo kɔkɔɔkɔ. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, anɔkwale lɛ baaje kpo gbi ko kɛ̃, ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, toigbalamɔ ni akɛbaahã bo lɛ naa baawa fe bɔ ni kulɛ akɛ bo baaye ahã eji owie anɔkwale lɛ mra mli.”—Diana.
Nɔ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ ofee
● Kaatsĩmɔ otɔ̃mɔ lɛ nɔ, hã ale. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni tsimɔɔ etɔmɔi anɔ lɛ, eyeŋ omanye.” (Abɛi 28:13) Ofɔlɔi le akɛ oyeee emuu. Shi sanebimɔ lɛ ji, Ani obaanyɛ oye anɔkwa?
“Kɛ́ owie anɔkwale lɛ, ofɔlɔi lɛ baana bo mɔbɔ fe ni obaamale. Kɛ́ owie anɔkwale lɛ, ofɔlɔi lɛ baahe bo amɛye waa.”—Olivia.
● Kpa fai. Biblia lɛ kɛɛ: “Nyɛwoa heshibaa” loo ba ohe shi. (1 Petro 5:5) Ebiɔ heshibaa dani obaanyɛ okɛɛ “Mifeee ni ahi” ni okɛ saji komɛi akajie onaa hu.
“Mɛi ni be fɛɛ be lɛ, amɛkɛ saji jieɔ amɛnaa lɛ, amɛ gbeɔ amɛhenilee. Ni eshɛɔ he ko ni kɛ́ amɛfee nɔ ko ni ehiii lɛ egbaaa amɛnaa dɔŋŋ.”—Heather.
● Kpɛlɛmɔ tsɔsemɔ ni akɛbaahã bo lɛ nɔ. Biblia lɛ kɛɛ: ‘Bo tsɔsemɔ toi.’ (Abɛi 8:33) Kaatɔke, kpɛlɛmɔ naatsĩi ni ofɔlɔi lɛ kɛbaashwie onɔ lɛ anɔ.
“Kɛ́ ootɔke loo oowie ooshi naatsĩi ni akɛbaashwie onɔ lɛ, no lɛ oshihilɛ lɛ mli baawo wu. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okpɛlɛ naatsĩi ni akɛshwie onɔ lɛ anɔ, ni okɛ ojwɛŋmɔ akama nibii ni eŋmɛɛ bo yɛ naatsĩi lɛ hewɔ lɛ anɔ.”—Jason.
● Feemɔ nibii ni baahã ofɔlɔi ahe bo amɛye ekoŋŋ. Biblia lɛ kɛɛ: “Nyɛjie gbɔmɔ momo lɛ, ni ji bɔ ni tsutsu lɛ nyɛfeɔ nyɛnii nyɛhãa lɛ nyɛshɛ nyɛfɔ̃.” (Efesobii 4:22) Yaa nɔ okpɛ yiŋ kpakpai koni ofɔlɔi ahe bo aye ekoŋŋ.
“Kɛ́ otee nɔ okpɛ yiŋ kpakpai, ni ohã ofɔlɔi na akɛ otɔ̃ŋ nakai tɔ̃mɔ lɛ dɔŋŋ lɛ, fiofio lɛ, amɛbaahe bo amɛye ekoŋŋ.”—Karen.
Ŋaawoo: Feemɔ babaoo fe bɔ ni amɛkpaa gbɛ kɛjɛɔ odɛŋ, ni okɛ no atsɔɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛhe bo amɛye. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be kroko kɛ́ oje kpo lɛ tswaa ofɔlɔi ni ohã amɛle akɛ ohiɛ gbɛ ooba shĩa—kɛ́ otsɛŋ fe bɔ ni amɛkpaa gbɛ po. Enɛ baahã amɛkɔ sane sɛɛ akɛ, ookɛɛ amɛ akɛ, ‘Miisumɔ ni nyɛhe mi nyɛye ekoŋŋ.’
Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ
“Kɛ́ ohãaa ofɔlɔi ale anɔkwale lɛ, bɛ oomale ji no. Naagbee mli aahu lɛ, ofɔlɔi baaná ale nɔ ni ofee lɛ, ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ amɛbaagbala otoi waa fe bɔ ni kulɛ amɛbaagbala otoi eji owie anɔkwale lɛ mra.”—Darius.
“Kɛ́ wɔshwa mɛi yɛ nɔ ko ni wɔfee lɛ he lɛ, etamɔ nɔ ni wɔmiifee gbekɛbii anii, ni wɔsumɔɔɔ ni wɔkpɛlɛɔ wɔtɔmɔi anɔ. Kɛ́ wɔtɔ̃ ni wɔkpɛlɛɛɛ wɔtɔ̃mɔ lɛ nɔ koni wɔkpa he fai lɛ, ebaawa akɛ wɔfɔlɔi lɛ baahe wɔ amɛye.”—Sierra.
Emlitĩi: Miku Mifɔlɔi Amla Ko Mli—Mɛni Esa Akɛ Mafee?
● Kaatsimɔ otɔ̃mɔ lɛ nɔ, hã ale. Ofɔlɔi le akɛ oyeee emuu. Shi sanebimɔ lɛ ji, Ani obaanyɛ oye anɔkwa?
● Kpa fai. Ebiɔ heshibaa dani obaanyɛ okɛɛ “Mifeee ni ahi” ni okɛ saji komɛi aka jie onaa.
● Kpɛlɛmɔ tsɔsemɔ ni akɛbaahã bo lɛ nɔ. Kaatɔke, kpɛlɛmɔ naatsĩi ni ofɔlɔi lɛ kɛbaashwie onɔ lɛ anɔ.
● Feemɔ nibii ni baahã ofɔlɔi ahe bo amɛye ekoŋŋ. Yaa nɔ okpɛ yiŋ kpakpai koni ofɔlɔi ahe bo aye ekoŋŋ.
JULY 21-27
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 23
Daanumɔ He Ŋaawoi Kpakpai
Te Esa Akɛ Kristofoi Ana Dãanumɔ Amɛhã Tɛŋŋ?
Yehowa wieɔ eshiɔ dãanumɔ babaoo kɛ dãatɔɔ. (Galatiabii 5:21) E-Wiemɔ lɛ kɛɛ: “Okɛ ohe akafutu mɛi ni nuɔ wain babaoo” lɛ. (Abɛi 23:20) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkpɛ mli akɛ wɔbaanu dãa lɛ—yɛ mɛi ateŋ jio, wɔkome pɛ jio lɛ—esaaa akɛ wɔnuɔ babaoo bɔ ni hãŋ wɔnyɛ wɔjwɛŋ jogbaŋŋ, wɔkudɔ wɔwiemɔi kɛ wɔnifeemɔi, loo bɔ ni baaye wɔgbɔmɔtso lɛ awui. Kɛ́ wɔnyɛɛɛ wɔye wɔhe nɔ yɛ dãa falɛ ni wɔnuɔ lɛ he lɛ, ekolɛ ebaahi akɛ wɔbaakpa dãanumɔ kwraa.
Ani Yiŋ Ni Okpɛɔ Yɛ Dãanumɔ He Lɛ Kɛ Yehowa Susumɔ Kpãa Gbee?
Shi Yehowa, mɔ ni bɔ wɔ lɛ, ewo wɔ ŋaa kpakpa yɛ dãanumɔ he, ejaakɛ esumɔɔ wɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã wɔle akɛ kɛ́ wɔnu dãa babaoo lɛ, ebaaye wɔ awui. Yɛ Abɛi 23:29-35 lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni mɔ ko ni etɔ dãa lɛ feɔ enii ehãa kɛ naagbai komɛi ni enáa. Asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ Yuropa ni atsɛɔ lɛ Daniel lɛ kaiɔ bɔ ni eshihilɛ yɔɔ be ni ebaleko Yehowa ni ekɛ eŋaawoo baatsu nii lɛ. Ewie akɛ: “No mli lɛ, minuɔ dãa waa, ni enɛ hã mikpɛ yiŋ gbohii. Miná naagbai pii, ni kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ mikai ekomɛi lɛ, edɔɔ mi waa.”
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, shwi ni ashwiɔ tsɔ fe nine baanyɛ afee fufeemɔ he okadi, shi enyɛŋ efee nakai be fɛɛ be. Ekolɛ, hela ní gbaa mɔ ko naa lɛ baaha ni eshwi agbo. Weku ni mɔ ko jɛ mli lɛ baanyɛ aha mɔ lɛ ashwi agbo. Esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli hu akɛ, shwi ni ashwiɔ agbo lɛ ji gbɔmɔtsoŋ shihilɛ, yɛ be mli ni fufeemɔ ji jwɛŋmɔŋ su ni anáa. Shwi ni ashwiɔ agbo lɛ ji “shihilɛ ko ni haa fɔ ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ faa babaoo,” yɛ be mli ni fufeemɔ ji “hiɛjoomɔ loo nii ni ayeɔ tsɔ fe nine.” No hewɔ lɛ, akɛ bɔ ni mɔ ko gbɔmɔtsoŋ dalɛ yɔɔ ha lɛ ebuuu lɛ akɛ fulɔ, shi moŋ su ni eyɔɔ yɛ niyeli he. Mɔ ko dalɛ baanyɛ afee nɔ ni sa loo ekolɛ afee bibioo po, shi kɛlɛ eji fulɔ. Kɛfata he lɛ, mɔ ko tsiimɔ loo edalɛ ni akpɛlɛɔ akɛ eji nɔ ni sa lɛ yɛ srɔto yɛ he fɛɛ he.
JULY 28–AUGUST 3
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 24
Saamɔ Ohe Oto Shihilɛi Ni Mli Wala
Feemɔ Shiŋŋ, Kaagbugbaa
Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ojwɛŋ nɔ. Bɔ ni tso ko ni shishifã emɔ shi jogbaŋŋ lɛ nyɛɔ ekpeɔ kɔɔyɔɔ naa lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔhemɔkɛyeli mli wa lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔfi shi. Kɛ́ tso ko bɔi daa lɛ, eshishifãi lɛ boteɔ shikpɔŋ waa, ni elɛɔ shi. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa waa, ni wɔbaaná nɔmimaa ni mli wa akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ ja. (Kol. 2:6, 7) Susumɔ bɔ ni Yehowa tsɔɔ etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ gbɛ, bɔ ni ewo amɛ ŋaa, kɛ bɔ ni ebu amɛhe, kɛ bɔ ni enɛ ye ebua amɛ ehã lɛ he okwɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa jie ninaa ko etsɔɔ Ezekiel, ni yɛ ninaa lɛ mli lɛ, Ezekiel na ni ŋwɛibɔfo ko eto etsui shi eesusu sɔlemɔ shĩa ko fitsofitso. Ezekiel kwɛ ninaa nɛɛ jogbaŋŋ ni no waje lɛ, ni nibii pii yɛ nakai ninaa lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna nɔ ni Yehowa miitao ni wɔfee koni wɔjamɔ lɛ asa ehiɛ. (Eze. 40:1-4; 43:10-12) Kɛ́ wɔhe be wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nibii ni mli kwɔlɔ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, wɔ hu wɔbaaná he sɛɛ.
Kaaha Omiishɛɛ Tã Yɛ Haomɔ Beaŋ
Abɛi 24:10 lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ otɔ biti yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, belɛ ohewalɛ faaa.” Abɛ kroko kɛɛ akɛ: “Tsuiŋdɔlɛ haa mɔ feɔ gblinĩi.” (Abɛi 15:13) Kristofoi komɛi haoɔ aahu akɛ amɛkpaa Biblia lɛ kanemɔ, ni amɛjwɛŋŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ dɔŋŋ. Amɛjɛɛɛ amɛtsui mli amɛsɔleee dɔŋŋ, ni ekolɛ amɛbaatsi amɛhe kɛjɛ Yehowa jálɔi krokomɛi lɛ ahe. Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ mɔ ko nijiaŋ je wui tuutu lɛ, ebaanyɛ efee oshara kɛha lɛ.—Abɛi 18:1, 14.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ wɔná jwɛŋmɔ ni ja lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ wɔshihilɛ mli ní baaha wɔná miishɛɛ ní wɔtsui anyɔ wɔmli lɛ anɔ. David ŋma akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii.” (Lala 40:8) Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa nibii ni wɔfeɔ kɛjáa Yehowa lɛ kɔkɔɔkɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nifeemɔi ni baaha wɔná miishɛɛ lɛ amli lɛ, no baaku wɔwerɛhoyeli lɛ naa. Yehowa kɛɔ wɔ akɛ kɛ́ wɔkane e-Wiemɔ lɛ ni wɔma wɔyi shi wɔkwɛ mli daa lɛ, wɔbaaná miishɛɛ ni wɔtsui baanyɔ wɔmli. (Lala 1:1, 2; Yak. 1:25) Wɔnáa “naajɔlɛ wiemɔi” yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli kɛ agbɛnɛ hu yɛ Kristofoi akpeei ashishi, ni wiemɔi nɛɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni eha wɔná miishɛɛ.—Abɛi 12:25; 16:24.
Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Abɛi 24:16 lɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔ baanyɛ agbee shi shii kpawo, shi ebaate shi ekoŋŋ.” Ani mɔ ko ni feɔ esha shii abɔ shi Nyɔŋmɔ kɛ ehe keɔ lɛ lɛ he ŋmalɛ nɛɛ kɔɔ?
Dabi. Moŋ lɛ, ekɔɔ mɔ ko ni kɛ naagbai srɔtoi loo shihilɛi ni mli wawai srɔtoi kpeɔ shi enyɛɔ efiɔ shi lɛ he.
No hewɔ lɛ, Abɛi 24:16 lɛ kɔɔɔ mɔ ko ni feɔ esha shii abɔ lɛ he. Moŋ lɛ, ekɔɔ mɔ ko ni kɛ naagbai srɔtoi loo shihilɛi ni mli wawai srɔtoi kpeɔ lɛ he. Yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ, hela baanyɛ amɔ jalɔ, amralofoi lɛ baanyɛ awa lɛ yi, aloo ebaanyɛ ekɛ naagbai krokomɛi akpe. Shi yɛ fɛɛ mli lɛ, ebaanyɛ ekɛ ehiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaaye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ naa ni efi shi kɛyashi naagbee. Nibii yaa lɛ jogbaŋŋ kɛhãa Nyɔŋmɔ webii lɛ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ oye enɛ he odase shii abɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa yeɔ ebuaa mɛi fɛɛ ni gbeɔ shi lɛ ni eholeɔ mɛi fɛɛ ni bumɔ shi lɛ anɔ.” (Lala 41:1-3; 145:14-19) Wɔheɔ enɛ wɔyeɔ kɛ wɔtsui muu fɛɛ.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Yɛ Biblia beaŋ lɛ, kɛ́ nuu ko miitao ‘ema etsu,’ ni ji ebote gbalashihilɛ mli lɛ, ebiɔ ehe akɛ, ‘Ani mishɛ mɔ ni baanyɛ akwɛ ŋa kɛ bii ni ekolɛ wɔbaafɔ́ lɛ ní maye mabua amɛ?’ Esa akɛ enyɛ ekwɛ eŋmɔ loo eŋmɔshi nibii lɛ anɔ jogbaŋŋ dani ebote gbalashihilɛ mli. No hewɔ lɛ, Today’s English Version lɛ tsɔɔ Abɛi 24:27 lɛ shishi akɛ: “Mɛɛ kɛ́ oŋmɔshi nibii lɛ fee klalo ní oyɛ nɔmimaa akɛ obaaná odaaŋ ŋmaa dani omã otsu ní obote gbalashihilɛ mli.” Ani shishitoo mla nɛɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha wɔ ŋmɛnɛ?
Hɛɛ. Esa akɛ nuu ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ asaa ehe eto sɔ̃i ni yɔɔ gbalashihilɛ mli lɛ. Kɛ́ eyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ, no lɛ esa akɛ etsu nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee heloonaa nibii pɛ esa akɛ nuu agbo he deŋme ní ekɛkwɛ eweku. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ nuu ko nyɛɛɛ akwɛ eweku yɛ heloonaa, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ lɛ, no lɛ efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ! (1 Tim. 5:8) No hewɔ lɛ, kɛ́ oblanyo ko miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ ebi ehe saji tamɔ: ‘Ani misaa mihe jogbaŋŋ bɔ ni manyɛ maná heloonaa nibii ni he baahia miŋa kɛ mibii? Ani manyɛ matsɔɔ miweku lɛ Yehowa he nii? Ani manyɛ mikɛ miŋa kɛ mibii lɛ akase Biblia lɛ daa?’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa sɔ̃i ni he hiaa waa nɛɛ anɔ mi.—5 Mose 6:6-8; Efe. 6:4.
No hewɔ lɛ, esa akɛ oblanyo ni miitao ŋa lɛ asusu shishitoo mla ni yɔɔ Abɛi 24:27 lɛ he jogbaŋŋ. Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ oblayoo akwɛ akɛ esaa ehe eto sɔ̃i ni baajwere enɔ kɛ́ ebote gbalashihilɛ mli ní efɔ bii lɛ. Oblahii kɛ oblayei ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ abi amɛhe saji ni tamɔ nakai kɛji amɛmiitao ni amɛfɔ. (Luka 14:28) Kɛ́ Nyɔŋmɔ tsuji kɛ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ tsu nii yɛ amɛshihilɛ mli lɛ, ehaŋ amɛyoyoro, ni amɛbaaná weku shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli.
AUGUST 4-10
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 25
Ŋaawoi Kpakpai Ni Baahã Wɔwie Jogbaŋŋ
Okɛ Hewalɛ ni Olilɛi lɛ Yɔɔ lɛ Atsu Nii yɛ Gbɛ Kpakpa Nɔ
Abɛi 25:11 lɛ kɛɔ akɛ: “Wiemɔ ni awie yɛ be ni sa mli lɛ, etamɔ shika akutui yɛ jwiɛtɛi kpanyai amli.” Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, ehe miihia ni wɔsusu be ni wɔkɛbaawie lɛ he jogbaŋŋ. Akutui ni akɛ shika tsuru eshɔ̃ lɛ yɛ fɛo. Shi kɛ́ ato shika akutui nɛɛ awo tsɛnsi ko ni akɛ jwiɛtɛi efee lɛ mli lɛ, esoro efɛo lɛ kwraa! Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, ekolɛ wɔyɛ nɔ ko kpakpa ko ni wɔbaasumɔ ni wɔkɛɛ mɔ ko. Shi kɛ́ mɔ lɛ baaná he sɛɛ waa lɛ, ja wɔsusu be ni wɔkɛbaawie lɛ he jogbaŋŋ, ni wɔwie yɛ be ni sa mli. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔle be ni sa kɛhã nɔ ko wiemɔ?
Kɛ́ wɔsusuuu be ni wɔkɛbaawie lɛ he dani wɔwie lɛ, ekolɛ mɛi nuŋ nɔ ni wɔbaawie lɛ shishi loo amɛkpɛlɛŋ nɔ. (Kanemɔ Abɛi 15:23.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ March 2011 lɛ, shikpɔŋhosomɔ ko kɛ tsunami ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ fite nii waa yɛ Japan anaigbɛ. Maji pii ahiɛ kpãtã ni mɛi fe 15,000 gboi. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo awekumɛi kɛ amɛnanemɛi gboi. Kɛ̃lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ Biblia lɛ baashɛje mɛi krokomɛi ni eyaje shihilɛ nɛɛ mli lɛ amii. Shi, akɛni amɛle akɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo ji Buddhabii, ni Biblia lɛ he nɔ ko fioo pɛ amɛle hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ amɛ baawie gbohiiashitee lɛ he lɛ, amɛhã amɛ tsui, ni amɛhã amɛle nɔ hewɔ ni nibii gbohii baa gbɔmɛi kpakpai anɔ.
Okɛ Hewalɛ ni Olilɛi lɛ Yɔɔ lɛ Atsu Nii yɛ Gbɛ Kpakpa Nɔ
Jeee wiemɔi ni wɔkɛbaatsu nii lɛ pɛ he esa akɛ wɔsusu; esa akɛ wɔsusu bɔ ni wɔbaawie lɛ wɔhã lɛ hu he, ejaakɛ fɛɛ he miihia waa. Mɛi nya Yesu wiemɔi lɛ ahe waa, ejaakɛ ekɛ “wiemɔi ni ŋɔɔ” tsu nii, ni ejɛ mlihilɛ mli ekɛ amɛ wie. (Luka 4:22) Kɛ́ wɔkɛ mɛi wie kɛ mlihilɛ lɛ, bei pii lɛ, amɛboɔ wɔ toi ni amɛkpɛlɛɔ nɔ ni wɔkɛɔ amɛ lɛ nɔ. (Abɛi 25:15) Nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔwie kɛ mlihilɛ ji, ni wɔbaabu mɛi ni wɔkɛwieɔ lɛ, ni wɔsusu bɔ ni wɔwiemɔi lɛ baaná amɛnɔ hewalɛ ahã lɛ he. Nakai Yesu fee. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, ena akɛ mɛi babaoo ebabua shi ni amɛmiitao ni etsɔɔ amɛ nii. No hewɔ lɛ, mɛni efee? Emusuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛ hewɔ, ni etsɔɔ amɛ nibii pii. (Marko 6:34) Be ni mɛi jɛɔ lɛ po lɛ, ejɛɛɛ amɛ eko etooo najiaŋ.—1 Petro 2:23.
Wɔsumɔɔ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi asane. Shi kɛ́ wɔyakwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔkɛ amɛ baawie bɔ ni esaaa. Ekolɛ, bɔ ni wɔkɛ amɛ yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔbaasusu akɛ kɛ́ wɔkɛ amɛ wie bɔ ni wɔsumɔɔ po lɛ, efeee nɔ ko. Shi Yesu efeee nakai. Ekɛ enanemɛi ewieee bɔ ni esumɔɔ. Be ko be ni amɛteŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe taa naa yɛ mɔ ni ji agbo fe fɛɛ yɛ amɛteŋ lɛ he lɛ, ejɛ mlihilɛ mli ejaje amɛ. Eŋɔ gbekɛ bibioo ko ni ekɛ lɛ damɔ amɛteŋ, ni ekɛɛ amɛ akɛ amɛba amɛhe shi tamɔ gbekɛbii bibii. (Marko 9:33-37) Asafoŋ onukpai baanyɛ akase nɔ ko kɛjɛ nɔ ni Yesu fee lɛ mli. Kɛ́ amɛmiiwo mɛi ŋaa lɛ, esa akɛ amɛfee nakai kɛ mlihilɛ.—Galatiabii 6:1.
Wɔhiɛ Adɔ Suɔmɔ kɛ Nitsumɔi Kpakpai Ahe—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
Beni wɔsɔmɔɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔwowoo wɔhe hewalɛ kɛtsɔ nɔkwɛmɔ nɔ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ Yesu wo etoibolɔi lɛ hewalɛ. Esumɔɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ waa ni ewó sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Ewie akɛ etamɔ niyenii kɛha lɛ. (Yohane 4:34; Romabii 11:13) Ekaa ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ atsɛŋe mɔ. Ani obaanyɛ oha mɛi krokomɛi ana miishɛɛ ni oyɔɔ yɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ nakai nɔŋŋ? Yɛ be mli ni wɔkwɛɔ jogbaŋŋ ni wɔwiemɔ akafee akɛ wɔmiiwo wɔhe nɔ lɛ, okɛ asafo lɛ mli bii krokomɛi agba niiashikpamɔi kpakpai ni ona lɛ. Kɛ ofɔ̃ mɛi krokomɛi nine akɛ amɛbafata ohe kɛtsu nii lɛ, kwɛmɔ akɛ ani obaanyɛ oye obua amɛ ni amɛna anɔkwa miishɛɛ kɛjɛ mɛi krokomɛi ni amɛkɛ amɛ aaawie wɔ Bɔlɔ Kpeteŋkpele, Yehowa he lɛ mli lo.—Abɛi 25:25.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Kɛ́ Omli Jɔ Lɛ, Belɛ Ohe Wa!
Kɛ́ mɔ ko mli jɔ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ehiɛ waaa loo ehe waaa, ejaakɛ ja mɔ ko hiɛ wa dani ebaanyɛ edamɔ shihilɛ ko ni mli wa naa ni efeee nɔ ko ni esaaa. Mlijɔlɛ fata “yibii ni mumɔ lɛ woɔ lɛ” ahe. (Gal. 5:22, 23) Yɛ Greek mli lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli ni atsɔɔ shishi akɛ “mlijɔlɛ” lɛ tsu nii lɛ, nɔ ni baa mɛi ajwɛŋmɔ mli ji, okpɔŋɔ ko ni hiɛ yɔɔ laŋlaŋ ni ajɔɔ ehe. Nakai okpɔŋɔ lɛ he wa lolo, shi akɛni atsɔse lɛ hewɔ lɛ, ehiɛ bɛ laŋlaŋ dɔŋŋ. Shi wɔ lɛ, jeee okpɔŋɔi ji wɔ. No hewɔ lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔmli ajɔ? Wɔnyɛŋ wɔfee enɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ naa. No hewɔ lɛ, nɔ ni esa akɛ wɔfee ji, ni wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ ni edro wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, koni no aye abua wɔ ni wɔmli ajɔ. Mɛi babaoo efee nakai ni amɛná su nɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefoi pii yɛ ni mɛi ewie nibii ni kulɛ ebaanyɛ ewo amɛmli la loo ehã amɛkɛ amɛ ataa saji anaa, shi amɛfeee nakai, ni enɛ ehã mɛi babaoo ebasumɔ Odasefoi asane waa. (Kanemɔ 2 Timoteo 2:24, 25.) Mɛni baaye abua bo ni otsɔ mɔ ko ni mli jɔ?
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Kɛ́ Mɛi Miiwie Mihe Hu?
ijwyp sane ni ji 23
Kɛ́ Mɛi Miiwie Mihe Hu?
Mɔhewiemɔ
1. Oyɔse akɛ onaanyo ko eyawie ohe. Ani eyɛ mlɛo kɛhã bo akɛ obaaŋmɛɛ he?
Naagba bɛ he
Ewa
Enyɛŋ eba lɛ nakai
2. Oyɔse akɛ onaanyo ko eyawie ohe. Ani eyɛ mlɛo kɛhã bo akɛ obaaya onaanyo lɛ ŋɔɔ ni okɛ lɛ ayawie he?
Naagba bɛ he
Ewa
Enyɛŋ eba lɛ nakai
3. Oyɔse akɛ onaanyo ko eyawie ohe—ni ole ehe saji fɔji komɛi. Ani ebaafee mlɛo kɛhã bo akɛ otɔ̃ŋ he owele?
Naagba bɛ he
Ewa
Enyɛŋ eba lɛ nakai
Kɛ́ ohã saji nɛɛ eko hetoo akɛ “ewa” aloo “enyɛŋ eba lɛ nakai” lɛ, sane nɛɛ baaye abua bo ni ona nɔ ni esa akɛ ofee kɛ́ mɔ ko wie ohe.
Nɔ hewɔ ni eyeɔ awui
Mɔhe wiemɔi komɛi yɛ ni gbeɔ mɔ he guɔ—eko ji, amalei ni ajeɔ gbɛ awieɔ ni akɛfiteɔ mɔ gbɛ́i. Kɛ̃lɛ, kɛ́ hiɛdɔɔ bɛ mɔhe wiemɔ lɛ he po lɛ, ebaanyɛ eye awui—titri lɛ kɛ́ mɔ ni wie ohe lɛ ji mɔ ko ni bɛŋkɛ bo kpaakpa!—Lala 55:12-14, Ga Biblia hee.
“Miná mile akɛ minaanyo ko miiwie mihe, ekɛɛ misusuuu mɛi krokomɛi ahe. Egba minaa waa! Minaaa nɔ hewɔ ni esa akɛ ewie nakai.”—Ashley.
Anɔkwa sane: Kɛ́ mɔ ni gbɛɔ ohe sane eshwãa lɛ ji onaanyo jio, ejeee onaanyo jio lɛ, kɛ́ oná ole akɛ mɛi krokomɛi miiwie ohe sane fɔŋ lɛ, onaŋ he miishɛɛ.
Sane gbonyo—jeee be fɛɛ be obaanyɛ otsĩ naa
Mɛi wieɔ mɛi ahe yɛ yiŋtoi srɔtoi ahewɔ, ekomɛi ji:
Susumɔ kpakpa hewɔ. Abɔ adesai ni amɛkɛ amɛhe ashãra. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ wɔkɛ wɔhe baagba sane (loo ni wɔwie mɛi krokomɛi ahe). Anɔkwa, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔtao nibii ni hi’ wɔhã mɛi krokomɛi—Filipibii 2:4.
“Bei babaoo lɛ, gbɔmɛi ahe wiemɔ ji nɔ ni mɛi nyaa he waa!”—Bianca.
“Anɔkwa sane ji akɛ, misumɔɔ ni male nɔ ni yaa nɔ yɛ mɛi ashihilɛ mli ni mikɛ mɛi krokomɛi wieɔ he. Mileee nɔ hewɔ—shi misumɔɔ ni mafee nakai kɛkɛ.”—Katie.
Anihaofeemɔ. Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, mɛi komɛi yɛ ni “nɔ ni eshwɛ amɛ pɛ ji amɛgba sane hee ko loo amɛbo sane hee ko toi.” (Bɔfoi 17:21) Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ!
“Bei komɛi lɛ, kɛ́ sane ko bɛ lɛ, mɛi komɛi sumɔɔ ni amɛsɔ̃ eko ni amɛwie he.”—Joanna.
Gbɔjɔmɔi. Yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkɛ wɔhe akato mɛi krokomɛi ahe lɛ. (Galatabii 6:4) Mɔbɔ sane ji akɛ, mɛi komɛi tsuɔ amɛgbɔjɔmɔi lɛ ahe nii kɛtsɔ mɛi krokomɛi ahe osheku ni amɛyeɔ lɛ nɔ.
“Bei pii lɛ, oshekuyeli hãa anaa nɔ ko yɛ oshekuyelɔi lɛ ahe. Bei babaoo lɛ, kɛ́ abote mli lɛ, abaana akɛ mɛi ni yeɔ mɛi krokomɛi ahe osheku lɛ miiye mɛi ni amɛyeɔ amɛhe osheku lɛ ahe awuŋa. Amɛyeɔ mɛi ahe osheku koni amɛná miishɛɛ, ní amɛnu he akɛ, amɛhi fe mɛi ni amɛyeɔ amɛhe osheku lɛ.”—Phil
Anɔkwa sane: Osumɔ jio osumɔɔɔ jio, mɛi baawie mɛi krokomɛi ahe—ni bo hu ofata he.
Sane kpakpa—esaaa akɛ ohãa egbaa onaa fe nine
Ekã shi faŋŋ akɛ onyɛŋ otsí mɛi fɛɛ anaa ni amɛkawie ohe, shi obaanyɛ okpɛ oyiŋ kɛji obaajie naa aloo ojieŋ naa. Kɛ́ oná ole akɛ mɛi miigbɛ ohe saji kɛmiishwa lɛ, kɛhooo lɛ oyɛ nibii enyɔ ni obaanyɛ ofee.
NƆ NI OBAAFEE 1: Ŋmɛɛmɔ he. Bei pii lɛ, ehi waa akɛ obaaŋmɛɛ he—titri lɛ kɛ́ nɔ ni awie yɛ ohe lɛ he ehiaaa. Okɛ Biblia mli ŋaawo nɛɛ atsu nii: “Kaahã omumɔ mli miifũ oyá.”—Jajelɔ 7:9.
“Minu akɛ mɛi miikɛɛ akɛ mikɛ oblanuu ko nyiɛ kɛhã gbalashihilɛ—mɔ ko ni mikɛ lɛ ekpeko po dã! Mina akɛ eji kwashiai asane no hewɔ lɛ miŋmɛɛ he.”—Elise.
“Kɛ́ mɔ ko yɛ gbɛ́i kpakpa lɛ ewaŋ kwraa kɛhaŋ lɛ akɛ ebaakpee oshekuyeli naa. Kɛ́ obaa ojeŋ jogbaŋŋ, ni mɛi gbɛ ohe sane fɔŋ amɛshwã po lɛ, mɛi fioo pɛ baahe aye. Gbɛ́i kpakpa ni oyɔɔ lɛ baahã oye omanye.”—Allison.
Nɔ ko ni baanyɛ aye abua bo: Ŋmaa nɔ ni awie yɛ ohe lɛ kɛ bɔ ni onu he ohã. Akɛni okɛ ‘otsui ewie’ hewɔ lɛ, ewaŋ kɛhaŋ bo kwraa akɛ obaaŋmɛɛ he—Lala 4:4, Ga Biblia hee.
NƆ NI OBAAFEE: Yaana mɔ ni je ohe wiemɔ lɛ shishi lɛ. Kɛ́ onu he akɛ nɔ ni awie yɛ ohe lɛ yɛ hiɛdɔɔ lɛ, no lɛ obaanyɛ okpɛ oyiŋ akɛ obaayana mɔ ni je ohe wiemɔ lɛ shishi lɛ.
“Kɛ́ oyana mɛi ni wieɔ ohe lɛ, ebaahã amɛna akɛ ayoo amɛ. Agbɛnɛ hu, ebaahã amɛná ohe jwɛŋmɔ kpakpa, ni obaanyɛ osaa naagba ni eba lɛ.”—Elise.
Dani obaayana mɔ ni wie ohe lɛ, susumɔ Biblia mli shishitoo mlai nɛɛ ahe ni okɛ sanebimɔi ni fata he lɛ apɛi omli.
● “Mɔ ni nuuu sane dani ehereɔ nɔ lɛ, eji buulufeemɔ.” (Abɛi 18:13) ‘Ani mile anɔkwalei fɛɛ ni yɔɔ sane lɛ mli? Ani ebaanyɛ eba lɛ akɛ mɔ ni bɔ mi sane lɛ, lɛ diɛŋtsɛ lɛ eyanuuu sane lɛ shishi jogbaŋŋ?’
● ‘Ohe afee oya kɛ sane toiboo, kaaye ohe oyai kɛwie, omli akafu oya.’ (Yakobo 1:19) ‘Ani be nɛɛ ji be ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ mayana mɔ ni wie mihe lɛ? Ani miyɛ nɔmimaa akɛ bɔ ni mitsuɔ sane lɛ he nii lɛ ja? Aloo ebaahi akɛ mamɛ ni mitsui he ajɔ dani mitsu sane lɛ he nii?’
● “Nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi afee ahã nyɛ lɛ, esa akɛ nyɛ hu nyɛfee nakai nɔŋŋ nyɛhã amɛ.” (Mateo 7:12) ‘Kɛ́ bo ji mɔ ni yaye mɔ lɛ he osheku lɛ, te obaasumɔ ni ekɛbo aye ahã tɛŋŋ? Mɛɛ shihilɛ mli masumɔ ni mɔ lɛ kɛ mi asusu naagba lɛ he yɛ? Mɛɛ wiemɔi kɛ su ni kɛ́ mɔ lɛ kɛtsu nii lɛ, ebaahi waa?’
Nɔ ko ni baanyɛ aye abua bo: Dani obaayana oshekuyelɔ lɛ, ŋmalamɔ nɔ ni oto ni obaakɛɛ. No sɛɛ lɛ, mɛɛ ni otsi loo otsii enyɔ aho, koni okane nɔ ni oŋmala lɛ ekoŋŋ, ni okwɛ akɛ obaanyɛ ofee tsakemɔi komɛi yɛ mli lo. Kɛfata he lɛ, okɛ fɔlɔ ko loo onaanyo ko ni kɛ Biblia shishitoo mlai tsuɔ nii lɛ agba he sane ni obi lɛ ŋaawoo.
Anɔkwa sane: Taakɛ eji yɛ nibii pii agbɛfaŋ lɛ, jeee be fɛɛ be obaanyɛ okudɔ mɔhe wiemɔ. Shi no etsɔɔɔ akɛ esa akɛ oŋmɛ gbɛ ni ekudɔ bo!
NƆ NI OTIPƐŊFOI KƐƆ
“Akɛɛ akɛɛ saji lɛ, ekomɛi yɛ ni jwɛŋmɔ bɛ mli, ni ekomɛi hu yɛ hiɛdɔɔ waa. Kɛ́ jwɛŋmɔ bɛ mli lɛ, ŋmɛɛ mɔ he kɛkɛ. Shi kɛ́ eyɛ hiɛdɔɔ—ni ebaanyɛ efite ogbɛ́i lɛ—no lɛ, obaanyɛ oyana mɔ ni je shishi lɛ, ni okɛ lɛ awie he.”—Brianna.
“Kɛ́ mɔ ko wie ohe lɛ, kaafee lɛ eko otse loo kaaye ehe osheku. Kɛ́ otɔ he owele lɛ, obaashwa ohe sɛɛ mli.”—Olivia.
AUGUST 11-17
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 26
Tsi Ohe Kɛje “Kwashia” He
it-2 729 kk. 6
Nugbɔ
Kɔɔyɔŋ Tsakemɔi. Yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, kɔɔyɔŋ tsakeɔ yɛ bei titrii enyɔ amli, latsa be kɛ fɛ̃i be loo nugbɔnɛmɔ be. (Okɛto La 32:4; Sol 2:11, shn. lɛ he.) Kɛjɛ April teŋgbɛ kɛyashi October teŋgbɛ lɛ, nugbɔ fioo pɛ nɛɔ. Yɛ be nɛɛ mli lɛ, nɔ titri ni afeɔ ji akpaa ŋmɔshi nii, ni ekpakpa ko dani nugbɔ nɛɔ. Abɛi 26:1 lɛ tsɔɔ akɛ efɔɔɔ kaaa akɛ nugbɔ baanɛ yɛ nikpamɔ beiaŋ. (Okɛto 1Sa 12:17-19 lɛ he.) Yɛ nugbɔnɛmɔ beiaŋ lɛ, jeee daa gbi nugbɔ nɛɔ, hulu tsoɔ bei komɛi hu. Akɛni fɛ̃i yeɔ waa yɛ nɛkɛ beiaŋ hewɔ lɛ, kɛ́ nugbɔ yi mɔ ko lɛ, fɛ̃i yeɔ lɛ waa. (Ezr 10:9, 13) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko ná shihilɛhe ni mli yɔɔ kulɔkulɔ bɔ ni sa lɛ, enáa miishɛɛ.—Yes 4:6; 25:4; 32:2; Hio 24:8.
Tsɔsemɔ Woɔ Hejɔlɛ Yibii
Mɛi komɛi yɛ ni ehe hiaa ni afee amɛ keketee, taakɛ Abɛi 26:3 tsɔɔ lɛ: “Kpaa sa okpɔŋɔ, manyofɛlɛ sa teji, ni tso sa kwashiai akotosɛɛ.” Yɛ bei komɛi amli lɛ Yehowa haa abaa maŋ ni ji Israel shi kɛtsɔɔ haomɔi ni amɛkɛbaa amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ lɛ nɔ: “Amɛtse Mawu wiemɔi lɛ ahiɛ atua, ni amɛgbe Ŋwɛinyo lɛ ŋaawoo lɛ he guɔ; hewɔ lɛ ekɛ deŋme ba amɛtsui shi, amɛgbeegbee shi hu, ni bualɔ ko bɛ; ni amɛfimɔ lɛ mli lɛ amɛbolɔ amɛtsɛ Yehowa, ni ehere amɛ kɛjɛ amɛmanehului lɛ amli.” (Lala 107:11-13) Shi kwashiai komɛi wajeɔ amɛtsui bɔ ni tsamɔ tsɔsemɔ ko kwraa nyɛɛɛ ashɛ amɛtsui nɔ: “Mɔ ni afɔɔ lɛ kamɔ ni ekuɛŋ ti lɛ, trukaa ni aaakumɔ lɛ ni tsabaa ko bɛ.”—Abɛi 29:1.
it-2 191 kk. 4
Akpake
Akɛtsuɔ nii yɛ abɛi amli. Maŋtsɛ Solomon ni hiɛ kã shi waa lɛ bu abɛ ko akɛ, “Bɔ ni mɔ ko ni kumɔɔ enaji [loo enuɔ yiwalɛ] kɛyeɔ ehe awui [ni no hãa etsɔɔ akpaketsɛ] lɛ ji lɛ, nakai mɔ ni kɛ saji woɔ kwashia dɛŋ lɛ ji.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ nitsumɔ ko wo kwashia dɛŋ ni etsu lɛ, etamɔ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ eeye ehe awui. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enitsumɔ lɛ baafite, ni no baaye lɛ awui.—Abɛ 26:6.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Kɛ́ Omli Jɔ Lɛ, Belɛ Ohe Wa!
Jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛ́ wɔgbála wɔhemɔkɛyeli lɛ mli faŋŋ wɔtsɔɔ lɛ lɛ, ekɛ wɔ baakpã gbee. Shi kɛ́ wɔjɛ mlijɔlɛ kɛ bulɛ mli wɔkɛ mɛi wie lɛ, eyeɔ ebuaa waa. (Kanemɔ Kolosebii 4:6.) Kɛ́ wɔmiigbála wɔhemɔkɛyeli lɛ mli wɔmiitsɔɔ mɔ ko lɛ, etamɔ ni wɔmiifɔ̃ bɔɔlu wɔmiihã lɛ. Wɔbaanyɛ wɔfɔ̃ lɛ blɛoo loo wɔfɔ̃ lɛ waa. Kɛ́ wɔfɔ̃ lɛ blɛoo lɛ, ewaaa akɛ mɔ ni wɔfɔ̃ɔ wɔhãa lɛ baanyɛ amɔ ni etsa shwɛmɔ lɛ nɔ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔjɛ bulɛ kɛ mlijɔlɛ mli wɔgbála wɔhemɔkɛyeli lɛ mli wɔtsɔɔ mɛi lɛ, ewaaa akɛ amɛbaasumɔ ni amɛbo wɔ toi ni wɔkɛ amɛ atsa sanegbaa lɛ nɔ. Shi kɛ́ mɔ ko miitao ekɛ wɔ ataa saji anaa, loo eye wɔhe fɛo yɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfo sanegbaa lɛ sɛɛ. (Abɛi 26:4) Shi jeee be fɛɛ be mɛi baafee nakai; bei pii lɛ, mɛi boɔ wɔ toi.
AUGUST 18-24
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 27
Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔná Nanemɛi Kpakpai?
Yehowa Shwɛɛɛ Etsuji Ni Baa Amɛhe Shi Lɛ Ahe Kwraa
Mɛi ni baa amɛhe shi lɛ náa miishɛɛ kɛ́ awo amɛ ŋaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ akpa asafoŋ kpeei ni oŋa nyɛmimɛi pii ni okɛ amɛ egba sane. Shi sɛɛ mli lɛ, nyɛmi ko tsɛ bo kɛtee afã ni ekɛɛ bo akɛ niyenii eka onyanyɔŋ mli. Te obaafee onii ohã tɛŋŋ? Eyɛ mli akɛ ebaafee bo hiɛgbele fioo moŋ, shi obaada lɛ shi waa akɛ ekɛɛ bo. Ekolɛ obaanu he po akɛ, eji mɔ ko kɛɛ bo mra mli kulɛ, ebaaŋɔɔ onaa. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔfee wɔnii kɛ́ wɔnyɛmi Kristofonyo ko fee ekãa ni ewo wɔ ŋaa yɛ nɔ ko he. Nɔ najiaŋ ni wɔbaanu he akɛ esumɔɔɔ wɔsane lɛ, esa akɛ wɔna lɛ akɛ eji naanyo kpakpa.—Kanemɔ Abɛi 27:5, 6; Gal. 4:16.
it-2 491 kk. 3
Naanyo
Abu abɛ ko yɛ Biblia lɛ mli akɛ: “Kaakwa onaanyo kɛ opapa naanyo, ni kaaya bo diɛŋtsɛ onyɛmi shĩa yɛ omanehulu gbi nɔ. Naanyo ni bɛŋkɛ bo lɛ, ehi fe nyɛmi ni yɔɔ shɔŋŋ.” (Abɛ 27:10) Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ abɛ nɛɛ mli ji akɛ, esa akɛ wɔye wɔnanemɛi anɔkwa ni wɔhe amɛ wɔye ni wɔtsi wɔbɛŋkɛ amɛ yɛ haomɔ beiaŋ. Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, abɛbulɔ lɛ miitsɔɔ akɛ esa akɛ wɔna wɔnanemɛi lɛ akɛ amɛjara wa, ni kɛ́ nɔ ko he miihia wɔ lɛ, esa akɛ wɔya amɛŋɔɔ moŋ fe ni wɔbaaya wɔwekunyo ko tamɔ wɔnyɛmi ŋɔɔ, titri lɛ kɛ́ wɔnyɛmi lɛ yɛ he ko shɔŋŋ ejaakɛ ekolɛ enyɛŋ eye ebua wɔ oya nɔŋŋ loo eshihilɛ eŋmɛŋ lɛ gbɛ ni eye ebua wɔ tamɔ wɔnaanyo ni bɛŋkɛ wɔ lɛ baafee lɛ.
Oblahii Kɛ Oblayei—Te Nyɛshihilɛ Baayagbe Naa Ehã Tɛŋŋ?
Nɔ kome ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ yiŋ gbonyo ni Yehoash kpɛ lɛ mli ji, esa akɛ wɔhala nanemɛi ni sumɔɔ Yehowa ni baaye abua wɔ ni wɔfee nibii ni baahã Yehowa aná miishɛɛ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi ni wɔye amɛ onukpa kɛ mɛi ni ye wɔ onukpa fɛɛ abɔ naanyo. Kaimɔ akɛ, Yehoiada ye Yehoash onukpa kwraa, shi ekɛ lɛ bɔ. No hewɔ lɛ, kwɛmɔ mɛi ni okɛbɔɔ naanyo lɛ, ni obi ohe akɛ: ‘Ani amɛyeɔ amɛbuaa mi koni hemɔkɛyeli ni miyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli awa? Ani amɛwoɔ mi hewalɛ ni mihi shi yɛ Yehowa shishitoo mlai lɛ anaa? Ani amɛfɔɔ Yehowa kɛ nibii ni amɛkaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe wiemɔ? Ani amɛhiɔ shi yɛ Yehowa shishitoo mlai lɛ anaa? Kɛ́ miifee nɔ ko ni ejaaa lɛ, ani amɛnáa ekãa amɛkɛ mi wieɔ he, aloo amɛkɛɔ mi nɔ ni baaŋɔɔ mitoi naa kɛkɛ?’ (Abɛi 27:5, 6, 17) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ mɛi ni okɛbɔɔ naanyo lɛ sumɔɔɔ Yehowa lɛ, esaaa akɛ okɛ amɛ bɔɔ. Shi kɛ́ amɛsumɔɔ Yehowa lɛ, yaa nɔ okɛ amɛ abɔ, ejaakɛ amɛbaaye amɛbua bo.—Abɛi 13:20.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Abɛi Awolo lɛ Mli Saji Otii
27:21. Yijiemɔ baanyɛ aha ana nɔ̃ gbɔmɛi ni wɔji. Kɛ́ wɔyi ni mɛi jieɔ lɛ haa wɔkɛ nibii ni wɔfeɔ lɛ ahe yijiemɔi haa Yehowa ni asaŋ ekanyaa wɔ ni wɔyaa nɔ wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ, no baaha ana akɛ wɔbaa wɔhe shi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ yijiemɔ haa wɔnuɔ he akɛ wɔnɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi lɛ, no haa anaa akɛ wɔjeee heshibalɔi.
KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ
Mɛni Mafee Kɛ́ Minaanyo Ko Fee Mi Dɔlɛ Nii?
ijwyp sane ni ji 75
Mɛni Mafee Kɛ́ Minaanyo Ko Fee Mi Dɔlɛ Nii?
Nɔ ni esa akɛ ole
● Naanyobɔɔ ko kwraa bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni naagba bɛ mli. Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, onaanyo ni osumɔɔ esane fe fɛɛ lɛ po baanyɛ afee nɔ ko, loo ewie nɔ ko ni baagba onaa waa. Anɔkwa, bo hu oyeee emuu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani okaiii akɛ ofee nɔ ko loo owie nɔ ko ni egba mɔ ko naa pɛŋ?—Yakobo 3:2.
● Intanɛt lɛ baanyɛ ahã omli afu yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ David lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ otee intanɛt lɛ nɔ ni ona mfonirii komɛi ni tsɔɔ akɛ onanemɛi lɛ fee paati ko lɛ, ekolɛ obaabi ohe akɛ ‘mɛni hewɔ amɛtsɛɛɛ mi?’ Kɛkɛ lɛ, obaanu he akɛ amɛsumɔɔɔ osane, ni ebaadɔ bo waa.”
● Obaanyɛ okase bɔ ni obaafee otsu naagba lɛ he nii.
Nɔ ni obaanyɛ ofee
Pɛimɔ omli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kaahã omli fu oya, ejaakɛ mlifu lɛ, no akɛyoɔ buulu.”—Jajelɔ 7:9, shishigbɛ niŋmaa.
“Bei komɛi lɛ, sɛɛ mli lɛ oyɔseɔ akɛ kulɛ nɔ ni ba lɛ jeee nɔ ko ni esa akɛ omli afu kwraa.”—Alyssa.
Kɛhã he susumɔ: Ani ohãa sane dɔɔ bo fe nine? Ani obaanyɛ okase bɔ ni obaafee okɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ yɛ emuu ni amɛyeee lɛ hewɔ?—Jajelɔ 7:21, 22.
Kɛ́ okɛ tɔmɔi ke lɛ obaaná he sɛɛ waa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ehiɛ ni ekuɔ efɔ̃ɔ tɔmɔ nɔ lɛ, ehiɛnyam ni.”—Abɛi 19:11.
“Kɛ́ oyɛ nɔ ko ni obaanyɛ odamɔ nɔ omli afu po lɛ, ehi akɛ obaajɛ otsui mli okɛke kwraa, ni no tsɔɔ akɛ owieŋ he dɔŋŋ, ni no hã be fɛɛ be lɛ enu he akɛ esa akɛ ekpa bo fai. Kɛ́ okɛke lɛ, kaawo nɔ dɔŋŋ.”—Mallory.
Kɛhã he susumɔ: Ani ehe miihia kwraa ni mimli afu? Ani obaanyɛ oŋmɛɛ he koni toiŋjɔlɛ ahi nyɛteŋ?—Kolosebii 3:13.
Susumɔ mɔ lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛtaoɔ nibii ni hi hã mɛi krokomɛi, shi jeee nibii ni hi hã nyɛ pɛ.”—Filipibii 2:4.
“Kɛ́ suɔmɔ kɛ bulɛ yɛ nyɛnaanyobɔɔ lɛ mli lɛ, no lɛ ewaŋ akɛ nyɛkɛ tɔmɔ baake nyɛhe kɛ́ nyɛteŋ mɔ ko tɔ̃, ejaakɛ nyɛbɔ naanyo etsɛ. Nyɛbɔ mɔdɛŋ nyɛbaa nyɛnaanyobɔɔ lɛ yi, ni osumɔŋ ni nɔ ko afite lɛ.”—Nicole.
Kɛhã he susumɔ: Kɛ́ okwɛ lɛ, ani nɔ ko kpakpa ko kwraa bɛ nɔ ni onaanyo lɛ wie lɛ mli?—Filipibii 2:3.
Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Kɛ́ okase bɔ ni obaafee onii ohã kɛ́ mɔ ko tɔ̃ onɔ lɛ, ebaaye ebua bo waa kɛ́ oda. Mɛni hewɔ okaseee bianɛ?
Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ
“Jeee sane fɛɛ sane esa akɛ atsɛ ni ata shi yɛ he. Kɛ́ manyɛ maŋmɛɛ he lɛ, miŋmɛɔ he. No kɛ toiŋjɔlɛ baa fe ni mahiɛ mli aahu.”—Kiana.
“Yɛ sane fɛɛ sane mli lɛ, mibiɔ mihe akɛ, ‘Ani sane nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ bɔ ni esa akɛ maŋmɛ gbɛ ni efite wɔnaanyobɔɔ lɛ?’ Yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, minaa akɛ esaaa akɛ mihãa efiteɔ wɔnaanyobɔɔ lɛ.”—Treigh.
AUGUST 25-31
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 28
Srɔto Ni Yɔɔ Mɔ fɔŋ kɛ Jalɔ Teŋ
Ani Onyiɛɔ Yehowa Sɛɛ Kwraa Kɛwulaa Shi?
“JALƆI lɛ, amɛfeɔ ekaa tamɔ jata.” (Abɛi 28:1) Amɛkɛ hemɔkɛyeli tsuɔ nii, ni amɛkɛ amɛhe fɔɔ Nyɔnmɔ Wiemɔ lɛ nɔ kwraa, ni amɛyaa amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli yɛ ekaa naa yɛ oshara fɛɛ oshara hiɛ.
it-2 1139 kk. 3
Niiashishinumɔ
Mɛi ni tsiɔ amɛhe kɛjeɔ mɔ ni hãa anuɔ nii ashishi lɛ he. Kɛ́ mɔ ko yaakpɛ eyiŋ yɛ sane ko he, ni ejwɛŋŋ Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ nakai sane lɛ he lɛ he lɛ, no hãa etɔ̃ɔ. (Hio 34:27) Mɔ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ hãa etsui lakaa lɛ, ni no hewɔ lɛ enaaa akɛ gbɛ ni ekɔ lɛ ejaaa, ni fiofio lɛ eyooo nii sɛɛ dɔŋŋ. (La 36:1-4) Kɛ́ ekɛɛ ejáa Nyɔŋmɔ po lɛ, enaa adesai asusumɔi akɛ amɛhi fe Nyɔŋmɔ nɔ lɛ; nomɛi ahe enyaa. (Yes 29:13, 14) Kɛ́ eefee efɔŋ lɛ, ejieɔ enaa akɛ eji “shwɛmɔ,” (Abɛ 10:23) ni ejeŋba kpɔtɔɔ, efeɔ nibii gbohii waa, ni esusuuu nii ahe jogbaŋŋ dɔŋŋ aahu akɛ enuɔ he akɛ, Nyɔŋmɔ ni anaaa lɛ lɛ enaaa nibii fɔji ni efeɔ lɛ loo eyooo sɛɛ oookɛɛ Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ tsuuu nii jogbaŋŋ dɔŋŋ. (La 94:4-10; Yes 29:15, 16; Yer 10:21) Gbɛ ni ekɔ lɛ kɛ nibii ni efeɔ lɛ feɔ tamɔ nɔ ni eekɛɛ akɛ, “Yehowa ko bɛ” (La 14:1-3) ni ejwɛŋŋ Nyɔŋmɔ he dɔŋŋ. Akɛni ehãaa Nyɔŋmɔ shishitoo mlai atsɔɔ lɛ gbɛ hewɔ lɛ, ekojooo saji jogbaŋŋ, enuuu saji ashishi jogbaŋŋ, ni esusuuu otii fɛɛ ni he hiaa yɛ saji ahe lɛ ahe koni ekpɛ yiŋ kpakpai.—Abɛ 28:5.
it-1 1211 kk. 4
Anɔkwayeli
Ja wɔkɛ wɔhiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ ni wɔhe lɛ wɔye waa akɛ ebaanyɛ ehere wɔ dani wɔbaanyɛ wɔye lɛ anɔkwa; wɔnyɛŋ wɔye lɛ anɔkwa yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ naa. (La 25:21) Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaatsɔ “tsɛŋ” kɛ “mɔɔ ni wa” kɛhã mɛi ni nyiɛɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, ni tsɔɔ akɛ ebaabu amɛhe yɛ gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ lɛ nɔ. (Abɛ 2:6-8; 10:29; La 41:12) Akɛni be fɛɛ be lɛ amɛsumɔɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ hewɔ lɛ, amɛdidãaa yɛ gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ lɛ nɔ, ni no waa amɛ koni amɛshɛ oti ni ma amɛhiɛ lɛ he. (La 26:1-3; Abɛ 11:5; 28:18) Hiob na akɛ mɛi ni sane ko bɛ amɛhe lɛ naa nɔ akɛni mɛi ni yeɔ nɔ lɛ feɔ nibii fɔji lɛ hewɔ, ni amɛgboiɔ tamɔ bɔ ni efɔŋfeelɔi lɛ gboiɔ lɛ nɔŋŋ. Nɔ ni ena nɛɛ hã ehiɛ fee lɛ yaa. Shi Yehowa ehã wɔle akɛ enaa shihilɛ ni mɛi ni sane ko bɛ amɛhe lɛ yɔɔ mli lɛ, ni ewo shi akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, amɛgboshinii lɛ baaya nɔ ahi shi, amɛbaaná toiŋjɔlɛ wɔsɛɛ, ni amɛnine baashɛ nɔ kpakpa nɔ. (Hio 9:20-22; La 37:18, 19, 37; 84:11; Abɛ 28:10) Tamɔ eba lɛ yɛ Hiob gbɛfaŋ lɛ, jeee nii ni mɔ ko yɔɔ lɛ ni hãa efeɔ mɔ ko, ni tsɔɔ akɛ esa bulɛ, shi moŋ anɔkwa ni mɔ lɛ baaye lɛ ni baahã efee mɔ ko. (Abɛ 19:1; 28:6) Gbekɛbii ni amɛfɔlɔi ji anɔkwafoi lɛ yɛ miishɛɛ (Abɛ 20:7), ejaakɛ amɛfɔlɔi lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛhãa amɛ, ni amɛnáa gbɛ́i kpakpa kɛ bulɛ ni amɛyɔɔ lɛ eko.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
Obaanyɛ Okpoo Mumɔŋ Tsui Hela ni Baa Trukaa Lɛ
Hekɛnɔfɔɔ fe nine. Mɛi babaoo ni amɛtsui hela baa trukaa lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ waa yɛ bɔ ni amɛgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ji ha lɛ he beni eshwɛ fioo ni amɛtsui hela lɛ aaaba trukaa lɛ. Bei pii lɛ, ajieɔ tsofafeemɔ mlipɛimɔ lɛ kɛjɛɔ jwɛŋmɔ mli loo ayeɔ he fɛo po akɛ ehe ehiaaa kwraa. Nakai nɔŋŋ ekolɛ mɛi komɛi baasusu akɛ akɛni be kakadaŋŋ nɛ kɛjɛ beni amɛtsɔmɔ Kristofoi hewɔ lɛ, nɔ ko kwraa bɛ ni baaba amɛnɔ. Ekolɛ amɛbaaku amɛhiɛ amɛshwie amɛhe shi ni amɛaaba amɛha mumɔŋ tsofafeemɔ mlipɛimɔ lɛ nɔ aahu kɛyashi beni oshara ko aaaba. Ehe miihia ni aha ŋaawoo kpakpa ni akɛhaa kɛshiɔ hekɛnɔfɔɔ ni anáa fe nine lɛ ahi jwɛŋmɔ mli taakɛ bɔfo Paulo kɛhaa lɛ, akɛ: “Mɔ ni susuɔ akɛ edamɔ shi lɛ akwɛ ehe ni ahi koni ekagbee shi.” Nilee yɛ mli akɛ wɔɔyɔse emuu ni wɔyeee lɛ koni wɔpɛi wɔmli yɛ mumɔŋ yɛ be kɛ beaŋ wɔkwɛ.—1 Korintobii 10:12; Abɛi 28:14.