Ani Okpɛlɛɔ Susumɔi Heei Anɔ?
MƐI komɛi ŋamɔɔ amɛjwɛŋmɔi anaa yɛ susumɔi heei ahe. Amɛbaate shi amɛshi ejaakɛ ekolɛ ekɛ amɛsusumɔ kpaaa gbee. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Denmark yoo ko ŋma wolo eyaha mɛi ni ŋmaa adafitswaa wolo ni baa daa otsi ni atsɛɔ lɛ Hjemmet lɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi lɛ haoɔ wɔ daa yɛ wɔshinai anaa. Amɛwoɔ mimlila waa, shi mileee bɔ ni mafee ni maha amɛshi biɛ. . . . Ani anyɛŋ akɛ mla atsi amɛnaa koni amɛkahao wɔ?”
Japanbii ni hi shi yɛ afii ohai 19 lɛ teŋ gbɛ lɛ hu buɔ amɛshinaa ni Anaigbɛ maji lɛ tswaa lɛ akɛ “haomɔ.” Amɛbuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ nɛkɛ gbɔmɛi ni yaa mɛi ashiai nɛɛ ahe lɛ akɛ nɔ fɔŋ aloo nɔ ni yeɔ awui po. Taakɛ abuɔ Bokagbɛ abɛ ko lɛ: “Susumɔ ni ejaaa woɔ mɔ he gbeyei yɛ duŋ mli.” Anaa jwɛŋmɔ ni Japanbii pii hiɛ yɛ enɛ he lɛ faŋŋ yɛ mfoniri ko ni amɛteŋ yɛ Commodore Perry he lɛ mli. Yɛ mfonirii lɛ mli 50 ni eshwɛ lɛ mli lɛ, 2 aloo 3 pɛ mli atɛŋ lɛ akɛ U.S. Amerika asraafonyo ko kɛkɛ. Nɔ ni eshwɛ lɛ fɛɛ mli lɛ atɛŋ lɛ akɛ mumɔ fɔŋ ko kɛ egugɔ kakadaŋŋ aloo kooloo ni he yɔɔ gbeyei taakɛ atsɔɔ mli yɛ biɛ lɛ.
Shi kɛlɛ, kɛjɛ be mli ni abɔi amɛmaŋ lɛ mli yaa sɛɛ nɛɛ, Japanbii ni jwɛŋmɔ mli ka shi lɛ eyoo akɛ gbɔi jeee mɛi ni hiŋmɛii gbeleko. Yɛ Japanbii akuu ni tee U.S. Amerika klɛŋklɛŋ kwraa lɛ agbɛfaŋ lɛ, etamɔ nɔ ni ajie nɔ ni eha amɛhiŋmɛii anɔ lɛ yɛ be mli ni amɛna Anaigbɛ bii ashihilɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Maŋ onukpai ni hiɛ gbɛhei wuji lɛ tee nɔ amɛwie bɔ ni Amerikabii lɛ hiɛ gbooo nii kɛ amɛkɛto Japanbii ahe lɛ he. Shi obalaŋtai lɛ tsɔɔ shishinumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ amɛshihilɛ gbɛ nɛɛ he.
Onukpai lɛ ateŋ mɔ kome sɔɔlɔ ko ni eye afii 19 lɛ ŋma yɛ sɛɛ mli akɛ: “Japanbii 70 ni fa gbɛ nɛɛ ateŋ mɛi babaoo ji mɛi ni nyaŋeɔ aloo amɛnyɛɔ [Amerikabii lɛ]. Shi kɛlɛ, yɛ be mli ni amɛ diɛŋtsɛ amɛna nibii lɛ, wɔteŋ mɛi aŋkroaŋkroi na akɛ alaka amɛ ni amɛshwa amɛhe akɛ amɛsusu nakai. Ni aaasusu gbɔi ahe akɛ amɛbaa shi tamɔ gbeei loo okpɔŋɔi, ni aaajɛ amɛ hu lɛ baaha amɛfee mɛi ni naa wɔ akɛ mɛi fɔji ni bɛ mlihilɛ ni wɔfeee jalɛnii hu.” Ani osusuɔ nii ahe kɛ jwɛŋmɔ ni mli ka shi, koni no aha ona mɛi ahe jwɛŋmɔ kpakpa tamɔ nɛkɛ obalanyo sɔɔlɔ nɛɛ fee lɛ?
Beroiabii lɛ Anɔkwɛmɔ nɔ Lɛ
Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Yudafoi babaoo na Kristofoi atsɔɔmɔi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni shishinumɔ bɛ mli. Yɛ gbɛi komɛi anɔ lɛ, etamɔ jwɛŋmɔ fɔŋ ni Japanbii ni tseɔ amɛhe kɛjɛɔ je lɛ he lɛ hiɛ lɛ nɔŋŋ. Yudafoi ni hi blema Roma lɛ bɔ amaniɛ akɛ “awieɔ [Kristojamɔ] he efɔŋ yɛ he fɛɛ he.” (Bɔfoi lɛ Asaji 28:22) Yudafoi ni hiɛ jwɛŋmɔ fɔŋ lɛ wie yɛ Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ ekomɛi ahe akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ni etsɔ jeŋ hiɛ ebu shi nɛɛ eba biɛ nɛɛ hu.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:6.
Shi kɛlɛ, mɛi komɛi yɛ ni amɛmiisumɔ ni amɛkwɛ nii kɛteke amɛjwɛŋmɔi ni amɛfee momo lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, te mɛi ni yɔɔ Beroia lɛ here sanekpakpa ni bɔfo Paulo kɛ ehefatalɔ Sila shiɛ amɛtsɔɔ amɛ lɛ nɔ amɛha tɛŋŋ? Biblia ŋmalɔ Luka wie yɛ Beroiabii lɛ ahe akɛ: “Shi mɛnɛɛmɛi asu hi fe mɛi ni yɔɔ Tesalonika lɛ, ni amɛ lɛ amɛjie amɛyitsoŋ amɛmɔ wiemɔ lɛ mli, ni daa amɛkpaa ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:11) Ani oyɛ ‘su ni hi’ tamɔ Beroiabii lɛ anɔ lɛ?
Ofainɛ susumɔ Masaji sane lɛ he okwɛ. Yɛ be ko mli lɛ, eyɛ hetsɛ ni mli wa waa yɛ Kristojamɔ he. Etamɔ mɛi ni sumɔɔ ni amɛtse amɛhe ni amɛsumɔɔɔ ni agbeleɔ Japan ni mɛi baa jɛmɛ lɛ. Yɛ be mli ni eŋa, Sachiko, je shishi ebɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, ekɛ yiwaa tsi enaa. Esusu po akɛ ebaagbe eweku lɛ fɛɛ kɛkɛ lɛ egbe lɛ diɛŋtsɛ ehe hu. Yɛ eyitsoŋwalɛ nɛɛ hewɔ lɛ, eweku lɛ jo foi kɛtee Sachiko nyɛmi nuu onukpa ko ni yɔɔ Japan kooyigbɛ lɛ ŋɔɔ.
Yɛ naagbee lɛ, Masaji kpɛ eyiŋ akɛ ebaalɛɛ eniiahesusumɔ mli fioo ni etao eŋa lɛ jamɔ lɛ mli. Yɛ be mli ni ekane Biblia mli woji lɛ ekomɛi sɛɛ lɛ, ena akɛ ehe miihia ni efee tsakemɔi. Yɛ be mli ni ekaseɔ Ŋmalɛi lɛ, eyiwalɛ jeŋba lɛ tsake kɛtee jeŋba ni jieɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kpo. (Galatabii 5:22, 23) Masaji shashao shi akɛ ebaaya Yehowa Odasefoi akpeei ashishi ejaakɛ eshe gbeyei akɛ Odasefoi lɛ baato lɛ najiaŋ yɛ eyiwaa ni ekɛba amɛnɔ lɛ hewɔ. Shi yɛ naagbee beni etee Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ lɛ, akɛ suɔmɔ hedɔɔ here lɛ atuu ni enɛ ha ebɔi yaafo.
Hɛɛ, kɛ wɔye hetsɛ̃ mumɔ ni wɔɔna lɛ nɔ ni wɔsusu jwɛŋmɔi heei ahe lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔlɛɛ wɔniiahesusumɔ mli ni wɔbaana he sɛɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. Shi kɛlɛ, ani enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkpɛlɛ susumɔ hee fɛɛ susumɔ hee nɔ kɛkɛ?
Halamɔ Mli!
Yɛ Japan hetsemɔ lɛ naagbee lɛ, susumɔi heei ba maŋ lɛ mli. Japanbii lɛ na enɛɛmɛi ekomɛi ahe sɛɛ, shi eji amɛkpɛlɛɛɛ ekrokomɛi lɛ anɔ kulɛ amɛshihilɛ baahi fe nɛkɛ. Yɛ be mli ni Japanbii ŋmɛɛ Jeŋ Ta II tawuu lɛ he ni U.S. Amerika asraafonyo nukpa Douglas MacArthur kpɛlɛ nɔ sɛɛ lɛ, ewie akɛ: “Yɛ nɔ ni kɛ jwɛŋmɔ ni Commodore Perry hiɛ lɛ kpaaa gbee naa lɛ, Japan kɛ Anaigbɛ maji lɛ ahe nilee fee dɛŋdade ni akɛwaa mɔ yi ni akɛyeɔ mɔ nyɔŋ.” Japan kɔ gbɛ ko ni ha ekɛ ehe wo tai sɔrɔtoi amli ni ekɛkase Anaigbɛ maji ni wo lɛ ŋaa lɛ. Enɛ yagbe naa yɛ Jeŋ Ta II mli, ni yɛ naagbee kwraa lɛ, aŋmɛɛ atɔm okpɛlɛmii enyɔ he ashwie Japan shikpɔji anɔ.
Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli? Akɛ esa akɛ wɔhala susumɔi hei ni wɔnaa lɛ amli. Wɔbaafee jogbaŋŋ kɛ wɔkase Beroiabii lɛ kɛtsɔ “Ŋmalɛi lɛ amli [ni] amɛkwɛɔ akɛ nibii [ni Paulo tsɔɔ amɛ] nɛɛ yɛ mli nakai lo” lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17 :11) Hela wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ akɛ ‘akpaa mli akwɛɔ’ lɛ tsɔɔ “ni aaakwɛ jogbaŋŋ ni atao nibii amli tamɔ afeɔ yɛ mla naa nibii agbɛfaŋ.” (Word Pictures in the New Testament, ni A. T. Robertson ŋma.) Ni wɔɔkpɛlɛ susumɔ hee fɛɛ susumɔ hee nɔ kɛkɛ lɛ, ehe miihia ni wɔkwɛ nibii amli jogbaŋŋ ni wɔkɛtao mli, tamɔ kojolɔ ko baafee yɛ be mli ni eyeɔ mla naa sane ko lɛ.
Kɛji wɔhalaa nii amli lɛ, susumɔi heei ni baa ni nyɛɔ eyeɔ mɔ awui po lɛ nyɛŋ atsɔ wɔyiŋ kɛkɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nɔ ni atsɛ lɛ akɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba hee yɛ 1960 afii lɛ amli lɛ bafee tamɔ gbɛ ko ni yɔɔ fɛo kɛha mɛi komɛi. Shi kɛji atao nibii amli jogbaŋŋ lɛ ehaa anaa akɛ eji bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara lɛ nɔŋŋ ni awo lɛ gbɛi kroko. Agbɛnɛ hu, ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi pii kpɛlɛ Nazi nifeemɔi anɔ akɛ gbɛ hee ko nɔ yɛ Germany ni yɔɔ shika mli naagba mli yɛ 1920 afii lɛ mli lɛ, shi kwɛ awerɛho ni ekɛba!
Shi miishɛɛ sane ji akɛ Nyɔŋmɔ eha wɔ shikakaa-tɛ koni wɔkɛka susumɔi heei ni wɔnaa lɛ wɔkwɛ. No ji e-Wiemɔ ni jɛ mumɔ mli ni ji Biblia lɛ. Kɛ wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ weku shihilɛ kɛ bɔ ni akɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ he lɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔku susumɔi heei ni kwasafoŋ shihilɛ he nilelɔi, jwɛŋmɔ he nilelɔi kɛ mɛi krokomɛi ni kɛɔ akɛ amɛhe esa yɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ wieɔ lɛ anaa. (Efesobii 5:21–6:4; Kolosebii 3:5-14) Biblia lɛ ŋaawoo ni ekɛhaa yɛ wekukpaa ni aaaka wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ kɛ agbɛnɛ wɔkɛ wɔnanemɛi ateŋ lɛ kɛ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔku susumɔi heei ni agbɛɔ ashwaa yɛ jamɔ he lɛ anaa lɛ haa wɔ. (Marko 12:28-31) Biblia mli nilee ni ja kɛmɔ shi lɛ baawula wɔ koni wɔkpɛ wɔyiŋ kɛji susumɔ hee ko he yɛ sɛɛnamɔ aloo dabi. No dani wɔbaanyɛ ‘wɔka nii fiaa wɔkwɛ, ni nɔ ni hi lɛ wɔmɔ mli.’—1 Tesalonikabii 5:21.
Yehowa Odasefoi saraa amɛnanemɛi koni amɛwo amɛ hewalɛ ni amɛkase Biblia lɛ koni amɛtsɔ no nɔ amɛka susumɔi heei amɛkwɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Odasefoi lɛ hu tsɔɔ mɛi krokomɛi Biblia mli susumɔi ni ji nibii hee kɛha amɛ lɛ. Nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji anɔkwale ni kɔɔ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ he kɛ nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be kɛha adesai. (Mateo 24:3-44; 2 Timoteo 3:1-5; Kpojiemɔ 21:3, 4) No hewɔ lɛ kaatsi ohe kɛmiijɛ Odasefoi lɛ ahe yɛ be mli ni amɛbaa oshia lɛ. Yɛ no najiaŋ moŋ lɛ, mɛni hewɔ ogbeleee oshinaa lɛ ni obo nɔ ni amɛyɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi? Kaaŋa ojwɛŋmɔ naa yɛ susumɔi ni he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha bo kɛya naanɔ lɛ ahe.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 5 lɛ Jɛ]
Library of Congress photo LC-USC62-7258