Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w90 9/1 bf. 10-14
  • Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ Kɛ Miishɛɛ Baa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ Kɛ Miishɛɛ Baa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Shihilɛ Mli Yiŋtoo Taomɔ yɛ India
  • Miku Misɛɛ Miba England
  • Sɔɔmɔ Nitsumɔ ni Alɛɛ Mli yɛ Canada
  • Afii ni no Mli lɛ Agu Nitsumɔ Lɛ
  • Mishihilɛ Akɛ Nɔkwɛlɔ Gbɛfalɔ
  • Sɔɔmɔ Hegbɛi Krokomɛi ni Bafata He
  • Yehowa Feɔ Nii yɛ Anɔkwayeli Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Brochure Hee lɛ ni Akɛbaatsu Nii Jogbaŋŋ Kɛmɔ Shi
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1995
  • Shihilɛ Kpakpa yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Yehowa Jɔɔ Mi Waa Yɛ Yiŋ Ni Mikpɛ Lɛ Hewɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
w90 9/1 bf. 10-14

Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ Kɛ Miishɛɛ Baa

TAAKƐ JACK HALLIDAY NATHAN GBA LƐ

Ekolɛ onu nɛkɛ blɔfo abɛ nɛɛ da, “Afɔ lɛ ni jwiɛtɛi awale yɛ edaaŋ.” Ojogbaŋŋ beni afɔ mi yɛ 1897 lɛ, no mli lɛ wiemɔ lɛ miihe aba mli anɔkwale yɛ migbɛfaŋ.

MAŊNYƐ Victoria nɔyeli afi ni ji 60 lɛ mli, enɔyeli lɛ afii nyɔŋmai ekpaa namɔ lɛ he gbijurɔyeli. Aha gbekɛbii fɛɛ ni afɔ amɛ yɛ England yɛ nakai afi lɛ mli lɛ jwiɛtɛi awale. No mli lɛ Britania Nɔyeli lɛ ye enunyam beaŋ, ni eekpa sɛɛnamɔi ni eje Dadei Ahe Nitsumɔ Mli Hiɛyaa kɛ ejarayeli ni shwereɔ yɛ maŋsɛɛ maji ni eyeɔ amɛnɔ ni miiya amɛhiɛ lɛ mli baa lɛ ekomɛi yɛ shia.

Minii lɛ Yudanyo ni, ni mitsɛ batsɔ Hebrinyo woloŋlelɔ, ni ele Hebri Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ. Shi minaa lɛ, Anglican osɔfonukpa ko biyoo ni, ni hewalɛ ni ena yɛ mitsɛ nɔ hewɔ lɛ, mitsɔ kpɛlɛ Yesu Kristo nɔ akɛ Mesia lɛ. Nibii ni Charles Taze Russell ŋmala lɛ na hewalɛ yɛ mifɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ nɔ, no hewɔ lɛ wɔheee Triniti loo hɛl la tsɔɔmɔ lɛ wɔyeee.

Beni miji gbekɛ bibioo lɛ, no mli lɛ okpɔŋɔi titri ataraa nɔ kɛfaa gbɛ yɛ England, ni shwiilii loo tsɔnei fioo ko pɛ yɔɔ. Akɛni misumɔɔ okpɔŋɔi asane waa hewɔ lɛ, miyafata kpokpaa lɛ nɔ asraafoi akuu (militia) lɛ fa ni kwɛɔ okpɔŋɔi ni akɛfaa gbɛ lɛ anɔ lɛ ahe yɛ 1913. Sɛɛ mli, beni Jeŋ Ta I fɛ lɛ, ajie mi kɛyafata asraafoi akuu lɛ diɛŋtsɛ he ni aloo wɔ kɛtee ni wɔyawuu ta yɛ Greece, ni atridii yamɔ mi yɛ jɛmɛ. Sɛɛ mli lɛ, akɛ mi baho anaigbɛ he ni awuɔ ta yɛ, yɛ France lɛ akɛ mɔ ni tswaa tu waa ni yɛ naagbee lɛ Germanbii lɛ mɔ mi yɛ 1917 mli akɛ gboklɛfonyo.

Shihilɛ Mli Yiŋtoo Taomɔ yɛ India

Beni ta lɛ ba naagbee yɛ 1918 lɛ, no mli lɛ nitsumɔ bɛ England ni anaa atsuɔ, no hewɔ lɛ misaa mitee asraafoi anitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ ni wɔtee India akɛ asraafoi ni afee amɛ klalo yɛ toiŋjɔlɛ be mli lɛ ateŋ mɔ ko. Yɛ May 1920 lɛ, atridii lɛ bate shi ekoŋŋ, ni akɛ mi tee gɔji lɛ anɔ ni miyatsa mihe yɛ jɛmɛ. Jɛmɛ ji he ni mikane woji fɛɛ ni minine shɛ nɔ lɛ yɛ, kɛ Biblia lɛ hu. Ŋmalɛi lɛ akanemɔ ha miishɛɛ ni miyɔɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ sɛɛkuu lɛ mli lɛ mli wa.

Nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, mije Biblia kasemɔ kuu ko shishi, yɛ Kanpur, ni mihiɛ ka nɔ akɛ makase Nuŋtsɔ lɛ sɛɛkuu lɛ he nii babaoo. Jɛmɛ ji he ni mikɛ Fredrick James, ni eji tsutsu Britania asraafonyo shi amrɔ nɛɛ eji Biblia kaselɔ ni yɔɔ ekaa lɛ kpe yɛ. Etsɔɔ mli eha mi akɛ, Yesu eba kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, shi adesai ahiŋmɛii enaaa lɛ. Enɛ bafee sane ni ŋɔɔ fe fɛɛ eko ni minu da. Nɔ ni mishweɔ waa ni mafee klɛŋklɛŋ ji ni mashi asraafoi anitsumɔ lɛ. Lashishwiemɔ kɛ mɛi ni agbe yɛ Europabii ata ni awuu lɛ mli lɛ yɛ nyaŋemɔ kɛha mi. Miitao ni mafee toiŋjɔlɛ he maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni mashiɛ ba ni Kristo eba nɛɛ he sanekpakpa lɛ.

Shi kɛlɛ, asraafoi anitsumɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ amɛbaaŋmɛɛ mihe. Shi moŋ, amɛkɛ mi tee India anaigbɛ, amrɔ nɛɛ Pakistan. Beni miyɔɔ jɛmɛ lɛ, mikane Studies in the Scriptures, ni Charles Taze Russell ŋma lɛ, ni mikpɛlɛ nɔ kwraa fe tsutsu lɛ akɛ esa akɛ mahere ninefɔɔ akɛ eyashiɛ lɛ nɔ. Mibɔi lamɔi gbeyei gbeyei lamɔ ni eha mibɔi jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ namɔ. Ni mikɛ nijiaŋwujee ŋma Nyɛminuu James wolo ko, ni efɔ mi nine kɛba eshia lɛ yɛ Kanpur. Gbi ni mibashɛ lɛ ji Nuŋtsɔ lɛ gbele kɛ Kaimɔ lɛ. Nakai gbi lɛ na hewalɛ kpele yɛ mishihilɛ nɔ​—mikpɛ miyiŋ akɛ mahi shi akɛ oshijafonyo ni agbɛnɛ hu mikɛ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baafee oti ni ma mihiɛ yɛ miwala mli.

Miku Misɛɛ Miba England

Afi 1921 naagbee gbɛ lɛ, asaa akɛ mi ku sɛɛ kɛba England ekoŋŋ, ni yɛ afi 1922 nidumɔ beaŋ lɛ, ajie mi kwraa kɛjɛ asraafoi anitsumɔ lɛ mli. Nakai afi lɛ hulutsoo be mli lɛ, J. F. Rutherford, ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ ni ji enyɔ lɛ ba England, ni mikɛ mifɔlɔi tee ni wɔyabo wiemɔ ni eha yɛ Royal Albert Hall, yɛ London lɛ toi. No sɛɛ lɛ, nɔ ko kanya mi akɛ miyasɔmɔ yɛ Betel, taakɛ atsɛɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he niji lɛ, shi akɛ mlihilɛ wo mi hewalɛ ni mafee gbɛgbamɔ nitsumɔ (be fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ) fioo ko da. No hewɔ lɛ mikpa nii ni mitsuɔ lɛ ni mikpɛlɛ nitsumɔ ni aha mi yɛ shikpɔŋkuku ko mli yɛ England wuoyigbɛ lɛ nɔ. Mije mishihilɛ be mli nitsumɔ akɛ be fɛɛ sɔɔlɔ lɛ shishi, ni mibɛ niiashikpamɔ ko, ni shika fɛɛ ni yɔɔ mikotoku mli ji blema sheleŋ enumɔ (Amerika shika cent 50), kɛ Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ hu. Aaafee March 1924 mli lɛ, afɔ mi nine kɛba Betel.

Shi kɛlɛ, afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, aha mishi Betel, ni minijiaŋ je wui waa, ni minu he akɛ aagbala mitoi yɛ nɔ ko ni jeee mi mifee lɛ hewɔ. Yɛ nakai be kukuoo lɛ mli lɛ, Betel ebafee mishihilɛ he. Shi akɛni mikɛ sane lɛ fɔ Yehowa hiɛ ni mina hekɛnɔfɔɔ hu akɛ abaafee nɔ ni esumɔɔ hewɔ lɛ, minyɛ mitee nɔ yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ ni aha mi lɛ mli kɛ miishɛɛ. Yɛ May 1926 mli lɛ, asaa afɔ mi nine kɛba Betel ekoŋŋ, ni mihi shi yɛ jɛmɛ yɛ afii 11 ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.

Nyɛminuu Rutherford basara England ekoŋŋ yɛ afi 1986 mli ni efɔ mi nine akɛ miya Canada koni mikɛ mihe ayawo Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli yɛ jɛmɛ. Shi kɛlɛ, shishinumɔ ko ni eyabaaa hewɔ lɛ, Nyɛminuu Rutherford eyakpɛlɛɛɛ minɔ yɛ teemɔŋ sane ko ni mijie kpo mitsɔɔ lɛ hewɔ. Mikaiɔ wiemɔi pɔtɛɛ ni ewie lɛ lolo: “Jack, minyɛŋ bo mahe maye. Tserɛmɔ otikitii lɛ amli!” Mɛɛ niiashikpamɔ ni kumɔɔ mɔ nɛ! Shi eji tsɔsemɔ ni mli wa waa ni he miihia, ni yɛ sɛɛ mli lɛ, aha mikɛ nyɛminuu kroko ko nitsumɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ nyɔji kpaanyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Nɛkɛ sɔɔmɔ hegbɛ ni aha mi nɛɛ wo minɔ kɛjɛ miwerɛ ni eho mihe lɛ mli, ni mikase nii kɛjɛ tsɔsemɔ lɛ mli.

Sɔɔmɔ Nitsumɔ ni Alɛɛ Mli yɛ Canada

Beni Nyɛminuu Rutherford basara England ekoŋŋ yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, eyawo Canada he sane nɔ ekoŋŋ. Miishwe waa akɛ mana nakai hegbɛ lɛ ekoŋŋ ni mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ nitsumɔ ni aha mi yɛ jɛmɛ lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ. Beni mikɛ nyɔji fioo ko esɔmɔ yɛ Canada Betel lɛ sɛɛ lɛ, ahala mi akɛ Asafo lɛ najiaŋdamɔlɔ gbɛfalɔ yɛ Ontario wuoyianaigbɛ. Asafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ babaoo ji asafoi bibii ni hewalɛwoo babaoo he miihia amɛ. Shi mɛɛ miishɛɛ be nakai shishijee afii lɛ baji nɛkɛ, yɛ gbɔmɔtsoŋ jaramɔi ni jɛɔ kɔɔyɔɔŋ tsakemɔi ni mli wa kɛ tsɔnei ni anaaa ni akɛfa gbɛlɛ hu fɛɛ sɛɛ.

Mihiɛ kpaŋ suɔmɔ henumɔi kɛ mumɔŋ hiɛsɔɔ ni Indiabii ni jɛ jɛmɛ lɛ asafo ko ni bɛŋkɛ Brantford lɛ jie kpo amɛtsɔɔ mi lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. No mli lɛ, eshɛ fɛ̃i be, ni snoo lɛ mli ti, no hewɔ lɛ ewa waa ha mi-Model T Ford kar lɛ akɛ eeetsɔ mli. Mɔ ko mɔ ko kpaaa mi gbɛ, ni beni mibashɛ lɛ, mina akɛ nyɛmimɛi lɛ etee koo lɛ mli amɛyaalɛ lai. No hewɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ ni miyi mli akɛ miyatao amɛ, ni snoo lɛ ta mihɛ. Beni mibanina amɛ lɛ, efee amɛ naakpɛɛ, ni kɛlɛ kɛ miishɛɛ hu akɛ amɛna mi. Amɛŋmɛɛ nɔ fɛɛ nɔ he amɛshwie shi, ni amɛba shia, ni amɛto kpee he gbɛjianɔ nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ.

Yɛ Beamsville ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ hu mli lɛ, nyɛmimɛi anɔkwafoi kɛ mitsu nii waa nyɔji babaoo ni wɔkɛ onukpai ni afɔ oshiki kɛhala amɛ lɛ kɛ hemɔkɛyeli kwalɔi miitao saji anaa. Mɛɛ hegbɛ eji nɛkɛ akɛ aaana bɔ ni Yehowa mumɔ lɛ tsu nii eha ni anyɛ akɛna sane lɛ naa! Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ kɛ anɔkwa ni amɛye esafo lɛ ha jɔɔmɔi babaoo ba asafoi lɛ anɔ yɛ nakai shishijee afii lɛ amli. Gbekɛbii babaoo ni jɛ nakai asafoi lɛ amli lɛ badara ni amɛkɛ amɛhe wo gbɛgbamɔ mli, aloo amɛtee Betel, aloo amɛnya maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he, ni amɛtsɔmɔ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi. Mihiɛ kpako miishɛɛ ni mina akɛ mikɛ Kristofoi anɔkwafoi aweku ni tsɔse obalaŋtai kpakpai ni tamɔ nakai lɛ aaahi shi lɛ nɔ da. Nɛkɛ wekui nɛɛ batsɔmɔ miweku, ni amɛbii lɛ batsɔmɔ mibii.

Afii ni no Mli lɛ Agu Nitsumɔ Lɛ

Beni ta lɛ mli basabasafeemɔi lɛ yaa nɔ yɛ 1940 mli lɛ, agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ kwraa. Mɛɛ hejaramɔ sane nɛ! Redio nɔ adafitswai ni jɛ nɔyelɔi lɛ adɛŋ fa wɔ ni wɔkɛ wɔwoji fɛɛ, kɛ wɔ asafo lɛ he woji, kɛ wɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ naa samfelei lɛ ayaha polisifoi lɛ. Akɛni miyoo akɛ eebi ni atsu shihilɛ lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ hewɔ lɛ, mitee asafoi lɛ fɛɛ aŋɔɔ amrɔ nɔŋŋ ni miyawo amɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛwoji kɛ asafo lɛ he woji lɛ fɛɛ ato jogbaŋŋ. Awo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni amɛkpe yɛ mɛi ashiai amli, yɛ shiai sɔrɔtoi amli daa otsi. Yɛ be ni sa mli lɛ, asafoi lɛ saa amɛje shinaai anaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi ekoŋŋ, ni amɛkɛ Biblia lɛ pɛ tsu nii. Enɛ bafee jɔɔmɔ babaoo diɛŋtsɛ, yɛ be mli ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kase bɔ ni eeefee ni ekɛ e-Biblia lɛ atsu nii jogbaŋŋ lɛ.

Sɛɛ mli yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, wɔnine shɛ wolo bibioo ni ji End of Nazism lɛ babaoo nɔ kɛjɛ United State, Amerika. Bɔ ni wɔɔfee ni wɔkɛ wolo ni agu nɛɛ abote Canada maŋ lɛ mli lɛ biɔ ŋaa kɛ nitsumɔ. Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi waa amɛtsɔnei lɛ ni amɛholeɔ asraafoi ni miitao tsɔne mli amɛta lɛ, ni amɛhaa amɛtaraa adekai lɛ anɔ, ni amɛtsimɔɔ woji ni agu nɛɛ anɔ ni amɛleee. Kɛkɛ ni gbi ko leebi maŋkpa yɛ November mli, aaafee ŋmɛji etɛ kɛ ŋmɛji ekpaa teŋ gbɛ lɛ, efee tamɔ nɔ ni atutua maŋ muu lɛ fɛɛ kɛtsɔ nɛkɛ woji bibii nɛɛ ni Odasefoi lɛ shi yɛ Canada shiai fɛɛ ashinaai anaa lɛ nɔ.

Mitee nɔ yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Canada anaigbɛ kpokpaa ni ji British Columbia lɛ mli, yɛ nakai afi ni agu nitsumɔ lɛ amli. Shi dani aaagu nitsumɔ lɛ, no mli lɛ nyɛmimɛi lɛ yɛ lɛlɛ ko ni amɛkɛyaa amɛyasaraa gbɔmɛi ni yɔɔ akrowai ni etse amɛhe yɛ ŋshɔ niji lɛ amli lɛ kɛjɛ Vancouver aahu kɛyashi Alaska tɔɔ. Beni atswa adafi akɛ agu nitsumɔ lɛ, no mli lɛ woji babaoo yɛ lɛlɛ lɛ mli, no hewɔ lɛ Odasefoi lɛ jie ni amɛshi amɛha mɛi ni sumɔɔ amɛsane lɛ yɛ be mli ni amɛnyiɛ gbɛ nɔ kɛbaa lɛjiadaamɔ he, he ni abaahe lɛlɛ lɛ yɛ amɛdɛŋ yɛ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, miyawo wuoyaa lɛlɛ ko koni mikɛyadi woji nɛɛ asɛɛ, kɛkɛ ni beni eshɛ samaŋ wuoyaa be lɛ, mito gbɛjianɔ koni nyɛmimɛi lɛ ayaloo kɛjɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɛɛ aŋɔɔ. Yɛ be ni sa mli lɛ, wɔkɛ woji lɛ fɛɛ ba Vancouver koni wɔnyɛ wɔja babaoo yɛ jɛmɛ, ni wɔkɛto lɛji ni akɛyaa wuo lɛ amli koni akayoo sɛɛ.

Afi 1943 naagbee gbɛ lɛ, wɔnu adafitswaa ko akɛ ejie mla ni guɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ yɛ jɛmɛ. Shi kɛlɛ, ajieee kɛjɛɛɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nɔ. No hewɔ lɛ wɔtee nɔ tamɔ tsutsu lɛ, ni wɔkɛ Biblia lɛ pɛ tsu nii yɛ wɔshia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi amrɔ nɛɛ wɔnyɛɔ wɔjieɔ wɔhe kpo faŋŋ akɛ wɔji Yehowa Odasefoi. Beni wɔnitsumɔ lɛ guu lɛ je shishi lɛ, no mli lɛ wɔyɛ Odasefoi aaafee 6,700; beni ajie jɛkɛ jɛmɛ lɛ, no mli lɛ wɔyifalɛ ji 11,000!

Mishihilɛ Akɛ Nɔkwɛlɔ Gbɛfalɔ

Mifa gbɛ shitoi babaoo yɛ afii fioo ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli akɛ Asafo lɛ najiaŋdamɔlɔ gbɛfalɔ, ni mikɛ asafoi lɛ tsu nii ni miwo amɛ hewalɛ. Yɛ fɛ̃i be lɛ mli lɛ, miyafata nyɛmimɛi lɛ ahe yɛ tsɔne krɛdɛɛ ko ni atsɛɔ lɛ caboose lɛ mli. Etamɔ shwiili ni aha yiteŋ ni okpɔŋɔ gbalaa, ni eyɛ nihoomɔ latɛ ni kɔɔyɔɔ eyaaa mli kwraa kɛ he ko ni lasu lɛ tsɔɔ kɛjeɔ kpo. Bei pii lɛ, wɔyiɔ mli dani je tsɛrɛɔ kɛ mɛi aaafee ekpaa, ni wɔfaa gbɛ yɛ snoo titrii mli aaafee shitoi 20 loo nɔ ni fe nakai, ni wɔyaa mɛi lɛ aŋɔɔ yɛ ŋmɔji lɛ amli yɛ gbɛ lɛ nɔ. Esa akɛ tsɔne kudɔlɔ lɛ hiɛ ahi ehe nɔ be fɛɛ be ejaakɛ snoo ni eshane ni eegbee shi lɛ nyɛɔ ekpaa caboose lɛ afa, ni ehaa mɛi ni yɔɔ mli lɛ gbeɔ shi yɛ mli ni nihoomɔ he lɛ laii ni he edɔ lɛ shaa amɛ yɛ mli.

Yɛ 1947 mli lɛ, ahala mi koni mikwɛ maŋ lɛ klɛŋklɛŋ kpokpaa wulu, ni he maŋ muu lɛ fɛɛ lɛ nɔ. Daa otsi lɛ, miyɛ kpokpaa nɔ kpee ni miyatsuɔ he nii. Afeɔ kpeei lɛ yɛ ais ni hiɛ ka shi tɛtrɛɛ, aloo bɔɔltswaa hei, foidamɔ hei, nitsulɔi akpeei asai, kɛ maŋbii asai amli. Nɛkɛ henaabuamɔi nɛɛ ahe gbɛjianɔtoo heɔ bei babaoo diɛŋtsɛ dani anyɛɔ ajeɔ kpee lɛ shishi. Yɛ 1950 mli lɛ, ahala Frank Franske akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ ni ji enyɔ yɛ Canada, ni yɛ sɛɛ mli lɛ, akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi nɛɛ enumɔ bafata wɔhe.

Afii abɔ lɛ amli fɛɛ lɛ, mikɛ kɔɔyɔɔŋ lɛji bibii, wuoyaa lɛji, snoo nɔ tsɔnei agboi ni yɔɔ dadei yɛ shishi ni ekɛnyiɛɔ snoo nɔ ni atsɛɔ amɛ bombardiers, snoo mli kɔɔyɔɔŋ lɛji (tsɔnei ni yɔɔ shwiilii ni bɔleɔ amɛhe yɛ sɛɛ gbɛ kɛ dadei ni akɛkudɔɔ yɛ hiɛ gbɛ) lɛ fa gbɛ, kɛ gbɛi ni atsɔɔ nɔ afaa gbɛ ni ale jogbaŋŋ lɛ hu​—okete, bɔs, kɛ kar mli. Bei komɛi lɛ, wɔkɛ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ lɛ tsɔɔ Rocky Mountains gɔji fɛfɛji lɛ ayiteŋ kpaakpa, kɛkɛ lɛ wɔma wɔyi shi kɛtee jɔɔi ni tamɔ nɔ ni akɛtee lɛ mli kɛyashɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ hei banee lɛ aŋɔɔ.

Mikpa Canada hei fɛɛ kɛtee kɛba shii abɔ. Mihi tsui bibii ni akɛ tsei fee ni fɛ̃i yeɔ waa yɛ mli akɛ wɔnyɛɔ wɔnaa lamɔ ni jɛɔ wɔdaaŋ lɛ yɛ leebi mli lɛ amli kɛ agbɛnɛ tsui ni amamɔ yɛ ŋmɔji amli ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nibii bɛ mli lɛ amli. Ni kɛlɛ, yɛ fɛɛ mli lɛ, mimii shɛ mihe waa, ejaakɛ mile akɛ miitsu Yehowa nitsumɔ, ni miiwo Yehowa webii ahewalɛ.

Sɔɔmɔ Hegbɛi Krokomɛi ni Bafata He

Afii 33 ni eho lɛ amli lɛ, mina hegbɛ akɛ mafee Canada Betel weku lɛ mlibii lɛ ateŋ mɔ kome, ni misɔmɔ hu akɛ kpokpai wuji ashishi wielɔ yɛ England, Europa, Afrika, Australia, New Zealand, kɛ Bokagbɛ Shɔŋŋ lɛ hu. Mikɛ Nyɛminuu James biyoo ni wo mi hewalɛ waa yɛ India lɛ kpe yɛ Australia. Nyɛminuu James jeee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, shi eshi mumɔŋ gboshinii ko eha eweku lɛ.

Ŋmɛnɛ, obalahii kɛ obalayei babaoo ebɔle mihe yɛ Canada Betel shia lɛ mli. Gbɛ nɔ ni amɛkɛ amɛbalaŋtaiaŋ hewalɛ lɛ tsuɔ nii amɛhaa yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ woɔ mɔ hewalɛ ni ekanyaa mɔ hu. Minaa nii tuutuu kɛkɛ, shi obalaŋtai nɛɛ kaneɔ nii amɛhaa mi. Minajiaŋ egbɔjɔ, shi amɛhaa mifataa amɛhe kɛyaa shiɛmɔ. Mɛi komɛi po biɔ mi bɔ ni mifeɔ ni mikpeeɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli naagbai ni jɛɔ gbɔlɛ mli baa lɛ naa. Ojogbaŋŋ, nɔ kome ji akɛ, mikaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa. Enɛ haa mijwɛŋmɔ kɛ mitsui fɛɛ hiɔ mumɔŋ nibii anɔ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji hegbɛ kpele waa diɛŋtsɛ akɛ mikɛ miŋwɛi Tsɛ, Yehowa aaawie ni mikɛ lɛ anyiɛ hu afii 69 sɔŋŋ ni mijɔɔ mihe nɔ miha lɛ, ni miye emli 67 yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Minaa Yehowa akɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ kɛ mlihilɛ be fɛɛ be, ni ekɛ adesai agbɔjɔmɔi lɛ keɔ wɔ ni ehaa mɛi ni kɛ amɛhe fɔɔ enɔ lɛ hewalɛ. Mihiɛnɔkamɔ ji ni mahiɛ emuuyeli kɛ anɔkwayeli mli maha Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ kɛyashi naagbee, kɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ shiwoo ni miyɔɔ akɛ etsɛŋ ni mikɛ misuɔlɔ Nuŋtsɔ Yesu Kristo, kɛ minyɛmimɛi hii kɛ yei anɔkwafoi babaoo lɛ fɛɛ aaafee ekome yɛ ŋwɛi anunyam mli lɛ mli.​—Lala 84:⁠12.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Snoo nɔ kɔɔyɔɔŋ lɛji nyɛɔ amɛjoɔ foi aaafee shitoi 50 ŋmɛlɛtswaa kome mli kɛjɛɔ maŋ Iɛ afa kome kɛyaa afa kroko

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Yɛ fɛ̃i be mli lɛ, wɔkɛ caboose ni okpɔŋɔi gbalaa tsuɔ nii yɛ shiɛmɔ mli yɛ Canada shikpɔŋ kplanaa lɛ amli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje