Osharai—Wɔsɛɛ Be Ni Ato Afɔ Shi Aloo Shihilɛi Ni Baa Trukaa?
BENI Kristina, obalayoo fɛfɛo ko ni kpɛɔ atadei lɛ foɔ Nove de Julho Gbɛjegbɛ Wulu lɛ mli yɛ São Paulo, yɛ Brazil lɛ, enaaa bɔs ni bɛŋkɛɔ lɛ lɛ. Draiva lɛ bɔ mɔdɛŋ waa diɛŋtsɛ ni ewa etsɔne lɛ, shi no mli lɛ ekpe sɛɛ tsɔ. Tsɔne lɛ tsɔ Kristina nɔ ni egbe lɛ.
Brazil adafitswaa wolo O Estado de S. Paulo ŋma oshara ni yɔɔ mɔbɔ nɛɛ he sane yɛ adafitswaa wolo lɛ hiɛgbɛ. (July 29, 1990) Ni kɛlɛ eji gbɛjegbɛi anɔ osharai 50,000 ni baa daa afi yɛ Brazil lɛ ateŋ ekome kɛkɛ. Ni yɛ be mli ni osharai nɛɛ haa mɛi akpei abɔ jeɔ kpa lɛ, mɛi komɛi hu jeɔ mli ni no ko nɔ ko esaaa amɛhe. Belɛ, mɛni hewɔ nɛkɛ obalayoo nɛɛ ejeee mli lɛ? Ani ato loo ashɛ akɛ esa akɛ egbo yɛ nakai gbi lɛ nɔ?
Gbɔmɛi babaoo baakɛɛ akɛ nakai sane lɛ ji. Amɛheɔ shɛɛ mli sane amɛyeɔ, ákɛ ato saji wuji, tamɔ mɔ ko gbele be afɔ shi. Nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ kɛ wiemɔi komɛi tamɔ “Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ate shi awo shɛɛ mli sane,” “Ebe eshɛ,” loo “Nɔ ni baaba lɛ baaba” eba. Ani anɔkwale ko yɛ nɛkɛ wiemɔi ni ehe gbɛi nɛɛ amli? Ani wɔji tsuji kɛkɛ ni yɔɔ shɛɛ-mli-sane dɛŋ ni ekɛ wɔ atsu nii ni eshɛrɛ wɔ eshwie hu yɛ be ni esumɔɔ mli?
Shɛɛ-mli-sane, loo jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ atsɔ hiɛ ato nɔ fɛɛ nɔ ni baa lɛ he gbɛjianɔ momo lɛ he shi waa yɛ blema Helabii kɛ Romabii ateŋ. Nakai jwɛŋmɔ lɛ eka jamɔi pii amli waa yɛ ŋmɛnɛ po. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Islam diɔ Koran lɛ mli wiemɔi nɛɛ asɛɛ: “Susuma ko nyɛŋ agbo ja Allah eŋmɛ lɛ gbɛ ni yɛ be ni ato lɛ hu mli.” Shɛɛ-mli-sane ni aheɔ ayeɔ lɛ hu ehe shi waa yɛ Kristendom ni nɔ ni eye ebua enɛ ji yiŋ ni ato afɔ shi he tsɔɔmɔ ni John Calvin kɛba lɛ. No hewɔ lɛ nɔ ni osɔfoi fɔɔ wekumɛi ni yeɔ awerɛho lɛ kɛɛmɔ ji akɛ osharai ko ni ba lɛ ji “Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.”
Shi jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ shɛɛ-mli-sane ji nɔ ni kɛ osharai baa lɛ kɛ jwɛŋmɔ, niiashikpamɔ kɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja kpaaa gbee kwraa. Nɔ kome ji akɛ, lɔlei ni gbeeɔ shi lɛ nyɛŋ afee ŋwɛi ni ajɛ akɛ he miiwo saji amli, ejaakɛ sane mlipɛimɔ ni afeɔ lɛ fitsofitso lɛ jieɔ sane naatsɔɔmɔ ni yeɔ emuu ni ha eba lɛ nakai lɛ kpo. Kɛfata he lɛ, akɔntaabuu tsɔɔ faŋŋ akɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ—tamɔ bɛlt ni afiɔ beni ata tsɔne mli lɛ—baa gbele ni aaanyɛ ajɛ oshara mli aba lɛ shi. Ani gbɛjianɔ ni atoɔ kɛhaa shweshweeshwe feemɔ lɛ baanyɛ afite Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni eto akɛ esa akɛ eba lɛ?
Shi hemɔkɛyeli yɛ shɛɛ-mli-sane mli lɛ saa mɔ ni heɔ yeɔ lɛ he yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Ani ewooo buulufeemɔ, tamɔ tsɔne ni awoɔ lɛ foi kɛtekeɔ nɔ kɛ gbɛjegbɛi anɔ okadii ni abuuu loo dãa ni wa ni anuɔ kɛ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ yɛ be mli ni akudɔɔ tsɔne lɛ he hewalɛ? Nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli babaoo lɛ, he ni aheɔ shɛɛ-mli-sane ayeɔ lɛ haa mɛi komɛi shwaa Nyɔŋmɔ kɛ oshara ko sa amɛhe. Akɛni amɛmli fuɔ ni amɛnyɛɛɛ nɔ ko amɛfee, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ ejeee Nyɔŋmɔ he sane ko hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛlaaje amɛhemɔkɛyeli po. Lalafolɔ Emerson wie yɛ gbɛ ni sa jogbaŋŋ nɔ akɛ: “Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ji hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Shɛɛ-Mli-Sane loo Wɔsɛɛ Be ni Ato Afɔ Shi ni yi wa lɛ mli lɛ.”
Shi mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ amanehului kɛ osharai nɛɛ ahe? Ani etsɔɔ akɛ enɛɛmɛi ji shɛɛ-mli-sane nifeemɔi diɛŋtsɛ? Kɛfata he lɛ, mɛni ekɛɔ yɛ wɔgbɛkpamɔ kɛha yiwalaheremɔ lɛ he? Ani wɔyɛ nɔ ni wɔbaahala kwraa po yɛ sane lɛ mli?
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]
“Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ji hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Shɛɛ-Mli-Sane loo Wɔsɛɛ Be ni Ato Afɔ Shi ni yi wa lɛ mli lɛ.”—Ralph Waldo Emerson