Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 9/1 bf. 4-7
  • Ani Biblia lɛ Tsɔɔ Shɛɛ Mli Sane Hemɔkɛyeli?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Biblia lɛ Tsɔɔ Shɛɛ Mli Sane Hemɔkɛyeli?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Namɔ Esa akɛ Ashwa?
  • “Be kɛ Nibii ni Baa ni Aleee Kɛtsɔ Hiɛ”
  • Nii ni Emuu ni Wɔyeee lɛ Fiteɔ
  • Shɛɛ Mli Sane Hemɔkɛyeli —Nifitemɔ ni Jɛɔ Mli Baa
  • Ani Eji Gbɛtsii Nii Kɛha Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Wekukpaa?
  • Aye He Kɛjɛ Shɛɛ Mli Sane Piŋmɔ Shishi
  • Ani Shɛɛ Mli Sane Kudɔɔ Oshihilɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Ani Hemɔkɛyeli Shɛɛ Mli Sane Mli Yeɔ Oshihilɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Osharai—Wɔsɛɛ Be Ni Ato Afɔ Shi Aloo Shihilɛi Ni Baa Trukaa?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Ani Shɛɛ-Mli-Sane Toɔ Owɔsɛɛ Be?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 9/1 bf. 4-7

Ani Biblia lɛ Tsɔɔ Shɛɛ Mli Sane Hemɔkɛyeli?

HEGUƆGBEE! OSHEKUYELI! Kɛji akutso mli nyo ko ni abuɔ lɛ waa heɔ yeɔ akɛ akɛ amale wiemɔi ni awieɔ yɛ ehe lɛ miifite egbɛi loo akɛmiigbe ehe guɔ lɛ, enuɔ he akɛ esa akɛ ekwɛ ni ejaje nibii. Ebaanyɛ ekɛ mɛi ni eŋmala eheguɔgbee saji nɛɛ aye yɛ mla naa po.

Ojogbaŋŋ, shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli lɛ ji Nyɔŋmɔ Ofe lɛ he oshekuyeli diɛŋtsɛ. Wiemɔ ni akaa hiɛ awieɔ nɛɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ haa amanehului kɛ osharai fɛɛ ni baa gbɔmɛi adesai anɔ lɛ baa. Kɛji oheɔ shɛɛ mli sane oyeɔ lɛ, no lɛ ekolɛ obaasusu akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ eto naa eŋmala nibii ni baaba, ni kaneɔ tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: ‘Ŋmɛnɛ, John baapila yɛ tsɔne mli oshara mli, atridii baamɔ̃ Fatou waa, ahum baatswa ni ebaakumɔ Mamadou shia lɛ’! Ani nɔ ko baatsirɛ bo lɛlɛŋ ni osɔmɔ Nyɔŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ?

‘Shi kɛ jeee Nyɔŋmɔ haa amanehului ni baa wɔnɔ lɛ baa lɛ, belɛ namɔ haa ebaa mɔ?’ taakɛ mɛi ni heɔ shɛɛ mli sane amɛyeɔ lɛ biɔ lɛ. Ousmane, ni atsĩ etã yɛ sane ni tsɔ̃ hiɛ lɛ mli lɛ, susu enɛ he nakai nɔŋŋ. Shi ehe ehiaaa ni eka ehiɛ loo esusu saji ahe yɛ gbɛi komɛi anɔ koni ekɛna anɔkwale lɛ. Ebale akɛ Nyɔŋmɔ ejie nɛkɛ ehe oshekuyeli nɛɛ kwraa kɛtsɔ tsɔɔmɔi ni anaa yɛ E-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, ni ji Biblia lɛ mli lɛ nɔ. (2 Timoteo 3:16) No hewɔ lɛ, ha wɔsusu nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ he wɔkwɛ.

Namɔ Esa akɛ Ashwa?

Nu afuai, ahum, shikpɔŋ hosomɔi—bei pii lɛ, atsɛɔ nɛkɛ amanehului nɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ nifeemɔi. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa nɛkɛ amanehului nɛɛ baa. Susumɔ amanehulu ko ni ba afii ohai abɔ nɛ, yɛ Boka Teŋgbɛ lɛ he okwɛ. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ mɔ pɛ ni yi na wala yɛ amanehulu nɛɛ mli lɛ babɔ amaniɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ la [Hebri wiemɔ ni bei pii lɛ eshishinumɔ ji srawa-gbamɔ] lɛ jɛ ŋwɛi bayi shi, ni ebashã tooi lɛ kɛ tsuji lɛ, ni eplenee amɛ.”—Hiob 1:16.

Eyɛ mli akɛ ekolɛ nuu ni she gbeyei waa nɛɛ susu akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ha la lɛ ba moŋ, shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ jeee Lɛ esa akɛ ashwa. Bo diɛŋtsɛ kanemɔ Hiob 1:7-12, ni obaana akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ha srawa lɛ gba, shi moŋ e-Henyɛlɔ—Satan Abonsam! Enɛ etsɔɔɔ akɛ amanehului ni baa lɛ fɛɛ ji Satan nitsumɔ tɛɛ. Shi eyɛ faŋŋ akɛ, yiŋtoo ko bɛ ni aaadamɔ nɔ ashwa Nyɔŋmɔ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, bei pii lɛ gbɔmɛi ji mɛi ni esa akɛ ashwa kɛji nibii eyaaa nɔ jogbaŋŋ. Ekolɛ omanye ni ayeee yɛ skul, yɛ nitsumɔ mli, loo yɛ gbɔmɛi kɛ sharamɔ mli lɛ jɛɔ mɔdɛŋ ni abɔɔɔ kɛ tsɔsemɔ kpakpa ni bɛ hewɔ, aloo ekolɛ ejɛɔ mɛi krokomɛi ahe ni asusuuu hewɔ. Nakai nɔŋŋ hu, ekolɛ helai, osharai, kɛ gbelei baanyɛ ajɛ anyagba feemɔ hewɔ. Ejaakɛ, tsɔne mli bɛlt ni afiɔ, yɛ be mli ni akudɔɔ tsɔne lɛ po kɛkɛ haa nyɛ ni eeenyɛ eba akɛ mɔ aaagbo yɛ tsɔne mli oshara mli lɛ baa shi kwraa. Eji “shɛɛ mli sane” ní anyɛɛɛ atsake miitsu nii kulɛ, tsɔne mli bɛlt lɛ nyɛŋ nɔ ko afee. Tsofafeemɔ mli kwɛmɔ kpakpa kɛ hetsemɔ hu haa kpatu gbelei anɔ gbɔɔ kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, osharai komɛi po ni afɔɔ kɛɛmɔ akɛ amɛji “Nyɔŋmɔ nifeemɔi” lɛ, ji adesai anifeemɔi—gboshinii ni yɔɔ awerɛho ní shikpɔŋ ni gbɔmɔ kwɛɛɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ eshi eha wɔ.—Okɛto Kpojiemɔ 11:18 he.

“Be kɛ Nibii ni Baa ni Aleee Kɛtsɔ Hiɛ”

Eji anɔkwale akɛ, nibii ni yɔɔ dɔlɛ nyɛɔ ebaa ni ekolɛ anaaa nibii ni kɛba lɛ faŋŋ. Shi kɛlɛ, kadimɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Jajelɔ 9:11 (NW): “Misaa mina yɛ hulu shishi, akɛ jeee he oyátsɛmɛi anɔ ji foidamɔ, ni jeee ekaalɔi hu anɔ ji ta, ni asaŋ jeee nilelɔi anɔ ji aboloo, ni asaŋ jeee sanesɛɛkɔlɔi anɔ ji nii, ni asaŋ jeee ŋaalɔi anɔ ji hiɛnyam; ejaakɛ be kɛ nibii ni baa ni aleee kɛtsɔ hiɛ baa amɛ fɛɛ amɛnɔ.” Enɛ hewɔ lɛ, yiŋtoo ko bɛ ni aaadamɔ nɔ ahe aye akɛ Bɔlɔ lɛ ji mɔ ni haa osharai baa, aloo ákɛ aagbala mɛi ni osharai baa amɛnɔ lɛ atoi yɛ gbɛ ko nɔ.

Yesu Kristo diɛŋtsɛ wie eshi shɛɛ mli sane hesusumɔ. Beni ewieɔ amanehulu ko ni etoibolɔi lɛ le jogbaŋŋ lɛ he lɛ, Yesu bi akɛ: “Nyɛsusuɔ akɛ, mɛi nyɔŋma kɛ kpaanyɔ lɛ ni Siloa mɔɔ lɛ ku shwie amɛnɔ ni egbe amɛ lɛ, amɛ amɛji nɔtɔlɔi fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ Yerusalem? Dabida.” (Luka 13:4, 5) Eka shi faŋŋ akɛ Yesu eŋɔɔɔ amanehulu ni ba lɛ akɛ eji nɔ ko ni Nyɔŋmɔ fee, shi moŋ akɛ ejɛ “be kɛ nibii ni baa ni aleee kɛtsɔ hiɛ” lɛ hewɔ.

Nii ni Emuu ni Wɔyeee lɛ Fiteɔ

Shi, gbelei kɛ helai krokomɛi ni anyɛɛɛ atsɔɔ nɔ ni kɛbaa lɛ hu? Biblia lɛ wieɔ bɔ ni adesai ashihilɛ ji lɛ he kɛ nɛkɛ wiemɔi ni mli kã shi faŋŋ nɛɛ akɛ: “Adam mli ni mɛi fɛɛ gboiɔ yɛ.” (1 Korintobii 15:22) Gbele ehao adesai aahu kɛjɛ be mli ni wɔtsɛ Adam yakɔ toigbele gbɛ kɛbaa nɛɛ fɛɛ. Taakɛ Nyɔŋmɔ bɔ kɔkɔ lɛ, Adam shi gbele ákɛ gboshinii eha eshwiei. (1 Mose 2:17; Romabii 5:12) Belɛ, yɛ naagbee lɛ, abaanyɛ awie akɛ helai fɛɛ asɛɛ jɛ wɔ fɛɛ wɔblema tsɛ Adam ŋɔɔ. Gbɔjɔmɔi ni wɔna yɛ fɔmɔ mli lɛ hu saa nijiaŋwujeei kɛ omanye ni wɔyeee yɛ shihilɛ mli lɛ he babaoo.—Lala 51:7.

Susumɔ ohia he naagba lɛ he okwɛ. Bei pii lɛ, shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli woɔ mɛi ni naa amanehulu lɛ hewalɛ ni amɛŋmɛɔ amɛhe amɛhaa jaramɔ shihilɛ lɛ. ‘Bɔ ni ato ni wɔbaahi shi nɛ,’ taakɛ amɛheɔ amɛyeɔ lɛ. Shi, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ emuu ni adesa yeee lɛ kɛ enɛ fɛɛ baa, shi jeee shɛɛ mli sane. Mɛi komɛi yeɔ ohia yɛ be mli ni ‘amɛkpaa nɔ ni amɛdũ’ kɛtsɔ anihao feemɔ loo amɛnii ni amɛkɛtsuuu nii jogbaŋŋ lɛ nɔ. (Galatabii 6:7; Abɛi 6:10, 11) Gbɔmɛi akpekpei abɔ hiɔ ohia shihilɛ mli yɛ nɔyelɔi hiɛjoolɔi ni yeɔ amɛ amim hewɔ. (Okɛto Yakobo 2:6 he.) “Gbɔmɔ yeɔ enaanyo gbɔmɔ nɔ ni ekɛyeɔ ehe awui,” taakɛ Biblia lɛ kɛɛ lɛ. (Jajelɔ 8:9) Odaseyeli ko bɛ ni abaadamɔ nɔ akɛɛ akɛ ohia fɛɛ ni ayeɔ nɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ loo shɛɛ mli sane hewɔ.

Shɛɛ Mli Sane Hemɔkɛyeli —Nifitemɔ ni Jɛɔ Mli Baa

Sane naataamɔ kroko ni tsɔɔ mɔ yiŋ, ni teɔ shi ewoɔ shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli ji hewalɛ ni shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli baanyɛ ana yɛ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ anɔ. Yesu Kristo kɛɛ: “Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji.” (Mateo 7:17) Ha wɔsusu shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli “yibii” lɛ ekome he wɔkwɛ—bɔ ni enaa mɛi agbɛnaa nii ahe nitsumɔ nɔ hewalɛ ehaa.

Gbɛnaa nii ahe nitsumɔ henumɔ kpakpa ni mɔ ko aaana lɛ he miihia. No ji nibii ni kanyaa fɔlɔi ni amɛhaa amɛwekui amɛ hiamɔ nii, ni nitsulɔi tsuɔ nitsumɔ ni ahaa amɛ lɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa, ni guɔyeli nibii afeelɔi feɔ nibii kpakpai lɛ, ateŋ ekome. Shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli baanyɛ afite nakai henumɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, feemɔ mɔ ko ni etsɔne kudɔmɔ dade tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ he mfoniri okwɛ. Kɛ eji mɔ ko ni tsuɔ egbɛnaa nii ahe nii jogbaŋŋ lɛ, no lɛ ebaasaa, yɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala kɛ mɛi ni baatara etsɔne lɛ mli lɛ hu awala hesusumɔ hewɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ekolɛ mɔ ni heɔ shɛɛ mli sane eyeɔ lɛ baaku ehiɛ efɔ̃ oshara nɛɛ nɔ, kɛ jwɛŋmɔ akɛ, ja eji ‘Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii’ dani oshara ko baaba!

Hɛɛ, shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli baanyɛ aha anyagba feemɔ, anihao feemɔ, kpɛlɛmɔ ni akpɛlɛɛɛ gbɛnaa nii ni mɔ ko nifeemɔ kɛfɔ̃ɔ enɔ lɛ nɔ, kɛ subaŋi gbohii krokomɛi pii ni fa babaoo diɛŋtsɛ.

Ani Eji Gbɛtsii Nii Kɛha Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Wekukpaa?

Nɔ ni yeɔ awui fe fɛɛ ji akɛ, shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli baanyɛ akũ gbɛnaa nii, loo sɔ̃ ni kã mɔ ko nɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ he nitsumɔ naa. (Jajelɔ 12:13) Lalatsɛ lɛ woɔ adesai fɛɛ hewalɛ ni ‘amɛsa amɛnaa amɛkwɛ, ni amɛaana akɛ Yehowa hi.’ (Lala 34:9) Nyɔŋmɔ etsɔɔ taomɔ nii komɛi kɛha mɛi ni baana emlihilɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ.—Lala 15:1-5.

Taomɔ nii nɛɛ ekome ji tsuitsakemɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:19; 17:30) No biɔ ni wɔkpɛlɛ wɔ tɔmɔi anɔ ni wɔfee tsakemɔ ni he hiaa. Akɛ adesai ni yeee emuu lɛ, wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ tɔmɔi babaoo ni esa akɛ wɔtsake wɔtsui yɛ he. Shi kɛji mɔ ko heɔ yeɔ akɛ shɛɛ mli sane ena enɔ hewalɛ babaoo ni enyɛɛɛ he nɔ ko efee lɛ, no lɛ ewa akɛ eeenu he akɛ ehe miihia ni etsake etsui loo ekpɛlɛ gbɛnaa nii ni etɔmɔi kɛshwieɔ enɔ lɛ anɔ.

Lalatsɛ lɛ wie Nyɔŋmɔ he akɛ: “Omlihilɛ hi fe wala.” (Lala 63:4) Kɛlɛ, shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli ekɔne mɛi akpekpei abɔ ayiŋ akɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ amɛ amanehului lɛ jɛɔ. Taakɛ akpaa gbɛ lɛ, enɛ eha mɛi babaoo ena ehe mlifu, ni amɛtsimɔ hegbɛ ni yɔɔ akɛ amɛkɛ Bɔlɔ lɛ baana wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ naa kwraa. Ejaakɛ, te ooofee tɛŋŋ ona suɔmɔ oha mɔ ni osusuɔ akɛ lɛ ekɛ onaagbai kɛ kaai fɛɛ baa? Enɛ hewɔ lɛ, shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli lɛ kɛ gbɛtsii nii ko maa Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɔ teŋ.

Aye He Kɛjɛ Shɛɛ Mli Sane Piŋmɔ Shishi

Be ko lɛ, kulɛ shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli yeɔ obalanyo Ousmane, ni atsĩ etã kɛjɛ shishijee lɛ nyɔŋ. Shi, beni Yehowa Odasefoi ye amɛbua lɛ ni eŋmɛ esusumɔi ekwɛ yɛ Biblia lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, etsirɛ Ousmane ni eŋmɛɛ shɛɛ mli sane hemɔkɛyeli ni eyɔɔ lɛ he. Nɔ ni jɛ mli ba ji heyeli henumɔ kpele kɛ shihilɛ hee, ni ji shihilɛ kpakpa. Nɔ ni he hiaa fe no ji akɛ, ebale Yehowa akɛ Nyɔŋmɔ “musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ ni toɔ tsui, ni mɔbɔnalɔ kɛ anɔkwale fa pii.”—2 Mose 34:6.

Ousmane ebana ele hu akɛ, eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ etooo wɔ shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ moŋ, shi eyɛ yiŋtoo kɛha wɔsɛɛ.a Taakɛ 2 Peter 3:13 kɛɔ lɛ: “Yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ, wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.” Yehowa Odasefoi eye ebua gbɔmɛi akpekpei abɔ ni amɛna hiɛnɔkamɔ akɛ amɛaahi shi kɛya naanɔ akɛ “shikpɔŋ hee” ni awo shi yɛ he lɛ fã. Amɛbaasumɔ ni amɛye amɛbua bo hu.

Beni oyaa hiɛ yɛ Biblia mli nilee ni ja kɛmɔ shi mli lɛ, obaana akɛ owɔsɛɛ be shihilɛ damɔɔɔ shɛɛ mli sane ni akpɛ yiŋ yɛ he momo, ni obɛ nɔ hewalɛ ko lɛ nɔ. Wiemɔi ni Mose kɛ blema Israelbii lɛ wie lɛ hu tsuɔ nii nakai nɔŋŋ, akɛ: “Mikɛ wala kɛ gbele, jɔɔmɔ kɛ loomɔ eshwie nyɛhiɛ; no hewɔ lɛ kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi ana wala, ni osumɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ni obo egbee toi, ni okɛ ohe akpɛtɛ ehe.” (5 Mose 30:19, 20) Hɛɛ, obaanyɛ ohala nɔ ni osumɔɔ yɛ owɔsɛɛ be shihilɛ he. Ejeee shɛɛ mli sane ni ato akɛ ebaaba.

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Kɛ ootao nii ni Nyɔŋmɔ le kɛtsɔ hiɛ lɛ mlitsɔɔmɔ babaoo lɛ, kwɛmɔ Blɔfo Buu-Mɔɔ, July 15, 1984, baafai 3-7.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6, 7]

Amanehului nɛɛ jeee ‘Nyɔŋmɔ nifeemɔi’

[He ni Sane lɛ Jɛ]

U.S. Coast Guard mfoniri

WHO

UN PHOTO 186208 /M. Grafman

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje