Ani Hetselɔi Ahe Nibii Ni Ajaa Lɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ?
NƆ NI akɛɛ eji “San Gennaro” la, ni ehoɔ shii etɛ yɛ afi mli lɛ ji hetselɔi ahe nibii pii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ ateŋ ekome. Ni nakai ji Turin Gbonyo Nɔhaa Mama, ni akɛɛ akɛha Yesu Kristo gbɔmɔtso lɛ he lɛ. Hetselɔi ahe nibii ni akɛɛ ekɔɔ Yesu he lɛ ekomɛi ji saatso ni akɛɛ eka nɔ beni eji abifao (ni yɔɔ sɔlemɔtsu agbo ko mli yɛ Roma lɛ), wolo ni ekɛkase wiemɔi atsɛmɔ, kɛ plɛkoobii fe akpe ni akɛɛ akɛtsu nii beni asɛŋɔ lɛ lɛ! Nɔ ni fata hetselɔi ahe nibii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli nɛɛ ahe ji Yohane Baptisilɔ lɛ yitsei sɔrɔtoi ni yɔɔ hei sɔrɔtoi yɛ Europa, kɛ gbɔmɔtsei ejwɛ ni akɛɛ eji “Santa Lucia” gbɔmɔtso.
Maji ni ehe gbɛi titri yɛ nɛkɛ kaimɔ nibii nɛɛ ahe ji Trier, Germany, he ni abaa—mligbɛ atade ni bɛ tsamɔ he ni Yesu Kristo wo—“atadei krɔŋkrɔŋi” babaoo lɛ ateŋ ekome yi yɛ lɛ. Kaimɔ nibii nɛɛ fe akpe hɔlɔ blema nibii atoo he krɛdɛɛ ko yɛ Vatikan Maŋtiase lɛ diɛŋtsɛ mli. Akɛ hetselɔi ahe nibii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli nɛɛ akpei abɔ toɔ “Saint Ursula” sɔlemɔtsu lɛ mli yɛ Cologne, Germany. Abaanyɛ atsɔɔ nibii babaoo ni ato ni bɛ naagbee. Ejaakɛ yɛ Italia pɛ lɛ, hei ni akɛɛ atsɛɔ jɛmɛ he krɔŋkrɔŋi 2,468 yɛ ni akɛ kaimɔ loo hetselɔi ahe nibii nɛɛ eto jɛmɛ!
Aheɔ ayeɔ akɛ woo ni akɛhaa hetselɔi ahe nibii ni ashi nɛɛ je shishi kɛjɛ wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ afii ohai ejwɛ Iɛ mli, taakɛ jamɔ ni akɛhaa “hetselɔi” lɛ hu ji lɛ. Hetselɔi ahe nibii ni ashi yɛ sɛɛ nɛɛ ayifalɛ etee hiɛ kɛtsɔ afi ohai abɔ lɛ amli, ni akpei abɔ yɛ shihilɛ mli ŋmɛnɛ, yɛ jamɔ, shika helɛtemɔ, kɛ maŋkwramɔŋ yiŋtoi komɛi ahewɔ po. Second Vatican Council lɛ ma nɔ mi akɛ, “yɛ eblema saji anaa lɛ, Sɔlemɔ lɛ kɛ jamɔ haa hetselɔi lɛ ni ekɛ woo haa amɛhe nibii ni amɛshi kɛ amɛ amagai diɛŋtsɛ lɛ.” (Constitution “Sacrosanctum Concilium” sulla sacra Liturgia, yɛ I Documenti del Concilio Vaticano II, 1980, Edizioni Paoline mli) Atsi “nibii ni ehe gbɛi ni akɛwoo haa lɛ kɛ nɔ ni gbɔmɛi babaoo tuɔ amɛhe amɛhaa” lɛ ta yɛ Codex Iuris Canonici (Code of Canon Law) ni John Paul II ŋma eha yɛ 1983 lɛ mli. (Canon 1190) Anglikanbii kɛ Ortodɔks sɔlemɔi lɛ amlibii hu kɛ woo haa hetselɔi ahe nibii ni ashi yɛ sɛɛ.
Akɛni akɛɛ plɛkoobii ni akɛsɛŋ Kristo lɛ kɛ Yohane Baptisilɔ lɛ hu yitsei babaoo yɛ hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ yɛ be babaoo mli lɛ hetselɔi ahe nibii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli nɛɛ ji shishiumɔ nibii. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, radiocarbon dating loo bɔ ni afeɔ aleɔ afii ni nɔ ko eye lɛ ha ana akɛ Turin Gbonyo Nɔhaa Mama lɛ ji amale loo shishiumɔ nii. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, yɛ be mli ni ajeɔ ŋwane keketee yɛ he yɛ 1988 lɛ, Vatikan saji ahe wielɔ ko ni ale lɛ jogbaŋŋ, Marco Tosatti bi akɛ: “Kɛji ákɛ akɛ jeŋ nilee gbɛ ni atsɔ nɔ akɛtsu Gbonyo Nɔhaa Mama lɛ he nii lɛ tsu nibii krokomɛi ni ehe gbɛi ni atu he aha lɛ ahe nii lɛ, mɛni baajɛ mli aba?”
Eka shi faŋŋ akɛ, nilelɔ ko basumɔŋ ni ekɛ woo loo jamɔ aaaha apasa gbohii ahe nibii ni ashi yɛ sɛɛ. Shi ani enɛ pɛ ji nɔ ko ni esa akɛ asusu he?
Mɛni Biblia lɛ Kɛɔ?
Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ webii ni eduro amɛ, blema Israelbii lɛ, kɛ woo loo jamɔ ha gbohii ahe nibii ni ashi yɛ be mli ni amɛyɔɔ Mizraim nyɔŋyeli mli lɛ. Eji anɔkwale akɛ blematsɛ Yakob gbo yɛ Mizraim ni atere egbonyo lɛ kɛtee Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ koni ayafu lɛ yɛ ‘tekplo ko ni yɔɔ Makpela shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli.’ Ebi Yosef hu gbo yɛ Mizraim, ni yɛ sɛɛ mli lɛ aloo ewui kɛtee Kanaan ni ayafu lɛ yɛ jɛmɛ. (1 Mose 49:29-33; 50:1-14, 22-26; 2 Mose 13:19) Shi nɔ ko bɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni tsɔɔ akɛ Israelbii lɛ kɛ woo loo jamɔ ha Yakob kɛ Yosef wui akɛ gbohii ahe nibii ni ajaa.
Agbɛnɛ hu susumɔ nɔ ni ba yɛ gbalɔ Mose sane lɛ mli lɛ he. Enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ afii 40 yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ shishi. Kɛkɛ ni beni eye afii 120 lɛ, ekwɔ Nebo Gɔŋ lɛ, ni ekwɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ ni egbo. Mikael bɔfonukpa lɛ kɛ Abonsam je Mose gbonyo lɛ he ŋwane, ni Satan naaa hegbɛ ni ekɛ enɛ aaatsu nii ni ekɛtsɔ Israelbii lɛ tsɔne yɛ gbohii ahe nibii ni ashi yɛ sɛɛ ni ajaa lɛ mli. (Yuda 9) Eyɛ mli akɛ amɛye awerɛho yɛ Mose gbele lɛ hewɔ moŋ, shi amɛjaaa egbonyo lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ haaa amɛnyɛ amɛfee nakai, ejaakɛ efu Mose yɛ gbonyo bu ko ni kadimɔ nɔ ko bɛ he mli yɛ he ni adesa ko leee.—5 Mose 34:1-8.
Mɛi ni fiɔ jamɔ ni akɛhaa nibii nɛɛ sɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɛɔ 2 Maŋtsɛmɛi 13:21, (NW) ni kɛɔ akɛ: “Ni eba mli akɛ, beni amɛfuɔ nuu ko lɛ, amɛna ojotswalɔi akuu ko. Kɛkɛ ni amrɔ nɔŋŋ ni amɛshɛ nuu lɛ amɛfɔ [gbalɔ] Elisha bu lɛ mli. Ni beni nuu lɛ he yasa Elisha wui lɛ ahe pɛ lɛ, ehiɛ tsɛ ni ete shi edamɔ enaji anɔ.” Enɛ ji naakpɛɛ nii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ ateŋ mɔ kome wui ni wala bɛ mli lɛ he. Shi Elisha egbo ni “eleee nɔ ko nɔ ko kwraa” yɛ be mli ni naakpɛɛ nii nɛɛ yaa nɔ lɛ. (Jajelɔ 9:5, 10) No hewɔ lɛ, nɛkɛ gbohiiashitee nɛɛ jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hewalɛ ni feɔ naakpɛɛ nii lɛ mli, ni etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ loo enifeemɔ hewalɛ lɛ nɔ etsu enɛ. Nɔ ni sa kadimɔ hu ji akɛ Ŋmalɛi lɛ ekɛɛɛ akɛ aja Elisha wui yɛ be ko mli.
Kristendom bii lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ esa akɛ atu he aha gbohii ahe nibii ni ashi nɛɛ yɛ nɔ ni awie yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 19:11, 12 lɛ hewɔ, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ: “Ni Nyɔŋmɔ tsɔ [bɔfo] Paulo nine nɔ etsu hewalɛ nitsumɔi hu ni nɔ ekaaa, aahu po ni aŋɔɔ edukui kɛ fɔklɛi tete ayahaa helatsɛmɛi anɔ, ni amɛhelai lɛ taa ni mumɔi fɔji lɛ hu jeɔ amɛmli.” Ofainɛ kadimɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tsɔ Paulo nɔ etsu nakai naakpɛɛ nitsumɔi lɛ. Jeee bɔfo lɛ kome tsu enɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ, ni ekpɛlɛɛɛ ni adesa ko kɛ woo loo jamɔ aha lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 14:8-18.
Ekɛ Biblia Mli Tsɔɔmɔi Kpaaa Gbee
Yɛ anɔkwale mli lɛ, he ni atuɔ ahaa gbohii ahe nibii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli nɛɛ kɛ Biblia mli tsɔɔmɔi pii kpaaa gbee. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nɔ ko ni he hiaa waa yɛ hetuu-kɛhamɔ nɛɛ mli ji hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ adesa susuma ni gbooo lɛ mli. Sɔlemɔ lɛ mlibii akpekpei abɔ ni amɛtu amɛhe amɛha heɔ yeɔ akɛ mɛi fɛɛ ni abuɔ amɛ krɔŋkrɔŋ bii ni akɛ woo haa amɛ akɛ “hetselɔi” lɛ asusumai ahiɛ ka yɛ ŋwɛi. Nɛkɛ gbɔmɛi anɔkwafoi nɛɛ sɔleɔ amɛhaa “hetselɔi” nɛɛ, ni amɛkɛtaoɔ amɛhebuu ni amɛbiɔ ni amɛkpa Nyɔŋmɔ fai amɛha mɛi ni sɔleɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, taakɛ osɔfoi ahe wolo ko tsɔɔ lɛ, Katolekbii tsɔɔ akɛ nibii ni Hetselɔ lɛ eshi yɛ esɛɛ lɛ “yɛ hewalɛ bɔ ni no aaaha hetselɔ lɛ akpa Nyɔŋmɔ fai aha mɔ lɛ.”
Shi, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, adesa susuma lɛ jeee nɔ ni gbooo. Adesai bɛ susumai ni gbooo yɛ amɛmli ni haa amɛnyɛɔ amɛhiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ. Shi moŋ, Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ su shɔ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” (1 Mose 2:7) Yɛ nɔ najiaŋ ni eeetsɔɔ akɛ adesai yɛ susumai ni gbooo lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo.” (Ezekiel 18:4) Enɛ kɔɔ adesai fɛɛ he—ni mɛi ni afee amɛ krɔŋkrɔŋ akɛ “hetselɔi” yɛ sɛɛ mli lɛ fata he—ejaakɛ wɔ fɛɛ wɔna esha kɛ gbele kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, Adam ŋɔɔ.—Romabii 5:12.
Esa akɛ atsi he kɛjɛ he ni atuɔ ahaa “hetselɔi” lɛ he, ejaakɛ akɛ hewalɛ woko amɛdɛŋ akɛ amɛkpa Nyɔŋmɔ fai amɛha mɔ ko. Yehowa Nyɔŋmɔ efa akɛ e-Bi, Yesu Kristo pɛ baanyɛ afee enɛ. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ “jeee akɛ [Yesu] gbo kɛha wɔ kɛkɛ—shi ete shi kɛjɛ gbohii ateŋ, ni edamɔ Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ akɛ mɔ ni baakpa fai aha wɔ.”—Romabii 8:34, The Jerusalem Bible; okɛto Yohane 14:6, 14 he.
Yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ wɔkwa he ni atuɔ ahaa “hetselɔi” kɛ amɛhe nibii ni amɛshi ni ajaa lɛ damɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ wɔŋjamɔ he lɛ nɔ. Kitai Nyɔŋma ni akɛha Israelbii lɛ ateŋ ekome kɛɔ akɛ: “Kaafee amaga ko loo nɔ ko ni tamɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi, loo nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, loo nii ni yɔɔ nu mli yɛ shikpɔŋ lɛ shishi oha ohe. Kaaja amɛ ni kasɔmɔ amɛ hu; ejaakɛ mi, Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, miji Nyɔŋmɔ ni taoɔ he ni atuɔ ahaa ekome too.” (2 Mose 20:4, 5, NW) Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ nanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Misuɔmɔmɛi, nyɛjoa wɔŋjamɔ naa foi.” (1 Korintobii 10:14) Nakai nɔŋŋ hu bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Bii bibii, nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ wɔji ahewɔ.”—1 Yohane 5:21.
No hewɔ lɛ, woo ni akɛhaa “hetselɔi” ni abuɔ amɛ krɔŋkrɔŋ bii kɛ gbohii ahe nibii ni ashi ni ajaa lɛ bɛ sɛɛfimɔ ko yɛ Biblia lɛ mli. Shi mɛi komɛi sumɔɔ ni amɛna nɔ ko ni amɛbuɔ lɛ krɔŋkrɔŋ ni amɛbaanyɛ amɛna ni amɛta he ni akɛɛ enyɛɔ ehereɔ mɔ yiwala. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi pii buɔ gbohii ahe nibii ni ashi nɛɛ akɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ teŋ kɔsɔŋkɔsɔ mli tsakpaa ni anaa. Ofainɛ susumɔ nɛkɛ sane oti nɛɛ he fioo okwɛ.
Jeee gbohii ahe nibii ni ashi ni anaa ni ataa he lɛ haa mɔ ko feɔ enii koni ekɛ Yesu wiemɔi ni kɔɔ jamɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ he lɛ akpa gbee. Yesu kɛɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba ni eshɛ agbɛnɛ, beni anɔkwa jalɔi lɛ aaaja Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli, ejaakɛ mɛi ni jaa lɛ nɛkɛ, Tsɛ lɛ hu taoɔ. Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔŋ, ni mɛi ni jaa lɛ lɛ, ja amɛja lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:23, 24) Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, “Mumɔŋ,” ni adesa hiŋmɛi enaaa lɛ. Ni wɔɔja lɛ “yɛ mumɔŋ” lɛ tsɔɔ akɛ tsui ni eyi obɔ kɛ suɔmɔ kɛ hemɔkɛyeli kanyaa sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ. (Mateo 22:37-40; Galatabii 2:16) Wɔnyɛŋ wɔja Nyɔŋmɔ ‘yɛ anɔkwale mli’ kɛtsɔ gbohii ahe nibii ni ashi nɔ, shi moŋ kɛtsɔ jamɔ mli amalei ni wɔɔkpoo lɛ nɔ, ni wɔkase esuɔmɔnaa nii taakɛ ajie lɛ kpo yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ni wɔfee enɛ.
Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ woloŋlelɔ James Bentley aaakpɛlɛ nɔ akɛ ‘blema Hebribii lɛ jaaa gbohii ahe nibii ni ashi yɛ sɛɛ.’ Ekɛɔ hu akɛ, afii ohai ejwɛ ni baka Stefano gbele lɛ kɛ egbonyo ni Lucian tsa shi efa lɛ mli ni su ni Kristofoi hiɛ yɛ gbohii ahe nibii ni ashi he lɛ tsake kwraa. Shi beni shɛɔ Ŋ.B. afii ohai enumɔ lɛ, Kristendom ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ ekpa Biblia mli tsɔɔmɔi ni kɔɔ wɔŋjamɔ, shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ, kɛ Yesu Kristo nitsumɔ akɛ mɔ ni “damɔɔ mli ehaa wɔ” ni ekɛ ehe kpɛtɛɔ he lɛ kwraa.—Romabii 8:34; Jajelɔ 9:6; Yohane 11:11-14.
Kɛ wɔmiisumɔ ni wɔjamɔ asa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, belɛ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ akɛ ejeee nɔ ni kɔɔ wɔŋjamɔ ko he. Kɛ aaakpɛlɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔjamɔ lɛ afee nɔ ni wɔkɛhaa Bɔlɔ lɛ, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ, shi jeee gbohii ahe nii ni ashi loo bɔɔ nɔ ko. (Romabii 1:24, 25; Kpojiemɔ 19:10) Esa akɛ wɔna Biblia lɛ he anɔkwale nilee hu, ni wɔtswa hemɔkɛyeli ni ma shi shiŋŋ wɔma shi. (Romabii 10:17; Hebribii 11:6) Ni kɛ wɔnyiɛ yɛ anɔkwa jamɔ gbɛ nɔ lɛ, wɔbaafee nii ni ekɛ Ŋmalɛ mli odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ he ni atuɔ ahaa gbohii ahe nibii ni ashi yɛ sɛɛ lɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ akpa gbee.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Ajaaa Elisha wui Iɛ eyɛ mli akɛ akɛtsu nii yɛ gbohiiashitee ko mli