Mɛɛ Shweshweeshwe Shihilɛ Nɛkɛ Oshweɔ Ni Ona?
GBƆMƐI sɔrɔtoi hiɛ jwɛŋmɔi sɔrɔtoi yɛ shweshweeshwe shihilɛ he. Mɛi komɛi buɔ lɛ akɛ shihilɛ kpakpa ni hiɔ jeŋ asraafoi ahewalɛi lɛ ateŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, hewalɛi ni yeɔ je lɛ shikamɔ nɔ, kɛ Europa maji ni fiɔ amɛsɛɛ lɛ fɛɛ eba gbeekpamɔ yɛ gbɛi sɔrɔtoi ni abaatsɔ nɔ aba gbeyeishemɔ ni yɔɔ akɛ béi bibii baanyɛ aya nɔ atsɔ jeŋ muu fɛɛ nuklea ta lɛ shi kwraa. Stockholm International Peace Research Institute Yearbook 1990 lɛ tsɔɔ bɔ ni efeɔ lɛ naakpɛɛ ehaa akɛ maji “ni yɔɔ je lɛŋ hei krokomɛi” lɛ ejieee miishɛɛ kpo yɛ gbɛi ni atsɔɔ nɔ nɛɛ he.
Shi, kɛha gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ maji ni yeɔ ohia lɛ amli lɛ, “shweshweeshwe shihilɛ” tsɔɔ niyenii kɛ hewalɛ kpakpa namɔ. Maŋkwramɔŋ saji ahe nilelɔ Yash Tandon tsɔɔ mli akɛ: “Kɛji ebalɛ akɛ aasusu ‘toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ’ he lɛ, jwɛŋmɔ ni mɛi babaoo hiɛ yɛ Anaigbɛbii ashihilɛ ni ena mɛi anɔ hewalɛ lɛ he lɛ ji nɔ ni fa fe fɛɛ. . . . Asusuɔ ‘shweshweeshwe shihilɛ’ he akɛ ekɔɔ tawuu nibii kɛ tawuu nibii ahiɛkpatamɔ he, ni akɛ ekɔɔɔ shweshweeshwe shihilɛ henumɔi ni je lɛŋ bii ayifalɛ mlijaa etɛ mli enyɔ ni bɛ niyenii kɛ wɔɔhe lɛ yɔɔ lɛ he nɔ ko kwraa.”
Yɛ Biblia lɛ gbɛfaŋ lɛ, ewoɔ shi akɛ ta ehiŋ shi dɔŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi. “Ehaa tai asɛɛ foɔ kɛyaa shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ, ekuɔ gãi mli, ni efoɔ akplɔ mli, ni ta shwiilii lɛ hu eshaa kɛ la.” (Lala 46:10; Yesaia 2:4) Gbɔmɔtsoŋ helai baafee tsutsu nii ni eho etee. “Ni maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ: ‘Migbɔjɔ.’ Ejaakɛ mɛi ni yɔɔ mli lɛ, aaaŋɔ amɛnishaianii lɛ afa amɛ.”—Yesaia 33:24.
Shika gbɛfaŋ shihilɛ ni bɛ shweshweeshwe woŋ mɔ ko he gbeyei, yɛ nakai Maŋtsɛyeli lɛ shishi. “Shi amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromii, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsui ni mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ni mɔ kroko aye.”—Yesaia 65:21, 22.
Shi, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji, Maŋtsɛyeli lɛ baajie nibii ni haaa toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ahi shi lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Namɔ hɔ adesai ayiwalɛ nɔyelii babaoo ni etsara nɔ ni eko kwraa yeee omanye lɛ sɛɛ? Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ eŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛhi shi, yɛ yiŋtoo kpakpa ko hewɔ moŋ, shi mɔ ni esa akɛ ehe sɔ̃ aka enɔ ji Satan, ejaakɛ Biblia lɛ wieɔ akɛ ‘jeŋ muu lɛ fɛɛ ka ehewalɛ mli.’—1 Yohane 5:19.
Kwɛ hejɔlɛ ni eeeji, beni Paulo wiemɔi ni eŋma eyaha Romabii lɛ baaba mli yɛ naagbee kwraa, yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ: “Shi etsɛŋ toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ aaanaanaa Satan nɔ kwraa yɛ nyɛnaji ashishi”! (Romabii 16:20) Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli, ni yɔɔ Maŋtsɛ Yesu Kristo shishi lɛ pɛ baanyɛ afee nii ni tamɔ nɛkɛ. No hewɔ lɛ, nakai Maŋtsɛyeli lɛ pɛ shishi abaatsake jeŋ muu lɛ fɛɛ ni afee lɛ paradeiso.—1 Mose 1:28; Luka 23:43.
Hɛɛ, shweshweeshwe shihilɛ ni awo shi yɛ he yɛ Biblia lɛ mli lɛ nɔ kwɔ ni eyaa shɔŋŋ kwraa fe nɔ fɛɛ nɔ ni adesa esusu he da. Lɛlɛŋ, wɔkaneɔ akɛ “gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ”! (Kpojiemɔ 21:4) Ani wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ shiwoi nɛɛ anɔ? Hɛɛ, ejaakɛ amɛjɛ Bɔlɔ ofe lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, mɔ hu ni jaje akɛ: “Miwiemɔi ni jɛɔ midaaŋ lɛ . . . ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!” (Yesaia 55:11) Omanyeyeli ni ama nɔ mi ji nɔ ni kadiɔ gbɛi ni Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔɔ nɔ bianɛ ni ekɛ toiŋjɔlɛ, shweshweeshwe shihilɛ, kɛ shweremɔ ni sɛɛ tsɛɔ kɛ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ abaha adesai lɛ, yɛ E-naanɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ bembuu mli.