Hebuu Diɛŋtsɛ—Bianɛ ni Agbɛnɛ Kɛmiiya Naanɔ
ŊWANEJEE ko bɛ he akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ ekɛ hebuu aha ewebii. Lɛ ji “Ofe lɛ.” (Lala 68:15) Egbɛi ni yɔɔ sɔrɔto lɛ shishi ji “Ehaa Ebaa Mli.” Enɛ haa ayɔseɔ lɛ akɛ Mɔ Kome pɛ ni yɔɔ je muu fɛɛ ni baanyɛ aye gbɛtsii nii fɛɛ nɔ kunim bɔni afee ni eha eshiwoi aba mli ni efee esuɔmɔnaa nii. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛɔ akɛ: “Nakai miwiemɔ ni jɛɔ midaaŋ lɛ hu aaafee: ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!”—Yesaia 55:11.
Nyɔŋmɔ kɛ hebuu haa mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔɔ enɔ lɛ. E-Wiemɔ lɛ maa enɛ nɔ mi. Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ wie yɛ mumɔ lɛ kanyamɔ shishi akɛ: “Mɔ̃ɔ ni wa ji Yehowa gbɛi lɛ; no mli jalɔ shaa foi kɛyaa ni ehiɔ shi shweshweeshwe.” Ekɛɛ hu akɛ: “Mɔ ni ŋɔɔ ehiɛ efɔɔ Yehowa nɔ lɛ, aaabu ehe.”—Abɛi 18:10; 29:25.
Hebuu Kɛha Nyɔŋmɔ Tsuji
Yehowa ebu mɛi ni kɛ amɛhe fɔɔ enɔ lɛ ahe yɛ be fɛɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbalɔ Yeremia na Nyɔŋmɔ hebuu mli ŋɔɔmɔ. Beni Babilon asraafoi lɛ wo Yerusalem ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ he ka lɛ, ehe bahia ni gbɔmɛi lɛ ‘aŋmɛ aboloo amɛye kɛ tsuiyeli.’ (Ezekiel 4:16) Shihilɛ lɛ mli bawa aahu akɛ yei komɛi hoo amɛ diɛŋtsɛ amɛbii amɛye. (Yaafo 2:20; 4:10) Eyɛ mli akɛ, no mli lɛ akɛ Yeremia ewo kpabuŋ yɛ eshiɛmɔ ni gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ hewɔ moŋ, shi Yehowa kwɛ “ni aŋɔɔ aboloo subɔo kɛjɛɔ abolooshãlɔi lɛ ablohu lɛŋ abahaa lɛ gbi fɛɛ gbi aahu kɛyashi beyinɔ ni aboloo lɛ fɛɛ ta yɛ maŋ lɛŋ.”—Yeremia 37:21.
Beni Babilonbii lɛ ye Yerusalem nɔ kunim lɛ, agbeee Yeremia loo ni aaagbala lɛ akɛ gbokɛlɛfonyo kɛaaya Babilon. Shi moŋ, “[Babilon] oblafoi atsɛ lɛ ha lɛ gbɛ nɔ niyenii kɛ nikeenii, ni ewo lɛ gbɛ.”—Yeremia 40:5.
Afii ohai asɛɛ lɛ, Yesu Kristo ma nɔ mi kɛha Nyɔŋmɔ tsuji akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛa akɛ: Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔha wɔhe? Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ. Shi [nyɛ-Tsɛ, NW] lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihia nyɛ. Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.”—Mateo 6:31-33.
Ani enɛ tsɔɔ akɛ Yehowa webii baana hebuu mli ŋɔɔmɔ kɛjɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ amanehului fɛɛ mli? Dabi, jeee nakai. Anɔkwafoi jeee mɛi ni nɔ ko yeee amɛ awui. Eji anɔkwale akɛ Kristofoi ahe yeɔ, awaa amɛyi, ayeɔ amɛ awui, amɛgboɔ yɛ oshara mli, ni amɛnaa nɔ̃ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ.
Eyɛ mli akɛ Yehowa kɛ hebuu kwraa kɛmiijɛ awui ni aaaye mɔ ko lɛ mli haaa moŋ, shi amaniɛbɔi tsɔɔ akɛ ekɛ ehewalɛ tsuɔ nii ni ekɛ nii haa etsuji ni ebuɔ amɛhe. Abuɔ Kristofoi ahe hu kɛjɛɔ naagbai pii ahe, ejaakɛ amɛkɛ Biblia shishitoo mlai tsuɔ nii yɛ amɛshihilɛi amli. (Abɛi 22:3) Agbɛnɛ hu, amɛnáa jeŋ muu fɛɛ mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ suɔmɔ, ni yeɔ buaa amɛhe yɛ hiamɔ bei amli lɛ ahebuu mli ŋɔɔmɔ. (Yohane 13:34, 35; Romabii 8:28) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ amɛnyɛmimɛi ni ehia amɛ waa yɛ Rwanda lɛ ahe nitsumɔ mli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Europa lɛ kɛ oyaiyeli ke nii ni amɛkɛ mamai kɛ atadei ni tsiimɔ ji tɔn 65 kɛ tsofa, niyenii, kɛ nibii krokomɛi ni feɔ dɔlai 1,600,000 maje amɛ.—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 11:28, 29 he.
Eyɛ mli akɛ Yehowa ŋmɛɔ gbɛ ni kaai baa anɔkwa Kristofoi anɔ moŋ, shi amɛyɛ nɔmimaa akɛ ebaaha amɛ hewalɛ, yelikɛbuamɔ, kɛ nilee ni amɛkɛaadamɔ naa. Beni bɔfo Paulo ŋmaa wolo eyaha nanemɛi heyelilɔi lɛ, ekɛɛ: “Kaa ko bako nyɛnɔ ni jeee gbɔmɔ he nɔ; shi anɔkwafo ji Nyɔŋmɔ, mɔ ni haŋ aka nyɛ fe bɔ ni nyɛaanyɛ, shi moŋ ekɛ kaa lɛ nɔŋŋ aaaje gbɛ aha nyɛ ni nyɛje mli hu, koni nyɛnyɛ mli nyɛmɔ.”—1 Korintobii 10:13.
Nɔ ni Nyɔŋmɔ Feɔ Kɛhaa Ewebii
Ŋmɛnɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ sumɔɔ ni amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Anyɛɛɛ amɛnɔ ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ; amɛfeɔ nakai ejaakɛ amɛle lɛ ni amɛsumɔɔ lɛ. Yɛ no sɛɛ lɛ, akɛni Yehowa sumɔɔ etsuji anɔkwafoi lɛ hewɔ lɛ, eto eyiŋ akɛ ebaaha shikpɔŋ lɛ atsɔ paradeiso, he ni adesai toibolɔi baana toiŋjɔlɛ, gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, kɛ hebuu kɛya naanɔ yɛ.—Luka 23:43.
Nyɔŋmɔ baafee enɛ kɛtsɔ ŋwɛi nɔyeli, ni enɔyelɔ, Yesu Kristo, ni ehala lɛ lɛ yeɔ nɔ lɛ nɔ. (Daniel 7:13, 14) Biblia lɛ wieɔ nɔyeli nɛɛ he akɛ “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli” ni ákɛ “ŋwɛi maŋtsɛyeli.” (1 Korintobii 15:50; Mateo 13:44) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye adesa nɔyelii fɛɛ najiaŋ. Yɛ nɔ najiaŋ ni aaana nɔyelii pii yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, nɔyeli kome pɛ baahi shi. Ebaaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ jalɛ naa.—Lala 72:7, 8; Daniel 2:44.
Yehowa miifɔ mɛi fɛɛ nine akɛ amɛbahi Maŋtsɛyeli lɛ shishi. Gbɛ kome ni etsɔɔ nɔ efeɔ enɛ ji kɛtsɔ Biblia lɛ, wolo ni tsɔɔ nɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ baafee aha adesai lɛ mli ni ajaa babaoo lɛ nɔ. Biblia lɛ ji wolo ni aja fe fɛɛ yɛ je lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ emuu lɛ loo efa ko yɛ wiemɔi fe 2,000 mli.
Yehowa Nyɔŋmɔ jɛɔ esuɔmɔ mli eyeɔ ebuaa gbɔmɛi koni amɛnu nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ shishi. Efeɔ nakai kɛtsɔɔ gbɔmɛi ni etsɔɔ amɛ nii ni etsuɔ amɛ koni amɛyatsɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli amɛha mɛi krokomɛi lɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ Yehowa Odasefoi fe akpekpei enumɔ miishiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔji fe 230 nɔ.
Anɔkwa Hebuu Kɛha Mɛi Fɛɛ?
Ani mɔ fɛɛ mɔ baakpɛlɛ ninefɔɔ akɛ ebatsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishinyo kɛtsɔ ejalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ sɛɛnyiɛmɔ nɔ lɛ nɔ? Dabi, ejaakɛ mɛi pii bɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he miishɛɛ. Amɛkpooɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni aye abua amɛ ni amɛtsake amɛ shihilɛ koni ahi aha amɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛjieɔ amɛhe kpo akɛ amɛtamɔ mɛi ni Yesu wie amɛhe nɛkɛ lɛ: “Nɛkɛ maŋ nɛɛ tsui ekpilim, ni amɛtoii ewa, ni amɛmiamia amɛhiŋmɛii; koni amɛkana kɛ amɛhiŋmɛii, ni amɛkanu kɛ amɛtoii, ni amɛtsui hu akana shishi, ni amɛkpale ni [Nyɔŋmɔ] mitsa amɛ.”—Mateo 13:15.
Te aaafee tɛŋŋ ni hebuu diɛŋtsɛ aaanyɛ aba shikpɔŋ nɔ yɛ mɛi ni kpooɔ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ gbɛi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ ateŋ hu? Enyɛŋ eba lɛ nakai. Gbɔmɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ woɔ mɛi ni sumɔɔ ni amɛsɔmɔ Yehowa lɛ ahebuu he gbeyei.
Nyɔŋmɔ enyɛɛɛ gbɔmɛi anɔ koni amɛtsake, ni asaŋ eŋmɛŋ gbɛ koni efɔŋ feemɔ aya nɔ be fɛɛ be hu. Eyɛ mli akɛ Yehowa kɛ tsuishitoo yaa nɔ etsuɔ e-Dasefoi lɛ koni amɛyatsɔɔ gbɔmɛi egbɛ̀i kɛ eyiŋtoi ahe nii moŋ, shi eyaŋ nɔ efeŋ nakai yɛ be kakadaŋŋ mli dɔŋŋ. Yesu Kristo gba akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mateo 24:14.
Mɛni “naagbee lɛ” baaji aha mɛi ni kpooɔ Nyɔŋmɔ jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ? Ebaatsɔɔ amɛ fɔbuu kojomɔ kɛ hiɛkpatamɔ. Biblia lɛ wieɔ akɛ “aaatɔ owele yɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ anɔ, mɛi ni aaana nyɔmɔwoo ni ji naanɔ hiɛkpatamɔ.”—2 Tesalonikabii 1:6-9.
Yɛ Naagbee lɛ—Hebuu Diɛŋtsɛ Kɛmiiya Naanɔ Baaba!
Yɛ mɛi ni kpooɔ Yehowa toiŋjɔlɛ gbɛ̀i lɛ ahiɛkpatamɔ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ anunyam hebuu be baaba kɛha jalɔi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ asɛɛnamɔ. (Lala 37:10, 11) Mɛɛ sɔrɔto nakai jeŋ hee lɛ baafee nɛkɛ, kɛ akɛto nɔ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ he lɛ!—2 Petro 3:13.
Niyenii ni anaaa kɛ hɔmɔ bɛ dɔŋŋ. Mɔ fɛɛ mɔ baana babaoo aye. Biblia lɛ kɛɔ akɛ ‘gbɔmɛi lɛ fɛɛ baana fɔ-nii ni akɛŋmɛ okpɔlɔ aye.’ (Yesaia 25:6) Niyenii etaŋ, ejaakɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.”—Lala 72:16.
Gbɔmɛi ehiŋ asesei kɛ akrowai kɛ emli tsukoi amli dɔŋŋ. Amɛ fɛɛ amɛbaana shiai kpakpai, ni amɛbaaye niyenii ni amɛdu yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi. Biblia lɛ woɔ shi akɛ: “Amɛaamamɔ tsũi ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii!”—Yesaia 65:21.
Yɛ nɔ najiaŋ ni nitsumɔ ni anaaa atsu aaafa lɛ, nitsumɔi ni woɔ yibii baahi shi, ni gbɔmɛi baana nibii kpakpai ni jɛɔ mli baa. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii aahu po. Amɛgboŋ deŋme yakatswaa.”—Yesaia 65:22, 23.
Gbɔmɛi enaŋ nɔ̃ ni amɛgboi yɛ hela hewɔ yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ: “Maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛŋ akɛ: ‘Mihe miiye.’ ”—Yesaia 33:24, NW.
Abaajie piŋmɔ kɛ nɔ̃naa, awerɛho kɛ gbele kɛya, yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni etsɛŋ ni ebaaba diɛŋtsɛ lɛ mli. Hɛɛ, kɛ gbele po! Gbɔmɛi baahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso! Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ “aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔ̃naa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:4.
Yɛ naagbee lɛ, shihilɛ yɛ shikpɔŋ nɔ baafee nɔ ni hebuu diɛŋtsɛ yɔɔ mli, yɛ Yesu Kristo, ‘Toiŋjɔlɛ Lumɔ’ lɛ suɔmɔ nɔyeli lɛ shishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeŋ muu fɛɛ hebuu baahi shi yɛ nɔyeli kome—Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, jalɛ kɛ suɔmɔ nɔyeli lɛ shishi.—Yesaia 9:5, 6; Kpojiemɔ 7:9, 17.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]
“Adesa hebuu tsɔɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ wɔ́ mli, . . . [hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ] shiŋŋ ni maŋkwramɔ kɛ shika helɛtemɔ shihilɛ lɛ aaafee lɛ mli.”—Yoo ko ni yɔɔ Asia.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]
“Nɔ ni haa onuɔ he akɛ obɛ hebuu fe fɛɛ ji basabasa feemɔ kɛ fitemɔ—kɛ agbɛnɛ polisifoi ahebuu ni anuɔ he akɛ abɛ.”—Nuu ko ni hiɔ South America.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]
“Minuuu hebuu he beni . . . akɛ tawuu batutua wɔ lɛ. Kɛ maŋ ko miiwuu ta lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi lɛ aaatsɔ anu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe?”—Gbekɛ ko ni miiya shishijee skul yɛ Boka Teŋgbɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 7]
“Manu he akɛ miyɛ hebuu kɛ mile akɛ manyɛ manyiɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ gbɛkɛ ni amɔɔɔ mi ekãa naa akɛ mi wɔɔɔ.”—Skul gbekɛ yoo ko ni yɔɔ Afrika.