Yehowa Kwɛ Wɔnɔ Beni Agu Nitsumɔ Lɛ—Fa2
BENI awuɔ Jeŋ Ta II lɛ, no mli lɛ nɔ ni aŋma yɛ Nazi asraafoi atade ni miwo lɛ mlifiinɔ lɛ nɔ ji “Nyɔŋmɔ kɛ Wɔ Yɛ.” Enɛ bafee bɔ ni sɔlemɔi lɛ kɛ amɛhe wo tai kɛ lashishwiemɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kroko kɛha mi. Eha eje mitsine kwraa. No hewɔ lɛ, beni Yehowa Odasefoi enyɔ kɛ mi bagba sane yɛ Limbach-Oberfrohna, yɛ East Germany lɛ, no mli lɛ mitaooo ni manu Nyɔŋmɔ jamɔ he sane ko kwraa, ejaakɛ mitsɔ mɔ ni heee Nyɔŋmɔ eyeee ni heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ moŋ eyeɔ.
“Nyɛkasusua kwraa akɛ matsɔ Kristofonyo,” nakai mikɛɛ Odasefoi ni ba miŋɔɔ lɛ. Shi bɔ ni amɛtsɔɔ nii anaa lɛ ha miyiŋ tsɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ. Akɛni miitao male nibii babaoo hewɔ lɛ, mihe Biblia, ni mikɛ amɛ bɔi kasemɔ yɛ be ni sa mli. Enɛ ba mli yɛ 1953 agbiɛnaa be mli, beni Komunist nɔyeli lɛ egu Odasefoi ni yɔɔ East Germany lɛ anitsumɔ nɔ ni miihe ashɛ afii etɛ momo lɛ.
The Watchtower ni je kpo yɛ August 15, 1953 lɛ tsɔɔ shihilɛ ni Yehowa Odasefoi yɔɔ mli yɛ nakai beaŋ lɛ mli, ni ekɛɛ: “Eyɛ mli akɛ agbɔbiɔ amɛ ni awoɔ amɛhe gbeyei be fɛɛ be, eyɛ mli akɛ amɛnyɛɛɛ amɛya amɛnyɛmimɛi aŋɔɔ, ja amɛkwɛ ni amɛná nɔmimaa akɛ mɔ ko enyiɛɛɛ amɛsɛɛ, eyɛ mli akɛ kɛji ana mɔ ko ni ehiɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji lɛ eko lɛ, etsɔɔ akɛ abaawo lɛ tsuŋ afii enyɔ aloo afii etɛ yɛ ‘woji ni woɔ maŋbii abasabasafeemɔ he hewalɛ ni ejaa’ lɛ hewɔ, ni agbɛnɛ hu eyɛ mli akɛ awo nyɛmimɛi hii ni edara yɛ mumɔŋ, mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ ateŋ mɛi ohai abɔ tsuŋ moŋ, shi kɛlɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ East Germany lɛ miiya nɔ amɛmiishiɛ lolo.”
Yɛ 1955 mli lɛ, mikɛ miŋa Regina tee majimaji ateŋ kpee ni Yehowa Odasefoi fee yɛ Nuremberg, yɛ West Germany lɛ, ni afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, abaptisi wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ yɛ West Berlin. Taakɛ eji lɛ, enɛ ba kɛtsɔ hiɛ dani atswa Berlin Gbogbo lɛ yɛ 1961, ni akɛfo East Germany he kwraa kɛjɛ West Berlin he. Shi dani abaabaptisi mi po lɛ, no mli lɛ minɔkwayeli kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ebaje kaa shishi momo.
Gbɛnaa Nii Ahe Nitsumɔ
Yehowa Odasefoi asafo ni wɔkɛbɔi bɔɔ yɛ Limbach-Oberfrohna lɛ miitao mɔ ko ni baanyɛ aya West Berlin ni eyaloo Biblia kasemɔ he woji abaha amɛ. Wɔyɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ nitsumɔ bibioo ko kɛ gbekɛbii bibii enyɔ, shi Yehowa sɔɔmɔ ebafee nɔ titri fe fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli momo. Wɔfee tsakemɔi fioo komɛi yɛ wɔ kar momo lɛ he, ni no haa wɔnyɛɔ wɔkɛ woji 60 toɔ mli ni anaaa. Tsulɔ ni miji, ni mikɛ nibii jɛɔ he kroko kɛbaa nɛɛ yɛ oshara waa diɛŋtsɛ, shi eha mikase bɔ ni akɛ he fɔɔ Yehowa nɔ.
Ni akɛ kar baatsɔ husu lɛ mli kɛjɛ East Berlin kɛba Anaigbɛ afa lɛ bɛ mlɛo kwraa, ni be babaoo lɛ, misusuɔ nɔ ni ha wɔnyɛ wɔfee nakai lɛ he. Kɛji wɔbote afa ni heyeli yɔɔ lɛ, wɔloo wɔwoji lɛ ni wɔkɛ woji nɛɛ fɛɛ toɔ kar lɛ mli jogbaŋŋ dani wɔfoɔ husu lɛ kɛkuɔ wɔsɛɛ kɛbaa East Germany ekoŋŋ.
Be ko lɛ, wɔkɛ woji lɛ to wɔgbe naa nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni mɔ ko ni wɔleee lɛ je kpo kɛjɛ shia ko mli kɛba. Ebo ewo wɔ akɛ, “Kwɛmɔ.” Mitsui kpa tswaa amrɔ. Ani ehɔ he ko eekwɛ nɔ ni wɔfeɔ? “Kɛ́ nyɛle nii lɛ, nyɛkabaa biɛ dɔŋŋ, nyɛyaa he kroko. East Germany polisifoi a-kar ni redio yɔɔ mli lɛ bamaa koŋ nɛɛ nɔŋŋ, ni kɛ nyɛhe baaa nii lɛ amɛbaanyɛ amɛmɔ nyɛ.” Kɛkɛ ni mimu waa shikome. Wɔnyɛ wɔtsɔ husu lɛ mli ni naagba ko baaa, ni wɔyi ejwɛ ni wɔyɔɔ kar lɛ mli lɛ fɛɛ la aahu kɛyashɛ shia tɔŋŋ.
Hesaamɔ Kɛha Shihilɛ Banee Mli Hilɛ
Yɛ 1950 afii lɛ amli lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ East Germany lɛ kɛ amɛhe fɔ mɛi ni yɔɔ Anaigbɛ lɛ anɔ kɛha woji anamɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ. Shi afee tsakemɔi komɛi yɛ 1960 ni eye ebua Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo ni yɔɔ East Germany lɛ koni enyɛ ekɛ Odasefoi krokomɛi ni yɔɔ akutso mli he ni eyɔɔ lɛ abɔ gbagbalii. Kɛkɛ ni afee klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ aha onukpai lɛ yɛ Berlin yɛ June 1961 mli. Mitee nɛkɛ klɛŋklɛŋ nikasemɔ ni akɛ otsii ejwɛ fee nɛɛ eko. Aaafee otsii ekpaa sɛɛ lɛ, trukaa nɔŋŋ kɛkɛ ni atse wɔ kɛjɛ Anaigbɛbii lɛ ahe beni atswa Berlin Gbogbo lɛ. Agbɛnɛ jeee akɛ wɔnitsumɔ lɛ etee nu shishi kɛkɛ, shi moŋ wɔtse wɔhe banee hu kwraa.
Mɛi komɛi susu akɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ yɛ East Germany lɛ baabɔi shibaa kɛkɛ lɛ fiofio lɛ esɛɛ efo kwraa. Shi, gbɛjianɔtoo mli tsakemɔi komɛi ni akɛbɔi nitsumɔ ni shɛko afi kɛbashi nakai beaŋ lɛ ye ebua wɔ ni wɔtee nɔ wɔhiɛ mumɔŋ ekomefeemɔ kɛ hewalɛ mli. Kɛfata he lɛ, tsɔsemɔ ni onukpai ni tee Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ klɛŋklɛŋ nɔ ni afee lɛ anine shɛ nɔ lɛ waje amɛ ni amɛnyɛ amɛkpã nɛkɛ tsɔsemɔ nɛɛ mli amɛha onukpai krokomɛi. No hewɔ lɛ Yehowa saa wɔ kɛha wɔshihilɛ ni yɔɔ banee lɛ, tamɔ bɔ ni esaa wɔ kɛha gu ni aaagu wɔnitsumɔ lɛ yɛ afi 1950 mli lɛ yɛ kpokpai wuji anɔ kpeei ni afee yɛ 1949 mli lɛ ashishi lɛ nɔŋŋ pɛpɛɛpɛ.
Akɛni atse wɔ kɛjɛ Anaigbɛ he hewɔ lɛ, ebafee faŋŋ akɛ esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔŋɔ hegbɛ lɛ ni wɔkɛha asafo lɛ aya nɔ ahi shi. Wɔŋmala woji wɔyaha wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ West Berlin lɛ ni wɔwo ŋaa akɛ wɔmiisumɔ ni wɔkɛ amɛ akpe yɛ gbɛjegbɛ wulu ni yɔɔ Bokagbɛ ni gbɛfalɔi ni jɛ Anaigbɛ nyɛɔ amɛnyiɛɔ nɔ lɛ nɔ. Wɔkwa wɔfee tamɔ nɔ ni wɔtsɔne lɛ efite yɛ he ni wɔto ni wɔbaakpe yɛ lɛ. Minitii fioo sɛɛ pɛ kɛkɛ ni nyɛmimɛi lɛ bashɛ shi, ni amɛkɛ Biblia kasemɔ he woji baha wɔ. Miishɛɛ sane ji akɛ, amɛkɛ mi-Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul nikasemɔ wolo lɛ, kɛ nibii ni miŋmala yɛ nikasemɔ lɛ mli, kɛ Biblia hu ni mishi yɛ Berlin yɛ shweshweeshwe-feemɔ hewɔ lɛ fɛɛ fata he kɛbaha mi. Kwɛ bɔ ni mimii shɛ mihe akɛ minine shɛ fɛɛ nɔ ekoŋŋ! Ebako mijwɛŋmɔ mli kwraa da akɛ nɛkɛ nibii nɛɛ ahe baahia mi waa yɛ afii fioo ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.
Skul ko ni Wɔfee yɛ Teemɔŋ
Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, afa wɔ ni wɔto Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul nikasemɔ he gbɛjianɔ yɛ East Germany hei sɔrɔtoi fɛɛ. Ahala skul tsɔɔlɔi ejwɛ, ni mifata he. Shi, kɛha mi lɛ, tsɔsemɔ ni wɔɔtsɔse onukpai nɛɛ fɛɛ beni agu wɔnitsumɔ hu nɛɛ bafee tamɔ nitsumɔ ko ni wɔnyɛŋ wɔtsu kɔkɔɔkɔ. Bɔni afee ni akayoo nɔ ni wɔfeɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mato nikasemɔ lɛ he gbɛjianɔ tamɔ shishɛramɔ gbɛfaa kɛha hejɔɔmɔ.
Klas fɛɛ klas hiɛ nikaselɔi ejwɛ, kɛ mi hu akɛ amɛtsɔɔlɔ, kɛ agbɛnɛ nyɛminuu ni ji ekpaa ni baahoo nii eha wɔ. Ŋamɛi kɛ bii lɛ hu fɛɛ fata he yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ bei pii lɛ, wɔnaa kuu ni dalɛ miihe ashɛ mɛi 15 kɛmiishɛ mɛi 20. Ebafee akɛ wɔnaŋ he ko ni hi kɛha hiɛtserɛjiemɔ nɛɛ, no hewɔ lɛ mikɛ miweku lɛ shi shia akɛ wɔyaatao hei ni sa.
Be ko, beni wɔfaa gbɛ kɛtsɔɔ akrowa ko lɛ, wɔna nanegbɛ ko ni ka shi kɛmiiya tsei kutuu komɛi ashishi, yɛ he ko ni bɛŋkɛɛɛ gbɛjegbɛ wulu ni atsɔɔ nɔ lɛ kwraa. Etamɔ he ko ni hi jogbaŋŋ, no hewɔ lɛ miyana onukpa ni kwɛɔ jɛmɛ nɔ lɛ. Migbala mli mitsɔɔ lɛ akɛ, “wɔmiitao he ko ni wɔbaaye otsii enyɔoo ko yɛ, ni wɔkɛ wekui krokomɛi baajie wɔhiɛtserɛ yɛ. Wɔmiisumɔ ni wɔna he ko banee koni gbekɛbii lɛ anyɛ amɛshwɛ jogbaŋŋ bɔ ni amɛsumɔɔ. Ani wɔbaanyɛ wɔbahi tsei nɛɛ ashishi yɛ biɛ?” Kɛkɛ ni ekpɛlɛ, ni wɔto he gbɛjianɔ.
Beni wɔba jɛmɛ lɛ, wɔkɛ wɔbuui lɛ kɛ mitsu ni akɛkpɛtɛɔ tsɔne sɛɛ lɛ mamɔ shi ni efee koji ejwɛ, bɔ ni kɛji oyɛ sɛɛ lɛ, onyɛɛɛ ona emligbɛ. Mitsu ni akɛkpɛtɛɔ tsɔne sɛɛ lɛ bafee wɔ nikasemɔ he. Wɔkpe yɛ mli kɛkase nii waa ŋmɛlɛtswai 8 gbi kome, ni wɔfee nakai gbii 14. Wɔkɛ sɛii kɛ okpɔlɔ kome emamɔ eteŋgbɛ he ni anaaa lɛ, koni kɛji aleee nɔ ni wɔna gbɔi ni wɔkpaaa amɛ gbɛ lɛ, wɔfee klalo momo. Ni wɔna mɛi nakai! Wɔhiɛ sɔ bɔ ni wɔwekui lɛ jɛ suɔmɔ mli amɛfi wɔsɛɛ yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli lɛ waa diɛŋtsɛ.
Beni wɔkaseɔ nii lɛ, belɛ wɔwekui lɛ hu miibu amɛmiiha wɔ. Yɛ nɛkɛ gbi krɛdɛɛ nɛɛ nɔ lɛ, amɛna onukpa ni kwɛɔ jɛmɛ nɔ, ni lɛ nɔŋŋ ji Komunist Kuu lɛ woloŋmalɔ lɛ akɛ enyiɛ nanegbɛ ni baa tsei lɛ ashishi lɛ nɔ, kɛmiibɛŋkɛ he ni wɔyɔɔ lɛ. Kɛkɛ ni bulɔ lɛ gbala kpaa ni akɛfi ŋmɛlɛ lɛ yɛ mitsu ni akɛkpɛtɛɔ tsɔne sɛɛ lɛ mli lɛ. Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni wɔtumɔ kɛjɛ tsu lɛ mli ni mɔ fɛɛ mɔ batara okpɔlɔ lɛ he yɛ hei ni atsɔɔ amɛ mɔmɔ lɛ ni wɔbɔi spaa tswaa. No mli lɛ blɔfo daa schnapp ma okpɔlɔ lɛ nɔ koni eha efee akɛ wɔmiijie wɔhiɛtserɛ lɛlɛŋ. Maŋ onukpa lɛ basara wɔ kɛ miishɛɛ ni eku esɛɛ etee shia ni jwɛŋmɔ fɔŋ ko kwraa baaa eyiŋ yɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ he.
Afee Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul nikasemɔi lɛ yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ kɛjɛ afi 1962 agbiɛnaa be mli aahu kɛyashi 1965 naagbee gbɛ. Tsɔsemɔ ni mli wa ni nine shɛ nɔ yɛ jɛmɛ, ni adafitswaa ni tsɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔkpee shihilɛ krɛdɛɛ ni wɔyɔɔ mli yɛ East Germany lɛ naa lɛ fata he lɛ, saa onukpai lɛ jogbaŋŋ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔkwɛmɔ. Ni jeee akɛ onukpai lɛ kɛ amɛ hejɔɔmɔ be sha afɔle, koni amɛnyɛ amɛya skul lɛ kɛkɛ, shi moŋ amɛkɛ amɛhe wo tsuŋwoo he oshara hu mli.
Skul lɛ He Sɛɛnamɔi
Maŋ nɔyelɔi lɛ miikwɛ wɔ nifeemɔi waa jogbaŋŋ, ni yɛ 1965 naagbee gbɛ, beni onukpai lɛ ateŋ mɛi saŋŋ egbe skul lɛ naa lɛ, amɛka akɛ amɛbaafo wɔ gbɛjianɔtoo lɛ nitsumɔ sɛɛ kwraa agbɛnɛ. Amɛmɔmɔ Odasefoi 15 ni amɛsusuɔ akɛ amɛ amɛnyiɛɔ nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ. Amɛje gbɛ amɛsaa amɛhe jogbaŋŋ kɛha nitsumɔ nɛɛ, ni amɛtsu yɛ maŋ lɛŋ he fɛɛ he. Shikome ekoŋŋ lɛ, mɛi pii susu akɛ Odasefoi lɛ anitsumɔ sɛɛ baafo agbɛnɛ. Shi wɔnyɛ wɔtsake wɔhe wɔwo shihilɛ lɛ mli kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ ni wɔtee nɔ wɔtsu nii tamɔ tsutsu lɛ.
Nɔ titri ni ha enɛ nyɛ ebalɛ nakai ji tsɔsemɔ ni onukpai lɛ anine shɛ nɔ yɛ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ kɛ suɔmɔ kpaa ni efee amɛ ekome ni aha emli wa waa kɛtsɔ naanyobɔɔ ni amɛna beni amɛkaseɔ nii lɛ nɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, gbɛjianɔtoo lɛ tsɔɔ bɔ ni ekaa kɛ hewalɛ yɔɔ mumɔ ni yɔɔ mli lɛ mli ha. Kwɛ bɔ ni ehe hia waa akɛ wɔkɛ toiboo nyiɛ gbɛjianɔtoo lɛ gbɛtsɔɔmɔi asɛɛ kpaakpai—Yesaia 48:17.
Ebafee faŋŋ yɛ nyɔji ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli akɛ bɔ ni nɔyelɔi lɛ kɛ hiɛdɔɔ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛfite nitsumɔ lɛ naaa hewalɛ tsɔ ko yɛ wɔnitsumɔ lɛ nɔ. No sɛɛ be fioo ko lɛ, wɔnyɛ wɔje Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul nikasemɔi lɛ ashishi ekoŋŋ. Kɛji nɔyelɔi lɛ na akɛ wɔtsake wɔhe wɔwo shihilɛ lɛ mli ni wɔmiiya hiɛ ekoŋŋ lɛ, no nyɛɔ amɛnɔ ni amɛtsake ŋaa gbɛi ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ. Mɛɛ kunim Yehowa eye nɛkɛ!
Ekaa yɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli
Yɛ nakai beaŋ lɛ, gbɔmɛi aaafee enumɔ pɛ yɔɔ wɔ Asafo Woloŋ Nikasemɔ kui lɛ amli. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nine shɛɔ e-Biblia kasemɔ he woji anɔ kɛtsɔɔ nɛkɛ woloŋ nikasemɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ, ni atoɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ kɛjɛɔ nɛkɛ nikasemɔ kui bibii nɛɛ amli. Kɛjɛ shishijee mli lɛ, Yehowa jɔɔ Regina kɛ mi fɛɛ, ni wɔna mɛi babaoo ni miisumɔ ni amɛkase Biblia lɛ.
Atsake shia-kɛ-shia shiɛmɔ lɛ mli fioo bɔni afee ni ebu wɔhe ni akayoo sɛɛ ni amɔmɔ wɔ. Kɛji wɔtee shia kome lɛ, kɛkɛ lɛ wɔshi shiai fioo komɛi yɛ teŋ dani wɔyatswaa shinaa kroko. Beni wɔshɛ shia ko lɛ, obalayoo ko fɔ̃ mi kɛ Regina nine akɛ wɔba mli. Wɔkɛ yoo lɛ miigba Ŋmalɛ mli saneyitso ko he sane nɔŋŋ kɛkɛ ni ebinuu banina wɔ trukaa yɛ tsu lɛ mli. Ekɛ wɔ bɔi wiemɔ kpookpoo.
Ebi akɛ: “Ani nyɛna nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ pɛŋ da? Mibi enɛ koni nyɛle akɛ, mi lɛ nɔ ni minaa miheɔ miyeɔ. Nɔ ni eshwɛ lɛ fɛɛ lɛ, yakayaka saji sɔŋŋ ni.”
Ni miha lɛ hetoo akɛ: “Minyɛŋ enɛ mahe maye. Ani ona ojwɛŋmɔ da? Shi nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ oyɛ eko.”
Kɛkɛ ni mikɛ Regina fɛɛ ha lɛ nibii krokomɛi ni wɔkpɛlɛɔ nɔ, shi wɔnaaa lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii, tamɔ srawa hewalɛ nɛkɛ. Obalanyo lɛ bo wɔ toi jogbaŋŋ, kɛkɛ ni wɔkɛ lɛ kɛ enyɛ fɛɛ je shia Biblia mli nikasemɔ shishi. Mɛi enyɔ lɛ fɛɛ batsɔmɔ Odasefoi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi 14 ni mi kɛ miŋa kɛ amɛ kase nii lɛ batsɔmɔ Odasefoi. Amɛmli fa lɛ, wɔkɛ amɛ kpe yɛ wɔ shia-kɛ-shia saramɔi amli, ni fa kroko lɛ hu wɔkɛ amɛ kpe klɛŋklɛŋ kwraa yɛ trukaa odaseyeli mli.
Kɛji wɔje shia Biblia mli nikasemɔ shishi ni etsara nɔ nɔŋŋ pɛ lɛ, wɔbuɔ mɔ lɛ akɛ mɔ ni wɔbaanyɛ wɔhe lɛ wɔye, ni wɔfɔɔ lɛ nine kɛbaa wɔkpeei ashishi. Shi, nɔ titri ni wɔsusuɔ he jogbaŋŋ ji kɛji nikaselɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ webii ashweshweeshwe-feemɔ baawo oshara mli. Enɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ eheɔ afi loo nɔ ni fe nakai dani wɔfɔɔ Biblia kaselɔ lɛ nine kɛbaa kpeei, ni bei komɛi po etsɛɔ fe nakai. Mikaiɔ nuu ko ni na gbɛi-hemɔ mli ŋɔɔmɔ saŋŋ ko; enyɛɔ ekɛ Komunist Kuu lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi po tsɛɔ amɛhe kɛ sabla. Akɛ lɛ fee Biblia mli nikasemɔ afii nɛɛhu sɔŋŋ dani aŋmɛ lɛ gbɛ akɛ agbɛnɛ ebaanyɛ eba kpeei! Ŋmɛnɛ, nɛkɛ nuu nɛɛ ebatsɔ wɔnyɛminuu Kristofonyo.
Nɔyelɔi lɛ Nyiɛ Wɔsɛɛ Lolo
Yɛ 1965 sɛɛ lɛ, wɔnuu ni amɔmɔ mɛi babaoo dɔŋŋ, shi ashiii wɔ hu yɛ toiŋjɔlɛ mli kɛkɛ. Nɔyelɔi lɛ tee nɔ amɛgbɔbi wɔ waa diɛŋtsɛ. Aaafee nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, mikɛ mihe wo wɔ gbɛjianɔtoo lɛ nitsumɔi amli babaoo diɛŋtsɛ, no hewɔ lɛ eha maŋ onukpai lɛ ajwɛŋmɔ ba minɔ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Amɛbamɔ mi shii abɔ ni minyɛŋ makane koni abibii mi saji, ni amɛkɛ mi wo kar mli kɛtee polisifoi anitsumɔ he ni amɛyata midaaŋ. Amɛkɛɔ mi akɛ: “Obaanyɛ okɛ heyeli ni oyɔɔ lɛ aye shɛɛ agbɛnɛ. Yaa ni ayawo bo tsuŋ.” Shi yɛ naagbee lɛ, amɛŋmɛɔ mihe kɛ̃.
Yɛ 1972 mli lɛ, maŋ onukpai enyɔ ba miŋɔɔ amɛbasara mi, ni amɛjie wɔ gbɛjianɔtoo lɛ yi waa diɛŋtsɛ ni amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ. No mli lɛ amɛbabo Buu-Mɔɔ Nikasemɔ ni wɔfee lɛ toi. Kɛkɛ ni amɛkɛ naataomɔ wie akɛ: “Wɔna akɛ saneyitso ni nyɛkaseɔ lɛ yɛ mlila waa.” Eka shi faŋŋ akɛ amɛmiisusu nɔ ni mɛi baanyɛ ajwɛŋ yɛ Komunistbii asusumɔi ahe, kɛji amɛkane saneyitso ni akaseɔ lɛ. Ni amɛkɛɛ: “Shi kɛlɛ, akalaa Buu-Mɔɔ lɛ ni ajaa nɔ ni miihe ashɛ akpekpei enumɔ loo akpekpei ekpaa, ni akaneɔ yɛ maji ni kpaako amɛyaa amɛhiɛ lɛ hu mli. Ejeee wolo bibioo folo ko kɛkɛ.” Ni mikɛɛ yɛ mijwɛŋmɔ mli akɛ, ‘Nyɛ sane ja jogbaŋŋ diɛŋtsɛ!’
Beni shɛɔ 1972 lɛ, no mli lɛ wɔhi naatsii shishi afii 22, ni Yehowa ekudɔ wɔ yɛ suɔmɔ kɛ nilee mli. Wɔnyiɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ asɛɛ kpaakpa, shi afii 18 kroko hu baaho dani abaaha Odasefoi ni yɔɔ East Germany lɛ mla naa nɔkpɛlɛmɔ. Kwɛ bɔ ni wɔdaa shi babaoo yɛ heyelii ni yɔɔ naakpɛɛ ni wɔnaa mli ŋɔɔmɔ bianɛ ni wɔkɛjaa wɔ-Nyɔŋmɔ, Yehowa lɛ he!—Taakɛ Helmut Martin gba lɛ.