Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w95 3/1 bf. 20-23
  • Maimonides Nuu ni Saa Etsɔɔ Yuda Jamɔ Mli Ekoŋŋ Lɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Maimonides Nuu ni Saa Etsɔɔ Yuda Jamɔ Mli Ekoŋŋ Lɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Namɔ Ji Maimonides?
  • Mɛni Eŋma?
  • Mɛni Etsɔɔ?
  • Te Esa Yuda Jamɔ kɛ Hemɔkɛyelii Krokomɛi Ahe Eha Tɛŋŋ?
  • Yuda Jamɔ—Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ Taomɔ Kɛtsɔ Ŋmalɛ kɛ Blema Sane Nɔ
    Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
  • Namɔ Sa akɛ Atsɛɔ lɛ Rabi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Naḥmanides—Ani Etsɔɔ akɛ Kristojamɔ Jeee Anɔkwale?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Hebri Biblia Henɔ Ni Akɛ Niji Ŋmala
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
w95 3/1 bf. 20-23

Maimonides Nuu ni Saa Etsɔɔ Yuda Jamɔ Mli Ekoŋŋ Lɛ

“KƐJƐ Mose nɔ aahu kɛbashi Moses nɔ lɛ, mɔ ko kwraa bɛ ni tamɔ Moses.” Yudafoi pii baayoo nɛkɛ teemɔŋ wiemɔ nɛɛ akɛ wiemɔ ni tsɔɔ hiɛsɔɔ ni ayɔɔ kɛha Yudanyo jeŋ nilelɔ, mla he gbɛjianɔtolɔ, kɛ Talmud kɛ Ŋmalɛi lɛ ahe wielɔ ko ni hi shi yɛ afii ohai 12 lɛ mli lɛ, Moses Ben Maimon—ni atsɛɔ lɛ Maimonides kɛ Rambam hu lɛ. Ŋmɛnɛ, mɛi pii leee Maimonides, shi kɛlɛ, eniŋmaai lɛ na hewalɛ waa yɛ Yuda jamɔ, Muslim jamɔ, kɛ sɔlemɔ lɛ susumɔ nɔ yɛ ebei amli. Esaa etsɔɔ Yuda jamɔ mli ekoŋŋ, yɛ gbɛ ni mli wa ni yɔɔ shɛii hu nɔ. Namɔ ji Maimonides, ni mɛni hewɔ Yudafoi pii buɔ lɛ akɛ “Mose ni ji enyɔ” lɛ?

Namɔ Ji Maimonides?

Afɔ Maimonides yɛ Córdoba, Spain, yɛ afi 1135 mli. Etsɛ, Maimon, mɔ ni kɛ eshishijee jamɔ mli tsɔsemɔ lɛ babaoo ha lɛ lɛ ji woloŋlelɔ ko ni hé gbɛi waa, ni jɛ rabifoi aweku ko ni ale amɛ waa mli. Beni Almohadbii lɛ ye Córdoba nɔ yɛ afi 1148 mli lɛ, nɔ ni bakã Yudafoi lɛ ahiɛ ni amɛbaahala ji ni amɛtsake kɛya Islam jamɔ mli loo amɛjo foi. Enɛ je be kakadaŋŋ ni Maimonides weku lɛ kɛtsomlo aahu lɛ shishi. Yɛ afi 1160 mli lɛ, amɛyahi Fez, yɛ Morocco, ni ena tsɔsemɔ yɛ jɛmɛ akɛ tsofafeelɔ. Yɛ afi 1165 mli lɛ, ehe bahia ni eweku lɛ ajo foi kɛya Palestina.

Shi, shihilɛ ni yɔɔ Israel lɛ bɛ shiŋŋ. Yudafoi akuu bibioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ oshara ni jɛ Kristendom Jamɔ he Tawulɔi kɛ Muslim asraafoi fɛɛ aŋɔɔ kpe. Beni amɛhi “Shikpɔŋ Krɔŋkrɔŋ” lɛ nɔ, nɔ ni shɛɛɛ nyɔji ekpaa lɛ, no sɛɛ lɛ Maimonides kɛ eweku lɛ yaba abo yɛ Fustat, ni ji Blema Cairo Maŋtiase lɛ mli, yɛ Egypt. Biɛ ji he ni ayoo Maimonides nilee kɛ eŋaalee lɛ fɛɛ jogbaŋŋ yɛ. Yɛ afi 1177 mli lɛ, ebatsɔ Yudafoi akuu ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahiɛnyiɛlɔ, ni yɛ afi 1185 mli lɛ, ahala lɛ akɛ tsofafeelɔ ni yɔɔ Muslim hiɛnyiɛlɔ Saladin ni he gbɛi waa lɛ shihilɛ he lɛ. Maimonides hiɛ nɛkɛ gbɛhei enyɔ nɛɛ fɛɛ aahu kɛyashi egbo yɛ afi 1204 mli. Anu etsofafeemɔŋ hesaa lɛ he aahu akɛ, awieɔ akɛ, ajɛ hei ni yɔɔ shɔŋŋ tamɔ England tɔ̃ɔ, ni Maŋtsɛ Richard, Jata Tsui-tsɛ lɛ po ka akɛ enine aaashɛ Maimonides nɔ akɛ etsofafeelɔ ni kwɛɔ lɛ.

Mɛni Eŋma?

Maimonides ji niŋmalɔ ko ni tsu nii waa. Beni ejoɔ Muslim yiwaa naa foi, ni eyatee ehe, kɛ beni eyɔɔ akɛ kobɔfo lɛ fɛɛ lɛ, nakai beaŋ ekɛŋma eklɛŋklɛŋ wolo, ni ji Commentary on the Mishnah lɛ fãi babaoo. Akɛni eŋma yɛ Arabik mli hewɔ lɛ, egbalaa susumɔi kɛ wiemɔi ni yɔɔ Mishnah lɛ mli lɛ amli babaoo mli, ni bei komɛi lɛ egbaa afã kɛyaa Maimonides jeŋ nilee ni kɔɔ Yuda jamɔ he lɛ shishitsɔɔmɔ mli. Maimonides to Yudafoi ahemɔkɛyeli lɛ mli shishijee shishitoo mlai 13 komɛi ashishi yɛ efã ni wieɔ saneyitso ni ji Sanhedrin he lɛ mli. Yuda jamɔ ejajeko hemɔkɛyeli pɔtɛɛ, loo hemɔkɛyeli jajemɔ ko ehako. Agbɛnɛ, Maimonides Hemɔkɛyeli Shishitoo Mlai 13 lɛ batsɔ shishijee nɔ̃ ni akwɛ nɔ aŋmala Yudafoi ahemɔkɛyeli jajemɔ lɛ he saji ashwie shi.—Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, yɛ baafa 23.

Maimonides ka akɛ ebaatsɔɔ bɔ ni nibii fɛɛ tsara nɔ kɛba yɛ nilee naa lɛ mli, ekɔɔɔ he akɛ amɛji heloonaa nibii loo mumɔŋ nɔ. Ekpoo he ni aheɔ nɔ fɛɛ nɔ ayeɔ kɛkɛ, ni edamɔ nɔ ni esusuɔ akɛ eji odaseyelii ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ kɛ nii ahe jwɛŋmɔ nɔ ebi nɔ fɛɛ nɔ mlitsɔɔmɔ. Nɛkɛ adebɔɔ naa su nɛɛ ha eŋma ewolo ni he gbɛi waa lɛ—Mishneh Torah.

Yɛ Maimonides beaŋ lɛ, Yudafoi lɛ bu “Torah,” loo “Mla” lɛ akɛ jeee wiemɔi ni Mose ŋmala eshwie shi lɛ pɛ he ekɔɔ, shi moŋ ekɔɔ bɔ ni rabifoi lɛ tsɔɔ Mla nɛɛ shishi amɛha yɛ afii ohai abɔ lɛ mli fɛɛ lɛ hu he. Aŋmala nɛkɛ susumɔi nɛɛ yɛ Talmud lɛ kɛ rabifoi ayiŋkpɛi kɛ niŋmaai ni kɔɔ Talmud lɛ he lɛ akpei abɔ mli. Maimonides na akɛ nɛkɛ saji nɛɛ falɛ kɛ bɔ ni eyɔɔ haŋtsii ha lɛ haaa Yudanyo folo lɛ anyɛ akpɛ eyiŋ jogbaŋŋ yɛ nibii ni saa edaa gbi shihilɛ he lɛ agbɛfaŋ. Mɛi pii nyɛɛɛ amɛkɛ amɛwala be fɛɛ akase rabifoi awoji, ni aŋmala amɛteŋ babaoo yɛ Aramaik ni shishinumɔ wa mli lɛ. Tsabaa ni Maimonides kɛha ji, esaa eŋmala saji nɛɛ ekoŋŋ, ni emamɔ yiŋkpɛi ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ anɔ mi, ni efee lɛ gbɛjianɔtoo kome ni woji 14 yɔɔ mli, ni ejara mli yɛ saneyitsei lɛ anaa. Eŋma yɛ Hebri wiemɔ ni mli ka shi faŋŋ, ni ŋɔɔ mli.

Mishneh Torah lɛ ji gbɛtsɔɔmɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii, jogbaŋŋ, aahu akɛ enɛ ha Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi she gbeyei akɛ ebaaye Talmud lɛ najiaŋ kwraa. Ni kɛlɛ, mɛi ni te shi amɛwo lɛ po kpɛlɛ bɔ ni akɛ woloŋlee diɛŋtsɛ tsu he nii aha lɛ nɔ. Nɛkɛ mla ni aje gbɛ ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ nɛɛ bafee tsakemɔ wulu ko ni ba, ni saa ewo Yuda jamɔ gbɛjianɔtoo ko ni maŋbii foji lɛ nyɛɛɛ amɛnyiɛ sɛɛ loo amɛnu shishi lɛ mli hewalɛ.

Kɛkɛ ni Maimonides je shishi akɛ ebaaŋma wolo titri kroko hu—The Guide for the Perplexed. Akɛni atsɔɔ blema Hela niŋmaai ashishi kɛba Arabik mli hewɔ lɛ, eha Yudafoi pii bale Aristotle kɛ jeŋ nilelɔi krokomɛi ahe saji. Mɛi komɛi ayiŋ futu amɛ, ni ebawa waa kɛha amɛ akɛ amɛkɛ Biblia mli wiemɔi ashishinumɔ aaato jeŋ nilee he. Yɛ ewolo ni ji The Guide for the Perplexed lɛ mli lɛ, Maimonides, ni naa Aristotle he miishɛɛ waa lɛ, ka akɛ eeetsɔɔ bɔ ni Biblia lɛ kɛ Yuda jamɔ he hiaa ha, yɛ gbɛ ni kɛ jeŋ nilee mli susumɔi kɛ jwɛŋmɔ kpakpa kpaa gbee nɔ.—Okɛto 1 Korintobii 2:1-5, 11-16 he.

Kɛfata nɛkɛ ewoji ni ale waa kɛ ejamɔ mli niŋmaai krokomɛi nɛɛ ahe lɛ, Maimonides ŋmala nibii babaoo yɛ tsofafeemɔ kɛ ŋulamiiaŋkwɛmɔ hu he. Nɔ kroko hu fata eniŋmaai babaoo ni he ba sɛɛnamɔ lɛ ahe ni esaaa akɛ akuɔ hiɛ afɔɔ nɔ. Encyclopaedia Judaica lɛ wieɔ akɛ: “Maimonides woji lɛ kadiɔ be krɛdɛɛ ko yɛ woloŋmaa mli. Lɛ ji klɛŋklɛŋ Yudanyo ni ŋmalaa woji, ni abaa woji ni eŋmala lɛ amli babaoo yi. . . . Ewoji lɛ yashɛɔ mɛi ni eŋmala eyaha lɛ ajwɛŋmɔ kɛ amɛtsui mli tɔ̃ɔ, ni etsakeɔ eniŋmaa lɛ mli bɔni afee ni enyɛ ekɔ amɛhe.”

Mɛni Etsɔɔ?

Maimonides tsɔɔ hemɔkɛyeli he saji amli faŋŋ, yɛ eniŋmaa ni ji Hemɔkɛyeli Shishitoo Mlai 13 lɛ mli, ni ekomɛi ashishitoo damɔ Ŋmalɛ nɔ. Shi, shishitoo mlai ni ji kpawo kɛ nɛɛhu lɛ teɔ shi ewoɔ bɔ ni Ŋmalɛ naa hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Yesu mli akɛ Mesia lɛ he hiaa ha lɛ. Kɛji asusu Kristendom hemɔkɛyeli kwamɔ tsɔɔmɔi, tamɔ Triniti lɛ, kɛ osatofeemɔ kpele ni anaa faŋŋ yɛ Jamɔ He Tai ni awuu lɛ amli lɛ he lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ Maimonides ewieee sane ni kɔɔ Mesia ni Yesu ji lɛ he lɛ he kɛyaaa shɔŋŋ tsɔ̃.—Mateo 7:21-23; 2 Petro 2:1, 2.

Maimonides ŋma akɛ: “Ani nanetɔtɔmɔ tɛ kpele ko yɛ ni fe [Kristojamɔ]? Gbalɔi lɛ fɛɛ wie Mesia lɛ he akɛ Israel kpɔlɔ kɛ eyiwalaherelɔ . . . [Kɛ akɛto he lɛ, Kristojamɔ] ha akɛ klante gbe Yudafoi lɛ, ni agbɛ amɛteŋ mɛi ni shwɛ lɛ ashwa ni aba amɛ shi, ni atsake Torah lɛ, ni je lɛŋ bii ateŋ mɛi babaoo tɔ̃ ni amɛyasɔmɔ nyɔŋmɔ kroko ni jeee Nuntsɔ lɛ.”—Mishneh Torah, “The Laws of Kings and Their Wars,” yitso 11.

Ni kɛlɛ, yɛ bulɛ ni ayɔɔ kɛha lɛ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yudafoi pii sumɔɔ ni amɛkpoo Maimonides, yɛ saji komɛi ni ewie he yɛ faŋŋ mli lɛ hewɔ. Akɛni teemɔŋ Yuda jamɔ (Kabbalah) miina mɛi anɔ hewalɛ waa hewɔ lɛ, eha ŋulamiiaŋkwɛmɔ bahe shi waa yɛ Yudafoi lɛ ateŋ. Maimonides ŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehe woɔ ŋulamiiaŋkwɛmɔ mli, ni edamɔɔ be ni ŋulamiiaŋkwɛlɔ tsɔɔ lɛ nɔ etoɔ enitsumɔ loo egbɛfaa he gbɛjianɔ lɛ sa gwaomɔ . . . Nɛkɛ saji nɛɛ fɛɛ lɛ, amale kɛ lakamɔi sɔŋŋ ni . . . Mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ nɛkɛ saji nɛɛ eyeɔ lɛ . . . kwashia ji lɛ, ni ebɛ jwɛŋmɔ.”—Mishneh Torah, “Laws of Idolatry,” yitso 11; okɛto 3 Mose 19:26; 5 Mose 18:9-13 he.

Maimonides wie waa eshi nifeemɔ kroko hu: “[Rabifoi] lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ shika ni amɛbaahe kɛjɛ aŋkroaŋkroi kɛ akutsei komɛi adɛŋ, ni amɛha gbɔmɛi lɛ susu nii ahe, kɛ kwashiafeemɔ diɛŋtsɛ, akɛ eji sɔ̃ ni kã amɛnɔ, ni eja gbɛ hu . . . Enɛ fɛɛ ejaaa. Wiemɔ kome folo po bɛ Torah lɛ loo [Talmud lɛ he] nilelɔi lɛ awiemɔ mli, ni fiɔ hemɔkɛyeli nɛɛ sɛɛ.” (Commentary on the Mishnah, Avot 4:5) Akɛ mɔ ni tamɔɔɔ nɛkɛ rabifoi nɛɛ, Maimonides kɛ mɔdɛŋbɔɔ tsu nii jogbaŋŋ kɛkwɛ ehe akɛ tsofafeelɔ, ni eheee nyɔmɔwoo yɛ jamɔ mli sɔɔmɔi ahe.—Okɛto 2 Korintobii 2:17; 1 Tesalonikabii 2:9 he.

Te Esa Yuda Jamɔ kɛ Hemɔkɛyelii Krokomɛi Ahe Eha Tɛŋŋ?

Nilelɔ Yeshaiahu Leibowitz ni jɛ Hebrew University, yɛ Jerusalem lɛ, wie akɛ: “Maimonides ji mɔ ni ena mɛi anɔ hewalɛ fe fɛɛ yɛ Yuda jamɔ yinɔsane mli, kɛjɛ Blematsɛmɛi lɛ kɛ Gbalɔi lɛ ayinɔ aahu kɛbashi wɔ ŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ mli.” Encyclopaedia Judaica hu wieɔ akɛ: “Anyɛŋ abu Yuda jamɔ hiɛyaa nɔ hewalɛ ni Maimonides baana wɔsɛɛ lɛ he akɔntaa. . . . C. Tchernowitz . . . yaa shɔŋŋ po ni ekɛɔ akɛ kɛ jeee Maimonides hewɔ lɛ, kulɛ Yuda jamɔ mli baagbala kwraa ewo kui kɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi pii amli . . . Emɔdɛŋbɔɔ kpele ji nɔ ni akɛfee kui sɔrɔtoi ni te shi lɛ ekome.”

Maimonides tsɔ Yudafoi lɛ asusumɔ tsakemɔ koni ekɛ bɔ ni esusuɔ yɛ gbɛjianɔtoo kɛ jwɛŋmɔ kpakpa he lɛ akpa gbee lɛ nɔ esaa etsɔɔ Yuda jamɔ mli ekoŋŋ. Woloŋlelɔi kɛ maŋbii foji fɛɛ bu nɛkɛ shishitsɔɔmɔ hee nɛɛ akɛ nɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni yɔɔ miishɛɛ hu. Yɛ naagbee lɛ, mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ po kpɛlɛ Maimonides susumɔi anɔ. Eyɛ mli akɛ yiŋtoo ni yɔɔ eniŋmaa lɛ asɛɛ ji ni eha Yudafoi lɛ aye amɛhe kɛjɛ hiamɔ ni ehe baahia ni amɛkane saji amlitsɔɔmɔi pii lɛ amli moŋ, shi etsɛɛɛ ni aŋmala saji babaoo ni akɛmiitsɔɔ lɛ diɛŋtsɛ hu eniŋmaai lɛ amli.

Encyclopaedia Judaica wieɔ akɛ: “Maimonides ji . . . Yudanyo jeŋ nilelɔ ni sa kadimɔ fe fɛɛ yɛ Teŋgbɛ Afii lɛ amli, ni ewolo ni ji Guide of the Perplexed lɛ ji wolo ni he hiaa fe fɛɛ, ni wieɔ jeŋ nilee he, ni Yudanyo ŋma.” Eyɛ mli akɛ aŋma yɛ Arabik mli moŋ, shi atsɔɔ The Guide for the Perplexed wolo lɛ shishi kɛtee Hebri wiemɔ mli yɛ Maimonides wala beaŋ, ni no sɛɛ nɔŋŋ lɛ, kɛtee Latin wiemɔ hu mli, ni eha mɛi na hegbɛ amɛkase yɛ Europa fɛɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, bɔ ni Maimonides kɛ Aristotle jeŋ nilee futu Yuda jamɔ mli susumɔi yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ lɛ nyɛ ebote Kristendom susumɔi ni he hiaa titri lɛ amli oya nɔŋŋ. Kristendom woloŋlelɔi ni hi shi yɛ nakai beaŋ, tamɔ Albertus Magnus kɛ Thomas Aquinas, fɔɔ Maimonides susumɔi ayisɛɛ tsɛmɔ. Ena Islam jamɔ mli woloŋlelɔi hu nɔ hewalɛ. Bɔ ni Maimonides kɛ woloŋlee susuɔ saji ahe lɛ na sɛɛ mli Yudafoi woloŋlelɔi, tamɔ Baruch Spinoza nɔ hewalɛ, ni enɛ ha etsi ehe kɛjɛ shishijee Yuda jamɔ he kwraa.

Ekolɛ abuɔ Maimonides akɛ hii ni kɛ Tsakemɔ Kɛha Ekpakpa ba lɛ ateŋ mɔ kome, shi ehi shi dani Tsakemɔ Kɛha Ekpakpa be lɛ shɛ. Akpɛlɛɔ bɔ ni emaa nɔ mi akɛ esa akɛ hemɔkɛyeli kɛ susumɔ kpakpa akpa gbee lɛ nɔ lolo. Nɛkɛ shishitoo mla nɛɛ ha ewie waa eshi jamɔ mli hemɔkɛyeli gbonyo ni mɛi naa lɛ. Ni kɛlɛ, bei pii lɛ, Kristendom nɔkwɛmɔ nɔ fɔŋ kɛ Aristotle jeŋ nilee ni na enɔ hewalɛ lɛ haaa enyɛ emu saji anaa bɔ ni kɛ Biblia mli anɔkwale lɛ aaakpa gbee kɛmɔ shi. Eyɛ mli akɛ jeee mɛi fɛɛ kɛ nɔ ni aŋma yɛ Maimonides gbonyo bu lɛ nɔ, akɛ—“Kɛjɛ Mose nɔ aahu kɛyashi Moses nɔ lɛ, mɔ ko kwraa bɛ ni tamɔ Moses”—lɛ kpaa gbee moŋ, shi esa akɛ akpɛlɛ nɔ akɛ esaa etsɔɔ Yuda jamɔ gbɛ kɛ emli saji amli ekoŋŋ.

[Shishigbɛ niŋmai]

“Rambam” ji Hebri wiemɔ kuku, ni ji gbɛi ni ana kɛjɛ shishijee okadii kɛha wiemɔi “Rabbi Moses Ben Maimon” mli.

Mishnah lɛ ji rabifoi lɛ aniŋmaai ni abua naa, ni damɔ nɔ ni Yudafoi lɛ buɔ lɛ akɛ mla ni akɛ naabu jaje lɛ nɔ. Aŋmala yɛ Ŋ.B. afii ohai enyɔ lɛ naagbee gbɛ kɛ afii ohai etɛ lɛ shishijee gbɛ, ni no bafee Talmud lɛ shishijee. Kɛ ootao ehe saji babaoo lɛ, kwɛmɔ Will There Ever Be a World Without War? wolo bibioo, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ, baafa 10.

Gbɛi Mishneh Torah lɛ ji Hebri wiemɔ ko ni ana kɛjɛ 5 Mose 17:18, ni ji akɛ, akwɛ Mla lɛ nɔ aŋma eko, atĩ mli.

Kɛ ootao odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ wolo bibioo ni ji Will There Ever Be a World Without War? ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ, baafai 24-30.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 23]

MAIMONIDES HEMƆKƐYELI SHISHITOO MLAI 13 LƐ

1. Nyɔŋmɔ ji nibii fɛɛ a-Bɔlɔ kɛ Nɔyelɔ. Lɛ pɛ efee nii, ni efeɔ, ni ebaafee nibii fɛɛ.

2. Nyɔŋmɔ lɛ, ekome ni. Ekomefeemɔ ko bɛ ni tamɔ E-nɔ lɛ yɛ gbɛ ko nɔ.

3. Nyɔŋmɔ bɛ gbɔmɔtso. Heloonaa nibii ahe susumɔi tsuuu nii yɛ E-gbɛfaŋ.

4. Nyɔŋmɔ ji klɛŋklɛŋ kɛ naagbee.

5. Eja gbɛ akɛ aaasɔle aha Nyɔŋmɔ pɛ. Esaaa ni mɔ ko sɔleɔ ehaa mɔ loo nɔ kroko.

6. Gbalɔi lɛ awiemɔi lɛ fɛɛ lɛ, anɔkwale ni.

7. Mose gbalɛ lɛ ja kɛmɔ shi. Lɛ ji gbalɔi lɛ fɛɛ anɔ onukpa, gbalɔi ni tsɔ ehiɛ kɛ mɛi ni ba yɛ esɛɛ lɛ fɛɛ.

8. Torah muu lɛ fɛɛ ni wɔyɔɔ bianɛ lɛ ji nɔ ni akɛha Mose lɛ.

9. Torah lɛ tsakeŋ, ni Nyɔŋmɔ kɛ ekroko haŋ yɛ no sɛɛ.

10. Nyɔŋmɔ le adesai anifeemɔi kɛ amɛsusumɔi fɛɛ.

11. Nyɔŋmɔ woɔ mɛi ni yeɔ E-kitai anɔ lɛ nyɔmɔ, ni egbalaa mɛi ni tɔ̃ɔ E-nɔ lɛ atoi.

12. Mesia lɛ baaba.

13. Abaatee gbohii lɛ ashi kɛba wala mli ekoŋŋ.

[Shishigbɛ niŋmai]

Maimonides tsɔɔ nɛkɛ shishitoo mlai nɛɛ ashishi yɛ ewolo ni ji Commentary on the Mishnah lɛ mli, (Sanhedrin 10:1). Sɛɛ mli lɛ, Yuda jamɔ kpɛlɛ nɔ akɛ ehemɔkɛyeli jajemɔ ni ale. Afolɔ wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ kuku kwraa, fe bɔ ni eyɔɔ yɛ Yudafoi asɔlemɔ wolo lɛ mli lɛ.

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 21 lɛ Jɛ]

Jewish Division/The New York Public Library/Astor, Lenox, and Tilden Foundations

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje