Namɔ Sa akɛ Atsɛɔ lɛ Rabi?
SHISHERALƆ ko ni kɛ shihilɛ ni ekpaaa gbɛ ekpe lɛ, bɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ebaanyɛ eshɛ kɔɔyɔŋ lɛji adaamɔ he lɛ yɛ be ni ato lɛ mli. Polisifoi ohai abɔ miibɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsɔɔ tsɔnei lɛ he ni amɛtsɔ, yɛ be mli ni amɛbuɔ yarafeelɔi fe 300,000 ni etsĩ yɛ Yerusalem gbɛjegbɛi anɔ lɛ hu he lɛ. The Jerusalem Post lɛ tsɛ lɛ “yarafeemɔ ni dalɛ shɛɔ nɔ ni afeɔ ahaa maŋ hiɛnyiɛlɔi, maŋtsɛmɛi, loo nɔyelɔi yiwalɔi pɛ.” Namɔ po ena mɛi ahetuu-kɛhamɔ babaoo, ni eha nɔ fɛɛ nɔ ewa kɛdamɔ shi yɛ Israel maŋtiase lɛ mli nɛkɛ? Eji rabi ko ni abuɔ lɛ waa. Mɛni hewɔ rabi gbɛhe lɛ yɔɔ bulɛ kɛ hetuu-kɛhamɔ babaoo yɛ Yudafoi ateŋ nakai lɛ? Mɛɛ be akɛ wiemɔ “rabi” lɛ bɔi nitsumɔ klɛŋklɛŋ? Namɔ anyɛɔ akɛtsɛɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ?
Ani Mose lɛ, Rabi Ni?
Gbɛi ni abuɔ fe fɛɛ yɛ Yuda jamɔ mli ji Mose, Israel Mla kpaŋmɔ lɛ teŋdamɔlɔ lɛ. Yudafoi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ lɛ tsɛɔ lɛ “Mose ‘wɔ Rabi.’ ” Shi, he ko bɛ Biblia lɛ mli ni akɛ sabala “Rabi” tsɛ Mose yɛ jɛmɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wiemɔ “rabi” lɛ ejeee kpo kwraa yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. Belɛ, te fee tɛŋŋ ni Yudafoi bɔi Mose tsɛmɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ?
Taakɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, akɛ Mla lɛ tsɔɔmɔ kɛ emlitsɔɔmɔ he gbɛnaa nii kɛ hegbɛ ha Aaron seshibii, ni ji osɔfoi ni jɛ Levi akutso lɛ mli lɛ. (3 Mose 10:8-11; 5 Mose 24:8; Maleaki 2:7) Shi, yɛ afii ohai enyɔ D.Ŋ.B. lɛ, tsakemɔ ko ni ayooo sɛɛ je shishi yɛ Yudafoi ajamɔ mli, ni esa Yudafoi asusumɔ he bɔ ni ehiii tsakemɔ dɔŋŋ kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa.
Daniel Jeremy Silver ŋma yɛ nɛkɛ mumɔŋ tsakemɔ ni anaa faŋŋ nɛɛ he yɛ ewolo ni ji A History of Judaism lɛ mli akɛ: “[Nakai] be lɛ mli lɛ, woloŋmalɔi kɛ woloŋlelɔi ni amɛjeee osɔfoi lɛ akuu ko bɔi hegbɛ ni osɔfoi lɛ pɛ yɔɔ yɛ mla naa akɛ amɛtsɔɔ Torah [Mose Mla lɛ] shishi lɛ mpoatswaa. Mɔ fɛɛ mɔ kpɛlɛ nɔ akɛ osɔfoi lɛ ahe miihia akɛ Sɔlemɔtsu lɛ mli nitsulɔi krɛdɛɛi, shi mɛni hewɔ esa akɛ amɛfee naagbee hegbɛ yɛ Torah lɛ he saji amli?” Namɛi ji mɛi ni wo nɛkɛ osɔfoi akuu lɛ hegbɛ ni ate shi awo nɛɛ he hewalɛ? Amɛji kuu hee ko ni yɔɔ Yuda jamɔ mli ni atsɛɔ amɛ Farisifoi lɛ. Silver tee nɔ akɛ: “Farisifoi lɛ ha amɛskul sɔrɔtoi lɛ amli gbɛ namɔ damɔ hesaai anɔ, shi jeee wekukpaa [osɔfoi aseshinyo] nɔ, ni amɛkɛ Yudafoi akuu hee ko bafata jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe.”
Beni shɛɔ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, abale mɛi ni egbe nikasemɔ naa yɛ nɛkɛ Farisifoi askul sɔrɔtoi nɛɛ amli lɛ akɛ Yudafoi amla tsɔɔlɔi, loo nɔkwɛlɔi. Ákɛ bulɛ he okadi lɛ, Yudafoi krokomɛi bɔi amɛ tsɛmɔ akɛ “mitsɔɔlɔ,” loo “minuntsɔ,” yɛ Hebri mli lɛ, rabi.
Nɔ ko bɛ ni baaha nɛkɛ sabala hee nɛɛ ana mla naa nɔkpɛlɛmɔ, fe akɛ amɛkɛaatsɛ Mose, mɔ ni amɛbuɔ lɛ akɛ tsɔɔlɔ kpele fe fɛɛ yɛ Yudafoi ayinɔsane mli lɛ. Ni nɔ ni baajɛ tsɛmɔ ni akɛ sabala nɛɛ aaatsɛ lɛ lɛ mli aba lɛ baaha bɔ ni abuɔ osɔfoi lɛ waa lɛ aba shi kwraa, ni ebaaha bɔ ni ale Farisifoi ahiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ mɛi anɔ hewalɛ waa lɛ aya hiɛ. Enɛ hewɔ lɛ, nɔ ni fe afii 1,500 yɛ egbele sɛɛ lɛ, abatsɛ Mose akɛ eji “Rabi” yɛ eshihilɛ be mli.
Nuntsɔ lɛ Kasemɔ
Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi lɛ kɛ wiemɔ “rabi” (“minuntsɔ”) tsuɔ nii bei komɛi ni amɛkɛtsɛɔ tsɔɔlɔi krokomɛi ni amɛkɛ bulɛ haa amɛ lɛ moŋ, shi bei pii lɛ, akɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii ni akɛtsɛɔ tsɔɔlɔi ni yɔɔ gbɛi waa yɛ Farisifoi lɛ ateŋ, “nilelɔi lɛ.” Beni akpata sɔlemɔtsu lɛ hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. ni ekɛ osɔfoyeli hegbɛ lɛ ba naagbee kwraa lɛ, eha Farisifoi lɛ ateŋ rabifoi lɛ batsɔmɔ Yuda jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni mɔ ko kɛ amɛ epeleee he. Amɛ gbɛhe ni nɔ kwɔ fe fɛɛ nɛɛ ha amɛbatse jamɔ mli hetuu-kɛhamɔ kuu ni damɔ rabifoi nilelɔi lɛ anɔ.
Beni ewieɔ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli tsakemɔ be nɛɛ he lɛ, Univɛsiti Tsɔɔlɔ Nukpa Dov Zlotnick kɛɛ akɛ: “ ‘Nilelɔi lɛ awiemɔi anɔyeli kɛmɔ shi,’ he bahia kwraa fe Torah lɛ kasemɔ.” Yudafonyo woloŋlelɔ Jacob Neusner tee nɔ etsɔɔ mli akɛ: “ ‘Nilelɔi lɛ akaselɔ’ ji nikaselɔ ni kɛ ehe ekpɛtɛ rabi ko he. Efeɔ nakai ejaakɛ eetao ni ekase ‘Torah.’ . . . Akaseee Torah lɛ kɛtsɔɔɔ mla lɛ nɔ, shi moŋ akaseɔ kɛtsɔɔ mla lɛ ni anaa yɛ gbɛ ni nilelɔi ni yɔɔ wala mli lɛ tsɔɔ nɔ amɛwieɔ kɛ amɛ nifeemɔi amli lɛ kwɛmɔ nɔ. Amɛtsɔɔ mla lɛ kɛtsɔɔ nɔ ni amɛfeɔ hu nɔ, shi jeee kɛtsɔ nɔ ni amɛkɛɔ pɛ nɔ.”
Talmud woloŋlelɔ Adin Steinsaltz hu ma enɛ nɔ mi, ni eŋma akɛ: “Nilelɔi lɛ diɛŋtsɛ wie akɛ, ‘Esa akɛ akase nilelɔi lɛ adaa gbi sanegbaai, amɛ sasaŋsɔ feemɔi, loo wiemɔi ni amɛwieɔ trukaa lɛ po.’ ” Nɛgbɛ abaanyɛ akɛ amɛ kasemɔ nɛɛ atsu nii kɛyashi? Steinsaltz wie akɛ: “Enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ni afee kɛteke nɔ ji kaselɔ ko ni abɔ amaniɛ akɛ eyatee ehe yɛ etsɔɔlɔ ni ji nilelɔ kpele lɛ saatso shishi koni ena ni ekase bɔ ni ekɛ eŋa wɔɔ ehaa. Beni abi lɛ sane yɛ teemɔŋ nii ni etaoɔ ena nɛɛ he lɛ, obalanyo kaselɔ lɛ ha hetoo akɛ: ‘Torah mli sane ni, ni esa akɛ akase,’ ni ji naajiemɔ ni rabifoi kɛ nikaselɔi fɛɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ eja yɛ mla naa.”
Yɛ jwɛŋmɔ ni agbala kɛtee rabifoi lɛ anɔ fe Torah lɛ—ni akaseɔ Torah lɛ kɛtsɔɔ rabifoi lɛ anɔ—lɛ hewɔ lɛ, Yudafoi ajamɔ ni hi shi kɛjɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli kɛbaa lɛ batsɔ jamɔ ni damɔ rabifoi anɔ. Mɔ ko bɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ, jeee kɛtsɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni aŋma lɛ nɔ, shi moŋ kɛtsɔ mɔ ko ni feɔ okadi ehaa lɛ, nuntsɔ, ni ji rabi nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, taakɛ abaakpa gbɛ lɛ, agbala jwɛŋmɔ kɛjɛ Ŋmalɛ ni jɛ mumɔŋ lɛ nɔ kwraa kɛtee mla ni akɛ naabu jajeɔ, kɛ blema saji ni rabifoi nɛɛ tsɔɔ lɛ anɔ. Kɛjɛ enɛ nɔ kɛyaa lɛ, agbɛnɛ Yudafoi awoji, tamɔ Talmud lɛ, wieɔ rabifoi lɛ asaji ahe wiemɔi, sanegbaai kukuji, kɛ amɛ subaŋi ahe titri fe bɔ ni ewieɔ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ daaŋ wiemɔi ahe.
Rabifoi lɛ yɛ Yinɔi ni Eho lɛ Amli
Eyɛ mli akɛ amɛna hegbɛ kɛ mɛi anɔ hewalɛ babaoo moŋ, shi mra be mli rabifoi lɛ naaa amɛ daaŋ ŋmaa kɛjɛɛɛ amɛ jamɔ mli nifeemɔi amli. Encyclopaedia Judaica kɛɔ akɛ: “Esoro rabi ni yɔɔ Talmud lɛ mli lɛ . . . kwraa yɛ mɛi ni hiɛ sabala lɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ ahe. Talmud lɛ mli rabi lɛ, eji Biblia lɛ kɛ Mla ni Akɛ Naabu Jaje lɛ shishitsɔɔlɔ kɛ naatsɔɔlɔ, ni etamɔ nɔ ni be fɛɛ be lɛ, eyɛ lɛ diɛŋtsɛ eheloonaa nitsumɔ ni etsuɔ ni enaa edaaŋ ŋmaa kɛjɛɔ mli. Teŋgbɛ Afii lɛ amli nɔŋŋ ni rabi lɛ batsɔ . . . tsɔɔlɔ, shiɛlɔ, kɛ Yudafoi asafo loo kuu lɛ yitso yɛ mumɔŋ.”
Beni rabifoi lɛ je shishi akɛ amɛaatsake amɛ gbɛhe lɛ amɛfee lɛ nitsumɔ ni awoɔ amɛ nyɔmɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi wie waa amɛshi enɛ. Maimonides, ni ji afii ohai 12 lɛ mli rabi ni tsuɔ nii akɛ tsofafeelɔ lɛ, je gbɛ ebɔ nɛkɛ rabifoi nɛɛ ahora jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. “[Amɛ] folɔ shika gbɛfaŋ taomɔ nii amɛha amɛhe kɛjɛ aŋkroaŋkroi kɛ kwasafo kui adɛŋ ni amɛha gbɔmɛi lɛ susu, yɛ buulu feemɔ diɛŋtsɛ mli akɛ, eji nɔnyɛɛ nifeemɔ ni kã amɛ nɔ, ni esa akɛ aye abua nilelɔi kɛ woloŋlelɔi kɛ gbɔmɛi ni kaseɔ Torah lɛ [yɛ shika gbɛfaŋ], koni no aha amɛ Torah lɛ atsɔ nitsumɔ ni amɛtsuɔ. Shi enɛɛmɛi fɛɛ lɛ, tɔmɔ ni. Wiemɔ kome folo po bɛ Torah lɛ loo nilelɔi lɛ awiemɔ mli ni fiɔ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ sɛɛ.” (Commentary on the Mishnah, Avot 4:5) Shi rabifoi ayinɔi ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ booo Maimonides heguɔgbee wiemɔ nɛɛ toi.
Beni Yuda jamɔ boteɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔ mli lɛ, emli gbala kɛwo jamɔ tsakemɔ kui amli, mɛi ni sumɔɔɔ tsakemɔ, kɛ mɛi ni hiɛ ortodɔks hemɔkɛyeli. Yɛ Yudafoi pii agbɛfaŋ lɛ, jamɔ mli hemɔkɛyeli kɛ nifeemɔ batsɔ nɔ ni he ehiaaa tsɔ̃ kɛha amɛ. Nɔ ni enɛ kɛba ji akɛ, eha rabifoi agbɛhe lɛ hewalɛ nɔ bɔi gbɔmɔ. Yɛ hei pii nɛkɛ lɛ, rabi lɛ batsɔ mɔ ko ni ahala lɛ akɛ asafo yitso, ni etsuɔ nii akɛ daa gbi tsɔɔlɔ kɛ ŋaawolɔ ni awoɔ lɛ nyɔmɔ, kɛha ekuu lɛ mli bii. Shi, yɛ Hasidim kui ni fe ortodɔksbii lɛ ateŋ lɛ, aha shishinumɔ ni ayɔɔ yɛ rabi lɛ he akɛ nuntsɔ kɛ mɔ ni feɔ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ tee hiɛ babaoo po fe nakai.
Kadimɔ wiemɔi ni Edward Hoffman wie yɛ ewolo ni eŋma yɛ Hasidim Chabad-Lubavitch kuu lɛ he lɛ mli lɛ: “Mra be mli Hasidim kuu lɛ mli bii lɛ hu ma nɔ mi akɛ yɛ yinɔ fɛɛ yinɔ mli lɛ, ayɛ Yudafoi ahiɛnyiɛlɔ kome, zaddik [ni ji jalɔ], ni ji ebe lɛ mli ‘Mose,’ ni mɔ ko kwraa bɛ ni kɛ lɛ yeɔ egbɔ yɛ ewoloŋlee kɛ ehetuu-kɛhamɔ gbɛfaŋ. Kɛtsɔ ejamɔ su ni yɔɔ naakpɛɛ nɔ lɛ, Hasidim kuu fɛɛ kuu nu he akɛ, amɛ Rebbe [Yiddish kɛha “rabi”] baanyɛ ena Ofe lɛ akpɔi anɔ hewalɛ po. Jeee akɛ abuɔ lɛ akɛ mɔ ni feɔ nɔkwɛmɔ nɔ kɛtsɔɔ ewiemɔi ni ekɛjieɔ saji akpo lɛ nɔ kɛkɛ, shi moŋ anaa bɔ ni ehiɔ shi ehaa diɛŋtsɛ, (‘bɔ ni efĩɔ espaatere naa kpãi ehaa,’ taakɛ awieɔ lɛ) akɛ ewóɔ adesai anɔ, ni ekɛ gbɛ ni yaa ŋwɛinyo lɛ ŋɔɔ lɛ he gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ nigii haa.”
“Akatsɛ Nyɛ Rabi”
Yesu, ni ji klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudanyo ni to Kristojamɔ shishi lɛ, hi shi yɛ be mli ni Farisifoi arabi susumɔ lɛ miihe aye Yuda jamɔ nɔ kwraa. Jeee Farisifonyo ji lɛ, ni atsɔseko lɛ yɛ amɛ nikasemɔ he wuji lɛ hu eko mli, shi kɛlɛ, lɛ hu atsɛ lɛ Rabi.—Marko 9:5; Yohane 1:38; 3:2.
Beni ewieɔ heguɔgbee wiemɔ eshiɔ rabi nifeemɔ ni yɔɔ Yuda jamɔ mli lɛ, Yesu kɛɛ: “Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ, Mose sɛi lɛ nɔ amɛtara lɛ. Amɛsumɔɔ okpɔlɔ-yitso tamɔ yɛ niyenii ashi, kɛ onukpai ashitaramɔ hei yɛ kpee hei lɛ, kɛ jara nɔ ŋamɔi, ni amɛsumɔɔ akɛ atsɛ amɛ: Rabi, Rabi! Shi nyɛ lɛ, akatsɛ nyɛ Rabi; ejaakɛ mɔ kome ji nyɛ tsɔɔlɔ (lɛ ji Kristo); shi nyɛ fɛɛ lɛ, nyɛmimɛi ji nyɛ.”—Mateo 23:2, 6-8.
Yesu bɔ kɔkɔ eshi sɔrɔto feemɔ ni hiɔ osɔfoi kɛ sɔlemɔyalɔi ateŋ, ni jeɔ shishi yɛ Yuda jamɔ mli lɛ. Ewie eshi agbojee ni tamɔ nɛkɛ ni akɛaaha gbɔmɛi. “Mɔ kome ji nyɛ tsɔɔlɔ,” taakɛ ekɛ ekaa jaje lɛ. Namɔ ji Mɔ nɛɛ?
Mose, “ni Yehowa kɛ lɛ kpe hiɛ kɛ hiɛ,” ni nilelɔi lɛ diɛŋtsɛ tsɛɔ lɛ “wɔ Rabi” lɛ, ji gbɔmɔ ni yeee emuu. Etɔ̃ po. (5 Mose 32:48-51; 34:10; Jajelɔ 7:20) Yɛ nɔ najiaŋ ni eeema Mose nɔ mi akɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Mibatee gbalɔ ko shi maha amɛ kɛaajɛ amɛnyɛmimɛi lɛ ateŋ tamɔ bo, ni mikɛ miwiemɔi lɛ aaawo enaa, ni eeewie nii fɛɛ ni mawo lɛ he kita lɛ etsɔɔ amɛ. Ni aaaba mli akɛ mɔ ni boŋ miwiemɔi ni eeewie yɛ migbɛi amli lɛ atoi lɛ, mi diɛŋtsɛ mabi lɛ shishi.”—5 Mose 18:18, 19.
Biblia gbalɛi maa nɔ mi akɛ wiemɔi nɛɛ na amɛ mlibaa yɛ Yesu, mɔ ni ji Mesia lɛ mli.a Jeee akɛ Yesu “tamɔ” Mose pɛ kɛkɛ; enɔ kwɔ fe Mose. (Hebribii 3:1-3) Ŋmalɛi lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ afɔ Yesu akɛ gbɔmɔ ni eye emuu, ni ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ Mose lɛ, esɔmɔ Nyɔŋmɔ akɛ mɔ ni “esha ko esha ko bɛ ehe.”—Hebribii 4:15.
Nyiɛmɔ Mɔ ni Ji Nɔkwɛmɔ Nɔ lɛ Sɛɛ
Rabi nifeemɔ kɛ ewiemɔ fɛɛ ni akaseɔ fitsofitso nɛɛ kɛ Yudafoi lɛ bɛŋkɛko Nyɔŋmɔ he kpaakpa. Eyɛ mli akɛ gbɔmɔ ni yeee emuu baanyɛ afee anɔkwayeli he nɔkwɛmɔ nɔ moŋ, shi kɛ wɔkwɛ ni wɔkase enifeemɔi fɛɛ lɛ, no lɛ wɔbaakase etɔmɔi kɛ emuu ni eyeee lɛ hu wɔfata esui kpakpai lɛ ahe. Ni no lɛ, wɔkɛ anunyam ni esaaa bɔɔ nɔ lɛ miiha lɛ moŋ fe ni wɔkɛaaha Bɔlɔ lɛ.—Romabii 1:25.
Shi Yehowa kɛ mɔ ko ni ji Nɔkwɛmɔ Nɔ eha adesai. Taakɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, Yesu ehi shi pɛŋ dani ebatsɔ̃ adesa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, atsɛɔ lɛ “Nyɔŋmɔ ni anaaa lɛ subaŋ, bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔbi.” (Kolosebii 1:15) Akɛni esɔmɔ yɛ ŋwɛi aahu afii akpei abɔ ni aleee akɛ Nyɔŋmɔ nitsulɔ “ŋaalɔ” hewɔ lɛ, Yesu yɛ hegbɛ ni fe fɛɛ akɛ eeeye ebua wɔ ni wɔbale Yehowa.—Abɛi 8:22-30; Yohane 14:9, 10.
Enɛ hewɔ lɛ, Petro nyɛ eŋma akɛ: “Kristo hu na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enane maahei lɛ asɛɛ.” (1 Petro 2:21) Bɔfo Paulo woɔ Kristofoi hewalɛ ni “wɔkwɛ hemɔkɛyeli shishijelɔ kɛ naagbelɔ ni ji Yesu lɛ.” Ewie ehe hu akɛ “mɔ mli ni aŋɔ ŋaa kɛ nilee jwetrii lɛ fɛɛ atee yɛ.” (Hebribii 12:2; Kolosebii 2:3) Adesa kroko bɛ—Mose jio, rabifoi nilelɔi lɛ eko jio—ni sa hesusumɔ ni tamɔ nɛkɛ. Kɛ mɔ ko yɛ ni esa akɛ akase lɛ jogbaŋŋ lɛ, Yesu ni. Ehe ehiaaa ni Nyɔŋmɔ tsuji aŋɔ sabala ko tamɔ rabi, titri lɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishinumɔ ni ebaná lɛ hewɔ, shi kɛ esa akɛ atsɛ mɔ ko akɛ Rabi lɛ, no lɛ Yesu ni.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Kɛ ootao saji babaoo yɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ he lɛ, kwɛmɔ Will There Ever Be a World Without War? wolo bibioo ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ, baafa 24-30.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 28 lɛ Jɛ]
© Brian Hendler 1995. Ehe Hegbɛ Fɛɛ Ji Enɔ