Bei Kpakpai Kã Wɔhiɛ
“WƆYAA lɛ one-zero-one,” yoo ko kɛɛ.
Kɛkɛ ni enaanyo lɛ here nɔ akɛ: “Nibii amli wa kɛha mi fe nakai po. Mi lɛ, miyaa lɛ zero-zero-one.”
Yɛ Afrika Anaigbɛ hei komɛi lɛ, sanegbaa kuku ni tamɔ nɛkɛ ehiaaa mlitsɔɔmɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni mɔ aaaye nii shii etɛ jenamɔ (one-one-one) lɛ, mɔ ko ni yaa lɛ one-zero-one lɛ nyɛɔ eyeɔ nii shii enyɔ pɛ jenamɔ—shikome leebi kɛ shikome hu gbɛkɛ. Obalanyo ko ni yaa lɛ zero-zero-one lɛ tsɔɔ eshihilɛ lɛ mli akɛ: “Miyeɔ nii shikome daa gbi. Mikɛ nu pii woɔ mi-friji lɛ mli obɔ. Miyeɔ gari [duade] gbɛkɛ dani miyawɔɔ. Nakai ji bɔ ni mifeɔ kɛhiɔ shi.”
Enɛ ji jaramɔ shihilɛ ni mɛi pii yɔɔ mli ŋmɛnɛ. Nibii ajara miiya ŋwɛi waa, ni nihemɔ hewalɛ ni shika yɔɔ lɛ miiba shi.
Agba Hɔmɔ Afɔ Shi
Nyɔŋmɔ gba jaramɔ shihilɛi ni mɛi pii kɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ efɔ shi, yɛ ninaai ni tsara nɔ ni akɛha bɔfo Yohane lɛ mli. Amɛteŋ ekome ji hɔmɔ ni baaba. Yohane gba akɛ: “Ni mikwɛ, ni naa, okpɔŋɔ diŋ; ni mɔ ni ta enɔ lɛ hiɛ ŋsɛnii yɛ edɛŋ.” (Kpojiemɔ 6:5) Nɛkɛ okpɔŋɔ kɛ enɔtalɔ ni kɛ haomɔ baa nɛɛ feɔ hɔmɔ he mfoniri—niyenii he baasɛ̃ aahu akɛ akɛ ŋsɛnii baaja aha mɛi.
No sɛɛ lɛ, bɔfo Yohane kɛɔ akɛ: “Ni minu gbee ko . . . miikɛɛ: ‘Ŋmaa susumɔ nɔ kome denario, ni abele susumɔ nii etɛ denario.’ ” Yɛ Yohane gbii lɛ amli lɛ, ŋmaa susumɔ nɔ kome ji niyenii falɛ ni ahaa asraafonyo gbi kome, ni denario ji gbi kome nitsumɔ he nyɔmɔ ni awoɔ. Enɛ hewɔ lɛ, shishitsɔɔmɔ ni Richard Weymouth fee lɛ tsɔɔ kuku lɛ shishi akɛ: “Gbi muu fɛɛ nyɔmɔwoo kɛha aboloo akwaabɔ kome, gbi muu fɛɛ nyɔmɔwoo kɛha akoko abolooi etɛ.”—Kpojiemɔ 6:6.
Enyiɛ ji gbi muu fɛɛ nyɔmɔwoo ŋmɛnɛ? Amaniɛbɔɔ ko ni ji State of World Population, 1994 lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Gbɔmɛi aaashɛ akpekpei akpei 1.1, aaafee je lɛŋ maji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ amlijaa oha mli 30 naa aaashɛ $1 gbi kome.” Enɛ hewɔ lɛ, yɛ je lɛŋ ohiafoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, gbi kome nyɔmɔwoo heɔ bodobodo akwaabɔ kome, kɛ wɔɔtsɛ lɛ nakai.
Shi, enɛ jeee naakpɛɛ nɔ ko kɛha mɛi ni yeɔ ohia waa lɛ. Nuu ko kɛ hiɛdɔɔ bi akɛ: “Bodobodo! Namɔ baanyɛ bodobodo ahe? Gbii etɛ nɛɛ, bodobodo etsɔ niyenii ni ayeɔ yɛ be komekomei pɛ mli!”
Nɔ ni tamɔɔɔ nakai kwraa ji akɛ, niyenii etako kwraa. Taakɛ UN amaniɛbɔi komɛi tsɔɔ lɛ, yɛ afii nyɔŋma ni ho lɛ mli lɛ, niyenii ni anaa yɛ je lɛŋ lɛ tee hiɛ oha mlijaa 24, ni fa kwraa fe hiɛyaa ni ba yɛ je lɛŋ gbɔmɛi ayifalɛ gbɛfaŋ. Shi kɛlɛ, jeee mɛi fɛɛ na nɛkɛ niyenii falɛ ni tee hiɛ nɛɛ mli ŋɔɔmɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Afrika nɛkɛ lɛ, niyenii ni anaa lɛ falɛ ba shi diɛŋtsɛ kɛ oha mlijaa 5, yɛ be mli ni gbɔmɛi ayifalɛ tee hiɛ oha mlijaa 34. No hewɔ lɛ, yɛ niyenii ni fa babaoo yɛ je lɛŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, hɔmɔ miiye mɛi lolo yɛ maji pii anɔ.
Kɛ niyenii bɛ lɛ, ehaa ejara waa. Nitsumɔ ni anaaa atsu, nyɔmɔwoo ni faaa, kɛ nibii ajara ni yaa ŋwɛi lɛ haa ewaa waa akɛ aaana shika ni akɛhe nibii ni yɔɔ lɛ. Human Development Report 1994 lɛ wie akɛ: “Hɔmɔ miiye gbɔmɛi, jeee akɛ ni niyenii bɛ hewɔ—shi moŋ akɛni amɛnyɛɛɛ amɛhe lɛ hewɔ.”
Hiɛnɔkamɔ ni abɛ, nijiaŋwujee, kɛ haomɔ miifa babaoo. Glory, ni yɔɔ Afrika Anaigbɛ lɛ wie akɛ: “Gbɔmɛi nuɔ he akɛ amrɔ nɛɛ shihilɛ ehiii, shi wɔsɛɛ shihilɛ baafãŋ po.” Yoo kroko hu wie akɛ: “Gbɔmɛi nuɔ he akɛ amɛmiibɛŋkɛ amanehulu ko. Amɛnuɔ he akɛ gbi ko baashɛ ni anaŋ nɔ ko nɔ ko yɛ jara nɔ ahe.”
Yehowa Kwɛ Etsuji yɛ Blema Bei Amli
Nyɔŋmɔ tsuji le akɛ Yehowa woɔ enɔkwafoi lɛ anyɔmɔ kɛtsɔ amɛhiamɔ nii ni ehaa amɛ lɛ kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ hewalɛ ni ehaa amɛ koni amɛnyɛ amɛkpee jaramɔ shihilɛi anaa lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ nyɛmɔ ni ekɛaaha amɛ amɛhiamɔ nii nɛɛ mli hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ lɛ ji amɛ hemɔkɛyeli lɛ fa ko ni he hiaa waa. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Mɔ ni baa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, ja ehe eye akɛ eyɛ, ni eji mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ hu.”—Hebribii 11:6.
Yehowa ekwɛ etsuji anɔkwafoi lɛ anɔ aahu yɛ bei fɛɛ mli. Yehowa ha gbalɔ Elia niyenii yɛ afii etɛ-kɛ-fã nu hɔmɔ ko ni ba lɛ mli. Kɛjɛ shishijee mli lɛ, Nyɔŋmɔ fã kwãkwãlabitei ni amɛbaha Elia aboloo kɛ loo. (1 Maŋtsɛmɛi 17:2-6) Sɛɛ mli lɛ, Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eha yoo okulafo ko ni haa Elia niyenii lɛ mamu kɛ mu ni eyɔɔ lɛ sɛɛ tsɛ aahu. (1 Maŋtsɛmɛi 17:8-16) Yɛ nakai hɔmɔ lɛ mli nɔŋŋ, yɛ jamɔ mli yiwaa ni naa wa waa, ni Maŋnyɛ Izebel yiwalɔ lɛ kɛba amɛnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa kwɛ ni egbalɔi lɛ anine shɛ aboloo kɛ nu nɔ.—1 Maŋtsɛmɛi 18:13.
Sɛɛ mli, beni Babilon maŋtsɛ lɛ bawo Yerusalem ni kwa hemɔkɛyeli lɛ he ka lɛ, ehe bahia ni gbɔmɛi lɛ “[aŋmɛ] aboloo amɛye kɛ tsuiyeli.” (Ezekiel 4:16) Shihilɛ lɛ mli bawa aahu akɛ yei komɛi ye amɛ diɛŋtsɛ amɛmusuŋ bii. (Yaafo 2:20) Ni kɛlɛ, eyɛ mli akɛ ayawo gbalɔ Yeremia tsuŋ yɛ eshiɛmɔ lɛ hewɔ moŋ, shi Yehowa kwɛ ni “aŋɔɔ aboloo subɔo kɛjɛɔ aboloo-shalɔi lɛ ablohu lɛŋ abahaa [Yeremia] gbi fɛɛ gbi aahu kɛyashi beyinɔ ni aboloo lɛ fɛɛ tã yɛ maŋ lɛŋ.”—Yeremia 37:21.
Ani Yehowa hiɛ kpa Yeremia nɔ beni aboloo lɛ fɛɛ tã lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi, ejaakɛ beni maŋ lɛ gbee shi yɛ Babilonbii lɛ ahiɛ lɛ, aha Yeremia ‘niyenii ni ekɛbaanyiɛ gbɛ nɔ kɛ nikeenii, ni awo lɛ gbɛ akɛ eya.’—Yeremia 40:5, 6; kwɛmɔ Lala 37:25 hu.
Nyɔŋmɔ Haa Etsuji Ahiamɔ Nii Ŋmɛnɛ
Taakɛ bɔ ni Yehowa ha etsuji ahiamɔ nii yɛ yinɔi ni eho lɛ amli lɛ, nakai nɔŋŋ efeɔ ŋmɛnɛ, ni ekwɛɔ amɛ yɛ heloo naa kɛ mumɔŋ fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Lamitunde, ni yɔɔ Afrika Anaigbɛ lɛ niiashikpamɔ nɛɛ he okwɛ. Egba akɛ: “Tsutsu ko lɛ, kulɛ miyɛ wuɔi alɛɛhe agbo ko. Shi gbi ko lɛ, julɔi ni kɛ awuiyeli nibii ewula amɛhe ba wuɔi alɛɛhe lɛ ni amɛbaju wuɔi nɛɛ babaoo, kɛ tsɔne ni haa wɔ sarawa hewalɛ, kɛ shika ni wɔhiɛ yɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ hu lɛ, hela bote wuɔi fioo ni shwɛ lɛ amli ni amɛ fɛɛ amɛgboi. Enɛ fite mi-wuɔi-alɛɛ nitsumɔ lɛ kwraa. Mikɛ afii enyɔ sɔŋŋ tao nitsumɔ aahu, shi minaaa eko. Nibii amli wa waa diɛŋtsɛ, shi Yehowa ha wɔ wɔhiamɔ nii.
“Nɔ ni ye bua mi ni mikpee jaramɔ bei nɛɛ anaa ji bɔ ni miyoo akɛ Yehowa ŋmɛɔ gbɛ ni nibii komɛi baa wɔnɔ koni ekɛha wɔhi kɛya hiɛ lɛ. Mikɛ miŋa tee nɔ aahu kɛ wɔ daa gbi weku Biblia mli nikasemɔ lɛ, ni enɛ ye ebua wɔ waa diɛŋtsɛ. Sɔlemɔ hu ji hewalɛ jɛɛhe kpele ko. Bei komɛi lɛ, minuuu he akɛ misɔle, shi kɛ misɔle lɛ, minaa hewalɛ waa.
“Mikase sɛɛnamɔ ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ anɔjwɛŋmɔ he, yɛ nakai jaramɔ be lɛ mli. Misusuɔ Lala 23, ni wieɔ Yehowa he akɛ wɔ Kwɛlɔ lɛ he babaoo. Ŋmalɛ kroko hu ni wo mi hewalɛ ji Filipibii 4:6, 7, ni wieɔ ‘Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ’ he lɛ. Wiemɔ kuku kroko hu ni wo mi ekaa ji 1 Petro 5:6, 7, ni kɛɔ akɛ: ‘No hewɔ lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi yɛ Nyɔŋmɔ nine ni wa lɛ shishi, koni ewo nyɛ nɔ yɛ be ni sa mli; ni nyɛshɛrɛ nyɛ haomɔi lɛ nyɛshwie enɔ, ejaakɛ lɛ ekwɛɔ nyɛ.’ Nɛkɛ ŋmalɛi kukuji nɛɛ fɛɛ ye bua mi yɛ nakai jaramɔ be lɛ mli. Kɛ oojwɛŋ saji anɔ lɛ, onyɛɔ okɛ nibii krokomɛi yeɔ nibii ni haa ohaoɔ lɛ anajiaŋ yɛ ojwɛŋmɔ mli.
“Amrɔ nɛɛ mina nitsumɔ ekoŋŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee akɛ nibii efee mlɛo eha mi. Taakɛ Biblia lɛ gba efɔ shi yɛ 2 Timoteo 3:1-5 lɛ, wɔyɛ ‘naagbee gbii lɛ’ amli, ni nɔ ni kadiɔ lɛ ji ‘jaramɔ bei.’ Wɔnyɛŋ wɔtsake nɔ ni ŋmalɛ lɛ ekɛɛ lɛ. No hewɔ lɛ mikpaaa gbɛ akɛ shihilɛ lɛ baafee mlɛo. Shi kɛlɛ, minuɔ he akɛ Yehowa mumɔ lɛ miiye miibua mi ni manyɛ makpee naa.”
Yɛ jaramɔ be ni wɔyɔɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔɔ Yehowa kɛ e-Bi ni yeɔ Maŋtsɛ, Kristo Yesu nɔ lɛ, aniji enyɛŋ shi. (Romabii 10:11) Yesu diɛŋtsɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “No hewɔ lɛ miikɛɛ nyɛ akɛ: Nyɛkafea yeyeeye yɛ nyɛwala hewɔ, nɔ ni nyɛaaye kɛ nɔ ni nyɛaanu, aloo nyɛ gbɔmɔtso lɛ hewɔ, nɔ ni nyɛaawo. Ani wala efeee ŋmaa, ni gbɔmɔtso efeee atade? Nyɛkwɛa ŋwɛi loofɔji lɛ: amɛdũuu nii, asaŋ amɛkuuu, asaŋ amɛbuaaa naa amɛwooo aboŋoi amli; shi nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ lɛɔ amɛ kɛ̃. Ani nyɛhiii aahu fe amɛ? Shi nyɛteŋ namɔ kɛ yeyeeye-feemɔ aaanyɛ atsa ekɛlɛ naa ninetalɔ kome? Ni mɛɛ hewɔ nyɛfeɔ yeyeeye yɛ atade hewɔ?”—Mateo 6:25-28.
Eka shi faŋŋ akɛ sanebimɔi ni pɛiɔ mɔ tsuiŋ yɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ amli nɛ. Shi Yesu tee nɔ kɛ wiemɔi ni haa mɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ akɛ: “Nyɛjwɛŋa ŋa nɔ fɔfɔii lɛ ahe, bɔ ni amɛkwɛ̃ɔ; amɛtsuuu nii, asaŋ amɛtsɛ̃ɛɛ kpaa. Shi miikɛɛ nyɛ akɛ, Salomo kɛ enunyam lɛ fɛɛ tete, ewulaaa tamɔ enɛɛmɛi ateŋ ekome. Shi kɛji ŋa nɔ jwɛi ni ŋmɛnɛ eyɛ ni wɔ́ lɛ aŋɔwo flɔnɔɔ mli lɛ ni Nyɔŋmɔ wulaa nɛkɛ lɛ, efeŋ nɔ ni fe enɛ ehaŋ nyɛ ni nyɛhemɔkɛyeli faaa lɛ lo? No hewɔ lɛ nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛɛa akɛ: Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔha wɔhe? Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ̃. Shi nyɛ-Tsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihia nyɛ. Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.”—Mateo 6:28-33.
Bei Kpakpai Kã Wɔhiɛ
Nɔ fɛɛ nɔ yeɔ odase faŋŋ akɛ shika helɛtemɔ kɛ adesai ashihilɛ ni yaa nɔ efiteɔ lɛ mli baawo wu yɛ je lɛŋ hei babaoo. Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ webii yooɔ akɛ nɛkɛ shihilɛi nɛɛ baahi shi be kukuoo ko kɛkɛ. Maŋtsɛ Salomo nɔyeli be ni yɔɔ nyam lɛ feɔ Maŋtsɛ ni nɔ kwɔ fe Salomo, ni baaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ jalɛ nɔyeli lɛ he mfoniri. (Mateo 12:42) Nakai Maŋtsɛ lɛ ji Kristo Yesu, “maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ kɛ nuntsɔmɛi a-Nuntsɔ” lɛ.—Kpojiemɔ 19:16.
Lala 72, ni na eklɛŋklɛŋ mlibaa ni kɔɔ Maŋtsɛ Salomo he lɛ, wieɔ Yesu Kristo nɔyeli ni yɔɔ nyam lɛ he. Susumɔ nibii ni yɔɔ miishɛɛ ni egbaa efɔ̃ɔ shi yɛ shikpɔŋ lɛ wɔsɛɛ he, yɛ Kristo shishi akɛ Maŋtsɛ lɛ he okwɛ.
Toiŋjɔlɛ Shihilɛ yɛ Jeŋ Fɛɛ: “Jalɔ aaafrɔke yɛ egbii lɛ amli, ni hejɔlɛ aaafa kɛyashi beyinɔ ni nyɔŋtsere bɛ dɔŋŋ. Eeeye nɔ kɛaajɛ ŋshɔ nɔ kɛaatee ŋshɔ nɔ, ni kɛaajɛ Faa lɛ naa kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.”—Lala 72:7, 8.
Ohiafoi Ahesusumɔ: “Eeejie ohiafoi ni bolɔɔ lɛ, kɛ nɔnalɔ ni bɛ bualɔ lɛ. Eeena ohiafo kɛ mɔ ni efi lɛ lɛ mɔbɔ, ni ehere mɛi ni efi amɛ lɛ asusumai ayiwala. Eeekpɔ̃ amɛsusuma kɛaajɛ fifiamɔ kɛ yiwalɛ mli, ni amɛlá jara aaawa yɛ ehiɛ.”—Lala 72:12-14.
Niyenii Babaoo: “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.”—Lala 72:16.
Yehowa Anunyam lɛ Baayi Shikpɔŋ lɛ nɔ Obɔ: “Yijiemɔ aha Yehowa, Nyɔŋmɔ ni ji Israel Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni lɛ ekome too efeɔ naakpɛɛ nii lɛ, ni aaajie enunyam gbɛi lɛ yi kɛaatee naanɔ, ni shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ aaayi tɔ kɛ enunyam lɛ.”—Lala 72:18, 19.
No hewɔ lɛ bei kpakpai kã wɔhiɛ lɛlɛŋ.