Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 1/1 bf. 24-28
  • Yehowa Kwaaa Wɔ Kɔkɔɔkɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Yehowa Kwaaa Wɔ Kɔkɔɔkɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Biblia Mli Anɔkwale lɛ Kasemɔ
  • Shiɛmɔ yɛ Shitee-kɛ-Woo Fɛɛ Sɛɛ
  • Jaramɔ Shihilɛi yɛ Jeŋ Ta Ii Mli
  • Aka Wɔ yɛ Wɔhe ni Wɔkɛwooo Maŋ Saji Amli lɛ Gbɛfaŋ
  • Miku Misɛɛ Kɛtee Wɔ Akrowa Lɛ
  • Wɔnine Shɛɛɛ Wɔ Woji Anɔ Dɔŋŋ
  • Jaramɔ Shihilɛi lɛ Tee Hiɛ
  • Tsakemɔi Wuji
  • Kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Pɛ
  • Yehowa kɛ “Hewalɛ ni Fa Kɛteke Nɔ” Eha
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • Yehowa Wajeɔ Ewebii, yɛ Bokagbɛ kɛ Anaigbɛ Fɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Nɔ ni Fe Afii 50 ni ‘Mikɛtee Hei’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Odase ni Ayeɔ “Jeŋmaji lɛ Fɛɛ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 1/1 bf. 24-28

Yehowa Kwaaa Wɔ Kɔkɔɔkɔ

TAAKƐ NASHO DORI GBA

Mbreshtan ji gɔji anɔ akrowa bibioo ko yɛ Albania wuoyigbɛ, ni ekɛ Greece jekɛɛɛ. Afɔ mi yɛ jɛmɛ yɛ 1907 mli. Beni miye afii enumɔ pɛ, kɛkɛ ni mibɔi Greek skul yaa, shi miskulyaa fite beni Italia asraafoi batutua Albania yɛ Jeŋ Ta I mli lɛ. Yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ, mitsa miskul lɛ nɔ ekoŋŋ, shi mitsa nɔ yɛ Albania wiemɔ mli.

EYƐ mli akɛ mifɔlɔi sumɔɔɔ jamɔ tsɔ̃ moŋ, shi amɛyeɔ Albania Orthodɔks Sɔlemɔ lɛ blema saji anɔ. Mitsɛkwɛ papa ye osɔfo yɛ Mbreshtan, no hewɔ lɛ mitsu nii yɛ sɔlemɔ lɛ mli, ni no ha mile sɔlemɔ lɛ nifeemɔi jogbaŋŋ ni jeee kɛɛmɔ akɛɛ mi. Kusumii ni amɛfeɔ lɛ tamɔ kusumii folo ni sɛɛnamɔ bɛ he, ni osatofeemɔ ni yaa nɔ lɛ hu hao mi waa.

Yɛ wɔ maŋ kusum naa lɛ, mifɔlɔi hala obalayoo ko amɛha mi akɛ mikɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli. Argjiro jɛ akrowa ni bɛŋkɛ wɔ, ni atsɛɔ lɛ Grabova lɛ mli, ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ 1928 mli, beni eye afii 18.

Biblia Mli Anɔkwale lɛ Kasemɔ

Aaafee nakai be lɛ mli ni miwie Orthodɔks Sɔlemɔ lɛ nibii komɛi ni misumɔɔɔ lɛ ahe mitsɔɔ mitsɛkwɛ bi ko ni jɛ United States ebasara wɔ. Ni eto he eha mi akɛ: “Kuu ko yɛ Amerika, yɛ mishia lɛ masɛi nɔŋŋ, ni amɛbɛ sɔlemɔtsu shi amɛkaseɔ Biblia lɛ.” Mibaná wiemɔ ni ewie akɛ amɛkaseɔ Biblia lɛ, shi amɛbɛ sɔlemɔtsu lɛ he miishɛɛ waa. No hewɔ lɛ mikɛɛ lɛ ni ekɛ Biblia kasemɔ he woji amaje mi.

Mihiɛ kpa wɔ sanegbaa nɛɛ nɔ kwraa aahu kɛyashi aaafee afi sɛɛ beni minine shɛ wolo ko ni akɛmaje mi kɛjɛ Milwaukee, Wisconsin lɛ nɔ. Nɔ ni yɔɔ mli ji The Harp of God wolo lɛ yɛ Albania wiemɔ mli kɛ Buu-Mɔɔ yɛ Greek wiemɔ mli. Migbele wolo lɛ mli ni mikane fioo ko ni mina akɛ egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa anɔkwa sɔlemɔ lɛ nɔ. No ha mihiɛ fee mi yaa fioo. Mikɛɛ mihe akɛ: ‘Mitaooo ni mikɛ sɔlemɔ ko kwraa ana nɔ ko feemɔ.’ No hewɔ lɛ mikaneee wolo lɛ migbeee naa.

Yɛ 1929 mli lɛ, miyabote asraafoi anitsumɔ mli ni akɛ mi tee Tiranë, ni ji Albania maŋtiase lɛ mli. Mikɛ Stathi Muçi yakpe yɛ jɛmɛ, ni eekane Biblia yɛ Greek wiemɔ mli. Ni mibi lɛ akɛ: “Ani oyaa sɔlemɔ?” Ni eha hetoo akɛ: “Dabi. Mikpa sɔlemɔ yaa. Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome ji mi.” Asraafonyo kroko fata mihe ni wɔkɛ Stathi tee kpee Hɔgbaa. Jɛmɛ ji he ni mina mile yɛ akɛ anɔkwa jamɔ lɛ jeee tsu loo sɔlemɔ ko, shi moŋ mɛi ni yɔɔ mli ji Kristo sɔɔlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ. Agbɛnɛ mibanu nɔ ni The Harp of God wolo lɛ wieɔ lɛ shishi.

Nasho Idrizi kɛ Spiro Vruho ku amɛ sɛɛ kɛjɛ United States kɛba Albania yɛ 1920 afii lɛ teŋ gbɛ, ni amɛmiigbɛ Biblia mli anɔkwalei ni amɛkase yɛ jɛmɛ lɛ amɛmiishwã. Mibɔi kpeei yaa yɛ Tiranë, kɛfata Biblia Kaselɔi fioo komɛi ahe. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni ebafee faŋŋ kɛha mi akɛ mibana Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ. No hewɔ lɛ abaptisi mi yɛ August 4, 1930, yɛ faa ko ni bɛŋkɛ wɔ lɛ mli.

No sɛɛ lɛ, miku misɛɛ kɛtee Mbreshtan koni mayatsa mispaatre-feemɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, mi hu mikɛ mɛi bɔi Biblia mli anɔkwalei ni mikase lɛ ahe sanegbaa. Mikɛɔ amɛ akɛ: “Yesu Kristo tamɔɔɔ amagai bibii ni yɔɔ sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ. Ehiɛ kã!”

Shiɛmɔ yɛ Shitee-kɛ-Woo Fɛɛ Sɛɛ

Ahmed Bey Zogu kɛ asraafoi ahewalɛ shɔ̃ nɔyeli hewalɛ lɛ yɛ 1925 mli, ni efee ehe Maŋtsɛ Zog I yɛ 1928 mli, ni eye nɔ aahu kɛbashi 1939. Emaŋsɔɔlɔi ni kwɛɔ adesai ahegbɛi anɔ lɛ kɛ gbɛŋmɛɛ ha kɛha wɔ Kristofoi anitsumɔ lɛ. Shi kɛlɛ, wɔna naagbai. Nɔ hewɔ ji akɛ, Musa Juka, ni ji maŋsɔɔlɔ ni kwɛɔ maŋ saji anɔ lɛ, kɛ Roma paapa lɛ yɛ tsakpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa. Juka fã akɛ akpɛlɛ jamɔi etɛ pɛ nɔ—Muslim, Orthodɔks, kɛ Roma Katolik. Polisifoi ka akɛ amɛbaahe wɔ woji lɛ kɛjɛ wɔdɛŋ ni amɛtsĩ wɔ shiɛmɔ lɛ naa, shi amɛyeee omanye.

Yɛ 1930 afii lɛ amli lɛ, mitee Berat, ni ji maŋtiase wulu ni yɔɔ Albania, he ni Mihal Sveci jɛɔ ekudɔɔ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shii abɔ. Wɔto shiɛmɔ gbɛfaai ahe gbɛjianɔ kɛtee maŋ lɛŋ fɛɛ. Be ko lɛ atsu mi kɛtee Shkodër maŋ lɛ mli ni miyaye otsii enyɔ yɛ jɛmɛ, ni miha woji babaoo. Yɛ 1935 mli lɛ, wɔyi fioo ko hai bɔs kɛtee Këlcyrë maŋ lɛ mli ni wɔyashiɛ yɛ jɛmɛ. Kɛkɛ ni ato shiɛmɔ he gbɛfaa wulu he gbɛjianɔ kɛtee Albania kɛha Përmet, Leskovik, Ersekë, Korçë, Pogradec, kɛ Elbasan maji lɛ amli nitsumɔ. Wɔyagbe gbɛfaa lɛ naa yɛ Tiranë yɛ be ni sa mli ni wɔnyɛ wɔye Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ.

Mumɔŋ niyenii ni wɔnine shɛ nɔ lɛ ye ebua wɔ ni wɔhe wa yɛ mumɔŋ, no hewɔ lɛ wɔnuuu he akɛ akwa wɔ kɔkɔɔkɔ. Kɛjɛ 1930 kɛbashi 1939 lɛ, minine shɛ Buu-Mɔɔ nɔ yɛ Greek wiemɔ mli daa. Oti ni ma mihiɛ ji akɛ makane Biblia lɛ, kɛ hoo lɛ ŋmɛlɛtswaa kome daa gbi, ni mifee nakai aahu aaashɛ afii 60 dani mihiŋmɛi bɔi minaagbamɔ. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ wɔna Biblia muu lɛ fɛɛ yɛ Albania wiemɔ mli, no hewɔ lɛ eŋɔɔ minaa waa akɛ mikase Greek wiemɔ beni mi ji gbekɛ lɛ. Albania Odasefoi krokomɛi ni fata mihe lɛ hu kase Greek kanemɔ yɛ nakai shishijee gbii lɛ amli, koni amɛ hu amɛnyɛ amɛkane Biblia muu lɛ fɛɛ.

Abaptisi Argjiro yɛ 1938 mli. Beni shɛɔ 1939 lɛ, no mli lɛ wɔfɔ wɔbii nyɔŋma lɛ ateŋ mɛi kpawo. Shi dɔlɛ sane ji akɛ, wɔ klɛŋklɛŋ bii kpawo lɛ ateŋ mɛi etɛ gboi yɛ amɛgbekɛbiiashi.

Jaramɔ Shihilɛi yɛ Jeŋ Ta Ii Mli

Yɛ April 1939 mli, beni eshwɛ fioo ni Jeŋ Ta II baaje shishi lɛ, Italia Fascist asraafoi batutua Albania. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ, shi wɔ kuu bibioo ni ji Maŋtsɛyeli jajelɔi aaashɛ 50 lɛ tee nɔ wɔshiɛ lolo. Ahe wɔ woji wuji kɛ woji bibii aaashɛ 15,000 kɛjɛ wɔdɛŋ ni akpata hiɛ yɛ Jeŋ Ta II mli.

Jani Komino yɛ nitoo he tsu agbo ko ni akɛ woji toɔ mli, ni ekɛtsa eshia lɛ. Beni Italia asraafoi lɛ na amɛle akɛ akala woji lɛ yɛ United States lɛ, eha amɛmli fu. Amɛwie akɛ: “Nyɛkɛ nyɛwiemɔ lakaa mɛi waa! United States miiwuu eeshi Italia!” Enɛ ha amɛmɔ̃mɔ̃ nyɛmimɛi obalahii ni yɔɔ ekaa waa, ni ji Thomai kɛ Vasili Cama, ni beni amɛna amɛle akɛ Komino ji mɔ ni kɛ woji ni amɛjaa lɛ ha amɛ lɛ, lɛ hu amɛyamɔ̃ lɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni polisifoi ha abatsɛ mi koni amɛbibii mi saji.

Amɛbi mi akɛ: “Ani ole hii nɛɛ?”

Ni miha hetoo akɛ: “Hɛɛ.”

“Ani okɛ amɛ tsuɔ nii?”

Mijie naa akɛ: “Hɛɛ. Yehowa Odasefoi ji wɔ. Wɔteee shi wɔwooo nɔyelii lɛ. Wɔkɛ wɔhe wooo maŋ saji amli.”

“Ani nyɛ ji mɛi ni jaa woji nɛɛ?”

Beni mijie naa akɛ hɛɛ pɛ kɛkɛ ni amɛwo miniji gbokɛlɛi, ni amɛkɛ mi yawo tsuŋ yɛ July 6, 1940. Miyafata mɛi krokomɛi enumɔ ni jɛ mikrowa lɛ ahe yɛ jɛmɛ—Josef Kaci, Llukan Barko, Jani Komino, kɛ Cama nyɛmimɛi lɛ. Beni wɔyɔɔ tsuŋwoo he lɛ, wɔkɛ Odasefoi krokomɛi etɛ kpe—Gori Naçi, Nikodhim Shyti, kɛ Leonidas Pope. Abua wɔyi nɛɛhu lɛ fɛɛ naa awo tsuŋwoo he bibioo ko ni kɛlɛ ji mitai 1.8, kɛ elɛɛmɔ hu mitai 3.7 mli!

Gbii fioo sɛɛ lɛ, awo wɔ fɛɛ kɔsɔŋkɔsɔ kɛtsara nɔ, ni akɛ wɔ tee Përmet maŋ lɛ mli. Nyɔji etɛ sɛɛ lɛ, asaa ajie wɔ kɛtee tsuŋwoo he ni yɔɔ Tiranë lɛ ekoŋŋ, ni atsi wɔnaa yɛ jɛmɛ hu nyɔji kpaanyɔ ni atsɛɛɛ wɔ kɛha kojomɔ.

Yɛ naagbee lɛ, akɛ wɔ tee asraafoi akojomɔ he ko. Awo mikɛ Nyɛminuu Shyti tsuŋ nyɔji 27, ni aha Nyɛminuu Komino nyɔji 24, ni aŋmɛɛ mɛi krokomɛi lɛ ahe yɛ nyɔji 10 sɛɛ. Ajie wɔ ekoŋŋ kɛtee Gjirokastër tsuŋwoo he lɛ, ni Nyɛminuu Gole Flloko ye ebua ni ajie wɔ yɛ 1943 mli. Sɛɛ mli lɛ, wɔweku lɛ yahi Përmet maŋtiase lɛ mli, ni mibatsɔ nɔkwɛlɔ yɛ asafo bibioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli.

Eyɛ mli akɛ atsi wɔnitsumɔ lɛ naa ni Jeŋ Ta II miiya nɔ waa yɛ maji ni ebɔle wɔ lɛ amli moŋ, shi wɔtee nɔ wɔfee bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛtsu nitsumɔ ni aha wɔ akɛ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he nii. (Mateo 24:14) Yɛ 1944 mli lɛ, no mli lɛ awo Odasefoi 15 tsuŋ. Kɛlɛ, jaramɔ bei nɛɛ amli fɛɛ lɛ, wɔnuuu he kɔkɔɔkɔ akɛ Yehowa ekwa wɔ.

Aka Wɔ yɛ Wɔhe ni Wɔkɛwooo Maŋ Saji Amli lɛ Gbɛfaŋ

Eyɛ mli akɛ ta lɛ ba naagbee yɛ 1945 mli moŋ, shi wɔ naagbai lɛ tee nɔ, ni ewo wu po. Awo mla kɛnyɛ mɛi anɔ ní amɛfɔ̃ oshiki yɛ oshiki ni afɔ̃ yɛ December 2, 1946 lɛ mli. Abu mɔ fɛɛ mɔ ni ka akɛ eeetsi ehe kɛjɛ he lɛ akɛ Maŋ lɛ henyɛlɔ. Mɛi ni yɔɔ wɔ asafo lɛ mli yɛ Përmet lɛ bɔi bimɔ akɛ, “Mɛni esa akɛ wɔfee?”

Ni miha hetoo akɛ: “Kɛ nyɛkɛ nyɛhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ, ehe ehiaaa ni nyɛbi mi nɔ ni esa akɛ nyɛfee. Nyɛle momo akɛ Yehowa webii kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli. Amɛjeee je lɛ fã.”—Yohane 17:16.

Gbi ni abaafɔ̃ oshiki lɛ bashɛ, ni nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi ba wɔshia lɛ. Amɛje shishi blɛoo akɛ, “Oo, nyɛfea kɔfe fioo nyɛhaa wɔ ni wɔnua ni wɔgbaa sane. Ani nyɛle nɔ ni afeɔ ŋmɛnɛ?”

Miha hetoo akɛ: “Hɛɛ, ŋmɛnɛ ji be ni afɔ̃ɔ oshiki lɛ.”

Kɛkɛ ni onukpai lɛ ekome wie akɛ: “No lɛ nyɛfea oya ni nyɛyaa, kɛ jeee nakai lɛ nyɛbaakpe sɛɛ.”

Ni mikɛɛ lɛ akɛ: “Dabi, mitoko gbɛjianɔ akɛ maya. Wɔbaafɔ̃ oshiki lɛ wɔha Yehowa.”

“Ojogbaŋŋ, no lɛ ba ni obafɔ̃ oshiki lɛ oha mɛi ni kɛ nɔyeli lɛ kpaaa gbee lɛ mɔ.”

Mitsɔɔ amɛ akɛ Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli kwraa. Beni amɛbale wɔshidaamɔ nɛɛ jogbaŋŋ lɛ, amɛkɛ nɔnyɛɛ kpele diɛŋtsɛ ba wɔ nɔ. Amɛfã akɛ wɔkpa wɔ kpeei feemɔ, no hewɔ lɛ wɔbɔi kpee yɛ teemɔŋ.

Miku Misɛɛ Kɛtee Wɔ Akrowa Lɛ

Yɛ 1947 mli lɛ, mikɛ miweku lɛ ku wɔsɛɛ kɛtee Mbreshtan. No sɛɛ etsɛɛɛ, yɛ December shwane ko ni fɛ̃i miiye waa lɛ, atsɛ mi kɛtee Sigurimi (teemɔŋ polisifoi) anitsumɔ he lɛ. Ni amɛ onukpa lɛ bi mi akɛ: “Ani ole nɔ hewɔ ni miha atsɛ bo lɛ?”

Ni mijie naa akɛ: “Misusuɔ akɛ akɛni onu naafolɔmɔi komɛi ni akɛshi mi lɛ hewɔ. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ je lɛ baanyɛ wɔ, no hewɔ lɛ naafolɔmɔi ni akɛshi mi lɛ efeee mi naakpɛɛ.”—Yohane 15:18, 19.

Ni ebo waa ewo miyi akɛ: “Okɛ mi akpa Biblia lɛ he wiemɔ. Kɛ jeee nakai lɛ, maha ayi bo waa.”

Polisifonyo nukpa lɛ kɛ emɛi lɛ shi ɔfis lɛ ni amɛfã mi akɛ midamɔ fɛ̃i lɛ mli. Yɛ be fioo sɛɛ lɛ, etsɛ mi ekoŋŋ kɛtee e-ɔfis lɛ ni efã mi akɛ wɔkpa kpeei lɛ feemɔ yɛ wɔshia lɛ mli. Ebi mi akɛ: “Mɛi enyiɛ yɔɔ nyɛ akrowa lɛ?”

Ni mikɛɛ: “Oha kɛ nyɔŋmai enyɔ.”

“Mɛɛ jamɔ mli amɛyɔɔ?”

“Albania Orthodɔks.”

“Ni bo hu?”

“Yehowa Odasefonyo ji mi.”

“Beni mɛi oha kɛ nyɔŋmai enyɔ ekɔ gbɛ kome lɛ, belɛ bo lɛ okɔ gbɛ kroko?” Kɛkɛ ni ekɛɛ mi akɛ miyasu kɛnrɛi yɛ sɔlemɔtsu lɛ mli. Ní mikɛɛ lɛ akɛ mifeee pɛ kɛkɛ ni ekɛ tso bɔi mi yii. Aaafee nyɔɔŋ ŋmɛlɛ kome mli dani naagbee lɛ amɛŋmɛɛ mihe.

Wɔnine Shɛɛɛ Wɔ Woji Anɔ Dɔŋŋ

Beni Jeŋ Ta II ba naagbee sɛɛ lɛ, wɔnine bɔi Buu-Mɔɔ lɛ nɔ shɛɛ ekoŋŋ kɛtsɔ woji amajemɔ nɔ, shi naagbee lɛ, akɛ woji tɛtrɛbii lɛ ebahaaa wɔ dɔŋŋ. Kɛkɛ ni, gbi ko gbɛkɛ ŋmɛlɛ nyɔŋma lɛ, teemɔŋ polisifoi lɛ tsu ni abatsɛ mi. Amɛkɛɛ mi akɛ: “Wolo tɛtrɛɛ ko ni yɔɔ Greek wiemɔ mli eba, ni wɔbaasumɔ ni otsɔɔ wɔ nibii ni yɔɔ mli.”

Ni mikɛɛ amɛ akɛ: “Mileee Greek kanemɔ. Minaanyo ko le kanemɔ jogbaŋŋ. Ekolɛ ebaanyɛ eye ebua nyɛ.”

“Dabi, wɔmiisumɔ ni bo otsɔɔ wɔ mli,” amɛ onukpai lɛ ekome kɛɛ, beni ejieɔ Buu-Mɔɔ ni yɔɔ Greek wiemɔ mli lɛ ekomɛi lɛ.

Ni mikɛɛ: “Oo, miwoji ni! Hɛɛ, enɛ lɛ manyɛ matsɔɔ nyɛ mli jogbaŋŋ. Nyɛle sane ko, woji tɛtrɛbii nɛɛ jɛɔ Brooklyn, yɛ New York kɛbaa. Jɛmɛ ji he ni Yehowa Odasefoi anitsumɔ he lɛ yitso yɔɔ. Yehowa Odasefonyo ji mi. Shi etamɔ nɔ ni tɔ̃tɔ̃mɔ fioo ba amɛgbɛfaŋ yɛ adrɛs ni amɛŋma lɛ mli. Kulɛ esa akɛ akɛ woji tɛtrɛbii nɛɛ amaje mi, jeee nyɛ.”

Amɛkɛ woji tɛtrɛbii lɛ haaa mi, ni kɛjɛ nakai beaŋ aahu kɛbashi 1991, ni fe afii 40 sɔŋŋ sɛɛ lɛ, wɔnine shɛɛɛ Biblia kasemɔ wolo ko nɔ dɔŋŋ yɛ Albania. Wɔtee nɔ wɔshiɛ yɛ nakai afii lɛ amli fɛɛ, kɛ wɔ Biblia lɛ pɛ. Odasefoi aaashɛ 20 ji mɛi ni yɔɔ tsuŋwoo hei yɛ 1949 mli; ahã amɛteŋ mɛi komɛi afii enumɔ.

Jaramɔ Shihilɛi lɛ Tee Hiɛ

Yɛ 1950 afii lɛ amli lɛ, awo mla akɛ mɔ fɛɛ mɔ ahiɛ woji komɛi ni tsɔɔ akɛ amɛfiɔ asraafoi lɛ asɛɛ. Shi Yehowa Odasefoi ekpɛlɛɛɛ akɛ amɛaahiɛ nɛkɛ woji nɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, mikɛ Nyɛminuu Komino yaye nyɔji enyɔ ekoŋŋ yɛ tsuŋwoo he.

Wɔna heyeli fioo ko yɛ be ni Nɔyeli lɛ ŋmɛ gbɛ ni jamɔi komɛi ahi maŋ lɛ mli lɛ mli. Shi kɛlɛ, amɛgu jamɔi fɛɛ yɛ 1967 mli, ni no ha Albania batsɔ maŋ ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee kwraa diɛŋtsɛ. Odasefoi tee nɔ amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaafee amɛkpeei, shi nibii amli bawa waa diɛŋtsɛ. Wɔteŋ mɛi komɛi kpɛ kotoku krɛdɛɛ ko wɔwo wɔ koot mlihaanɔ lɛ mli koni wɔnyɛ wɔkɛ Biblia bibioo ato mli. Kɛkɛ lɛ wɔnyɛ wɔtee ŋa mli wɔyakane yɛ jɛmɛ.

Amɔ̃mɔ̃ Odasefoi ni yɔɔ Tiranë lɛ, ni abu amɛteŋ mɛi etɛ fɔ akɛ akɛ amɛ baawo nitsulɔi aŋsarai ni etse amɛhe lɛ amli afii enumɔ. Enɛ ha amɛwekui na amanehulu babaoo. Akɛ wɔteŋ mɛi ni jɛ akrowai bibii ni etse amɛhe banee lɛ amli lɛ eyaaa ejaakɛ amɛsusuuu akɛ wɔhe yɛ gbeyei tsɔ̃ ko. Shi wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ ha ajie wɔgbɛi kɛjɛ woji ni akɛjaa niyenii lɛ amli kwraa. No hewɔ lɛ, eha shihilɛ lɛ mli bawa waa. Agbɛnɛ hu, wɔbii lɛ ateŋ mɛi enyɔ hu gboi. Shi kɛlɛ, wɔnuuu he kɔkɔɔkɔ akɛ Yehowa ekwa wɔ.

Gbeyeishemɔ bahe shi yɛ Albania he fɛɛ he. Aakwɛ mɔ fɛɛ mɔ, ni teemɔŋ polisifoi lɛ ŋmalaa mɔ fɛɛ mɔ ni baaka akɛ ebaatsɔɔ jwɛŋmɔ ni yɔɔ sɔrɔto yɛ kuu ni yeɔ nɔ lɛ anɔ he lɛ ahe saji kɛyaa. No hewɔ lɛ wɔkwɛɔ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ wɔnitsumɔ lɛ he saji ni wɔŋmalaa yɛ woji amli lɛ gbɛfaŋ. Wɔnyɛɛɛ wɔkpe kɛha mumɔŋ hewalɛwoo yɛ kui ni dara fe mɛi enyɔ loo mɛi etɛ mli. Shi lolo lɛ, wɔkpaaa shiɛmɔ.

Mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ ni amɛha yiŋfutumɔ aba nyɛmimɛi ateŋ hewɔ lɛ, teemɔŋ polisifoi lɛ gbɛ amale wiemɔ ko amɛshwã akɛ maŋ shikpálɔ ji Odasefoi ni yɔɔ Tiranë lɛ ateŋ mɔ kome. Enɛ ha mɛi komɛi laaje amɛ hekɛnɔfɔɔ ni egba ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ naa yɛ gbɛ ko nɔ. Akɛni wɔbɛ Biblia kasemɔ wolo hee ko kwraa ni wɔkɛ Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ hu naaa sharamɔ hewɔ lɛ, mɛi fioo ko ŋmɛɛ amɛhe amɛha gbeyeishemɔ.

Kɛfata he lɛ, nɔyelɔi lɛ gbɛ amale wiemɔ amɛshwã akɛ Spiro Vruho, ni ji Albania Kristofonyo onukpa ko ni abuɔ lɛ waa lɛ, eyagbe ehe. Amɛkɛɛ: “Bɛ nyɛmiina, Vruho po nijiaŋ eje wui.” Shi sɛɛ mli lɛ, ebaje kpo faŋŋ akɛ aje gbɛ agbe Nyɛminuu Vruho diɛŋtsɛ.

Yɛ 1975 mli lɛ, mikɛ Argjiro kɛ wɔbi nuu lɛ hi Tiranë nyɔji fioo ko. Oshikifɔ̃ɔ be lɛ mli lɛ, nɔyelɔi ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli lɛ nyɛ wɔ nɔ kɛ hegbeyeiwoo akɛ: “Kɛ nyɛfɔ̃ɔɔ oshiki lɛ, wɔbaahe nyɛbi nuu lɛ nitsumɔ yɛ edɛŋ.”

Ni miha amɛ hetoo akɛ: “Mibi nuu lɛ etsu nitsumɔ nɛɛ aahu afii 25 sɔŋŋ. Nyɛyɛ ekɛ eweku lɛ he saji ni nyɛŋmala nyɛshwie shi fitsofitso. Mikɛ nɔ ni fe afii 40 sɔŋŋ efɔ̃ko oshiki dã. Aŋmalaa nɛkɛ saji nɛɛ fɛɛ awoɔ nitsulɔi ahe saji ni aŋmalaa ashwieɔ shi lɛ mli. Kɛ jeee nakai lɛ, no lɛ nibii ni nyɛŋmala nyɛshwie shi lɛ ejaaa. Kɛ eyɛ nyɛ woji amli lɛ, no lɛ nyɛyeee kuu lɛ anɔkwa, yɛ gbɛ ni nyɛŋmɛ lɛ ni etsu nii aahu afii babaoo nɛɛ fɛɛ lɛ hewɔ.” Ni amɛnu wiemɔi nɛɛ, nɔyelɔi lɛ wie akɛ kɛ amɛku amɛsɛɛ kɛtee Mbreshtan lɛ, amɛbaakwɛ ni aŋmɛɛ sane nɛɛ he kwraa.

Tsakemɔi Wuji

Yɛ 1983 mli lɛ, wɔshi Mbreshtan ni wɔyahi Laç maŋ lɛ mli. No sɛɛ etsɛɛɛ, yɛ 1985 mli lɛ, nɔyelɔ yiwalɔ lɛ bagbo. Eye nɔ aahu kɛjɛ nakai oshiki ni anyɛ mɛi anɔ kɛfɔ̃ yɛ 1946 mli lɛ nɔ tɔ̃ɔ. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, akumɔ emaga ni akɛma Tiranë maŋ lɛ teŋ tuuŋtu lɛ, kɛ Stalin hu nɔ̃ lɛ ashwie shi.

Awa Odasefoi babaoo yi waa, ni agbe amɛteŋ mɛi komɛi po, yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni akɛtsi wɔnitsumɔ lɛ naa lɛ mli fɛɛ. Nuu ko kɛɛ Odasefoi komɛi yɛ gbɛjegbɛ nɔ akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔkwa Nyɔŋmɔ kwraa, yɛ Komunistbii lɛ anɔyeli be lɛ mli. Yehowa Odasefoi pɛ tee nɔ amɛye lɛ anɔkwa, yɛ kaai kɛ jaramɔ shihilɛi lɛ fɛɛ sɛɛ.”

Beni atee nɔ ahã heyeli babaoo lɛ, mɛi nɛɛhu bu amɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaa yɛ June 1991 mli. Yɛ June 1992, ni ji naatsii lɛ jiemɔ sɛɛ nyɔŋ kome mli lɛ, mɛi 56 kɛ amɛhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mra mli yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, wɔna miishɛɛ waa kɛteke nɔ akɛ mɛi 325 sɔŋŋ ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, mɛi ayifalɛ ni yaa shiɛmɔ lɛ etee hiɛ kɛteke 600, ni mɛi fɛɛ ni ba Kaimɔ lɛ yɛ April 14, 1995 lɛ ayifalɛ ji 3,491! Ebafee miishɛɛ kpele ni minyɛŋ matsɔɔ mli yɛ nyɛsɛɛ afii fioo nɛɛ amli akɛ mana akɛ, akɛ obalahii kɛ obalayei babaoo miifata wɔ asafoi lɛ ahe.

Argjiro etee nɔ eye Yehowa anɔkwa aahu, ni eye mi hu anɔkwa yɛ afii babaoo nɛɛ mli fɛɛ. Beni miyɔɔ tsuŋwoo mli loo mifãa gbɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ekɛ tsuishitoo tsu wɔweku lɛ hiamɔ nii ahe nii ni egbigbiliii emli. Abaptisi wɔbihii lɛ ekome kɛ eŋa yɛ 1993 mli. Eha wɔna miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Pɛ

Minaa miishɛɛ waa akɛ mana akɛ Yehowa gbɛjianɔtoo ni yɔɔ Albania lɛ efee ekome ni eena mumɔŋ shweremɔ mli ŋɔɔmɔ tamɔ nɛkɛ. Minuɔ he tamɔ nuumo Simeon ni hi Yerusalem, ní dani ebaagbo lɛ aha lɛ hegbɛ ni yɔɔ nyam waa akɛ ena Mesia ni awo shi yɛ ehe be kakadaŋŋ lɛ. (Luka 2:30, 31) Amrɔ nɛɛ kɛ abi mi nɔyeli ni misumɔɔ lɛ, mikɛɔ akɛ: “Misumɔɔɔ Komunism ni misumɔɔɔ nɔyeli ni haa maŋbii bɔɔ jwetri hu. Maŋbii lɛ yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ hewalɛ jio, Maŋ lɛ jio, ehe ehiaaa. Nɔyelii gbalaa gbɛjegbɛi, amɛkɛ sarawa hewalɛ yaa akrowai ni yɔɔ shɔŋŋ, ni amɛhaa gbɛjianɔtoo ko hiɔ shi. Shi, Yehowa nɔyeli, ni ji eŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji naagbai ni mli wa ni Albania kɛ je lɛ fã ni eshwɛ lɛ hu fɛɛ kɛkpeɔ lɛ naa tsabaa.”

Nɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji tsuɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shiɛmɔ lɛ jeee adesa ko kwraa nitsumɔ. Eji Nyɔŋmɔ nitsumɔ. Etsuji ji wɔ. Eyɛ mli akɛ wɔkɛ naagbai pii ekpe yɛ Albania, ni atse wɔ kɛjɛ Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ he aahu be babaoo moŋ, shi ekwaaa wɔ kɔkɔɔkɔ. Emumɔ lɛ yɛ biɛ be fɛɛ be. Ekudɔ wɔ yɛ wɔnaji faamɔi fɛɛ mli. Mina enɛ yɛ miwala shihilɛ be fɛɛ mli.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje