Wala Shihilɛ He Sane
Yehowa kɛ “Hewalɛ ni Fa Kɛteke Nɔ” Eha
TAAKƐ HELEN MARKS GBA
Eji latsaa be ni hulutsoo lɛ naa wa waa yɛ afi 1986 mli. No mli lɛ, mi pɛ ji mɔ ni mɛɔ yɛ maŋ lɛ nitsumɔhe ní eji tsũ ni akwɛɔ mɛi anibii amli yɛ mli ní ahéɔ too lɛ, yɛ Europa kɔɔyɔŋ lɛjiamaamɔhei ni jɛmɛ jɔɔ diŋŋ lɛ ekome mli. He ni enɛ ba yɛ ji Tiranë, ni ji Albania maŋtiase lɛ, ní no mli lɛ eha alɛ lɛ yɛ faŋŋ mli akɛ “klɛŋklɛŋ jeŋ maŋ ni heee yeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ” lɛ mli.
MIKƐ yiŋkɔshikɔshifeemɔ kɛ gbeyeishemɔ kwɛ beni asraafonyo ko ni hiɛ tu bɔi minibii amlikwɛmɔ lɛ. Kɛ́ mifee nɔ ko loo mikɛɛ nɔ ko ni no ha esusu nɔ ko yɛ mihe lɛ, no baanyɛ aha atswa minane shi tu kɛjɛ maŋ lɛ mli, ni akɛ mɛi ni mɛɔ mi yɛ agbó lɛ naa lɛ baawo gboklɛfoi ni tsuɔ nii dɛŋdɛŋ lɛ atsuŋwoohe mli. Miishɛɛ sane ji akɛ, minyɛ miwo asraafonyo lɛ hewalɛ koni ejie naanyobɔɔ su babaoo kpo kɛtsɔ amã ni ataa kɛ akpaanɔɔ ni mikɛha lɛ lɛ nɔ. Shi, te fee tɛŋŋ ni mi yoo ni miye fe afii 60 kɛyaa lɛ yaje nɛkɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ? Mɛni hewɔ esa akɛ maŋmɛɛ ogbɔjɔ shihilɛ ko he ni mikɛ mihe awo oshara mli ni mibɔ mɔdɛŋ ni milɛɛ Maŋtsɛyeli nibii lɛ amli yɛ maji ni Marx kɛ Lenin tsɔɔmɔ ehe shi fe fɛɛ yɛ mli lɛ ateŋ ekome mli lɛ?
Gbekɛ Yoo ni He Fɔɔ Yeli ni Fɔɔ Saji Bimɔ
Beni afɔ mi yɛ afi 1920 mli yɛ Ierápetra, Crete lɛ, afii enyɔ sɛɛ lɛ, flufla mli hela gbe mitsɛ. Awo bɛ nɔ ko ni elé nikanemɔ kɛ niŋmaa. Miji nakutsoŋbi yɛ gbekɛbii ejwɛ lɛ ateŋ, ni akɛni miiye asra atridii hewɔ lɛ, mishale ni mihe fɔɔ yeli. Akutsoŋbii lɛ wo minyɛ ŋaa koni ekɛ ehewalɛ kɛ shika fioo ni eyɔɔ lɛ akwɛ ebii etɛ ni yɔɔ hewalɛ lɛ, ní eŋmɛɛ mihe ni magbo. Eŋɔɔ minaa akɛ ediii nakai ŋaawoo lɛ sɛɛ.
Bɔni afee ni Awo aná nɔmimaa akɛ Ataa susuma miijɔɔ ehe yɛ ŋwɛi lɛ, efɔɔ fuuhe lɛ yaa, ni bei komɛi lɛ ehaa Ɔrtodɔks osɔfo ko bafeɔ sɔlemɔ ehaa lɛ. Eyɛ mli akɛ nakai sɔlemɔi lɛ haa efiteɔ shika babaoo. Nɔ ni mikaiɔ lolo ji akɛ, gbi ko beni ayeɔ Blonya lɛ, no mli lɛ fɛ̃i miiye waa diɛŋtsɛ, ni ekɛ mi jɛ fuuhe lɛ wɔmiiba shia ni miishɔɔ minane shishi kɛnyiɛ emasɛi. No mli lɛ, wɔkɛ wɔshika fɛɛ ni eshwɛ lɛ eha osɔfo lɛ. Beni Awo ehoo shwiei baai komɛi eha wɔ ni ji gbekɛbii lɛ sɛɛ lɛ, eyakã tsũ kroko mli, ni hɔmɔ miiye lɛ ni haomɔ yaafonui jwere ehiɛ. Be ko sɛɛ lɛ, mifee ekãa ni mitee osɔfo lɛ ŋɔɔ ni miyabi lɛ nɔ hewɔ ni Ataa gbo kɛ nɔ hewɔ ni ehe bahia ni minyɛ ni bɛ nɔ ko lɛ awo osɔfo lɛ nyɔmɔ lɛ. Bɔni ehenilee haoɔ lɛ sɔŋŋ hewɔ lɛ, eha hetoo blɛoo akɛ: “Nyɔŋmɔ ŋɔ lɛ. Nakai ji bɔ ni ebaalɛ ehaa. Obaaye owerɛho lɛ nɔ.”
Ewa waa kɛha mi akɛ mana bɔ ni hetoo ni ekɛha lɛ kɛ Nuntsɔ lɛ sɔlemɔ, ní mikase yɛ skul lɛ kpãa gbee haa. Mikaiɔ bɔ ni eshishijee wiemɔi lɛ ŋɔɔ ni shishinumɔ yɔɔ he lɛ lolo, nɔ ni kɛɛ: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse; omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:9, 10) Kɛ́ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni afee esuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔna nɔ babaoo nɛkɛ?
Miná mile nakai sanebimɔ lɛ hetoo lɛ he nɔ ko fioo yɛ afi 1929 mli beni Emmanuel Lionoudakis, ni ji Yehowa Odasefonyo be-fɛɛ shiɛlɔ lɛ ba wɔshia lɛ.a Beni minyɛ bi lɛ nɔ ni etaoɔ lɛ, Emmanuel ekɛɛɛ nɔ ko shi moŋ eha lɛ odaseyeli wolo ko. Ekɛ wolo lɛ ha mi koni mikane. Akɛni no mli lɛ miye afii nɛɛhu pɛ hewɔ lɛ, minuuu shishi jogbaŋŋ. Akɛni minyɛ susu akɛ shiɛlɔ ni eba wɔŋɔɔ lɛ nyɛɛɛ awie hewɔ lɛ, eha hetoo akɛ: “Eyɛ awerɛho pam! Onyɛɛɛ owie, ni mi hu milé nikanemɔ.” Kɛkɛ ni ejɛ mlihilɛ mli ekɛ ewao tsɔɔ shinaa lɛ naa eha lɛ koni eje kpo.
Afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, miná hetoo lɛ. Minyɛmi nuu Emmanuel Paterakis nine shɛ wolo bibioo ni ji Where Are the Dead?, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ nɔ kɛjɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ kome too lɛ nɔŋŋ ŋɔɔ.b Beni mikaneɔ lɛ, miná miishɛɛ waa akɛ mibale akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ŋɔ mitsɛ kɛtee. Mibayɔse akɛ gbele jɛ emuu ni adesa yeee lɛ hewɔ, ni ákɛ mitsɛ miimɛ gbohiiashitee kɛmiiba wala mli yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ.
“Nɛkɛ Wolo Nɛɛ Efite Bo!”
Biblia mli anɔkwale lɛ gbele wɔhiŋmɛii. Wɔna Biblia momo ko ni ji Ataa nɔ̃, ni wɔbɔi kasemɔ, ni bei pii lɛ wɔsuɔ kɛnɛrɛ kɛtaa la he ni wɔkɛkaseɔ. Akɛni mi pɛ ji oblayoo ni yɔɔ akutso lɛ mli ni ená Biblia he miishɛɛ hewɔ lɛ, akɛ mi fataaa nibii ni Odasefoi akuu fioo lɛ feɔ yɛ jɛmɛ lɛ he. Yɛ be saŋŋ ko sɛɛ lɛ, mibahe miye diɛŋtsɛ—eyɛ mli akɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ moŋ—akɛ nɛkɛ jamɔ nɛɛ yɛ kɛha hii pɛ.
Ekãa ni minyɛmi nuu lɛ yɔɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ bafee kanyamɔ jɛɛhe kɛha mi. Etsɛɛɛ ni polisifoi lɛ je shishi amɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛba wɔweku lɛ nɔ, ni amɛbaa wɔŋɔɔ be fɛɛ be shwane kɛ gbɛkɛ ni amɛmiitao Emmanuel kɛ woji. Mikaiɔ jogbaŋŋ beni osɔfo ko ba ni ebakɔne wɔyiŋ koni wɔku wɔ sɛɛ kɛba sɔlemɔ lɛ mli lɛ. Beni Emmanuel tsɔɔ lɛ yɛ Biblia lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi ji Yehowa lɛ, osɔfo lɛ kpiti Biblia lɛ, ni ehoso lɛ gbeyeigbeyei yɛ minyɛmi nuu lɛ hiɛ, ni ebolɔ akɛ, “Nɛkɛ wolo nɛɛ efite bo!”
Yɛ afi 1940 mli beni Emmanuel kpoo akɛ eeetsu nii yɛ asraafoi anitsumɔ lɛ mli lɛ, amɔ lɛ ni akɛ lɛ tee Albania ta lɛ naa. Wɔnuuu ehe dɔŋŋ ni wɔsusu akɛ egbo. Shi kɛlɛ, afii enyɔ sɛɛ lɛ, wɔnine shɛ wolo ko ni jɛ eŋɔɔ lɛ nɔ kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ, ní wɔkpaaa gbɛ. Eyɛ wala mli ni eyɛ jogbaŋŋ! Ŋmalɛi ni etsɛ yɛ nakai wolo lɛ mli lɛ ateŋ ekome ehi mijwɛŋmɔ mli jogbaŋŋ ni mihiɛ kpako nɔ kɛjɛ no sɛɛ: “Yehowa yɔɔ nɛɛ, ehiŋmɛii kpaa shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni ejieɔ ehewalɛ kpo ehaa mɛi ni amɛtsui ehi kɛwula shi yɛ egbɛfaŋ lɛ.” (2 Kronika 16:9) Kwɛ bɔ ni nakai hewalɛwoo lɛ he hiaa wɔ!
Emmanuel nyɛ ejɛ etsuŋwoohe lɛ mli ebi nyɛmimɛi komɛi koni amɛbasara mi. Oya nɔŋŋ ni ato Kristofoi akpee he gbɛjianɔ yɛ teemɔŋ koni afee yɛ shia ni yɔɔ ŋmɔ ko mli yɛ maŋ lɛ klotia lɛ mli. Wɔleee kwraa akɛ no mli lɛ hiŋmɛi yɛ wɔ nɔ! Hɔgbaa ko lɛ, polisifoi ni hiɛ tui babɔle wɔ kɛkpe. Amɛloo wɔ amɛwo tsɔne wulu ni sɛɛ kã mli ni amɛkɛ wɔ kpa maŋ lɛ mli fɛɛ kɛtsɔɔ. Minyɛɔ minuɔ wɔhe fɛo ni gbɔmɛi lɛ ye ni amɛgbe wɔhe guɔ lɛ he lolo, shi Yehowa ha wɔ mligbɛ toiŋjɔlɛ kɛtsɔ emumɔ lɛ nɔ.
Akɛ wɔ tee maŋ kroko mli, he ni amɛkɛ wɔ yawo gboklɛfoi atsũi ni mli ewo duŋ waa ni mli ewo muji waa lɛ mli. Niiasɛɛyaahe ni yɔɔ mitsu lɛ mli lɛ mli lɛ ji goga ko ni agbele nɔ, ni awoɔ shi kome daa gbi. Akojo mi akɛ mahi tsuŋ nyɔji kpaanyɔ ejaakɛ asusu akɛ mi ji kuu lɛ “tsɔɔlɔ.” Shi kɛlɛ, nyɛmi nuu ko ni awo lɛ tsuŋ yɛ jɛmɛ lɛ to gbɛjianɔ ni eha elɔyafonyo kɛ ehe wo wɔsane lɛ mli, ni enyɛ aha ajie wɔ.
Shihilɛ Hee
Beni aŋmɛɛ Emmanuel he kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli lɛ, eje shishi ebɔi asafoi ni yɔɔ Athens lɛ saramɔ ákɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Mitee jɛmɛ yɛ afi 1947 mli. Yɛ naagbee lɛ, mikɛ Odasefoi akuu wulu ko—ni jeee hii pɛ kɛkɛ yɔɔ mli shi moŋ yei kɛ gbekɛbii fɛɛ hu lɛ kpe. Naagbee mli, yɛ July 1947 lɛ, minyɛ mifee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi kɛtsɔ nu mli baptisimɔ nɔ. Mifɔɔ kɛɛmɔ akɛ masumɔ ni mabatsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni no hewɔ lɛ, mije shishi mibɔi gbɛkɛ skul yaa koni miyakase Blɔfo. Yɛ afi 1950 mli lɛ, mibatsɔ gbɛgbalɔ. Awo bahi mimasɛi, ni lɛ hu ebamɔ Biblia mli anɔkwale lɛ mli. Ehi shi akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛyashi egbo yɛ afii 34 sɛɛ.
Yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, mikɛ John Marks (Markopoulos), nuu ko ni abuɔ lɛ jogbaŋŋ ni yɔɔ mumɔŋ shidaamɔ ni jɛ United States lɛ kpe. Afɔ́ John yɛ Albania wuoyigbɛ, ni be mli ni eshi kɛtee United States lɛ, ebatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Yɛ afi 1950 mli lɛ, etee Greece koni eyabɔ mɔdɛŋ ni enine ashɛ gbɛbimɔ wolo nɔ kɛya Albania—ní no mli lɛ eji maŋ ko ni yɔɔ Komunist nɔyeli ni yɔɔ kpɛŋŋ diɛŋtsɛ lɛ shishi, ni asumɔɔɔ ni maŋbii fãa gbɛ kɛbaa mli lɛ. Eyɛ mli akɛ John enako eweku lɛ kɛjɛ afi 1936 moŋ nɛ, shi aŋmɛɛɛ lɛ gbɛ koni ebote Albania. Ekãa babaoo ni eyɔɔ kɛha Yehowa sɔɔmɔ kɛ suɔmɔ ni mli kwɔ ni eyɔɔ kɛha nyɛmifeemɔ lɛ ná minɔ hewalɛ waa. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ April 3, 1953 mli. Kɛkɛ ni mikɛ lɛ shi kɛtee wɔshia hee ni yɔɔ New Jersey, U.S.A. lɛ mli.
Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔkwɛ wɔhe beni wɔshiɛɔ akɛ be-fɛɛ shiɛlɔi lɛ, mi kɛ John ná nitsumɔ bibioo ko yɛ New Jersey ŋshɔ lɛ naa, ni ji akɛ wɔhooɔ niyenii leebi wɔhaa wolɛi lɛ. Wɔtsuɔ nii yɛ hulutsoo nyɔji lɛ amli pɛ, kɛjɛ maŋkɛ kɛyashi leebi ŋmɛji 9. Akɛni wɔha wɔshihilɛ fee mlɛo ni wɔkɛ mumɔŋ nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe hewɔ lɛ, wɔnyɛ wɔkɛ wɔbe babaoo wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, afã wɔ koni wɔshi kɛya maji srɔtoi ni shiɛlɔi ahe ehiaa waa yɛ mli lɛ mli. Kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, wɔto asafoi, ni wɔye wɔbua ni akɛma Maŋtsɛyeli Asai yɛ jɛmɛ.
Yelikɛbuamɔ ní Wɔkɛaaha Wɔnyɛmimɛi ni Ehia Amɛ Lɛ
Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ ni gbɛkpamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ naa gbele kɛha wɔ. Nyɛmimɛi ni sɔ̃ kã amɛnɔ lɛ miisumɔ ni amɛnu nanemɛi Kristofoi ni yɔɔ Balkan shikpɔji, he ni atsĩ wɔnitsumɔi lɛ anaa yɛ lɛ he. Akɛ afii babaoo etse Yehowa Odasefoi ni yɔɔ nakai maji lɛ anɔ lɛ kɛjɛ majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ lɛ he, ni amɛnine shɛɔ mumɔŋ niyenii fioo ko nɔ loo amɛnine shɛɛɛ eko kwraa nɔ, ni amɛkɛ shitee-kɛ-woo ni naa wa kpeɔ. Be fɛɛ bɛ nɛɛ, hiŋmɛi jwere amɛteŋ mɛi babaoo anɔ, ni mɛi babaoo yɛ tsuŋwoohe loo gboklɛfoi ni tsuɔ nii dɛŋdɛŋ lɛ atsuŋwoohei amli. Biblia kasemɔ woji, gbɛtsɔɔmɔi, kɛ hewalɛwoo he miihia amɛ waa diɛŋtsɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, teemɔŋ niŋmaa okadii ni wɔnine shɛ nɔ kɛjɛ Albania lɛ ateŋ ekome kaneɔ akɛ: “Nyɛsɔlea nyɛhaa Nuntsɔ lɛ nyɛhaa wɔ. Ayaa shiai amli ni abashɔ̃ɔ woji lɛ yɛ wɔ kɛ mɛi krokomɛi adɛŋ. Amɛŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔkase nii. Awo mɛi etɛ tsuŋ.”
No hewɔ lɛ, yɛ November 1960 lɛ, wɔje nakai maji lɛ asaramɔ ni baahe nyɔji ekpaa lɛ shishi. Ebafee faŋŋ akɛ, “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ,” ni ji hewalɛ, ekãa, kɛ hesaa ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni wɔkɛaatsu wɔnitsumɔ lɛ he baahia wɔ. (2 Korintobii 4:7) He ni wɔtee klɛŋklɛŋ ji Albania. Wɔhe kar yɛ Paris ni wɔje gbɛfaa lɛ shishi. Beni wɔshɛ Rome sɛɛ lɛ, John pɛ ji mɔ ni nine nyɛ eshɛ gbɛŋmɛɛ wolo nɔ kɛha Albania. Ehe bahia ni matsa nɔ kɛya Athens, Greece, ni miyamɛ lɛ yɛ jɛmɛ.
John bote Albania yɛ February 1961 naagbee gbɛ ni ehi jɛmɛ kɛyashi March naagbee. Beni eyɔɔ Tiranë lɛ, ekɛ nyɛmimɛi 30 kpe lɛ diɛŋtsɛ. Kwɛ bɔ ni amɛná miishɛɛ akɛ amɛnine aaashɛ woji kɛ ekãawoo babaoo ni he hiaa amɛ lɛ nɔ! Afii 24 nɛ ni mɔ ko jɛko maŋsɛɛ ebasarako amɛ dã.
Emuuyeli mli ni nakai nyɛmimɛi lɛ hiɛ kɛ amɛhiɛ ni amɛmia lɛ kanya John. Ená ele akɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo anitsumɔ je amɛdɛŋ ni awo amɛ tsuŋ ejaakɛ amɛkɛ amɛhe wooo Komunist maŋ lɛ nifeemɔi lɛ amli. Beni nyɛmimɛi enyɔ ni eye afii 80 kɛyaa lɛ kɛ onia ni naa shɛɔ aaafee dɔlai (U.S.) 100 ha lɛ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ená enɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Amɛkɛ afii babaoo ebua enɛ naa kɛjɛ nitsumɔ hejɔɔmɔ shika fioo ni amɛnáa kɛjɛɔ maŋ lɛ dɛŋ lɛ mli.
Naagbee gbi ní John kɛhi Albania lɛ ji March 30, 1961—gbi ni akɛye Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ. John ha Kaimɔ wiemɔ lɛ etsɔɔ toibolɔi ni naa shɛɔ 37. Beni agbe wiemɔ lɛ naa lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ oyaiyeli ŋɔ John kɛtsɔ sɛɛgbɛ shinaa lɛ mli ni amɛkɛ lɛ ta tsɔne mli kɛtee Durrës lɛjiamaamɔhe lɛ, he ni eyakwɔ Turkeybii aguɔyeli lɛlɛ ko ní yaa Piraiévs (Piraeus), Greece lɛ.
Miná miishɛɛ waa akɛ eku esɛɛ eba shweshweeshwe. Agbɛnɛ wɔbaanyɛ wɔje wɔgbɛfaa krokomɛi ni eshwɛ ni yɔɔ gbeyei lɛ shishi. Wɔ gbɛfaa lɛ kɛ wɔ tee Balkan maji krokomɛi etɛ ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ jɛmɛ lɛ mli—nifeemɔ ni yɔɔ gbeyei, ejaakɛ wɔhiɛ Biblia kasemɔ woji, taip, kɛ nibii krokomɛi. Wɔná hegbɛ akɛ wɔkɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yeɔ anɔkwa waa lɛ ni sumɔɔ koni amɛŋmɛɛ amɛnitsumɔi, heyeli, kɛ amɛwala he po amɛha Yehowa lɛ kpe. Ekãa kɛ anɔkwa suɔmɔ ni amɛyɔɔ lɛ ji hewalɛwoo jɛɛhe. Wɔnaa kpɛ wɔhe hu akɛ Yehowa kɛ “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ” ha amɛ.
Beni wɔgbe wɔ gbɛfaa lɛ naa yɛ omanyeyeli mli lɛ, wɔku wɔ sɛɛ kɛtee United States. Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔtee nɔ wɔkɛ gbɛ̀i srɔtoi tsu nii bɔni afee ni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ woji aya Albania ni wɔyaŋɔ amaniɛbɔi ni kɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ anitsumɔi lɛ ahe kɛba.
Mifã Gbɛ Kpitiokpitio ni Mina Nɔ
Afii lɛ ho, ni John gbele yɛ afi 1981 mli, beni eye afii 76 lɛ ha eshwɛ mikome too. Evangelia, ni ji minyɛmi yoo nukpa biyoo kɛ ewu, George Orphanides, kɛ mlihilɛ ha mibahi amɛŋɔɔ, ni amɛkɛ hewalɛwoo kɛ heloonaa sɛɛfimɔ babaoo ni hi jogbaŋŋ eha mi kɛjɛ no sɛɛ. Amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛna Yehowa sɛɛfimɔ beni amɛsɔmɔɔ yɛ naatsii shishi yɛ Sudan lɛ.c
Naagbee mli lɛ, ehe bahia ni ato gbɛjianɔ hee ko bɔni afee ni wɔnyɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Albania lɛ ashara. Akɛni miwu wekumɛi yɔɔ jɛmɛ hewɔ lɛ, abi mi kɛji akɛ masumɔ ni mafã gbɛ kɛya nakai maŋ lɛ mli. Hɛɛ, masumɔ akɛ maya!
Yɛ be mli ni mikɛ nyɔji babaoo emia mihiɛ sɛɛ lɛ, yɛ May 1986 mli lɛ, minyɛ miná gbɛŋmɛɛ wolo kɛjɛ Albania nɔyeli najiaŋdamɔlɔ nitsumɔhe lɛ dɛŋ yɛ Athens. Maŋ lɛ najiaŋdamɔlɔi lɛ kɛ hiɛdɔɔ wo mi shi akɛ kɛ́ nɔ ko ba lɛ, mikakpa gbɛ akɛ abaajɛ maŋsɛɛ he ko ni abaye abua mi. Beni mitee gbɛfaa nitsulɔ najiaŋdamɔlɔ ko ŋɔɔ koni miyahe gbɛfaa lɛ he tikiti kɛya Albania lɛ, enaa kpɛ ehe. Akɛni mihaaa gbeyeishemɔ atsĩ minaa hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni miyakwɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ kome pɛ ni shiɔ Athens kɛyaa Tiranë daa otsi lɛ mli. No mli lɛ, Albaniabii etɛ pɛ ni egbɔlɔ waa lɛ yɔɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ kome too lɛ nɔŋŋ mli; amɛhi Greece yɛ helatsamɔ yiŋtoi ahewɔ.
Beni kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ bama shi nɔŋŋ pɛ ni akɛ mi tee tsũ ko ni mɔ ko bɛ mli ni akɛtsuɔ nii akɛ nitsumɔhe ni akwɛɔ mɛi anibii amli yɛ mli ní ahéɔ too lɛ mli. Eyɛ mli akɛ miwu nyɛmi nuu kɛ nyɛmi yoo lɛ jeee Yehowa Odasefoi moŋ, shi amɛnyɛ amɛye amɛbua mi ni minine shɛ nyɛmimɛi fioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ. Yɛ mla naa lɛ, ehe miihia ni amɛha akutsoŋ nɔkwɛlɔ lɛ ale mibaa lɛ he nɔ ko. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, polisifoi lɛ kwɛɔ mi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, miwekumɛi lɛ wo ŋaa akɛ mihi amɛshia lɛ yɛ be mli ni amɛtaoɔ nyɛmimɛi enyɔ ni yɔɔ Tiranë lɛ ni amɛkɛ amɛ ba miŋɔɔ.
Nakai be lɛ mli lɛ, nyɛmimɛi nɛɛhu ni ejɔɔ amɛhe nɔ ale yɛ Albania fɛɛ. Afii abɔ ni akɛtsĩ amɛnaa, ni akɛwa amɛyi, ni hiŋmɛi jwere amɛnɔ lɛ eha amɛkwɛɔ amɛhe nɔ jogbaŋŋ. Amɛhiɛ efolɔfolɔɔ waa. Beni miná hekɛnɔfɔɔ yɛ nyɛmimɛi enyɔ lɛ amli sɛɛ lɛ, klɛŋklɛŋ sane ni amɛbi ji: “Nɛgbɛ Buu-Mɔɔ srɔtoi lɛ yɔɔ?” Afii babaoo nɛɛ fɛɛ lɛ, woji memeji enyɔ pɛ amɛyɔɔ—amɛbɛ Biblia po.
Amɛwie babaoo yɛ yiwaa nifeemɔi ni naa wa ni nɔyeli lɛ kɛbaa amɛnɔ lɛ he. Amɛtsĩ sane ko ni kɔɔ nyɛmi nuu ko ni asumɔɔ lɛ ni tswa efai shi akɛ ekɛ ehe woŋ maŋ saji amli yɛ oshikifɔɔ ni baa lɛ mli lɛ he lɛ tã. Akɛni Maŋ lɛ kudɔɔ nɔ fɛɛ nɔ hewɔ lɛ, enɛ tsɔɔ akɛ eweku lɛ naŋ niyenii ni ajaa lɛ eko. Akɛ ebii ni ebote gbalashihilɛ mli kɛ amɛwekui lɛ fɛɛ baawo tsuŋ, eyɛ mli moŋ akɛ amɛkpɛlɛɛɛ ejamɔ mli hemɔkɛyelii lɛ nɔ. Abɔ amaniɛ akɛ, akɛni nyɛmi nuu nɛɛ wekumɛi miishe gbeyei hewɔ lɛ, amɛgbe lɛ yɛ gbi gbɛkɛ ni abaafɔ̃ oshiki lɛ, ni amɛshɛ egbonyo lɛ amɛfɔ̃ nubu ko mli, ni sɛɛ mli lɛ amɛkɛɛ akɛ etsui fa ni egbe lɛ diɛŋtsɛ ehe.
Ohia ni nakai nanemɛi Kristofoi lɛ yeɔ lɛ ji nɔ ni kumɔɔ mɔ tsui. Ni kɛlɛ, beni mibɔ mɔdɛŋ koni maha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ dɔlai 20 lɛ, amɛkpoo ni amɛkɛɛ, “Wɔmiitao mumɔŋ niyenii pɛ.” Nɛkɛ nyɛmimɛi ni asumɔɔ amɛ nɛɛ kɛ afii nyɔŋmai abɔ ehi yiwalɛ nɔyeli ní kɛ omanyeyeli etsɔɔ mɛi babaoo lɛ nibii gbohii kɛbatsɔmɔ mɛi ni heee yeee akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ lɛ shishi. Shi amɛhemɔkɛyeli kɛ amɛfaishitswaa lɛ mli wa tamɔ Odasefoi ni yɔɔ hei krokomɛi lɛ nɔŋŋ. Yehowa nyɛmɔ ni eyɔɔ, ni ekɛaaha “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ,” yɛ shihilɛi ni mli wa waa shishi po lɛ ená minɔ hewalɛ waa yɛ be mli ni mishi Albania otsii enyɔ ko sɛɛ lɛ.
Miná hegbɛ hu mitee Albania yɛ afi 1989 ni mitee ekoŋŋ yɛ afi 1991. Yɛ be mli ni wiemɔ kɛ jamɔ mli heyeli faa yɛ nakai maŋ lɛ mli lɛ, Yehowa jálɔi ayibɔ lɛ shwere oyayaayai. Kristofoi fioo ni ejɔɔ amɛhe nɔ ni yɔɔ jɛmɛ yɛ afi 1986 lɛ eshwere amrɔ nɛɛ kɛbatsɔmɔ shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa ni fa fe 2,200. Mɛi ni fata he ji Melpo, ni ji miwuyoo. Ani abaanyɛ aje he ŋwane akɛ Yehowa jɔɔmɔi yɛ anɔkwafoi akuu nɛɛ nɔ?
Yɛ Yehowa Hewalɛ Naa lɛ, Miyɛ Shihilɛ ni Haa Mɔ Náa Miishɛɛ Mli
Kɛ́ mifo mihiɛ mikwɛ misɛɛ lɛ, mináa nɔmimaa akɛ wɔnitsumɔ lɛ—minɔ̃ kɛ John nɔ̃ lɛ—efeko efolo. Wɔkɛ wɔ oblahiiaŋ kɛ oblayeiaŋ hewalɛ lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni sɛɛnamɔ kpele yɔɔ mli nɔ. Wɔnitsumɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ebafee nɔ ni shishinumɔ babaoo yɔɔ mli fe eko fɛɛ eko ni wɔɔnyɛ wɔtiu sɛɛ. Minyaa yɛ mɛi babaoo ni asumɔɔ, ní wɔye wɔbua amɛ ni amɛkase Biblia mli anɔkwale lɛ he. Amrɔ nɛɛ, akɛni mida yɛ afii amli hewɔ lɛ, manyɛ majɛ mitsui muu fɛɛ mli ni mawo oblahii kɛ oblayei lɛ hewalɛ koni ‘amɛkai amɛ-Bɔlɔ lɛ yɛ amɛblahiiaŋ kɛ amɛblayeiaŋ gbii lɛ amli.’—Jajelɔ 12:1.
Eyɛ mli akɛ miye afii 81 moŋ, shi miinyɛ miisɔmɔ lolo akɛ sanekpakpa lɛ he be-fɛɛ shiɛlɔ. Miteɔ shi mra ni miyeɔ gbɔmɛi ni yɔɔ bɔɔs maamɔhei, tsɔnei amaamɔhei, gbɛjegbɛi ahe, shwapoi amli, loo shitaramɔhei lɛ odase. Amrɔ nɛɛ, gbɔlɛ mli naagbai haa shihilɛ feɔ nɔ ni wa, shi mimumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei—mimumɔŋ weku ni da—ni misumɔɔ, kɛ agbɛnɛ hu minyɛmi nukpa biyoo lɛ efee yelikɛbuamɔ jɛɛhe diɛŋtsɛ kɛha mi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, mikase akɛ “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ [ji] Nyɔŋmɔ nɔ̃ ni jeee wɔnɔ.”—2 Korintobii 4:7.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛha Emmanuel Lionoudakis wala shihilɛ he sane lɛ, kwɛmɔ September 1, 1999 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 25-29.
b Kɛha Emmanuel Paterakis wala shihilɛ he sane lɛ, kwɛmɔ November 1, 1996 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 22-27.
c Kwɛmɔ 1992 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, baafa 91-92, ni mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Yiteŋgbɛ: John, (abɛkugbɛ shɔŋŋ), mi, (teŋgbɛ), mi kɛ minyɛmi nuu Emmanuel yɛ mibɛku kɛ wɔnyɛ yɛ eninejurɔ, kɛ Betelbii, yɛ Athens yɛ afi 1950 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Abɛkugbɛ: Mi kɛ John yɛ wɔnitsumɔhe yɛ New Jersey ŋshɔnaa yɛ afi 1956 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Kpokpaa wulu nɔ kpee yɛ Tiranë, Albania, yɛ afi 1995 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Betel tsũi wuji, Tiranë, Albania. Agbe emaa naa yɛ afi 1996 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Yiteŋgbɛ: nikasemɔ ni jɛ afi 1940 “Buu-Mɔɔ” mli ni atsɔɔ shishi yɛ teemɔŋ kɛtee Albania wiemɔ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Mi kɛ minyɛmi biyoo Evangelia Orphanides (ninejurɔgbɛ) kɛ ewu, George