Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 12/1 bf. 4-7
  • Yelikɛbuamɔ ni Akɛhaa Beni Nibii Ahiɛ Ekpata

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Yelikɛbuamɔ ni Akɛhaa Beni Nibii Ahiɛ Ekpata
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Accra—“Noa Gbi Bibioo Ko”
  • San Angelo—“Egbɛɛ Tamɔ Nɔ ni Je lɛ Miiba Naagbee”
  • Kobe—“Tsei ni Ekumɔ, Gbogboi Ahe Plasimɔ ni Ekpɔlɔ kɛ Gbohii ni Jwere Shi”
  • Etsɛŋ ni Heyeli ni Baahi Shi Daa Baaba!
  • Yelikɛbuamɔ Nitsumɔ lɛ Woɔ Yehowa Hiɛ Nyam
    Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Ebɔi Nɔyeli!
  • Kɛ́ Adebɔɔ Mli Osharai Ba
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Yehowa Yiwalaheremɔ Nifeemɔi Bianɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Te Wɔfeɔ Tɛŋŋ Wɔyeɔ Wɔbuaa Wɔnyɛmimɛi Ni Eyaje Haomɔ Mli?
    Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 12/1 bf. 4-7

Yelikɛbuamɔ ni Akɛhaa Beni Nibii Ahiɛ Ekpata

EKA shi faŋŋ akɛ bɔ ni adesa bɔɔ mɔdɛŋ ni ekɛ yelikɛbuamɔ aha yɛ oshara sɛɛ nɔŋŋ lɛ sa yijiemɔ waa. Yelikɛbuamɔ gbɛjianɔtoi pii eye ebua ni asaa amamɔ̃ shiai, afee wekui ekome ekoŋŋ, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, akɛhere mɛi ayiwala.

Kɛ oshara ko ba lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ gbɛjianɔ sɔrɔtoi ni atoɔ kɛtsɔɔ nɔyeli lɛ yelikɛbuamɔ gbɛjianɔtoi anɔ lɛ tsuɔ nii—ni amɛdaa shi yɛ he hu. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii kã amɛnɔ akɛ “[amɛfee] . . . ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.” (Galatabii 6:10) Hɛɛ, Odasefoi lɛ nuɔ he tamɔ nɔ ni wekumɛi ji amɛ; amɛbuɔ amɛhe akɛ “weku.” No hewɔ ni amɛtsɛɔ amɛhe akɛ “nyɛmi nuu” kɛ “nyɛmi yoo” lɛ.—Okɛto Marko 3:31-35; Filemon 1, 2 he.

No hewɔ lɛ kɛ oshara sa akutso ko he lɛ, onukpai ni yɔɔ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ kɛ hiɛmiamɔ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaale he ni asafo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ, kɛ amɛhiamɔ nii, ni amɛtoɔ gbɛjianɔ kɛhaa yelikɛbuamɔ ni he hiaa. Susumɔ bɔ ni enɛ fee anɔkwale yɛ Accra, Ghana; San Angelo, U.S.A.; kɛ Kobe, Japan lɛ he okwɛ.

Accra—“Noa Gbi Bibioo Ko”

Nugbɔ lɛ bɔi nɛmɔ aaafee gbɛkɛ ŋmɛji 11, ni enɛ aahu ŋmɛlɛtswai babaoo ni enaa baaa shi. “Nugbɔ lɛ nɛ waa aahu akɛ ehiii miweku muu lɛ fɛɛ ateŋ mɔ ko kwraa wɔɔ,” taakɛ John Twumasi, ni ji Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Accra lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ lɛ. Daily Graphic adafitswaa wolo lɛ tsɛ lɛ akɛ “Noa Gbi bibioo ko.” John tee nɔ akɛ: “Wɔka akɛ wɔbaahole nibii ni jara wa lɛ ekomɛi kɛya tsũi ni yɔɔ ŋwɛi gbɛ lɛ amli, shi beni wɔgbele atrakwei lɛ naa shinaa lɛ, nu lɛ ho babaoo kɛba tsũ lɛ mli.”

Maŋ nɔyelɔi lɛ bɔ kɔkɔ akɛ ashi shiai lɛ, shi kɛlɛ mɛi pii shashao shi, ejaakɛ amɛmiishe gbeyei akɛ shia folo—ni nu eyi lɛ obɔ̃ po lɛ—baagbala mɛi ni haa mɛi krokomɛi anii lɛ ajwɛŋmɔ. Mɛi komɛi nyɛɛɛ amɛshi jɛmɛ, kɛji amɛmiitao amɛshi po. “Mikɛ minyɛ fɛɛ nyɛɛɛ wɔgbele shinaa lɛ,” taakɛ gbekɛ yoo ko ni atsɛɔ lɛ Paulina lɛ wie lɛ. “Nu lɛ tee nɔ efa babaoo, no hewɔ lɛ wɔdamɔ tso balei anɔ ni wɔhiɛ mplaŋ ni akɛwo tsũ lɛ mli. Yɛ naagbee lɛ, wɔ akutso lɛ mli bii bajie wɔ kɛjɛ nu lɛ mli aaafee leebi ŋmɛji enumɔ.”

Yehowa Odasefoi bɔi nitsumɔ amrɔ nɔŋŋ bɔ ni amɛaanyɛ. Nyɛmi yoo Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Beatrice tsɔɔ mli akɛ: “Onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ miitao wɔ, ni amɛna wɔ yɛ naanyo Odasefonyo ko shia, he ni wɔyaba abo yɛ lɛ. Yɛ nu afua lɛ sɛɛ gbii etɛ pɛ mli lɛ, onukpai lɛ kɛ obalahii ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ba amɛbaye amɛbua wɔ, ni amɛloo ŋmɔtɔ lɛ kɛjɛ wɔshia lɛ mli kɛ agbo lɛ naa fɛɛ. Buu Mɔɔ Asafo lɛ hã wɔ samlai ni akɛfɔɔ nii ahe, tsofai ni gbeɔ muawai, pɛnte, bɛlei, kuntui, mamai, kɛ atadei kɛha gbekɛbii lɛ. Nyɛmimɛi lɛ kɛ niyenii maje wɔ aahu gbii babaoo. Mikɛ hiɛsɔɔ na he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ!”

John Twumasi, ni wɔtsɛ ewiemɔ sɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ, bɔ amaniɛ akɛ: “Mikɛɛ mɛi krokomɛi ni wɔkɛyɔɔ shia lɛ akɛ wɔ Asafo lɛ emaje wɔ samlai ni akɛfɔɔ nii ahe kɛ tsofai ni gbeɔ muawai—babaoo bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛsaa wɔshia lɛ mli fɛɛ. Mɛi aaafee 40 ni wɔkɛyɔɔ shia lɛ ye amɛbua ni wɔsaa mli. Miha mikutsoŋbii lɛ samlai ni akɛfɔɔ nii ahe lɛ eko, ni nuu ko ni ji sɔlemɔ ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli osɔfo lɛ fata he. Minanemɛi nitsulɔi lɛ susuɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ Yehowa Odasefoi jieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛwebii pɛ.”

Nyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ ahiɛ sɔ yelikɛbuamɔ ni ajɛ suɔmɔ mli akɛha amɛ nɛɛ waa diɛŋtsɛ. Nyɛminuu Twumasi mu naa akɛ: “Eyɛ mli akɛ nibii ni milaaje yɛ nu afua lɛ mli lɛ jara wa fe nibii ni akɛbake wɔ lɛ moŋ, shi mikɛ miweku lɛ nuɔ he akɛ wɔna nibii babaoo fe nibii ni wɔlaaje lɛ kwraa, yɛ nɛkɛ yelikɛbuamɔ ni jɛ suɔmɔ mli, ni Asafo lɛ kɛha wɔ nɛɛ hewɔ.”

San Angelo—“Egbɛɛ Tamɔ Nɔ ni Je lɛ Miiba Naagbee”

Ahum ni kpata San Angelo hiɛ yɛ May 28, 1995 lɛ famɔ tsei, ekumɔ tsei ni sarawa hewalɛ kpaai jwere nɔ lɛ, ni etserɛ kpaai ni sarawa hewalɛ yɔɔ mli eshwie gbɛjegbɛi anɔ. Kɔɔyɔɔ lɛ naawalɛ yashɛ kilomitai 160 yɛ ŋmɛlɛtswaa kome mli, ni efite nibii ni maŋbii naa he sɛɛ lɛ amli babaoo. Shiai ni fa fe 20,000 wo duŋ ni amɛnaaa kane. Kɛkɛ ni nyɔŋmɔŋtɛi hu nyiɛ sɛɛ kɛba. Maŋ Kɔɔyɔŋ Tsakemɔ Nitsumɔ He lɛ bɔ “nyɔŋmɔŋtɛi ni daramɔ tamɔ abonua,” no sɛɛ lɛ, “nyɔŋmɔŋtɛi ni daramɔ tamɔ tɛnis bɔɔl,” kɛ naagbee lɛ “nyɔŋmɔŋtɛi ni daramɔ tamɔ akutu agboi” ahe amaniɛ. Nyɔŋmɔŋtɛi lɛ agbɛɛmɔ tsimɔɔ mɔ toi. Mɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko wie akɛ: “Egbɛɛ tamɔ nɔ ni je lɛ miiba naagbee.”

Dioo-feemɔ ni ji nɔ ni ba lɛ he okadi ko nyiɛ ahum lɛ sɛɛ. Gbɔmɛi je kpo blɛoo kɛjɛ amɛshiai ni efite lɛ amli koni amɛbakwɛ nibii ni efite lɛ. Tsei ni mamɔ̃ shi lolo lɛ abaai fɛɛ ekpala yɛ nɔ. Tsũi ni mamɔ̃ shi lolo lɛ hu efee tamɔ nɔ ni akpɔlɔ he. Yɛ hei komɛi lɛ, nyɔŋmɔŋtɛi ni enɛ eshwie shi lɛ nɔ ekwɔ aahu kɛyashɛ ninetalɔi etɛ. Shiai kɛ tsɔnei ahe samfɛji amli glasei akpei abɔ ejwara yɛ ahum lɛ mli, no hewɔ lɛ agbɛnɛ glasei bibii ni ejwara eshwie shi lɛ kɛ nyɔŋmɔŋtɛi ni enɛ lɛ fɛɛ miikpɛlɛ. “Beni miyashɛ shia lɛ,” taakɛ yoo ko kɛɛ lɛ, “mita mikar lɛ mli yɛ he ni mitsɔ̃ɔ yɛ shia lɛ mli lɛ, ni mifo. Bɔ ni nibii efite lɛ hã miwerɛ ho mihe fe nine.”

Yelikɛbuamɔ gbɛjianɔtoi kɛ helatsamɔ hei kɛ shika gbɛfaŋ yelikɛbuamɔ, tsumaa nibii, tsofai, kɛ ŋaawoo hã oya nɔŋŋ. Nɔ ni sa yijiemɔ ji akɛ, aŋkroaŋkroi pii, ni amɛ hu ahum lɛ fite amɛnibii lɛ, fee bɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkɛye amɛbua mɛi krokomɛi.

Yehowa Odasefoi asafoi lɛ hu fee he nɔ ko. Aubrey Conner, ni eji onukpa yɛ San Angelo lɛ, bɔ amaniɛ akɛ: “Ni ahum lɛ kpa tswaa nɔŋŋ lɛ, wɔtswa tɛlifon koni wɔkɛbi bɔ ni nyɛmimɛi lɛ fɛɛ ashihilɛ ji. Wɔye wɔbua wɔhe kɛ wɔ akutsoŋbii ni jeee Odasefoi lɛ ni wɔkala ŋmoŋmoloi wɔkpɛtɛ samfɛji lɛ anaa, ni wɔkɛ rɔba ha tsũi lɛ ayiteŋ, ni wɔtsĩ kɔɔyɔɔ kɛ nu lɛ naa bɔ ni wɔɔnyɛ, ni ekaba tsũi lɛ amli. Kɛkɛ ni wɔŋmala mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli, ni ahum lɛ fite eshia lɛ he saji wɔshwie shi. Ehe miihia ni asaa shiai aaashɛ oha, ni tsumaa nibii ni yelikɛbuamɔ gbɛjianɔtoi kɛjɛ hei krokomɛi kɛba lɛ faaa. No hewɔ lɛ, wɔhe tsumaa nibii krokomɛi wɔfata he ni wɔto gbɛjianɔ kɛha nitsumɔ. Yɛ fɛɛ mli lɛ, Odasefoi aaashɛ 1,000 kɛ amɛhe hã akɛ amɛbaaye amɛbua, gbɔmɛi aaafee 250 daa otsi naagbee. Amɛjɛ hei ni jɛkɛmɔ aaashɛ kilomitai 740 kɛba. Mɔ fɛɛ mɔ tsu nii kɛ ekãa, bei pii lɛ yɛ kɔɔyɔŋ dɔlɛ ni naa shɛɔ 40°C mli. Nyɛmi yoo ko ni eye afii 70 po kɛ wɔ tsu nii daa otsi naagbee, ja ekome pɛ, ni no ji be mli ni asaa lɛ diɛŋtsɛ eshia lɛ. Ni nakai otsi lɛ naagbee lɛ, ekwɔ kɛtee lɛ diɛŋtsɛ etsũ yiteŋ ni eeye ebua ni akɛsaa!

“Bei pii lɛ, wɔnuɔ ni mɛi ni naa nɔ ni yaa nɔ lɛ miiwie wiemɔi tamɔ, ‘Ani ehiŋ akɛ jamɔi krokomɛi lɛ aaafee enɛ amɛha amɛmli bii lɛ?’ Wɔ akutso lɛ mli bii na he miishɛɛ waa beni amɛna gbɔmɛi 10 kɛmiishɛ 12 ni kɛ amɛhe eha (ni nyɛmimɛi yei fata he) bashɛ shi Sohaa leebi maaŋkpa yɛ naanyo Odasefonyo ko shia, ni amɛfee klalo akɛ amɛbaasaa loo amɛbaawo etsu lɛ yiteŋ ehee amɛha lɛ ni amɛheee nɔ ko kwraa lɛ. Bei pii lɛ, akɛ otsi naagbee kome gbeɔ nitsumɔ lɛ naa. Bei komɛi lɛ, ekolɛ mɛi ni ji tsumalɔi diɛŋtsɛ lɛ miiwo tsu ko yiteŋ, ní amɛshɛ shɔŋŋ, ni wɔ hu wɔ nitsulɔi lɛ yaa shia ni tsa nɔ lɛ. Wɔbaakpa tsu lɛ yiteŋ ni wɔbaasaa wɔwo ekoŋŋ, ni wɔbaasaa shia lɛ mli fɛɛ jogbaŋŋ dani tsumalɔi lɛ baagbe nɔ ni amɛsaa lɛ naa. Bei komɛi lɛ, amɛkpaa amɛnitsumɔ lɛ ni amɛkwɛɔ wɔ kɛkɛ!”

Nyɛminuu Conner mu sane naa akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔbaakai niiashikpamɔi ni wɔna mli ŋɔɔmɔ kutuu nɛɛ waa diɛŋtsɛ. Wɔbaná wɔle wɔhe yɛ gbɛ kroko nɔ, kɛtsɔ nyɛmimɛi asuɔmɔ ni wɔjie kpo wɔtsɔɔ, ni wɔ hu ajie kpo atsɔɔ wɔ lɛ nɔ, bɔ ni wɔnako nɔ ko ni tamɔ nakai dã. Wɔnuɔ he akɛ enɛ feɔ bɔ ni nibii baafee yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli, ní nyɛmimɛi hii kɛ yei miiye kɛmiibua amɛhe akɛni amɛmiisumɔ ni amɛfee nakai lɛ, he okadi bibioo kɛkɛ.”—2 Petro 3:13.

Kobe—“Tsei ni Ekumɔ, Gbogboi Ahe Plasimɔ ni Ekpɔlɔ kɛ Gbohii ni Jwere Shi”

Asusuɔ akɛ mɛi ni yɔɔ Kobe maŋ lɛ mli lɛ esaa amɛhe. Lɛlɛŋ, daa September 1 lɛ, amɛyeɔ Oshara Naatsii Gbi he gbijurɔ. Skul gbekɛbii kaseɔ nɔ ni sa akɛ amɛfee kɛji shikpɔŋhosomɔ ko ba, asraafoi kaa bɔ ni akɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ jieɔ mɛi kɛjɛɔ oshara mli lɛ amɛkwɛɔ, ni la-gbee nitsumɔ hei kɛ amɛ tsɔnei ni hosoɔ nii tamɔ shikpɔŋhosomɔ lɛ jeɔ kpo, ni mɛi kɛ amɛhe hãa ni amɛkaa ŋaa gbɛi ni amɛaatsɔ nɔ amɛyi ana wala lɛ amɛkwɛɔ yɛ adeka ko ni dalɛ tamɔ tsũ, ni hosoɔ ni ekpokpoɔ tamɔ shikpɔŋhosomɔ pɛpɛɛpɛ lɛ mli. Shi beni shikpɔŋhosomɔ diɛŋtsɛ ba yɛ January 17, 1995 lɛ, hesaamɔ nɛɛ fɛɛ fee efolo. Tsũi akpei nyɔŋmai abɔ ayiteŋ wule—nɔ ko ni baaa mli nakai yɛ tsɔne ni akɛhoso nii kɛfee shikpɔŋhosomɔ he okadi lɛ agbɛfaŋ. Oketekei gbeegbee shi yɛ amɛkoŋ nɔ; gbɛjegbɛi wuji anɔ hei komɛi fite; gas kɛ nu paip wuji jwara; tsũi kumɔ oookɛɛ nɔ ni wolo akɛmamɔ̃. Time wolo tɛtrɛɛ lɛ wie nɔ ni ba lɛ he akɛ “tsei ni ekumɔ, gbogboi ahe plasimɔ ni ekpɔlɔ kɛ gbohii ni jwere shi.”

Kɛkɛ ni la hu je. Tsũi pii shã beni la-gbelɔi ni nijiaŋ eje wui lɛ atsɔne eka, yɛ tsɔnei babaoo ni eto sɛrɛnɛɛ kɛmamɔ shi shitoi abɔ lɛ ateŋ. Mɛi ni nyɛ amɛyashɛ hei ni la lɛ tsoɔ yɛ lɛ naaa nu kɛjɛɛɛ maŋtiase lɛ nu paip ni efite lɛ mli. Maŋ onukpa ko wie akɛ: “Klɛŋklɛŋ gbi lɛ bafee gbeyei sɔŋŋ. Minuko he akɛ mifee shwɛm ni minyɛɛɛ nɔ ko kwraa mafee tamɔ nɛkɛ dã, ejaakɛ mile akɛ mɛi babaoo yɛ nakai tsũi ni shãa lɛ amli. Ni miina hu akɛ minyɛɛɛ nɔ ko mafee yɛ he.”

Yɛ fɛɛ mli lɛ, mɛi aaashɛ 5,000 gboi, ni tsũi aaashɛ 50,000 kumɔ shwie shi kwraa. Kobe yɛ niyenii ni he hiaa maŋbii lɛ amlijaa etɛ mli ekome pɛ. Mɛi komɛi bɔi paip ni ejwara lɛ ashishi nu ni mli ewo muji lɛ loomɔ. Mɛi ni bɛ wɔɔhei lɛ ateŋ mɛi pii tee teemɔ hei, ni nɛkɛ hei nɛɛ ekomɛi jaa niyenii, ni amɛhaa mɔ fɛɛ mɔ niyenii ni ji omɔ tuo bibioo, shikome daa gbi. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni abɔi bɔ ni anaaa he miishɛɛ lɛ he wiemɔ yɛ he fɛɛ he. “Nɔyelɔi lɛ efeko nɔ ko nɔ ko,” taakɛ nuu ko wie lɛ. “Kɛ wɔkɛɛ wɔbaaya nɔ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ amɛnɔ lɛ, hɔmɔ baaye wɔ aahu ni wɔbaagboi.”

Yehowa Odasefoi asafoi ni yɔɔ Kobe kɛ hei ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ to amɛnibii ahe gbɛjianɔ amrɔ nɔŋŋ. Kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔ ko ni lɛ diɛŋtsɛ ena amɛnitsumɔ lɛ wie akɛ: “Mitee he ni oshara lɛ ba yɛ lɛ, gbi ni shikpɔŋhosomɔ lɛ ba lɛ, ni miye otsi yɛ jɛmɛ. Beni miyashɛ teemɔ hei lɛ ekome lɛ, no mli lɛ nɔ fɛɛ nɔ efee basabasa. Atsuuu yelikɛbuamɔ nitsumɔ ko kwraa. Yehowa Odasefoi pɛ ji mɛi ni kɛ oyaiyeli tee jɛmɛ, ni amɛto naa amɛtsu nitsumɔi ni he hiaa lɛ ekomekome.”

Lɛlɛŋ, nitsumɔ babaoo yɛ ni abaatsu. Maŋtsɛyeli Asai 10 kumɔ kwraa, ni Odasefoi ni fa fe 430 bɛ shihilɛ hei. Shiai krokomɛi 1,206 ni amɛyɔɔ mli lɛ hu efite ni ehe miihia ni asaa. Jeee no pɛ kɛkɛ, shi miishɛjemɔ he miihia Odasefoi 15 ni gboi yɛ oshara lɛ mli lɛ awekumɛi waa.

Odasefoi aaashɛ 1,000 ni jɛ maŋ lɛ mli hei sɔrɔtoi fɛɛ kɛ amɛbe hã ni amɛkɛye abua ni amɛsaa nibii ni fite lɛ. “Kɛ wɔyatsu nii yɛ Biblia kaselɔi ni abaptisiko amɛ lɛ ashiai amli lɛ,” taakɛ nyɛmi nuu ko wie lɛ, “amɛfɔɔ wɔ bimɔ akɛ, ‘Nyɔmɔ enyiɛ wɔbaawo kɛha nitsumɔ lɛ?’ Ní wɔkɛɛ amɛ akɛ asafoi lɛ ji mɛi ni fiɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛda wɔ shi waa, ni amɛkɛɛ, ‘Amrɔ nɛɛ nɔ ni wɔkase lɛ etsɔ̃ nɔ ko ni yɔɔ lɛlɛŋ!’ ”

Mɛi pii ná bɔ ni Odasefoi tsu oshara ni ba lɛ he nii oya, ni amɛtsu lɛ jogbaŋŋ hu lɛ he miishɛɛ waa. Kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔ ni wɔtsɛ ewiemɔi asɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Mina he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Nyɛtsɛɔ nyɛhe ‘nyɛmi nuu’ kɛ ‘nyɛmi yoo.’ Mina bɔ ni nyɛyeɔ nyɛbuaa nyɛhe; weku ji nyɛ lɛlɛŋ.”

Odasefoi lɛ diɛŋtsɛ kase nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛjɛ shikpɔŋhosomɔ lɛ mli. Nyɛmi yoo ko kpɛlɛ nɔ akɛ: “Kulɛ minuɔ he daa akɛ kɛji gbɛjianɔtoo ko miida waa lɛ, ehaa ewaa akɛ aaajie mɔ hesusumɔ diɛŋtsɛ kpo.” Shi suɔmɔ mli ni ajɛ akwɛ lɛ lɛ tsake esusumɔ. “Amrɔ nɛɛ mina mile akɛ Yehowa susuɔ wɔhe, jeee akɛ asafo kɛkɛ, shi moŋ akɛ aŋkroaŋkroi hu.” Shi kɛlɛ, osharai amli heyeli ni baahi shi daa kã wɔhiɛ.

Etsɛŋ ni Heyeli ni Baahi Shi Daa Baaba!

Yehowa Odasefoi miikpa be mli ni osharai efoŋ adesa wala kɛ shihilɛ sɛɛ dɔŋŋ lɛ gbɛ. Abaatsɔɔ adesa ni ekɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ni ebɔle ehe lɛ ahi shi yɛ gbeekpamɔ mli, yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. Beni adesai kpaa pɛsɛmkunya nifeemɔi kwraa lɛ, ehaŋ adebɔɔ mli osharai aye amɛ awui dɔŋŋ.

Kɛfata he lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ—adebɔɔ mli hewalɛi a-Bɔlɔ lɛ—baakwɛ ni adebɔɔ mli hewalɛi akawo eweku ni ji adesai, kɛ eshikpɔŋ nɔ bɔɔ nii ahe gbeyei dɔŋŋ. No mli lɛ shikpɔŋ lɛ baafee paradeiso lɛlɛŋ. (Yesaia 65:17, 21, 23; Luka 23:43) Gbalɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ 21:4 lɛ baaba mli yɛ gbɛ ni yɔɔ nyam nɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Beatrice Jones (abɛku gbɛ) miitsɔɔ bɔ ni ekɛ mɛi krokomɛi ni fata ehe lɛ mɔ̃mɔ̃ amɛniji amli kɛtsara amɛhe, ni amɛkɛtsɔ̃ nu afua lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Yelikɛbuamɔ nitsumɔ yɛ ahum lɛ sɛɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje