Namɔ Fee Enɛɛmɛi Fɛɛ?
BENI etsɔɔ Cambodia koo lɛ mli lɛ, Henri Mouhot, afii ohai 19 lɛ mli Francenyo ni ji shikpɔji ahe nibii ashikpálɔ lɛ yashɛ sɔlemɔtsu ko ni faa ni mli kwɔ kɛ emli nui babaoo ebɔle lɛ lɛ he. Aaafee kilomita kome jɛkɛmɔ kɛjɛ he ni edamɔ lɛ, enaa sɔlemɔtsu lɛ mɔji enumɔ ni yaa ŋwɛi shɔŋŋ fe mitai 60 lɛ. Eji Angkor Wat, ni ji jamɔ mli kaimɔ tsũ ni da fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Beni Mouhot na lɛ, no mli lɛ sɔlemɔtsu lɛ kɛ afii ohai kpawo enyɛ edamɔ kɔɔyɔŋ tsakemɔi ni naa wa waa lɛ naa momo.
Mouhot baanyɛ akwɛ ni ewie amrɔ nɔŋŋ akɛ nakai tsũ ni jwɛi bibii ekwɛ̃ yɛ he lɛ ji adesa ninenaa nitsumɔ. Eŋma akɛ: “Blema Michelangelo ko ni aleee ji mɔ ni ma, eyɛ fɛo fe nɔ fɛɛ nɔ ni Helabii kɛ Romabii eshi eha wɔ.” Yɛ afii ohai abɔ ni ashĩ ni akwraaa lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eyiŋ efeee lɛ kɔshikɔshi kwraaa akɛ ŋaalɔ ko ji mɔ ni to tsũ ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ shishi.
Miishɛɛ sane ji akɛ, nilee wolo ko ni aŋma afii ohai abɔ ni eho nɛ lɛ kɛ susumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsu nii ni ekɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni jeŋ ni ebɔle wɔ lɛ ji Ŋaalɔ ko ninenaa nitsumɔ lɛ mli lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ bɔ abɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ shia fɛɛ shia lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ.” (Hebribii 3:4) Ekolɛ, mɛi komɛi kɛ mfonirifeemɔ wiemɔ nɛɛ kpaŋ gbee, ni amɛaakɛɛ akɛ: ‘Adebɔɔ mli nitsumɔi lɛ yɛ sɔrɔto yɛ nɔ ni gbɔmɔ efee lɛ he.’ Ni kɛlɛ, jeee jeŋ nilelɔi fɛɛ kɛ nakai shitee-kɛ-woo lɛ kpãa gbee. Beni ekpɛlɛ nɔ akɛ “wala bɔɔnii amli tsofai ahe gbɛjianɔtoo jeee nibii ni wala bɛ mli lɛ” sɛɛ lɛ, Michael Behe, ni fata wala bɔɔnii amli tsofai ahe gbɛjianɔtoo he tsɔɔlɔi onukpai ni yɔɔ Lehigh University lɛ ahe lɛ bi akɛ: “Ani eeenyɛ efee akɛ akɛ nilee to wala bɔɔnii amli tsofai ahe gbɛjianɔtoo ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ he gbɛjianɔ?” Etee nɔ etsɔɔ akɛ jeŋ nilelɔi miitsɔ gbɛi tamɔ wala bɔɔnii ashishijee mli nibii ahe nikasemɔi anɔ amɛmiito shishijee tsakemɔi komɛi ahe gbɛjianɔ yɛ wala bɔɔnii amli amrɔ nɛɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, abaanyɛ ato nibii ni wala bɛ mli kɛ nɔ ni wala yɔɔ mli lɛ ahe gbɛjianɔ ni afee! Be mli ni etaoɔ wala yibii ni hiŋmɛi enaaa lɛ ahe saji amli vii lɛ, Behe wie gbɛjianɔtoi ni yɔɔ hwanyaŋŋ kɛ naakpɛɛ, ni hiɛ fãi sɔrɔtoi ní eko kɛ ehe fɔ̃ɔ ekroko nɔ dani enyɛɔ etsuɔ nii lɛ ahe. Te emu sane naa eha tɛŋŋ? “Nɔ ni ejɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo ní akɛpɛi wala yibii lɛ amli—ni akɛpɛi wala mli yɛ wala yibii aŋɛlɛ nɔ lɛ—mli eba lɛ jijeɔ, eyɛ faŋŋ, ni etsɔɔ akɛ ‘ato’ he ‘gbɛjianɔ!’ ”
Shibɔlemɔ ŋulamii ahe nilelɔi kɛ adebɔɔ mlai ahe nilelɔi hu ekwɛ shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ nibii kɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli jogbaŋŋ ni amɛkɛ anɔkwalei komɛi ni yɔɔ naakpɛɛ eba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amrɔ nɛɛ amɛle akɛ, kɛji tsakemɔ bibioo kwraa ni anyɛɛɛ asusu edalɛ po ba yɛ adebɔɔ mlai ni tsakeee lɛ mli lɛ, wala ehiŋ he ko kwraa yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli.a Shibɔlemɔ ŋulamii ahe nilelɔ Brandon Carter tsɛ anɔkwa saji nɛɛ akɛ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ, ní ba trukaa kɛkɛ. Shi kɛ okɛ teemɔŋ nibii ni tsara nɔ, ni ba trukaa, ní kɛ amɛhe kpãa gbee kpe lɛ, kɛ hoo lɛ, ani osusuŋ akɛ mɔ ko ji mɔ ni fee?
Eji anɔkwale akɛ Gbɛjianɔtolɔ ko ji mɔ ni fee nibii ni yɔɔ hwanyaŋŋ kɛ nɔ ni afee lɛ jogbaŋŋ ní “ba trukaa” nɛɛ fɛɛ. Namɔ ni? Nilelɔ Behe kpɛlɛ nɔ akɛ: “Ni aaatsɔ jeŋ nilee nɔ akɛyɔse feelɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni wa,” ni eshi sanebimɔ lɛ eha “jeŋ nilee kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilee” koni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛha hetoo. Ekolɛ obaanu he akɛ sanebimɔ lɛ he bɛ sɛɛnamɔ kɛha bo. Shi kɛlɛ, kɛ́ onine shɛ nikeenii ko, ni nɔ ni he hiaa bo diɛŋtsɛ yɔɔ mli, ni aha he fɛfɛo lɛ nɔ lɛ, ani osumɔŋ ni ole mɔ ni kɛmaje bo?
Kɛ́ wɔɔkɛɛ yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ lɛ, wɔnine eshɛ nikeenii ko ni tamɔ nakai nɔ—nikeenii ko ni eyi obɔ kɛ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni haa efeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔɔhi shi ni wɔná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ. Nakai nikeenii lɛ ji shikpɔŋ lɛ kɛ emli nibii fɛɛ ni yɔɔ naakpɛɛ ni baa wala yi lɛ. Ani wɔsumɔŋ ni wɔle mɔ ni kɛ nɛkɛ nikeenii nɛɛ ha wɔ?
Miishɛɛ sane ji akɛ, Mɔ ni kɛ nikeenii lɛ tsu lɛ kɛ shɛɛ sane ni aŋma fata he. Nakai “shɛɛ sane ni aŋma” lɛ ji blema nilee wolo ni atsɔ hiɛ atsĩ tã lɛ—Biblia lɛ. Yɛ ehiɛkpamɔ wiemɔi lɛ amli lɛ, Biblia lɛ haa sanebimɔ ni kɔɔ mɔ ni kɛ nikeenii lɛ ha lɛ hetoo yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni mli kã shi faŋŋ lɛ nɔ akɛ: “Shishijee mli lɛ Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ.”—1 Mose 1:1.
Yɛ ‘eshɛɛ sane ni aŋma’ lɛ mli lɛ, Bɔlɔ lɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛi tsɛ ehe: “Bɔ ni Nyɔŋmɔ Yehowa, mɔ ni bɔ ŋwɛi ni egbele mli, ni elɛɛ shikpɔŋ kɛ emli nibaanii lɛ amli, . . . ni ekɛ mumɔ haa mɛi ni nyiɛɔ nɔ lɛ, kɛɛ nɛ.” (Yesaia 42:5; wɔma efã ko nɔ mi.) Hɛɛ, Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni fee jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ, ní efee hii kɛ yei yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ gbɛi. Shi, namɔ ji Yehowa? Mɛɛ Nyɔŋmɔ nɛkɛ eji? Ni mɛni hewɔ esa akɛ gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ abo lɛ toi?
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Adebɔɔ mlai ni tsakeee” lɛ ji yibɔi komɛi ni etamɔ nɔ ni etsakeee yɛ jeŋ fɛɛ. Emli nɔkwɛmɔnii enyɔ ji bɔ ni la kpɛmɔ joɔ foi ehãa kɛ gbeekpamɔ ni yɔɔ hewalɛ ni gbalaa nii kɛjɛɔ ŋwɛi kɛbaa shi kɛ nii lɛ tsiimɔ teŋ lɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]
Gbɔmɛi ji mɛi ni ma Angkor Wat
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]
Kɛ́ onine shɛ nikeenii ko nɔ lɛ, ani osumɔŋ akɛ oleɔ mɔ ni kɛmaje bo?