Dario—Maŋtsɛ ni Yeɔ Jalɛ Sane
BE KO lɛ maŋtsɛ ko ni ehe gbɛi waa shwã yɛ tsũmaa nitsumɔi ni etsuɔ lɛ he akɛ: “Mifee gbogbo afabaŋ ni wa waa yɛ Babilon gbogbo lɛ he yɛ bokagbɛ lɛ. Mifee nubu kɛbɔle he . . . Mikɛ ama kɛ ŋtayaai tswa gbogbo kpeteŋkpele tamɔ gɔŋ ni anyɛŋ atsi kɛya.” Hɛɛ, Babilon Maŋtsɛ Nebukadnezar kɛ ehe wo tsũmaa nitsumɔ he gbɛjianɔtoo ni da mli, ni étsu nii waa koni ekɛwaje enɔyeli lɛ maŋtiase lɛ. Shi Babilon maŋtiase lɛ eyafeee nɔ ni anyɛɛɛ atutua taakɛ esusu lɛ.
Enɛ he odaseyeli ba yɛ October 5, 539 D.Ŋ.B. Media asraafoi lɛ fata Persia nɔyelɔ Koresh II lɛ he kɛkɛ ni amɛye Babilon nɔ kunim ni amɛgbe enɔyelɔ Kaldeanyo Belshazar. Agbɛnɛ, namɔ baafee maŋtiase ni kpaako aye nɔ kunim nɛɛ klɛŋklɛŋ nɔyelɔ? Nyɔŋmɔ gbalɔ Daniel, ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli beni maŋ lɛ butu lɛ, ŋma akɛ: “Dario, Medianyo lɛ, ŋɔ maŋtsɛyeli lɛ, beni eye afii nyɔŋmai ekpaa kɛ enyɔ lɛ.”—Daniel 5:30; 6:1.
Namɔ ji Dario? Mɛɛ nɔyelɔ nɛkɛ ebaji? Te ekɛ gbalɔ Daniel ni kɛ nɔ ni fe afii 70 ehi nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ ye eha tɛŋŋ?
MAŊTSƐ NI EYINƆSANE FAAA
Dario ni ji Medianyo lɛ yinɔsane faaa. Etamɔ nɔ ni Mediabii lɛ bɛ saji ni aŋmala ashwie shi. Kɛfata he lɛ, cuneiform tɛtaoi ni atsa shi ana yɛ Boka Teŋgbɛ lɛ kɛ yinɔsane ni shɛɛɛ ni ashi babaoo yɛ mli lɛ haa. Je lɛŋ blema niŋmaai krokomɛi ni fiteko lɛ faaa, ni be ni kã nomɛi kɛ nibii ni ba yɛ Dario gbɛfaŋ lɛ shɛɔ afii oha loo nɔ ni fa fe nakai.
Fɛɛ sɛɛ lɛ, odaseyeli tsɔɔ akɛ beni Persia nɔyelɔ Koresh II lɛ ye Ecbatana, Media maŋtiase lɛ nɔ kunim lɛ, enyɛ eha Mediabii lɛ kɛ lɛ fee ekome kwraa kɛmɔ shi. No sɛɛ lɛ, Mediabii kɛ Persiabii lɛ kɛ ekomefeemɔ wuu yɛ ehiɛnyiɛmɔ shishi. Woloŋmalɔ Robert Collins wie amɛ wekukpaa lɛ he yɛ ewolo ni ji The Medes and Persians lɛ mli akɛ: “Mediabii kɛ Persiabii lɛ fɛɛ hiɛ gbɛhe kome yɛ toiŋjɔlɛ mli. Bei pii lɛ, ahalaa amɛ awoɔ maŋ nɔyeli gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ amli kɛ hiɛnyiɛmɔ gbɛhei amli yɛ Persia asraafoi anitsumɔ mli. Maŋsɛɛbii tsɛɔ amɛ akɛ Mediabii kɛ Persiabii, ni amɛhaaa ana srɔtofeemɔ ni kã amɛteŋ, ákɛ mɛi ni aye amɛnɔ kunim kɛ kunimyelɔi.” No hewɔ lɛ, Media kɛ Persia fee ekome ni amɛbatsɔ Medo-Persia Nɔyeli.—Daniel 5:28; 8:3, 4, 20.
Eka shi faŋŋ akɛ Mediabii lɛ tsu gbɛfaŋnɔ wulu ko he nii yɛ Babilon maŋ lɛ butumɔ mli. Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ “Ahashwerosh bi Dario ni jɛ Mediabii aseshi mli” ji Medo-Persia Nɔyeli lɛ klɛŋklɛŋ maŋtse ni ye nɔ yɛ Babilon. (Daniel 9:1) Nɔ ni fata emaŋtsɛyeli hewalɛ lɛ he ji hegbɛ ni ekɛaafee mlai “ni atsakeee yɛ Mediabii kɛ Persiabii amla ni atsakeee lɛ naa.” (Daniel 6:9) Nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ Dario he lɛ hu haa wɔleɔ esubaŋ lɛ he nɔ ko fioo, kɛ saji ni he hiaa ni kɔɔ ehe ní aŋmalako ashwieko shi lɛ.
AFEE DANIEL EJURƆ
Biblia lɛ kɛɛ akɛ, beni Dario ná nɔyeli hewalɛ yɛ Babilon lɛ, eŋɔ “amraloi oha kɛ nyɔŋmai-enyɔ eto maŋtsɛyeli lɛ nɔ, ní amɛye maŋtsɛyeli muu lɛ fɛɛ nɔ; ni mɛnɛɛmɛi hu, eŋɔ onukpai etɛ eto amɛnɔ, ni Daniel ji amɛteŋ mɔ kome.” (Daniel 6:2, 3) Shi kɛlɛ, maŋ onukpai krokomɛi lɛ nyaaa Daniel gbɛhe ni nɔ kwɔ lɛ he kwraa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɔkwayeli lɛ feɔ tamɔ nɔ ni eete shi eewo juu-kɛ-fɔ̃, ni ekolɛ eetee mlifu shi. Ekolɛ hetsɛ̃ hu ná maŋ onukpai ni nɔ kwɔlɔ lɛ anɔ hewalɛ, akɛni maŋtsɛ lɛ fee Daniel ejurɔ ni eesusu he akɛ eeefee lɛ maŋsɔɔlɔ nukpa lɛ hewɔ.
Akɛni maŋ onukpai enyɔ lɛ kɛ amraloi lɛ ahiɛ kã nɔ akɛ amɛkɛ shihilɛ nɛɛ baaba naagbee hewɔ lɛ, amɛtsɔ ŋaa ko yɛ mla naa. Amɛtee maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ ni amɛyawo akpɔ ko, koni ekɛ ewaonaa gbɛi awo shishi ni baagu ‘nii ni aaabi nyɔŋmɔ ko loo gbɔmɔ ko lɛ’ akɛ ja Dario kɛkɛ kɛyashi biɛ gbii 30 lɛ. Amɛto amɛyiŋ akɛ esa akɛ ashɛ mɔ fɛɛ mɔ ni baatɔ̃ nɔ lɛ awo jatai abu lɛ mli. Aha Dario he eye akɛ maŋ onukpai fɛɛ ni hiɛ hegbɛ lɛ baanya akpɔ ni tamɔ nɛkɛ he, ni etamɔ nɔ ni yiŋtoo lɛ ji nifeemɔ ni tsɔɔ anɔkwa ni amɛyeɔ amɛhaa maŋtsɛ lɛ.—Daniel 6:2-4, 7-9.
Dario kɛ ewaonaa gbɛi wo akpɔ lɛ shishi, ni etsɛɛɛ ni ekɛ nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ kpe hiɛ kɛ hiɛ. Daniel batsɔ akpɔ lɛ klɛŋklɛŋ nɔtɔ̃lɔ, akɛni etee nɔ esɔle eha Yehowa Nyɔŋmɔ hewɔ. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 5:29 he.) Ashɛ Daniel anɔkwafo lɛ awo jatai abu lɛ mli yɛ mɔdɛŋ ni maŋtsɛ lɛ bɔ yɛ anɔkwayeli mli koni etsɔ gbɛ ko nɔ eha mla ni anyɛɛɛ atsake lɛ afee yaka lɛ fɛɛ sɛɛ. Dario jie hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ akɛ Daniel Nyɔŋmɔ lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛaahere gbalɔ lɛ yiwala lɛ kpo.—Daniel 6:10-18.
Be mli ni Dario ehi ŋmãa nyɔɔŋ lɛŋ fɛɛ ni ewɔɔɔ lɛ, ehe fee oya kɛtee jatai abu lɛ naa. Kwɛ bɔ ni emii shɛ ehe akɛ ena akɛ Daniel hiɛ kã ni ayeko lɛ awui! Ákɛ jalɛsaneyeli he toigbalamɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ ha ashɛrɛ Daniel naafolɔlɔi lɛ kɛ amɛwekui awo jatai abu lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Ewo kitã ko hu akɛ ‘yɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli nɔyelihe fɛɛ nɔyelihe lɛ, mɛi ahe akpokpo ni amɛshe gbeyei yɛ Daniel Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ.’—Daniel 6:19-28.
Eka shi faŋŋ akɛ, Dario kɛ bulɛ ha Daniel Nyɔŋmɔ kɛ jamɔ lɛ, ni eeshwe koni ejaje tɔ̃mɔ lɛ. Ni kɛlɛ, ekolɛ Daniel naafolɔlɔi lɛ atoi ni agbala lɛ tee hetsɛ̃ shi yɛ maŋ onukpai ni shwɛ lɛ amli. Ni ekolɛ, kɛfata he lɛ, akpɔ ni Dario wo, ni efã koni mɛi fɛɛ ni yɔɔ maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ ‘ashe gbeyei yɛ Daniel Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ’ lɛ etee mlifu ni naa wa shi yɛ Babilon jamɔ mli onukpai ni he wa waa lɛ ateŋ. Eka shi faŋŋ akɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ ná woloŋmalɔi lɛ anɔ hewalɛ hewɔ lɛ, efeŋ sane srɔto ko akɛ aaatsake je lɛŋ saji ni aŋmala ashwie shi lɛ mli koni akɛjie saji kɛ odaseyeli ni kɔɔ Dario he lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Ni kɛlɛ, sane kuku ni yɔɔ Daniel wolo lɛ mli lɛ feɔ Dario he mfoniri akɛ nɔyelɔ ni kwɛɛɛ hiɛaŋ ni yeɔ jalɛ sane.