Ani Ájie Kristo Kɛjɛ Blonyayeli Mli?
“Minyɛko makpɛlɛ Blonya be mli miishɛɛnamɔi lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ. Yɛ migbɛfaŋ lɛ, amɛfee tamɔ nɔ ni kɛ Yesu shihilɛ kɛ etsɔɔmɔ lɛ kpãaa gbee kwraa.”—Mohandas K. Gandhi.
MƐI babaoo baate shi awo Gandhi wiemɔ lɛ kwraa. Ekolɛ amɛbaasusu akɛ, ‘Mɛni maŋnɔyelɔ Hindunyo baanyɛ ale diɛŋtsɛ yɛ Kristofoi ahejɔɔmɔ gbi he?’ Shi esa akɛ akpɛlɛ nɔ akɛ, Blonya egbɛ eshwã je lɛŋ fɛɛ, ni ebote kusumii srɔtoi fɛɛ amli. Yɛ December fɛɛ December mli lɛ, etamɔ nɔ ni hejɔɔmɔ gbi lɛ boteɔ nɔ fɛɛ nɔ mli.
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aaafee Asiabii akpekpei 145 yeɔ Blonya, akpekpei 40 fe afii nyɔŋma ni eho. Ni kɛ́ wiemɔ ni ji “miishɛɛnamɔi” ni Gandhi kɛtsu nii lɛ miitsɔɔ je lɛŋ Blonya ni ayeɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ní ji basabasafeemɔ ni wɔ fɛɛ wɔnaa yɛ nibii babaoo ni aheɔ be fɛɛ be lɛ mli lɛ, belɛ ewa waa akɛ aaaje he ŋwane akɛ bei pii lɛ, nɛkɛ gbijurɔyeli fã nɛɛ ji nɔ ni ehe shi fe fɛɛ. Asiaweek wolo tɛtrɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ: “Blonya ni ayeɔ yɛ Asia—kɛjɛ kanei lɛ ni asuɔ kɛyeɔ gbi jurɔ yɛ Hong Kong lɛ nɔ kɛyashiɔ Blonya tsei kakadaji ni yɔɔ gbɔiatoohei lɛ anɔ yɛ Beijing kɛtee fɔmɔ he mfoniri lɛ nɔ yɛ Singapore maŋ lɛ mli tɔ̃ɔ lɛ—ji je lɛŋ nifeemɔ (bei pii lɛ, nihɔɔmɔ) titri.”
Ani hiɛ ekpa Kristo nɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Blonyayeli mli? Yɛ he fɛɛ he lɛ, áye December 25 akɛ gbi jurɔ kɛjɛ afii ohai ejwɛ Ŋ.B., beni Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ hala nakai gbi lɛ kɛha Yesu fɔmɔ lɛ jamɔ he gbijurɔyeli. Shi taakɛ niiamlitaomɔ ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ United States lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni abibii amɛ saji lɛ ateŋ mɛi oha mlijaa 33 pɛ nu he akɛ Kristo fɔmɔ lɛ ji Blonyayeli lɛ fã ko ni he hiaa fe fɛɛ.
Te osusuɔ tɛŋŋ? Ani onuɔ he akɛ jarayeli he adafi fɛɛ ni atswaa daa nɛɛ, nikee nibii ahemɔ he naagba, tsei ni ayeɔ amɛhe samai, kɛ okpɔlɔŋmɛɛi ni atoɔ he gbɛjianɔ ni ayaa, woji ni akɛmajeɔ kɛŋaa mɛi lɛ mli fɛɛ lɛ—etamɔ nɔ ni ájie Yesu kɛjɛ mli kwraa?
Etamɔ nɔ ni mɛi babaoo nuɔ he akɛ gbɛ kome ni aaatsɔ nɔ akɛ Kristo aku sɛɛ kɛba Blonya mli ji ni aaafee Fɔmɔ he mfoniri ko. Ekolɛ óna amagai komɛi ni tamɔ nɛkɛ ni ajara amɛ awo kui amli, ní damɔ shi kɛha abifao Yesu ni kã kooloi aniyeniianɔ̃ mli ni Maria, Yosef, tookwɛlɔi komɛi, “hii nilelɔi etɛ,” loo “maŋtsɛmɛi etɛ,” kooloi komɛi ni yɔɔ shihilɛhe, kɛ mɛi komɛi ni kwɛɔ enɛ lɛ ebɔle amɛhe kɛkpe. Anuɔ he yɛ hei pii akɛ nɛkɛ fɔmɔ he mfonirii nɛɛ haa gbɔmɛi kaiɔ nɔ ni Blonya shishitsɔɔmɔ ji diɛŋtsɛ. Taakɛ U.S. Catholic lɛ tsɔɔ lɛ, “fɔmɔ he mfoniri haa anaa bɔ ni shihilɛ lɛ ji jogbaŋŋ fe nɔ ni sanekpakpa kome ko baanyɛ ekɛha, eyɛ mli akɛ emaa bɔ ni saji ni agbaa nɛɛ jɛɛɛ yinɔsane mli lɛ nɔ mi hu.”
Shi te eeefee tɛŋŋ ni Fɔmɔ he mfoniri aaatsɔɔ akɛ saji ni ajajeɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli Sanekpakpa lɛ saji amli lɛ jɛɛɛ yinɔsane mli lɛ? Ojogbaŋŋ, esa akɛ akpɛlɛ nɔ akɛ nibii bibii ni ashɔ̃shɔ̃i ni apɛŋte amɛhe fɛfɛji lɛ haa aleɔ Kristo fɔmɔ shihilɛ he blemasane loo adesã. Akɛni afii ohai 13 lɛ mli mɔ kome shihilɔ ko ji mɔ ni ha ehe gbɛi klɛŋklɛŋ hewɔ lɛ, Fɔmɔ he mfoniri lɛ jeee nɔ ni yɔɔ haŋtsii yɛ be ko ni eho lɛ mli. Ŋmɛnɛ, taakɛ nibii krokomɛi babaoo ni kɔɔ hejɔɔmɔ gbi he lɛ ji lɛ, Fɔmɔ he mfonirii ebatsɔ jarayeli wulu ko. Yɛ Naples yɛ Italy lɛ, shwapoi ni eto sɛrɛnɛɛ yɛ ni ahɔɔ amagai yɛ mli kɛha Fɔmɔ he mfonirii, loo presepi yɛ afi muu lɛ fɛɛ mli. Amagai ni ehe gbɛi babaoo lɛ ateŋ ekomɛi damɔɔɔ shi kɛhaaa Sanekpakpa lɛ mli saji amli gbɔmɛi lɛ, shi moŋ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbɔmɛi ni ayeɔ amɛhe gbi jurɔ, tamɔ Princess Diana, Mother Teresa, kɛ atade he samai ayelɔ Gianni Versace. Yɛ he kroko hu lɛ, akɛ tsɔkleti, shikishaŋ, ŋshɔŋloo ŋoŋoi po feɔ presepi. Obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni ewa akɛ ooona yinɔsane yɛ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ shishi.
Belɛ te feɔ tɛŋŋ ni Fɔmɔ he mfonirii tamɔ nɛkɛ haa “anaa bɔ ni shihilɛ lɛ ji jogbaŋŋ fe nɔ ni sanekpakpa kome ko baanyɛ ekɛha”? Ani Sanekpakpa mli saji lɛ jeee yinɔsane diɛŋtsɛ? Esa akɛ mɛi ni jeɔ ŋwane waa diɛŋtsɛ po akpɛlɛ nɔ akɛ Yesu ji gbɔmɔ diɛŋtsɛ, yinɔsane mli gbɔmɔ. No hewɔ lɛ eji abifao diɛŋtsɛ yɛ be ko mli, ní afɔ lɛ yɛ he ko diɛŋtsɛ. Esa akɛ aná gbɛ kpakpa ko ni abaatsɔ nɔ ana bɔ ni shihilɛ ni tsɔɔ nifeemɔi ni tee nɔ yɛ efɔmɔ lɛ he lɛ ji jogbaŋŋ fe nɔ ni aaakwɛ Fɔmɔ he mfoniri ko gãa kɛkɛ!
Yɛ anɔkwale mli lɛ, eko yɛ. Yinɔsaneŋmalɔi enyɔ komɛi ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ŋma Yesu fɔmɔ he saji. Kɛ onuɔ he yɛ bei komɛi amli akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ Kristo nɔ waa diɛŋtsɛ yɛ Blonya be mli lɛ, mɛni hewɔ opɛiii saji nɛɛ amli ohaaa ohe? Jeee blemasaji loo adesã mli gbɔmɛi obaana yɛ mli, shi miishɛɛ sane—sane diɛŋtsɛ ni kɔɔ Kristo fɔmɔ he.
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Husu ni yɔɔ baafai 3-6, 8, kɛ 9: Fifty Years of Soviet Art